Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Määruse tegemise aeg ja koht
01.07.2022, Tallinn
Haldusasja number Haldusasi
3-22-641 MTÜ X kaebus Keskkonnaameti peadirektori 18.02.2022 käskkirja nr 1-1/22/32, millega kinnitati suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava aastateks 2022-2031, tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja: MTÜ X, esindaja Y Vastustaja: Keskkonnaamet (KeA)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
korraldajale kaitse- ja ohjamise eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.“ (lk 9)1 Tallinna Ringkonnakohus on 30.06.2022 otsuses (p 11) haldusasjas nr 3-20-2368 selgitanud, et: „ tegevusvaka ei ole haldusakt, mis oleks menetlusosalistele, sh vaidlustatud haldusakti andjale lubatud küttimismahu kindlaksmääramisel siduv. See dokument ei vasta haldusmenetluse seaduse § 51 tunnustele, sest see ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tegevuskava koostatakse LKS § 49 lg 1 kohaselt kas kaitsekategooria liigi kaitse korraldamiseks, liigi soodsa seisundi tagamiseks, kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga, või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus, või liigi ohjamiseks. LKS § 49 lg 2 määratleb, mida tegevuskava peab sisaldama. Selles loetelus ei ole ette nähtud ühtegi subjektiivset õigust või ette nähtud nende piiranguid. JahiS § 21 lg 6 sätestab, et kui seirearuande tulemustest nähtub, et liigi soodne seisund on ohus, või kui liigi arvukuse suurenemisest on tingitud oluline negatiivne mõju keskkonnale või oht inimese tervisele või varale, koostatakse LKS §-s 49 nimetatud tegevuskava. JahiS § 22 lg 2 näeb ette, et pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest (seirearuandest) ning jahindusnõukogu ettepanekust. JahiS § 22 lg 4 ls 1 järgi on Keskkonnaametil õigus seada lisapiiranguid ja -tingimusi, lähtudes JahiS § 21 lg-s 6 nimetatud tegevuskavast. Seega on tegevuskava lisapiirangute ja -tingimuste seadmisel lähtekoht, kuid tegevuskava eesmärk ei ole siduvalt kindlaks määrata, mitu hundipesakonda on Eestis lubatav või vajalik. Tegevuskava on sellele seatud eesmärkide poolest käsitatav riigieelarve seaduse § 19 lg-s 3 sätestatud valdkonna arengukavana, mis ei ole ette nähtud õiguslikult siduvana. Hundi küttimismahu kehtestamise kohta antud haldusakti kohtulik kontroll hõlmab seetõttu ka kontrolli, kas tegevuskavas soovitatu on õiguspärane. Seetõttu võib kaebaja kohtuasjas esitada ka väiteid, et tegevuskava ei ole põhjendatud või on koostatud õigusvastaselt.“
Seega saab kaebaja vajadusel vaidlustada suurkiskjate iga-aastase küttimismahu määramist KeA poolt ning selle raames esitada argumente tegevuskavas toodud seisukohtade osas (mida apellatsioonikohus viidatud otsuses ka käsitles), kuid ei saa eraldiseisvalt vaidlustada haldusaktiks mitteolevat tegevuskava. Kaebus tuleb seetõttu tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu ei ole kohtul alust käsitleda Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotlust.
(allkirjastatud digitaalselt)
https://keskkonnaamet.ee/media/728/download
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.