Määruse avalikult teatavaks- 9. veebruar 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-21-494
Haldusasi
X kaebus tühistada Rae Vallavalitsuse 26.02.2020 otsus, millega piirati X ainuhooldusõigust ja muid õigusi, sh teabe saamise õigust, suhtlemise õigust jt õigusi Y suhtes ning mõista Rae vallalt välja moraalse kahju hüvitis X õigusvastase hooldusõiguse piiramise ning X ja Y perekonnaellu sekkumise eest kohtu õiglasel äranägemisel
Menetlusosalised
Kaebaja X, volitatud esindaja Reimo Mets Eeldatav vastustaja Rae vald
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses füüsiliste isikute nimed nimetähtedega.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale on õigus esitada määruskaebus Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
Tallinna
Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Sekretäril saata määrus kaebajale (esindaja kaudu) ja Rae vallale.
X esitas 09.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes 1) tühistada Rae Vallavalitsuse 26.12.2020 otsus, millega määrati Y hooldajateks Y vanavanemad; 2) kohustada Rae valda uuesti asja otsustama ning 3) mõista Rae vallalt välja kohtu õiglasel äranägemisel mittevaraline kahju seoses X õigusvastase hooldusõiguse piiramisega ning X ja Y perekonnaellu sekkumisega. Kaebuse kohaselt pole Rae Vallavalitsuse 26.12.2020 otsust kaebajale kätte toimetatud.
2.Tallinna Halduskohtu 12.04.2021 kohtunõudega paluti Rae vallal edastada kaebuses viidatud Rae Vallavalitsuse 26.12.2020 otsus ning teatada, kas ja kui, siis millal on nimetatud otsus kaebajale kätte toimetatud. Kohtunõude tähtajaks määras kohus 22.04.2021.
3-21-494
3.Rae vald teatas 22.04.2021 vastuses, et Rae Vallavalitsus ei ole teinud ühtki otsust, millega oleks Y hooldajateks määratud tema vanavanemad. Rae vald leidis, et nimetatud põhjusel puudub kaebajal kaebeõigus ning kaebus tuleks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada.
4.Tallinna Halduskohtu 28.04.2021 kohtunõudega paluti kaebajal esitada seisukoht Rae valla 22.04.2021 taotlusele hiljemalt 05.05.2021.
5.Kaebaja esitas 04.05.2021 kaebuse täienduse, milles esitati järgmised täpsustatud nõuded: 1) tühistada Rae Vallavalitsuse 26.12.2020 otsus piirata X ainuhooldusõigust ja muid õigusi, sh teabe saamise õigust, suhtlemise õigust jt õigusi Y suhtes; 2) mõista Rae Vallavalitsuselt välja hüvitis moraalse kahju eest X õigusvastase hooldusõiguse piiramise ning X ja Y perekonnaellu sekkumise eest tekitatud kahju eest kohtu äranägemisel ning 3) mõista Rae Vallavalitsuselt välja kaebaja menetluskulud.
6.Tallinna Halduskohtu 16.08.2021 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks 15-päevane tähtaeg määruse kättesaamisest arvates. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal: 1) selgitada, millise haldusakti tühistamist ta taotleb; 2) selgitada, milliseid kaebaja hooldusõiguse teostamist ja muid õigusi piiravaid toiminguid on Rae vald teinud; 3) täpsustada, millise haldusakti või toiminguga on kaebajale mittevaralist kahju tekitatud ning 4) selgitada, kas kaebaja on Rae valla õigusvastase tegevuse osas silmas pidanud ka valla tegevusetust; juhul, kui kaebaja hinnangul on vastustaja olnud tegevusetu, siis tuli kaebajal täpsustada, millist konkreetset õigusaktidest tulenevat kohustust on vald sellega rikkunud.
