Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-21-494 samuti kehtima. Vastustaja ei taganud pärast lapse ema surma seega kohtulahendi täitmist. Juhul, kui kohtulahend vastustaja suhtes enam ei kehtinud, eiras vastustaja PKS §-s 116 sätestatud võrdse hooldusõiguse ja PKS §-s 143 sätestatud suhtlusõiguse põhimõtet teise vanemaga suhtlemisel. Kaebaja ei tea, milliseid konkreetseid haldusakte on Rae Vallavalitsus kaebaja ja tema tütre suhete reguleerimiseks andnud või kas need on jäetud kaebajale edastamata või kas üleüldse saab Rae valla lastekaitseametnike kirju haldusaktina mõista. Kaebaja kirjutas lastekaitseametnikele mitmeid kirju, kuna oli mures oma lapse asukoha ja heaolu pärast. Sisulisi vastuseid lastekaitseametnikud kaebajale ei andnud. Sellega rikuti kaebaja õigust teabele PKS § 144 alusel. Vastustaja puhul oli tegemist vastamiseks kohustatud isikuga. Vastustaja ei reageerinud kaebaja palvetele laps talle üle anda, temaga kohtuda, takistas lapse elukohajärgset sissekirjutuse muutmist Rapla valda, viis lapse ilma isa teavitamata ja nõusolekuta hambaarsti juurde, viis last ja võimaldas lapsel ilma isa kooskõlastuseta käia Aruheina lasteaias. Vastustaja ei koostanud lapsele juhtumiplaani. Vastustaja omistas viibimiskoha otsustusõigusele sisuliselt kõik hooldusõiguslikud küsimused. Lisaks pöördus vastustaja hooldusõiguse äravõtmiseks kohtusse ja sõlmis halduskoostöö tegemiseks halduslepingu Tallinna linnaga enda esindamiseks tsiviilprotsessides, esitas kaebuse Siseministeeriumile seoses lapse elukoha muutmisega Rapla valda isa elukohta, taandas end menetlusest alles 2021. a jaanuari lõpus, kuigi oli toimingupiirangust juba varem teadlik. Vastustaja tegi tsiviilasjas nr 2-19-12293 kohtule ettepaneku, et isa võiks kohtuda lapsega ainult reedest kuni pühapäevani, millega väidetavalt ei ole lapse elu ohustatud. Ka lapse vanavanemate aktiivne toetamine on käsitatav vastustaja tegevusena. Vastustaja hoiatas Politsei- ja Piirivalveametit ja lasteaeda, et isa võib lapse ära võtta, ning palus lasteaiaõpetajatel sellest lastekaitseametnikele ja vanavanematele kohe teada anda. Kaebaja esindaja edastas juba 26.12.2020 Rae vallale e-kirja nõudega laps kohe isale üle anda. Seda nõuet eirati kuni 28.06.2021 ja ka siis ei teinud vastustaja midagi selleks, et last kaebajale üle anda, vaid kaebaja pidi minema lasteaeda lapsele järele ja ta sealt ära viima. Kui vastustaja väidab, et ei ole kaebaja suhtes ühtegi haldusakti andnud, palub kaebaja tuvastada vastustaja tegevusetuse õigusvastasus. See, millise konkreetse õigusvastase teo või toimingu on haldusorgan teinud, on kohtu diskretsiooniotsus. Vastustaja rikkus selgelt kaebaja õigusi ja tõlgendas endale PKS § 176 lg-st 1 tulenevaid kohustusi valesti. Vastustaja on rikkunud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8. Kogu vastustaja käitumine, võõraviha, püüded laps ka kohtu kaudu isalt ära võtta, sealjuures alusetult kohtulahendit vaidlustades, alavääristas kaebajat, takistas tal lapsega koos aega veeta ning kahjustas tema ja lapse parimaid huve, suhet ning pereelu puutumatust. Kui vastustaja ei oleks kaebusi esitanud, oleks hooldusõiguste taastamise kohtulahend jõustunud ja seega kaebaja õiguste rikkumine lõppenud märgatavalt varem. Kaebajale on tekitatud mittevaralist kahju nii tegevusetuse kui ka tegevusega, millega riivati kaebaja eraelu puutumatust, eirati tema õigust lapsega koos olla, jäeti laps talle üle andmata, kinnistati last vanavanemate juurde ja võõrutati isast, ei soodustatud isa ja lapse suhet, ei jagatud lapse osas isale teavet, viidi laps lasteaeda ja hambaarsti juurde ilma isa nõusolekuta, ei võimaldatud last registreerida isa elukohajärgses omavalitsuses, ei koostatud juhtumiplaani.

