3-21-2487 X OÜ kaebus Lääne-Harju Vallavolikogu 27.09.2021 otsuse nr 75 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Lääne-Harju valla kohustamiseks otsustada arvamuse andmine uuesti kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Kaebaja – X OÜ, esindaja Mihkel Nukka Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindaja v.adv Martin Traat
Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada Lääne-Harju Vallavolikogu 27.09.2021 otsus nr 75 õigusvastaseks ning kohustada vastustajat otsustama uuesti arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa taotluste kohta kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2.Mõista vastustajalt X OÜ kasuks välja menetluskulu 2015 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.08.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X OÜ esitas 02.08.2021 Keskkonnaametile (KeA) taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks Vasalemma III uuringuruumis. Uuringuluba taotletakse Harju maakonnas LääneHarju vallas XXXX külas
XXXXXXXX
katastriüksusel (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, sihtotstarve maatulundusmaa). Kinnistu kuulub uuringuloa taotlejale. Uuringuruumi nimetus on Vasalemma III uuringuruum. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 16,48 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 15
uuringukaeveõõnt ja kuni 10 puurauku sügavusega kuni 20 m. Uuritav maavara on ehitusliiv ja -kruus, täiteliiv ja -kruus ning ehituslubjakivi. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada järgmised sihtotstarbelised tööd: veetaseme mõõtmine, katsepumpamine, lubjakivi purunemis- ja külmakindluse määramine, kivimi keemiline analüüs, purdsetete terastikulise koostise, filtratsiooniomaduste, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine. Taotletava loa kehtivusaeg on 3 aastat. Uuringu teostaja on OÜ Inseneribüroo STEIGER.
2.KeA võttis taotluse menetlusse ning edastas 06.08.2021 kirjaga nr DM-116650-6 arvamuse andmiseks Lääne-Harju vallale. Lääne-Harju Vallavolikogu otsustas 27.09.2021 otsusega nr 75 mitte nõustuda Vasalemma III uuringuruumis X OÜ-le geoloogilise uuringu loa andmisega.
3.X OÜ esitas 01.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Lääne-Harju Vallavolikogu 27.09.2021 otsuse nr 75 õigusvastasuse tuvastamist ja Lääne-Harju valla kohustamist arvamuse andmise uueks otsustamiseks hiljemalt kahe kuu jooksul käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus võttis 24.11.2021 määrusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja palub tuvastada Lääne-Harju Vallavolikogu 27.09.2021 otsuse nr 75 õigusvastasuse ja kohustada vastustajat arvamuse andmise uueks otsustamiseks. Kaebaja palub mõista kaebaja kantud menetluskulud kaebaja kasuks välja vastustajalt. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult alljärgnevad. 1) Vastustaja on otsuse tegemisel ekslikult käsitlenud uuringuloa menetlust kaevandamisloa menetlusena. Uuringuloa andmise eeldused on oluliselt erinevad kaevandamisloa menetlusest. Uuringu tegemisega ei kaasne vastustajale ega kohalikele elanikele kaevandamisega võrreldavaid häiringuid. Kuna vastustaja on lähtunud arvamuse andmisel ekslikelt eeldustest, siis on otsus sisuliselt põhjendamata. Geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult varases etapis ära kaevandamisloa väljastamine. Uuringuloa menetluse peamine mõte on välja selgitada, kas uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa kohaliku omavalitsuse (KOV) üksusele ja kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis kaaluvad üles loa taotleja õiguse viia läbi maavara geoloogiline uuring. Geoloogilise uuringu loale nõusoleku andmata jätmiseks ei piisa üksnes sellest, et KOV ja kogukond ei soovi konkreetses piirkonnas maavara kaevandamist. Uuringuloa tagajärjeks ei ole kaevandamine ning kaevandamisega kaasnev mõju KOV-ile ja kogukonnale. Uuringuloa alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet. Kuna uuringu käigus maavara kaevandamist ega vee ärajuhtimist ja veetaseme alandamist ei toimu ja välitööd kestavad lühikest aega, siis ei avaldu uuringu tegemisega kaevandamisega kaasnevaid mõjusid. Vastustaja ei ole esitanud uuringutulemusi ega muid tõendeid, mis kinnitaks, et uuringuloa andmine omaks olulist negatiivset mõju (sh veerežiimile, joogiveele, elanike elukvaliteedile, põllumaa väärtuslikkusele) ja seetõttu tuleks loa andmisest keelduda. 2) Geoloogilise uuringu mõju on vähene ja piiratud kaebaja kinnistuga. Uuringu kestvus on lühiajaline ega ulatu uuringuruumi piiridest väljapoole, välitööd kestavad üldjuhul kuni 2 nädalat ning uuringupuuraugud likvideeritakse koheselt pärast rajamist ja kirjeldamist. Topograafilised tööd tehakse käsiinstrumentidega ning looduskeskkonna vastupanuvõime säilib muutumatuna. Geoloogiline uuring tuleb teha selliselt, et keskkonnale ja isikutele