7.Kaebaja esitas 01.09.2021 kaebuse täienduse, milles märkis järgmist. Kuna lapsel puudus alates 25.12.2020 viibimiskoha üle otsustamise osas esindusõiguslik isik, esindas last selles küsimuses perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg 1 ja § 176 lg 1 alusel lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus. 25.12.2020 läks hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas Rae Vallavalitsusele, sest lapse elukohana oli sel ajal rahvastikuregistrisse kantud Rae vallas asuv eluruum. Järelikult on Rae Vallavalitsus täielikult edasiselt ka vastutav kõikide lapse kohtumisi isaga reguleeriva kohtulahendite täitmise eest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 määrus nr 2-19-12293, millega anti Y viibimiskoha määramise ainuhooldusõigus Ble). Vastustaja ei taganud peale lapse ema surma kohtulahendi täitmist (kohtulahendi alusel määratud suhtluskord). Kui kohtulahend ei olnuks vastustaja suhtes enam kehtiv, siis eiras vastustaja PKS § 116 võrdse hooldusõiguse põhimõtet ning eiras PKS § 143 suhtlusõiguse põhimõtet teise vanemaga suhtlemisel. Kaebaja ei tea, milliseid konkreetseid haldusakte on Rae Vallavalitsus andnud kaebaja ja tema tütre suhete reguleerimiseks või kas need on jäetud kaebajale edastamata või kas üleüldse saab omistada Rae valla lastekaitsetöötajate kirjadele haldusakti toime mõistet. Kaebaja kirjutas lastekaitseametnikele mitmeid kirju ja seda väga intensiivselt, kuna oli mures oma lapse asukoha ja heaolu pärast. Sisulisi vastuseid lastekaitse ametnikud kaebajale ei andnud. Sellega rikuti kaebaja õigust teabele PKS § 144 alusel. Vastustaja puhul oli tegemist kohustatud isikuga vastamiseks. Vastustaja ei reageerinud kaebaja palvetele laps talle üle anda, temaga kohtuda, takistas lapse elukoha järgset sissekirjutuse muutust Rapla valda, viis lapse ilma isa teavitamata ja nõusolekuta hambaarsti juurde, viis last ja võimaldas lapsel käia Aruheina lasteaias, mida polnud isaga kooskõlastatud ning omistas viibimiskoha otsustusõigusele sisuliselt kõik hooldusõiguslikud küsimused. Lisaks sõlmis lõpuks enda esindamiseks halduslepingu Tallinna linnaga ning delegeeris enda õiguste teostamise Tallinna linnale. Sellega käitus Rae vald selgelt kaebaja õigusi rikkuvalt ning tõlgendas endale seaduse alusel antavaid PKS § 176 lg 1 kohustusi rikkuvalt. Vastustaja on rikkunud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8. Ka lapse vanavanemate aktiivne toetamine on käsitletav vastustaja tegevusena.
2(10)
3-21-494
Arvestades, et haldusorganite (Tallinna linn, Rae vald) käitumine on omavahel koordineeritud ning selgelt algusest peale rahvuse ja kaebaja vaenulik, siis ei ole imestada, et mingid haldusaktid on jäetud kaebajale tutvustamata või neid ei avalikustata. Kaebaja esindaja edastas juba 26.12.2020 Rae vallale e-kirja nõudega laps koheselt isale üle anda, seda nõuet eirati kuni 28.06.2021 ja ka siis ei teinud vastustaja midagi selleks, et last kaebajale üle anda, vaid kaebaja pidi minema lasteaeda lapsele järgi ja ta sealt ära viima. Kui vastustaja väidab, et ei ole kaebaja suhtes ühtegi haldusakti andnud, siis palub kaebaja tuvastada vastustaja tegevusetuse õigusvastasus. See millise konkreetse õigusvastase teo või toimingu haldusorgan on teinud , on kohtu diskretsiooni otsus. Kaebajale on tekitatud mittevaralist kahju nii tegevusetuse kui ka tegevusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 punktide 1 ja 3 ning § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastamisele.
9.Käesoleval juhul on kaebaja esitanud järgmised nõuded: 1) tühistada Rae Vallavalitsuse 26.12.2020 otsus piirata X ainuhooldusõigust ja muid õigusi, sh teabe saamise õigust, suhtlemise õigust jt õigusi Y suhtes; 2) mõista Rae Vallavalitsuselt välja hüvitis moraalse kahju eest X õigusvastase hooldusõiguse piiramise ning X ja Y perekonnaellu sekkumise eest tekitatud kahju eest kohtu äranägemisel. Haldusakti tühistamisnõude tagastamine
10.Esmalt analüüsib kohus, kas haldusakti tühistamisnõue on lubatav.
