3-21-2903 X kaebus Rahandusministeeriumi kohustamiseks vastata teabenõudele ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja: X Vastustaja: Rahandusministeerium, volitatud esindaja Heili Jaamu Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.08.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (edaspidi kaebaja) saatis 01.12.2021 Rahandusministeeriumile (edaspidi RahM) kirja,
mille pealkiri on Teabe taotlus ja sisu: Nähtuvalt haldusasjas 3-16-336 MTA esindaja Kersti Paavel poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest avaldasid Rahandusministeeriumi ametnikud 2014.a MTA-le seisukoha kohustuse kohta tasuda varalise kahju hüvitiselt tulumaks. Samuti on MTA täitnud kaebajale teostatud varalise kahju väljamakse kohta TSD vaatamata teenistussuhte ja regulatsiooni puudumisele. MTA tegevus eeldab asutusesiseselt Rahandusministeeriumi ja rahandusministri juhiste olemasolu. Kuna tulumaksuobjekti varalise kahju hüvitis puhul maksukohustuse täitmist reguleerivad sätted Tulumaksuseaduses puuduvad palun Teil edastada viivitamatult järgnev teave:
1.kõik rahandusministri määrused, korraldused, juhised vm koostatud dokumendid, mis sätestasid ja kehtestasid 2014. a sissetulekult varalise kahju hüvitis maksukohustuse täitmise korra kõik maksuõigussuhteelemendid
2.kõik rahandusministri määrused, korraldused, juhised vm koostatud dokumendid, mis sätestavad ja kehtestavad käesoleval ajal sissetulekult varalise kahju hüvitis maksukohustuse täitmise korra kõik maksuõigussuhteelemendid Palun teave viivitamatult väljastada koopiana, väljavõttena, failina vm vormis e-posti aadressile.
2.RahM kantselei registreeris 03.12.2021 kirja kui teabenõude, määras dokumendiregistris lahendamise tähtajaks 09.12.2021 ja ametniku, kes vastab kirjale. See RahM-i ametnik vastas kirjale 23.12.2021.
3.Kaebaja esitas 15.12.2021 kohtule kaebuse.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kohtu menetluses on kaebaja nõue kohustada RahM-i vastama teabenõudele ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
5.RahM-i tegevus on õigusvastane. Kaebaja pöördumine on teabenõue. RahM on teabevaldaja. RahM on õigesti tuvastanud õigesti pöördumise vormi teabenõue ja määranud täitmise tähtajaks 09.12.2021, s.o 5 päeva. RahM jättis teabe hiljemalt 09.12.2021 väljastamata ega teavitanud kaebajat teabenõude täitmise tähtaja pikendamisest kuni 15 päevani seoses vajadusega teabenõuet täpsustada või, et teabe väljaselgitamine on aeganõudev. Pikendamisest koos põhjendustega tuli RahM-il teavitada kaebajat viie tööpäeva jooksul.
6.RahM-i õigusvastane, diskrimineeriv, inimväärikust alandav ja meelevaldne tegevus ei ole juhuslik ja ühekordne. Korduvat õigusvastast ja meelevaldset tegevust ja tahet meelevaldsele tegevusele tõendavad tsiviilasi 2-08-29561, haldusasjad 3-16-336, 3-18-1076, 3-20-242. RahMil on probleem arusaamisega, et tervisekahjustusega isikuid ei saa kohelda meelevaldselt mis tahes menetluses ja menetlusetapis. Alates 2002.a toimuva planeeritud, teadliku ja valikulise õiguste kahjustamise tõttu RM haldusalas ja RM poolt (kostja tsiviilasjas 2-08-29561) on kaebaja muutunud ülitundlikuks riigi mis tahes õigusvastase tegevuse suhtes ning jätkuva kumuleeruva kahju tunnetuse tõttu on kaebaja hinnangul mittevaralise kahju suurus 500 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Kaebus tuleb see jätta rahuldamata.
Sissetulevad kirjad registreeritakse RahM-i kantseleis ja nende esmane täitmise tähtaeg määratakse kirja täpsemasse sisusse süvenemata. Kirja täpsema sisuga tutvub isik, kellele saadetakse pöördumine täitmiseks. Kirjale vastaja selgitas välja, et tegemist ei ole teabenõudega, vaid selgitustaotlusega. Selgitustaotlus (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse, edaspidi MSVS, § 2 lõike 2) on isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Kaebaja ei ole taotletud ligipääsu juba olemasolevale teabele, vaid õigusalaseid selgitusi ja ligipääsu teabele, mis nõuab olemasoleva teabe analüüsi. Selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni (MSVS § 6). Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Seega tuli kaebaja kirjale vastata 30 kalendripäeva jooksul. Kahjuks jäi vastav muudatus õige vastamise tähtaja osas tegemata avalikus dokumendiregistris. Kirja saatnud isikut ei teavitata eraldi sellest, kas kirja käsitletakse teabenõudena või selgitustaotlusena. Isikut teavitatakse juhul, kui vastamiseks kulub seaduses ettenähtud ajast pikem aeg.