2(11)
tekitatav kahju oleks minimaalne. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas kuni 20 m sügavuste puuraukude rajamine ning pärast rajamist nende täimine mõjutab veerežiimi ja vee kvaliteeti negatiivselt. Kui ümbruskonnas kordades sügavamate puurkaevude rajamise ja kasutamisega ei ole oluliselt mõjutatud veerežiimi, siis eeldatavat negatiivset mõju puuraukude rajamisega ei kaasne. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas uuring siiski negatiivset mõju omaks. 3) Vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud uuringutulemuste informatiivset olulist tähendust. Kui tulevikus ei olegi võimalik taotletavale alale kaevandamiseks luba saada, võiks uuringu käigus kogutud info olla väärtuslik maaomanikule ning riigile ja anda detailsema ülevaate piirkonna geoloogilisest ehitusest. Seega isegi juhul, kui kaevandamist ei järgne, on uuringutulemustel tähendus näiteks keskkonnaregistri täiendamisel. Seda põhimõtet on kinnitanud ka Riigikohus (11.11.2015 otsus nr 3-3-137-15, p 13). Kui varustuskindlusega ei ole lühiajalises perspektiivis probleeme, ei tähenda see, et ei peaks saama uuringuid teostada, sest majandustegevus ei toimu üksnes lühiajalises perspektiivis. Samuti on nii taotlejal kui ka KOV-il pärast uuringu tegemist varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Esiteks on vallal uuringu läbiviimise järel võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. Teiseks on kaebaja jaoks uuringutulemused abiks otsustamaks, kas kaevandamisloa taotlust esitada. Seega on uuringu tegemine ka riigi huvides ja informatiivsel eesmärgil põhjendatud. Vastustaja on jätnud nende asjaoludega kaalutlusõiguse teostamisel õigusvastaselt arvestamata. 4) Vastustaja on ekslikult tuginenud asjaolule, et planeeringutes ei ole uuringualal ette nähtud kaevandamist. Uuringuluba ei tähenda automaatselt kaevandamistegevuse teostamist. Vastustajal tuli põhjendada, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringutega seatud eesmärkide saavutamist takistaks (vt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p-d 13 ja 17). Otsuses need põhjendused puuduvad. Vaidlustatud otsustest ei selgu, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on leitud, et uuringu läbiviimine oleks vastuolus ÜP-ga või teiste planeeringutega. Nõusoleku andmisest keeldumiseks ei piisa üldsõnalisest seisukohast, et geoloogiline uurimistöö ei ole otstarbekas uuringuruumis, kus maavara kasutusele võtmine on tulevikus ebatõenäoline. 5) OÜ Inseneribüroo STEIGER kinnitusel ei ole alust arvamuseks, et geoloogilise uuringu käigus puuraukude puurimine võiks põhjustada põhjavee kvaliteedi halvenemist. Uuringuloa taotluse seletuskirjas on seda tööd võrreldud veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisega, kusjuures geoloogilise uuringu puuraugu puurimise mõju tuleb hinnata isegi väiksemaks. Geoloogilise puuraugu puurimisel on oluline saada maapõuest kätte kivimmaterjal, milleks kasutatakse südamikpuurimist, kus kivi lõigatakse seest õõnsa puurkrooni abil. Selle protsessi käigus purustatakse kivimit umbes 1,5 cm laiuselt puursüdamiku ümbert ning tekib oluliselt vähem puurhiiva. Puursüdamik tõstetakse maapinnale. Uuringu lõppedes puuraugud suletakse nõuetekohaselt, mida kontrollitakse ka KeA poolt kohapeal. Kuna tarbepuurkaevude puurimist ei loeta keskkonnaohtlikuks tegevuseks, siis ei ole seda ka geoloogilise uuringu puuraugu rajamine. Teoreetiliselt hinnatakse, et puurtöödel võib puurhiiv väga lõheliste ja karstunud kivimite puhul levida maksimaalselt 100-200 m kaugusele. Hüdrogeoloogilise teabe järgi on uuringupiirkonnas maapinnalt esimese põhjaveekompleksi (Ordoviitsiumi põhjaveekompleks, millesse ulatuvad ka uuringu puuraugud) liikumise üldine suund Paldiski lahe suunas ning lokaalseks mõjutajaks on ka Vasalemma karjäär (karjäärist vee väljapumpamisel tekkinud veetaseme alandusest tingitult liigub põhjavesi karjääri suunas). Põhjavee liikumise suunas on lähimaks taluks XXXXXX, mis jääb taotletava uuringuruumi läänepiirist 400 m kaugusele. Ka 3(11)