3-21-494 suhtlemise õigust X suhtes. Kohus ei saa tühistada haldusorgani eraõiguslikke tahteavaldusi. Samuti ei saa olla haldusaktiks Rae valla 29.12.2020 avaldus Harju Maakohtule X määramiseks X ajutiseks eestkostjaks esialgse õiguskaitse korras. Tegemist oli vaidlusega, mille lahendamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Lisaks ei tulene vastustajale PKS-st ega ühestki muust õigusaktist õigust enne kohtumäärust otsustada lapse viibimiskoht, mistõttu puudus vallal õiguslik alus last pärast lapse ema surma tema senisest elukohast ära võtta ja kaebajale üle anda. Lapse hooldusõiguse küsimuste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (TsMS § 550 lg 1 p 2, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2021 määrus asjas nr 3-20-2200, p-d 20-21). Kui ei ole olemas kaebaja õigusi rikkuvat haldusakti, ei saa kaebajal olla ka kaebeõigust (HKMS § 44 lg 1). Järelikult on kaebeõiguse puudumine ilmselge. Toimingute õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kuuluvad tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Kaebaja taotleb mõista Rae Vallavalitsuselt välja X õigusvastase hooldusõiguse piiramisega ning X ja X perekonnaellu sekkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebuse kohaselt on vastustaja intensiivselt sekkunud kaebaja eraelu puutumatusse, takistades teadlikult ja pahatahtlikult kaebaja õigust omada enda lapsega lähedasi suhteid ja teostada lapse üle hooldusõigust. Kaebaja on esitanud 28.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna ja Rae valla tegevuse ning Rapla valla tegevusetuse peale ning Tallinna linnalt, Rae vallalt ja Rapla vallalt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel (haldusasi nr 321-425). Praeguses asjas esitatud Rae valla toimingute õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kattuvad haldusasjas nr 3-21-425 esitatud nõuetega. Mõlemas haldusasjas on vaidluse aluseks samad faktilised asjaolud: pärast lapse ema surma (s.o 26.12.2020) on Rae vald kaebaja hinnangul õigusvastaselt takistanud kaebajal hooldusõiguse teostamist oma lapse suhtes (Rae vald ei ole kaebajale last üle andnud kohe pärast 26.12.2020; Rae vald ei ole täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 määrust, millega määrati kindlaks suhtluskord vanemate vahel; Rae vald on takistanud kaebajal lapse elukohajärgset sissekirjutust muuta; Rae vald on viinud last lasteaeda ja psühholoogi juurde ilma isa nõusolekuta). Ka haldusasjas nr 3-21-425 on kaebaja kinnitanud, et tema eesmärgiks on olnud vaidlustada Rae valla toiminguid pärast 26.12.2020 seoses kaebaja hooldusõiguse teostamisega (takistamisega) tema lapse suhtes ning taotlenud ka vaidlustatud toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Seejuures on kaebaja ise märkinud haldusasjas nr 321-425 esitatud 30.07.2021 kaebuse täienduses, et vaidlustab haldusasjas nr 3-21-494 üksnes Rae valla üksikotsust (otsus selle kohta, et Rae Vallavalitsus jätab kaebaja lapse vallavalitsuse kõrge ametniku sugulaste, s.t vanavanemate juurde ja esitab Harju Maakohtule avalduse kaebajalt kogu hooldusõiguse äravõtmiseks), kuid Rae valla hilisemaid toiminguid, millega piirati õigusvastaselt kaebaja hooldusõiguse ja suhtluse teostamist, vaidlustatakse haldusasjas nr 3-21-425. Seega on praeguses asjas esitatud Rae valla toimingute tuvastamisnõue ja vaidlustatud toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue võetud halduskohtu menetlusse haldusasjas nr 3-21-425. Kaebaja on 01.09.2021 kaebuse täienduses märkinud õigusvastase toiminguna mh Rae valla kaebuse Siseministeeriumile seoses lapse elukoha muutmisega. Juhul, kui kaebajale keelduti rahvastikuregistris kande muutmisest, on see eraldi vaidlustatav ning seejuures ei ole võimalik vaidlustada üksnes ühte menetlustoimingut (Rae valla kaebuse esitamine) viidatud haldusmenetlusest (HKMS § 45 lg 3). Seega kuulub kaebus nimetatud toimingu peale kaebajale tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Ka ei ole lubatav vaidlustada Rae valla tegevust seonduvalt tsiviilasjas nr 2-19-12293 esitatud avaldustega ja Tallinna linnaga halduslepingu sõlmimist seoses tsiviilasjas esindamisega. Kaebajale on tagatud õigus esitada vastuväiteid tsiviilasjades nr 2-19-12293 ja nr 2-20-19305 TsMS-s sätestatud korra kohaselt. Halduskohtul puudub pädevus teha kontrolli tsiviilasjas 4(7)