8.Mittevaralise kahju nõue on alusetu. RahM ei ole kohelnud kaebajat kuidagi pahatahtlikult ega diskrimineerinud teda. Isegi kui tegu oleks olnud teabenõudega, millele vastatakse hilinemisega, puudub kaebuses igasugune põhjendus, kuidas oleks saanud hilinenud vastus teabenõudele alandada kaebaja inimväärikust ja teda diskrimineerida või muul moel olla tekitanud mittevaralist kahju. RahM-il ei ole varasemaid kohtuasju kaebajaga, nagu on vastustaja kaebajale ka varasemalt selgitatud. Samuti puudub RaHM-il teave kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kaebaja ja Maksuja Tolliameti vaheliste varasemate kohtuvaidluste materjalid ei ole RahM-ile kättesaadavad muus osas, kui see, mis on avalikult kättesaadav. Seega ei ole RahM-ile teada kaebuses viidatud kohtuasjade sisu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.RahM kantselei ametnik võis kirja registreerimisel RahM-i dokumendiregistris (avaliku teabe seadus, edaspidi AvTS, § 11 lg 1) juhinduda selle pealkirjast. Sellest ei tekkinud vastustajale kohustust vastata kirjale kui teabenõudele. Järeldus, kas kiri on teabenõue või selgitustaotlus, ei sõltu selle pealkirjast, vaid sisust. Järelduse, et tegemist on selgitustaotlusega, tegi kirjale vastamiseks määratud pädev RahM ametnik. Sellest tulenevalt vastas RahM kaebaja kirjale 23.12.2021 ehk 30 päeva jooksul selgitustaotluse registreerimisest (RahM-i vastuse lisa). Kohus ülesanne on kontrollida, kas kaebaja kiri on selgitustaotlus. Sellest sõltub, kas RahM rikkus kirjale vastamise tähtaega.
11.Teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks (AvTS § 6). Teabenõudest tuleb eristada selgitustaotlust, kui isik taotleb riigiasutuselt teavet, mille andmine eeldab riigiasutuselt teabe analüüsi (MSVS § 2 lg 2 p 1) või õigusalase selgituse andmist (MSVS § 2 lg 2 p 2). Selgitustaotluse korral ei kehti kirjale vastamisel AvTS-s sätestatud regulatsioon (AvTS § 2 lg 2 p 3). Järelikult ei kehti AvTS §-d 18 ja 19, mis sätestavad teabenõudele vastamise tähtaega ja selle pikendamist. Kirja tekst (Nähtuvalt haldusasjas 3-16-336 MTA esindaja Kersti Paavel poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest avaldasid Rahandusministeeriumi ametnikud 2014.a MTA-le seisukoha kohustuse kohta tasuda varalise kahju hüvitiselt tulumaks. Samuti on MTA täitnud kaebajale teostatud varalise kahju väljamakse kohta TSD vaatamata teenistussuhte ja regulatsiooni puudumisele. MTA tegevus eeldab asutusesiseselt Rahandusministeeriumi ja rahandusministri juhiste olemasolu. Kuna tulumaksuobjekti varalise kahju hüvitis puhul maksukohustuse täitmist reguleerivad sätted Tulumaksuseaduses puuduvad palun Teil edastada viivitamatult järgnev teave) annab kohtule aluse järeldada, et MTA nõuab kaebajalt tulumaksu tasumist varalise kahju hüvitiselt, kuigi kaebaja hinnangul ei reguleeri tulumaksuseadus vastavat kohustust. Järelikult eeldas kiri õigusalast analüüsi ja selle alusel selgituse andmist. RahM-i õigusalaseks selgituseks 23.12.2021 vastuskirjas oli, et varalise kahju hüvitise maksustamine ja maksukohustuse täitmine on reguleeritud tulumaksuseaduses ning ei ole olemas rahandusministri määruseid, korraldusi, juhiseid vm koostatud dokumente, mis sätestaksid ja kehtestaksid 2014. a või käesoleval ajal sissetulekult varalise kahju hüvitis maksukohustuse täitmise korra. Seega on kaebaja kiri selgitustaotlus ja RahM vastas kirjale tähtaegselt (MSVS § 6).
12.Korrektne oleks olnud teha avalikus dokumendiregistris muudatus vastamise tähtaja osas. See ei anna aga alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja on õigusvastaseks tegevuseks pidanud RahM-i poolt kirjale mittetähtaegset vastamist. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et RahM-l ei olnud õiguslikku kohustust pärast kantselei poolt tähtaja märkimist dokumendiregistris kaebajale selgitada õiget tähtaega ja selle õiguslikku alust. Kokkuvõtvalt ei olnud RahM-i tegevus kaebaja kirjale vastamisel õigusvastane.
13.RahM vastas kirjale 23.12.2021 tulenevalt MSVS-s sätestatud tähtajast, mitte kohtule 15.12.2021 esitatud kaebusest. Seega ei ole alust menetlust kohustamisnõude osas lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 4).
14.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud RVastS § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1. Isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud isiku õigusi ja kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutades (RVastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on süüliselt alandanud füüsilise isiku väärikust,
kahjustanud tema tervist, võtnud vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, sh teotanud au või head nime (RVastS § 9 lg 1). Eeltoodud normidest tulenevad käesolevas kohtuasjas esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebajate subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) avaliku võimu kandja süü. Täidetud peavad olema kõik need eeldused. Kui vähemalt üks eeldus on täitmata, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik. Kuna RahM-i tegevus ei olnud õigusvastane, siis puudub kahju hüvitamise nõude esimene eeldus. Seetõttu ei ole kohtul vaja analüüsida muid kahju hüvitamise nõudega seotud asjaolusid.
15.Menetluskulud pool kannab, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.