teistesse ilmakaartesse jäävad talud on kaugemal kui 200 m. Kuna geoloogilisi välitöid tuleb teha korras tehnikaga, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi, ning sulgedes pärast välitööde lõppu puuraugud nõuetekohaselt, siis ei ole objektiivset alust põhjavee reostuse tekkeks. Kaevandite rajamine ei mõjuta piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi ega ka põhjaveekvaliteeti ning need aetakse kinni kohe kui vajalik geoloogiline informatsioon ja mõõtmised on tehtud. Samuti ei põhjusta uuringu käigus tehtavad hüdrogeoloogilised katsepumpamised põhjavee taseme langust ümbritsevate talude kaevudes. OÜ Inseneribüroo STEIGER seniste kogemuste põhjal kestab maapinnalähedase põhjaveekihi korral pumpamine keskmiselt 4 - 8 tundi (harvadel juhtudel 24 h) ja väljapumbatava vee kogused ei ole reeglina suured, sõltudes kivimite veeandvusest. Hüdrogeoloogiline katsepumpamine on ühekordne ja lühiajaline ning ei mõjuta piirkonna põhjavee režiimi. Veetase hüdrogeoloogilistes puuraukudes taastub reeglina 1 - 2 tunni jooksul peale pumpamise lõpetamist. Väljapumbatavat vett ei veeta ära ega juhita kraavide kaudu piirkonnast eemale (küll juhitakse see eemale puuraugust, et see ei hakkaks mõjutama pumpamist), ning see läheb uuesti piirkonna põhjavee toiteks. Seega ei mõjuta planeeritav pumpamine kaevude (sealhulgas ka salvkaevude) veetasemeid. Selleks, et saada vastuseid kaevandamise mõjust põhjavee tasemele, on vajalik hüdrogeoloogiline katsepumpamine puuraukudest geoloogilise uuringu raames. Geoloogilise uuringu tegemine põhjavee taset ei mõjuta. Kindlasti ei mõjuta rajatavad geoloogilise uuringu puuraugud Maeru oja veetaset ega ka kvaliteeti, nii nagu seda ei mõjuta ka ojast 100 m kaugusele rajatud 56 m sügavune puurkaev Hundi katastriüksusel. Vastupidised väited on tõendamata. Otsuses on viidatud, et juba praegu on olemasolevate majapidamiste puurkaevude vesi muutunud joogikõlbmatuks. Lähiümbruses on ametlikult registreeritud 3 puurkaevu XXXXXX (PRK0030348), XXXX (PRK0001431) ja XXXXXXXXX (PRK0030366) katastriüksustel, sh XXXXXX kaev on rajatud 1951. a ja XXXX 1965. a. Probleemid veekvaliteediga on tõenäoliselt seotud puurkaevu konstruktsiooni amortiseerumisega seoses nende vanusega. Samuti ei ole välistatud, et kaevud on valesti projekteeritud ja rajatud mitteametlikus puurkaevus. Lisaks on geoloogilise kaardistamise seletuskirjas kirjeldatud Vasalemma piirkonna kaevudes vee kvaliteedi halvenemise põhjuseks asjaolu, et Ordoviitsiumi veekompleksis on kaitsmata aladel sageli manteldatud 20 m ülaosa ja sellistes, kohati anaeroobsetes tingimustes põhjaveega, puurkaevudes on suurem mineraalainete sisaldus ja vee karedus, väiksem veeandvus ja kohati sisaldub vees üle 1 mg/l rauda ning mikrokomponentidest kohati Mn2+. Kirjeldatud konstruktsiooniga on XXXX puurkaev, mis rajati karjalauda tarbeks 1965. a ning selle ülemised 18 m on isoleeritud manteltoruga. Seega ei ole välistatud, et kaevude vesi on joogikõlbmatu nende amortiseerunud või puuduliku konstruktsiooni tõttu. Puudub objektiivne alus eelduseks, et uuringuloa andmine ja uuringu läbiviimine ohustaks joogivee kvaliteeti. 6) Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus (välitööde orienteeruv kestvus ei ületa tõenäoliselt 1 – 2 nädalat), millega ei kaasne kahjulikke tagajärgesid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas. Võimaliku lubjakivikarjääri rajamise ja opereerimisega kaasnev müra peab vastama atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud tööstusmüra normidele, mis elamumaa õuealadel on päevasel ajal 60 dB ning öisel ajal 45 dB. Müra hajub atmosfääris distantsi suurenedes logaritmilise seaduspärasuse alusel, mis tähendab, et hajumise efekt on suur väiksematel distantsidel ning see väheneb distantsi kasvades. Arvestades, et lähimate majapidamiste õuealad paiknevad 200 - 400 m kaugusel, väheneb müraallika maksimaalse müratase teoreetiliselt (arvestamata looduslike tingimusi nagu mets, absorbeerimine maapinnas jne) kuni 50%. Seega ei ole ilmselgelt piirnormide ületamine majapidamiste juures objektiivselt võimalik.