11.Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud normi alusel on kaebuse tagastamine lubatav üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Oma 16.08.2021 määruses on kohus leidnud, et käesoleval juhul ei pea kohus kaebeõiguse puudumist ilmselgeks ning seetõttu tol hetkel kohtule teadaolevate asjaolude valguses HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaldamiseks alust ei olnud. Kohtu hinnangul olid kaebuses esitatud nõuded ebaselged, mistõttu ei saanud ka kaebust menetlusse võtta (vt Tallinna Halduskohtu 16.08.2021 põhjenduste punkt 10). Eelnevast lähtuvalt jättis kohus kaebuse käiguta ning palus kaebajal selgitada, 1) millise haldusakti tühistamist kaebaja taotleb; 2) milliseid kaebaja hooldusõiguse teostamist ja muid õigusi piiravaid toiminguid on Rae vald teinud; 3) kas kaebaja on Rae valla õigusvastase tegevuse osas silmas pidanud ka valla tegevusetust; juhul, kui kaebaja hinnangul on vastustaja olnud tegevusetu, siis tuleb kaebajal täpsustada, millist konkreetset õigusaktidest tulenevat kohustust on vald sellega rikkunud. Viimaks tuli kaebajal täpsustada, millise haldusakti või toiminguga on kaebajale mittevaralist kahju tekitatud. Seejuures selgitas Tallinna Halduskohus 16.08.2021 määruses järgmist: „Hetkel jääb kaebusest selgusetuks, millise haldusakti või toiminguga kaebajale väidetavalt mittevaralist kahju tekitati. Kaebuses on küll taotletud Rae Vallavalitsuse 26.12.2020 otsuse tühistamist, samas ei ole kaebaja vaidlustatud haldusakti kohtule esitanud ega Rae vald kinnitanud sellesisulise haldusakti olemasolu. Olukorras, kus vastavat haldusakti ei eksisteeri, ei saa see ka kaebaja subjektiivseid õigusi riivata. Samas on vastustaja selgitanud oma 22.04.2021 vastuses, et Rae vald esitas 29.12.2020 Harju Maakohtule avalduse A (vanaema) määramiseks Y ajutiseks eestkostjaks esialgse õiguskaitse korras ning Harju Maakohus jättis samal päeval selle taotluse määrusega nr 2-2019135 rahuldamata. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebajal täpsustada, millist haldusakti/otsust soovib kaebaja vaidlustada. Siinkohal selgitab kohus järgmist. Hooldusõiguse küsimust reguleerib perekonnaseadus (PKS). Vastavalt PKS § 118 lg-le 1 teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas 3(10)
3-21-494
lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale (PKS § 119 ls 1). Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-12293 lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anti emale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas, samuti määrati kindlaks isa ja lapse suhtluskord. See tähendab, et kaebajal puudus lapse viibimiskoha määramise õigus. PKS § 138 lg 1 kohaselt, kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. Tulenevalt PKS § 138 lg-st 2 kui ainuhooldusõigusega vanem on surnud või temalt on hooldusõigus täielikult ära võetud, annab kohus hooldusõiguse teisele vanemale, välja arvatud juhul, kui see ei vasta lapse huvidele. Vaidlust ei ole selles, et peale Y ema surma esitas kaebaja 31.12.2020 Harju Maakohtule avalduse enda hooldusõiguse täielikuks taastamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2021 määrus nr 2-19-12293, p 5). Seega ei ole valla 29.12.2020 avaldus Harju Maakohtule A (vanaema) määramiseks Y ajutiseks eestkostjaks esialgse õiguskaitse korras, takistanud kuidagi kaebajal omapoolset hooldusõiguse taastamise avalduse esitamist maakohtule. Ühtlasi ei tulene PKS-st ega ühestki muust õigusaktist kohalikule omavalitsusele õigust enne kohtumäärust otsustada lapse viibimiskoht, mistõttu puudus vallal õiguslik alus last pärast lapse ema surma tema senisest elukohast ära võtta ja kaebajale üle anda. Seda, et lapse tema isale tagastamise eelduseks on, et isal on lapse suhtes kehtiv hooldusõigus lapse viibimiskoha üle otsustamisel, on rõhutanud ka Tallinna Ringkonnakohus 04.02.2021 määruses asjas 3-20-2200 (p 21). Praeguseks teada olevatest asjaoludest ei nähtu, et valda saaks pidada tegevusetuks ka nt lastekaitseseaduse (LasteKS) § 32 või § 33 mõttes, kuna ei ole alust eeldada, et kaebaja lapse näol olnuks tegemist hädaohus lapsega.“ (põhjenduste punktid 13-16).
12.Vastuseks käiguta jätmise määrusele on kaebaja 01.09.2021 kaebuse täienduses seoses tühistamisnõudega märkinud mh järgmist: „Kuna lapsel puudus alates 25.12.2020 viibimiskoha üle otsustamise osas esindusõiguslik isik, esindas last selles küsimuses PKS § 171 lg 1 ja § 176 lg 1 alusel elukohajärgne kohalik omavalitsus. 25.12.2020 läks hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas Rae Vallavalitsusele, sest lapse elukohana oli sel ajal rahvastikuregistrisse kantud Rae vallas asuv eluruum. Järelikult on Rae Vallavalitsus täielikult edasiselt ka vastutav kõikide lapse kohtumisi isaga reguleeriva kohtulahendite täitmisel. Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 kohtumäärusega nr 2-19-12293 /.../ on Y /.../ viibimiskoha määramise ainuhooldusõigus antud lapse emale Ble. Rahvastikuregistri andmetel lõppes B hooldusõigus Y suhtes 25.12.2020 B surmaga. Kuna ema asemel asus lapse viibimiskoha otsustusõigust edasiselt teostama KOV siis on arusaamatu, miks ja millisel õiguslikul alusel eirati isa nõuet jätkata ka kohtumääruses toodud suhtluskorra regulatsiooniga, mis sellisel juhul samuti oleks pidanud kehtima. Kohtulahendi valikuline ja sobituslik kehtivus ei ole kohane õiguste teostamise viis ning jätab kogumis arusaama, et kui soovitakse õigusi siis neid jaatatakse, kuid kohustusi justkui ei peakski võtma“ (lk 1).