3-21-494 haldusorgani kui menetlusosalise tegevuse üle, mistõttu kuulub selliste toimingute vaidlustamine HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastamisele. Kaebaja on viidanud ka Rae valla toimingule, mille kohaselt taandas Rae vald end menetlusest alles jaanuari lõpus 2021. Asjaoludest nähtuvalt seondub ka Rae valla taandamine (halduslepingu sõlmimine Tallinna linnaga tsiviilasjas esindamiseks) tsiviilasja nr 2-19-12293 menetlusega, mistõttu puudub halduskohtul pädevus selle õiguspärasuse kontrollimiseks ning kaebus kuulub selles osas kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. Kaebaja on vaidlustanud Rae valla tegevusetust, sest Rae vald on jätnud lapsele juhtumiplaani koostamata. Samas on haldusasjas nr 3-21-425 kaebaja 15.10.2021 menetlusdokumendi p-s 2.11 leidnud, et ühelgi omavalitsusel ei olnud lapsega tegelemise juhtumiplaani. Seega on kaebaja vaidlustanud juhtumiplaani puudumist haldusasjas nr 3-21-425, mistõttu ei ole lubatav korduvalt sama toimingu vaidlustamine samal alusel teises haldusasjas. Sellest lähtuvalt kuulub kaebus osas, millega vaidlustatakse Rae valla tegevusetust (juhtumiplaani puudumine), kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastamisele. Kaebaja on vaidlustanud Rae valla reaaltoiminguid, millega viimane teavitas PPA-d kaebaja võimalikust lapse äravõtmisest, andis lasteaiale teada, et kaebaja võib tulla last ära võtma, ja hoiatas, et lasteaiaõpetajad peavad kohe teavitama lastekaitseametnikke ja vanavanemaid sellistest juhtumitest. Neid toiminguid on kaebaja vaidlustanud ka haldusasjas nr 3-21-425. Kuigi kaebaja ei ole haldusasjas nr 3-21-425 sõnaselgelt välja toonud Rae valla toiminguid (PPA ja lasteaia teavitamine), ilmneb haldusasja nr 3-21-425 asjaoludest kogumis, et kaebaja tegelik tahe on olnud vaidlustada Rae valla tegevust vahemikus 26.12.2020 kuni 28.06.2021 seoses kaebaja hooldusõiguse teostamise takistamisega ja pereellu sekkumisega. Seega kuulub kaebus nimetatud osas HKMS § 121 lg 1 punkti 3 alusel kaebajale tagastamisele. Kaebaja on 01.09.2021 kaebuse täienduses haldusasjas nr 3-21-494 mh märkinud, et rikutud on tema PKS §-st 144 tulenevat õigust teabele, kui lastekaitseametnikud kaebaja päringutele sisuliselt ei vastanud. Samas ei ole kaebuses ega 01.09.2021 kaebuse täienduses esitatud põhjendust, millest järelduks, et kaebaja sooviks eraldi vaidlustada Rae valla lastekaitseametnike vastuseid (kui toiminguid) märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) rikkumise tõttu. Kaebaja ei ole väitnud, et tema päringutele oleks jäetud reageerimata või vastamata, vaid kaebuse täiendusest järeldub, et kaebaja ei olnud rahul talle antud vastuste sisuga. Seega on kaebaja sisuliselt vaidlustanud Rae valla toiminguid seoses kaebaja hooldusõigusega lapse suhtes. Sealjuures on kaebaja ka haldusasjas nr 3-21-425 oma 13.12.2021 menetlusdokumendi p-s 1.16 märkinud, et õiguslikke aluseid kohtumiste korraldamise nõude osas eirati ja teabenõuetele pole selles osas tänaseni vastatud. Kuna mittevaralise kahju hüvitamise nõue tagastatakse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 265 eurot kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 2). Kohus teeb eraldi määruse riigilõivu tagastamise kohta pärast kaebajalt arvelduskonto andmete saamist ja määruse jõustumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-494 kohtule oli ettenähtav, et uue kaebuse esitamine või varasemasse menetlusse täienduste lisamine on menetluslikult võimatu, on kohus kaebuse sedavõrd pika menetlemisega jätnud kaebaja sisuliselt ilma kaebuse esitamise õigusest. Kohus oleks pidanud võtma kaebuse menetlusse ja liitma selle varem alustatud haldusasjaga (HKMS § 48 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-494 3). Järelikult tagastas halduskohus toimingute õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded õigesti HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Eelnevast tulenevalt on alusetu ka kaebaja seisukoht, et ta on praeguse kaebuse tagastamisega kaebuse esitamise õigusest ilma jäänud.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.