4(11)
Uuringuloa alusel toimuva maavara uurimine ei tekita piirnorme ületavat tolmu, millest tulenevalt ei ole uuringuloa menetluses väited liigse tolmu kohta asjakohased. Kuna uuringu käigus lõhkamistöid ei ole ettenähtud, siis uuringuloa andmise otsustamisel ei oma lõhkamisega kaasnev mõju sisulist tähendust. 7) Otsuses esitatud seisukohad kaevandamisega kaasnevate mõjutuste kohta ei ole põhjendatud ega millegagi tõendatud ning on selgelt ülepaisutatud. Kaebaja konsulteeris otsuses tõstatud küsimustes OÜ-ga Inseneribüroo STEIGER, kelle arvamusele tuginedes on toodud selgitused ka kaebuses. Uuringuloa menetluses need sisulist tähendust ei oma, sest uuringu käigus ei toimu maavara kaevandamist ja uurimine on lühiajaline.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 1) Otsuse motiividest nähtuvalt asub maa-alal, millel geoloogiline uuring soovitakse läbi viia, osaliselt looduslik metsaala ja osaliselt põllumajanduslikku potentsiaali omav väärtuslik haritav maa, mille ümber paiknevad valla ühed kõrgema viljakusega põllumajanduslikul otstarbel kasutatavad põllumaad. Ümbruses paiknevad hajaasustusega majapidamised. Vastustaja on edastanud kaebaja taotluse koos materjalidega XXXXXXXX kinnistu lähinaabritele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Arvamuse edastasid viis kinnistuomanikku ja XXXX külaselts, mis esindab XXXX küla 56 elanikku. Keegi ei ole uuringuloa andmisega nõustunud. Vastuväidetes rõhutatakse, et uuringutejärgselt planeeritav kaevandamine vähendab elanike elukvaliteeti (tolm, müra, vibratsioon, visuaalne häiring) ning halvendab lokaalsetest puurkaevudest saadava vee kvaliteeti; samuti ohustab põhjavee taset, mis juba praegu on mõjutatud Vasalemma lubjakivikarjääri tööst. Kokkuvõtvalt jõuti järeldusele, et kaevandamine traditsioonilise hajaküla keskmes on mõeldamatu, mistõttu ei ole põhjendatud geoloogilise uuringu loa andmine. Eelnimetatud seisukohti ja vaidlustatud otsuses toodud põhjendusi arvestades ei ole kaebus piisavalt argumenteeritud ning kaebuse seisukohad on vastuolulised. Kaebuses ei ole veenvalt näidatud, millised kaalutlusvead otsuses esinevad. Näiteks on kaebaja ise mh märkinud, et uuringuloa kooskõlastamisel võib teiste argumentide hulgas arvesse võtta ka asjaolu, kas kaevandamisloa väljastamine on tõenäoline. Kaebaja tugineb väitele, et vastustaja on otsuse tegemisel ekslikult käsitlenud uuringuloa menetlust kaevandusloa menetlusena ning on ilmselge, et uuringu tegemisega ei kaasne vastustajale ega kohalikele elanikele kaevandamisega võrreldavaid häiringuid. Samas on kaebaja leidnud, et vaidlustatav otsus välistab kaebajal võimaluse selgitada välja endale kuuluval kinnistul maavara olemasolu ja uurida võimalusi maavara kaevandamiseks. 2) Kaebusest ei selgu, millisel eesmärgil soovib kaebaja läbi viia geoloogilisi uuringuid olukorras, kui on juba ette teada, et KOV ning kohalik kogukond keelduvad kaevandamisluba andmast ning kuidas vaidlustatud otsus eeltoodust tulenevalt kaebaja õigusi rikub. Vastupidi, vastustaja seisukoht on kõikide puudutatud osapoolte huve tervikuna põhjalikult analüüsides motiveeritud ning eelkõige on arvestatud ka kaebaja huve, sest geoloogilise uuringu tegemine on kallis ning uuringuloa andmisest keeldumine võimaldab kaebajal vältida edasisi põhjendamatuid kulusid. 3) Vaidlustatud haldusakti puhul on järgitud nõuetekohaselt kaalutlusõiguse piire ja eesmärki, arvestades kõikide huvitatud isikute seaduslikke õigusi ja huve. Samuti on otsuse tegemisel arvestatud kohalike elanike elukeskkonda ja miljööd.
KOHTU PÕHJENDUSED
5(11)
6.Kaebaja on vaidlustanud otsuse, millega vastustaja ei nõustunud kaebajale loa andmisega Vasalemma III uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Käesolevas asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas vastustaja on nõusoleku andmisest keeldumisel teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ning kas valla argumente saab pidada asjakohasteks ja piisavalt põhistatuteks selleks, et pidada nõusoleku andmisest keeldumist õiguspäraseks.
7.MaaPS § 4 lg 2 kohaselt on maavara geoloogiline uuring maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogilise uuringu loa annab KeA (MaaPS § 26), kes küsib uuringuloa taotluse kohta kirjaliku arvamuse taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksuselt (MaaPS § 27 lg 7). KOV keeldumine uuringuloa kooskõlastamisest on loa andjale siduv menetlustoiming (vt MaaPS § 35 lg 1 p 10), mis on kohtus eraldiseisvalt vaidlustatav (RKHK 10.06.2010 lahend asjas nr 3-3-1-38-10). Samas KOV, kes peab oma arvamuse andma 2 kuu jooksul taotluse saamisest, võib esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti (MaaPS § 27 lg 7).
8.Geoloogilise uuringu loa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule nõusoleku andmise otsustamisel teostab KOV oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11). Nõusoleku andmine või mitteandmine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, mistõttu tuleb järgida kaalumisreegleid, sh volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, arvestada olulisi asjaolusid ning kaaluda põhjendatud huve (HMS § 4 lg 1). Kaalumisel arvesse võetavad konkreetsed asjaolud peavad olema asjakohased ja lubatavad ning vastama kaalutluse eesmärgile. Kooskõlastuse andmisel on KOV-il lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda eelkõige vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-3715, p 20). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 19). Seejuures tuleb küll arvestada, et menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema piisavalt selged ja küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-82-14, p 20).
9.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on KOV kooskõlastuse andmisest keeldumisel tuginenud kokkuvõtvalt järgmistele asjaoludele: 1) Uuringuala asub Keila valla ÜP kohaselt osaliselt looduslikul metsalal ja osaliselt väärtuslikul haritaval maal ning ÜP ei näe ette uute kaevanduste rajamist antud piirkonda; 2) Uuringualale lähimad kinnistud jäävad olemasolevate Vasalemma lubjakivikarjääri ja XXXX turbatootmisala mõjualasse, sh Vasalemma maardlas on lubjakivi varustuskindlus olemas kauemaks kui 2024. aastani. Uuringute läbiviimine piirkonnas ei ole enne Harju maakonda hõlmava teemaplaneeringu kehtestamist põhjendatud ega vajalik; 3) Uuringutejärgselt planeeritav kaevandamine toob kaasa elukeskkonna kvaliteedi languse ja veerežiimi muutuse. Piirkonna põhjavee kõrge taseme tõttu oleks ohustatud ümberkaudsete majapidamiste joogiveevarud. Vasalemma karjäär mõjutab põhjavee taset 10 km raadiuses (ohustatud ca 300 majapidamise veevarustus), mis koos planeeritava kaevandusega võib põhjustada kumulatiivselt negatiivset mõju piirkonna veerežiimile; 4) Lähinaabrid ja XXXX Külaselts on avaldanud vastuseisu planeeritavale kaevandamisele, kuna see vähendab elukvaliteeti (tolmu, müra, vibratsiooni ja visuaalse häiringu tekkimisega) ning kahjustab joogija tarbevee kvaliteeti. Kuna kaevandamine on mõeldamatu, ei ole geoloogilise uuringu loa andmine põhjendatud.
10.Esmalt selgitab kohus, et varasem kohtupraktika on aktsepteerinud uuringuloa andmise menetluses tulevase kaevandamisloaga seotud keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentide 6(11)
esitamist KOV-i poolt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012 otsus asjas nr 3-11-1018; Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2013 otsus asjas nr 3-12-2075). Neid küsimusi täpsustas Riigikohus 11.11.2015 otsuses asjas nr 3-3-1-37-15. Riigikohtu hinnangul on argument, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus ebatõenäoliseks, kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (p 14) ning kohus pidas asjakohasteks KOV-i poolt keeldumises väljatoodud asjaolusid, mis muudavad tulevase kaevandamisega nõustumise vähetõenäoliseks (p 17). Samas ei piira nõustumine uuringuloa andmisega KOV-i võimalust edaspidi keelduda kaevandamisloa kooskõlastamisest isegi juhul, kui KOV on uuringuloaga reservatsioonideta nõustunud. Edaspidise kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks kaalutlus kogumist, millest lähtudes peab haldusorgan oma seisukoha kujundama, kuid see ei ole ainumäärav uuringuloaga mittenõustumiseks (eelviidatud Riigikohtu otsus, p-d 12 ja 14).
11.Kohus nõustub kokkuvõtvalt kaebajaga, et vastustaja on lähtunud lubamatutest kaalutlustest, kuna vastustaja argumentatsioon tugineb sisuliselt üksnes tulevase kaevandamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele ning uuringualale kaevandamisloa väljastamise vähesele tõenäosusele. Vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel eristanud, kas nõusolekut taotletakse uuringuloa või kaevandamisloa tarvis. Mõlemad load kannavad endas erinevaid eesmärke ning nendel on erinevad tagajärjed nii omavalitsuse üksuse ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale ja sotsiaalsetele mõjudele. Uuringuloa tagajärjeks ei ole kaevandamine ning kaevandamisega kaasnev mõju KOV-ile ja kogukonnale. Uuringuloa alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet (MaaPS § 4 lg 2, § 18, § 20 lg 2). Geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult varases etapis ära kaevandamisloa väljastamine. Selle menetluse peamine eesmärk on välja selgitada, kas uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa KOV-le ja kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis kaaluvad üles loa taotleja õiguse viia läbi maavara geoloogiline uuring (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus asjas nr 3-19-1041, p 12.3).
12.Vaidlustatud otsuses ja kohtule esitatud vastuses puuduvad väited, et uuringuloa andmisest tuleneksid otsesed negatiivset mõjutused kohalikele elanikele või keskkonnale. Otsuses puuduvad igasugused põhjendused uuringu mõju kohta. Vastustaja on uuringuloale nõusoleku andmisest keeldumisel põhjendamatult lähtunud tulevase kaevandamisega kaasneda võivatest mõjudest (müra, vibratsioon, tolm, visuaalne häiring, mõju veerežiimile), mis ei ole oma intensiivsuse, kestuse ja ulatuse poolest võrreldavad geoloogiliste uuringute mõjudega. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 30.04.2020 otsuses asjas nr 3-19-1041 (vt p 14) selgitanud, et välitööde geoloogilise uuringuga ei kaasne eelduslikult väga intensiivne keskkonna või kogukonna huvide häiring. Geoloogilise uuringu korral võetakse töö käigus uuringuruumi piiresse jäävat kivimit või setendit üksnes koguses, mis on vajalik selle omaduste, rikastatavuse ja kasutatavuse määramiseks (MaaPS § 18). Geoloogiline uuring viiakse läbi metoodika alusel, näiteks moodustada tuleb uuringuvõrgustik, uuringupunktidele (nt puuraukudele) on ette nähtud kindel vahekaugus ja sügavus (keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ § 23 lg-d 1–7).
7(11)
13.Kaebaja esitatud uuringuloa taotluses on kavandatava tegevusega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid käsitletud ning leitud, et geoloogilise uuringu võimalik mõju keskkonnale ja kohalikele elanikele on väheoluline ja lühiajaline. Taotluses on muu hulgas selgitatud, et geoloogilise uuringuga ei muudeta kinnistute sihtotstarvet, maakasutuse tingimusi ega maa veerežiimi. Kuna hüdrogeoloogiline katsepumpamine toimub lühiajaliselt, siis eelduste kohaselt ei ole mõju piirkonna põhjavee tasemele ega kvaliteedile. Lähimad majapidamised paiknevad uuringuruumist 200 – 400 m kaugusel põhjas, idas ja edelas. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt (maksimaalselt 1 nädal) päevasel ajal tööpäevadel, millega ei häirita oluliselt kohalikke elanikke. Mõju ei ulatu väljapoole uuringuruumi teenindusala või on väheoluline. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda (vt taotluse seletuskiri, p 4). Mõistagi tekitavad ka geoloogilised uuringud keskkonnas teatavaid lühiajalisi häiringuid, nagu on kirjeldatud ka taotluse seletuskirjas ja kaebuses, kuid ainuüksi see ei tähenda keeldu uuringu läbiviimiseks ega õigusta KOV nõusoleku andmata jätmist. Keeldumiseks peaks asjakohastele andmetele tuginedes ära näitama, et konkreetsel alal uuringu teostamine on eeldatavalt ülemäärase keskkonnamõjuga ja seda ei saa vältida muul moel, kui kavandatud tegevuseks loa andmata jätmisega. Vastustaja ei ole eeltooduga arvestanud ega asjakohastele andmetele tuginevalt taotleja seisukohti ümber lükanud ega ära näidanud, et tegelikult uuringu läbiviimisega kaasneb ülemäärane keskkonnamõju. Piisav ei ole vaid üldsõnaliselt viidata lähimate majapidamiste ja uuringuala vahekaugustele. Isegi juhul, kui tulevikus taotletakse alale kaevandamisluba, ei välista pelgalt majapidamiste (sh alles ehitusloa saanute) asumine kaevandamisala läheduses automaatselt loa andmist, arvestades, et on võimalik kasutada mõjude leevendusmeetmeid (müratõkkevallid jms) ning ka looduslike tõkete (nt mets) olemasolu võib omada tähtsust. Ka asjaolu, et lähimad majapidamised jäävad vastustaja väitel juba olemasolevate kaevanduste (XXXXXXXXX lubjakivikarjäär ja XXXX turbatootmisala) mõjualasse, ei tähenda veel, et geoloogilise uuringu tegemist konkreetses piirkonnas lubada ei saaks. Uuringu automaatne tulem pole lähitulevikus kaevandamise alustamine ning kumuleeruvate mõjudega kaevandamisloa taotlemisel tuleb mõistagi arvestada. Paralleelselt töötavate kaevanduste avamine ei pruugi olla võimalik, kuid seda asjaolu pole adekvaatselt võimalik arvestada uuringuloa andmisel, kui pole teada millal ja kas üldse kaevandamisluba taotletakse. See on kaevandamisloa menetluse objektiks ega oma määravat tähtsust uuringute lubamise üle otsustamisel. KOV ei ole põhistanud, et juba ainuüksi uuringutegevus (kas eraldiseisvalt või koosmõjus olemasoleva karjääriga) võiks konkreetses piirkonnas veerežiimi ja joogivee kvaliteeti kahjulikult mõjutada. Vastustaja enda selgitused kinnitavad, et antud juhul on võetud peamiseks sihiks uuringuloa taotlejat võimalikult varakult teavitada tulevase kaevandamise perspektiivitusest, et ta saaks vältida edasisi potentsiaalselt põhjendamatuid kulusid. See aga ei ole geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks. Ka Riigikohus on pidanud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega kooskõlas olevaks, kui KOV otsustab uuringuloa kooskõlastada, kuid märgib seejuures oma seisukoha, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks. Seejärel on uuringuloa taotlejal võimalik ise otsustada, kas ta peab uuringute tegemist sellises olukorras otstarbekaks või loobub uuringuloa taotlemisest (vt otsus asjas nr 33-1-37-15, p 14). Seega, kui konkreetse uuringu teostamisest ei tulene kohalikule kogukonnale või keskkonnale mingisuguseid uuringuloa andmist välistavaid negatiivseid mõjusid, ei piisa nõusoleku andmisest keeldumiseks üksnes üldisest seisukohast, et KOV ei pea uuringualal maavara kaevandamist tõenäoliseks ega kavatse selleks luba anda.
14.Samuti lähtuvad vastustaja poolt viidatud kohalike elanike hirmud elukvaliteedi languse (müra, tolm, vibratsioon, visuaalne häiring, vee kvaliteet) osas peamiselt võimalikust tulevasest 8(11)
kaevandamisest, millest tulenevalt on avaldatud ka vastuseisu geoloogilisele uuringule (vt ka vastustaja poolt 14.06.2022 esitatud pöördumised). Seda, et justnimelt geoloogilise uuringu läbiviimisega kaasneksid kohalike elanike elukeskkonda kahjustavad mõjutused, vastustaja vaidlustatud otsuses ega kohtumenetluses põhistanud ei ole. Piisavaks ei saa pidada osundamist arvamusele, et elanikud uuringuloa väljastamisega ei nõustu, kuna seadus sellist eeldust keeldumise alusena ei sätesta. Kaebaja on nii 08.10.2021 KeA-le esitatud vastuses valla ja kohalike elanike väidetele kui ka kohtule esitatud kaebuses (tuginedes OÜ Inseneribüroo STEIGER seisukohtadele) ära näidanud, et kavandatava uuringuga ei kaasne kohalike elanike poolt kardetud tagajärgi. Eeltoodule vaatamata on vastustaja ka kohtumenetluses teinud kohalike elanike vastuväidetest vaid üldise järelduse, et kuna kaevandamine traditsioonilise hajaküla keskmes on elanike arvates mõeldamatu, ei ole põhjendatud geoloogilise uuringu loa andmine. Vastustaja on jätnud täielikult arvestamata kaebaja seisukohtadega olulise keskkonnamõju puudumise kohta.
15.Kehtiv Keila valla ÜP geoloogilise uuringu läbiviimist ei välista. Ka vaidlustatud otsusest ega kohtumenetluses esitatud vastustaja seisukohtadest ei nähtu, millist vältimatut kahjulikku mõju kujutaks geoloogilise uuringu tegemine looduslikule metsaalale ja põllumajanduslikku potentsiaali omavale väärtuslikule haritavale maale ning kuidas oleks geoloogilise uuringu läbiviimine vastuolus ÜP eesmärkidega. Selle kohta, millist mõju omab võimalik hilisem kaevandamine väärtuslikule haritavale maale ja selle ümber paiknevatele põllumaadele ning kas selline mõju oleks vastuolus ÜP eesmärkidega, on võimalik adekvaatne hinnang anda alles pärast geoloogilise uuringu teostamist. Praegusel juhul selguks alles geoloogilise uuringu tulemusena, kas ja millises ulatuses on alal kaevandatavat maavara. Seejärel saab otsustada võimaliku kaevandamise ala piiride ja kaevandamise mõistlikkuse üle (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2018 otsus asjas nr 3-18-639, p 14). Seejuures ei pruugi ka kaevandamise vastuolu ÜP-ga välistada igal juhul kaevandamisloa andmist (nt Riigikohtu 18.10.2016 lahend asjas nr 3-3-1-31-16, p 19). Uuringuloa nõusoleku andmisest keeldumise aluseks ei saa olla ka vastustaja soov oodata ära Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu kehtestamine. Vastustaja viidatud maavarade teemaplaneeringuga kavatsetakse määratleda uued võimalikud kaevandamisalad ja perspektiivalad ning see ei tähenda, et kuni vastava teemaplaneeringu kehtestamiseni oleks Harju maakonnas uuringulubade väljastamine keelatud. Geoloogilise uuringuloa alusel ei alustata kaevandamist, samas annab uuring olulist informatsiooni otsustamaks, kas ja kus on maavarade kaevandamine mõistlik ja vajalik. Seega võib geoloogiline uuring anda ka viidatud maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks olulist informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. Uuringu tulemusel võib taotleja jaoks muu hulgas selguda kaevandamise ebaotstarbekus.
16.Vastustaja on jätnud arvesse võtmata uuringuloa iseseisva eesmärgi (teabe saamine) ning lähtunud kaalutlemisel eeldusest, et taotleja lõppeesmärgiks on uuringuruumi piires maavara kaevanduse avamine. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-3-1-37-15 (p 13) rõhutanud, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne ning kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Seejuures võivad tulevikus nii KOV-i kui ka kogukonna huvid ja seisukohad nt maavara kaevandamise osas muutuda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus asjas nr 3-19-1041, p 17). Igal juhul ei piira nõustumine uuringuloa andmisega mingil moel KOV-i võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest põhjendatult keelduda.
9(11)
17.Asjakohatu on vastustaja kaalutlus, mille kohaselt on olemasolevas XXXXXXXXX maardlas lubjakivi varustuskindlus olemas kauemaks kui 2024. aastani. Maavara varustuskindluse hindamine ei ole KOV-i ülesanne. KOV-i roll nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustamisel on tuua välja just omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid. Riiklikke huve arvestavad uuringuloa taotluste menetluses loa andja (KeA) ja vajaduse korral ka Vabariigi Valitsus. Teave maavarade kohta on aga riigile juba praegu oluline, et planeerida vastava valdkonna tegevust, kuna maavarade kasutamise järele on eelduslikult vajadus ka pärast 2024. aastat.
18.Kohus on kõike eeltoodut arvestades seisukohal, et Lääne-Harju Vallavolikogu 27.09.2021 keeldumine on õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse ning tunnistab Lääne-Harju Vallavolikogu 27.09.2021 otsuse nr 75 õigusvastaseks ja kohustab vastustajat uuesti otsustama arvamuse andmine kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse kohta. Kohtu hinnangul on arvamuse andmise uuesti otsustamiseks piisav MaaPS § 27 lg-s 7 sätestatud kahekuuline tähtaeg, arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus tegi otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja menetluskuludeks on kohtule esitatud taotluse kohaselt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ning õigusabikulu 3062,5 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtule on tähtaegselt esitatud menetluskulude nimekiri ja arved, millest nähtub õigusabiteenuse osutamine seoses käesoleva haldusasjaga kokku 24,5 tunni ulatuses. 19.1 Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu otsus asjas nr 33-1-17-11, p 18). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus leiab, et taotluses näidatud õigusabiteenuse ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud ning väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu tuleb vähendada. Kohus peab ülepingutatuks materjalide analüüsimise (sh õigusaktide ja kohtupraktikaga tutvumise) ja kaebuse koostamisega seonduvatele toimingutele kulutatud aega, s.o kokku 20 tundi. Kohus arvestab põhjendatud menetluskulu kindlaksmääramisel sellega, et tegemist ei ole kuigi mahuka ega sisuliselt keeruka asjaga ning analoogsetes asjades on olemas väljakujunenud kohtupraktika. Kaebuse sisulised põhjendused koosnevad enamjaolt kohtupraktikas esindatud seisukohtadest ja OÜ Inseneribüroo STEIGER seisukohtadest taotletava uuringuga kaasnevate mõjude kohta. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud summas 2000 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Kokku tuleb vastustajalt menetluskuluna kaebaja kasuks seega välja mõista 2015 eurot. Muus osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 19.2 Kaebaja taotleb ka, et talle hüvitatavatelt menetluskuludelt mõistetaks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna HKMS ei näe ette võimalust menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks (vt ka Riigikohtu 06.06.2019 otsus nr 3-17-842, p 37; 15.02.2021 otsus nr 3-18-2294, p 27), jääb see kaebaja taotlus rahuldamata.
10(11)
/allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.