13.Esmalt tuleb märkida, et kohus jääb jätkuvalt oma 16.08.2021 määruse põhjenduste punktides 13-16 esitatud seisukoha juurde, sh, et olukorras, kus vastavat haldusakti ei eksisteeri, ei saa see ka kaebaja subjektiivseid õigusi riivata. Kohus ei saa tühistada haldusorgani eraõiguslikke tahteavaldusi. Samuti ei saa olla haldusaktiks Rae valla 29.12.2020 avaldus Harju Maakohtule A (vanaema) määramiseks Y ajutiseks eestkostjaks esialgse õiguskaitse korras. Tegemist oli vaidlusega, mille lahendamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Lisaks ei tulene vastustajale PKS-st ega ühestki muust õigusaktist õigust enne kohtumäärust otsustada 4(10)
3-21-494
lapse viibimiskoht, mistõttu puudus vallal õiguslik alus last pärast lapse ema surma tema senisest elukohast ära võtta ja kaebajale üle anda. Lapse hooldusõiguse küsimuste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (vt ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2).
14.Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 04.02.2021 määruse nr 3-20-2200 punktides 20-21 selgitanud lapse hooldusõiguse üle otsustamise regulatsiooni. „X ja B hooldusõiguse küsimus lapse Y suhtes lahendati tsiviilasjas nr 2-19-12293. Kokkuvõtvalt määrati Xle ning Ble lapse Y suhtes ühine isiku- ja varahooldusõigus, ent ainuhooldusõigus Y viibimiskoha osas määrati B. Kuna B suri 25.12.2020, on Y viibimiskohta puudutavas osas hooldusõiguse määramise aluseks olevad asjaolud muutunud. X esitas tsiviilasjas nr 2-20-19305 avalduse vanema ainuhooldusõiguse taastamiseks PKS § 138 lg 2 alusel. Samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse jättis Harju Maakohus 15.01.2021 määrusega rahuldamata. Menetlus tsiviilasjas on endiselt pooleli. Seega ei ole ringkonnakohtul praeguse määruskaebuse menetluse raames võimalik otsustada selle üle, kellele peaks kuuluma otsustusõigus Y viibimiskoha üle. /.../ Lapse tema isale tagastamise eelduseks on, et isal on lapse suhtes kehtiv hooldusõigus lapse viibimiskoha üle otsustamisel. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, on vaidlus selles osas maakohtus pooleli. Tagajärgede kõrvaldamisel on avaliku võimu kandjal võimalik rakendada üksnes õiguspäraseid abinõusid (RVastS § 11 lg 2). Hoolimata kohtumenetluse tulemusest ei saaks seega Yd Xle üle anda enne, kui on jõustunud vastavasisuline lahend tsiviilasjas.“ (Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2021 määrus nr 3-20-2200, p-d 20-21).
15.Eeltoodust lähtuvalt puudub Rae valla haldusakt, millega piirati X ainuhooldusõigust ja muid õigusi, sh teabe saamise õigust, suhtlemise õigust jt õigusi Y suhtes.
16.Olukorras, kus ei eksisteeri haldusakti, mis kaebaja väitel rikub tema õigusi, ei saa olla kaebajal ka kaebeõigust (HKMS § 44 lg 1). Sellise olukorraga on tegemist praegusel juhul. Juhindudes uurimispõhimõttest ja selgitamiskohustusest pidas kohus vajalikuks anda kaebajale 16.08.2021 määruses võimalus kaebuse täpsustamiseks, et selgitada välja, millist haldusakti kaebaja vaidlustada soovib (vt Tallinna Halduskohtu 16.08.2021 määruse resolutsiooni punkt 2.1). Kuivõrd ka kaebuse täienduses ei ole esitatud uusi asjaolusid, siis jääb kohus varasemalt märgitu juurde, et ühestki õigusaktist ega PKS-st ei tulene vastustajale õigust otsustada lapse hooldusõiguse, sh viibimiskoha üle, vaid selle küsimuse lahendamine on maakohtu pädevuses. Seetõttu ei eksisteeri haldusakti, mida kaebaja saaks halduskohtus vaidlustada. Järelikult on kaebeõiguse puudumine ilmselge ning kaebus tühistamisnõudes kuulub selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastamisele.
17.Kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et juhul kui vastustaja väidab, et ta pole kaebaja suhtes ühtegi haldusakti andnud, siis on tegemist kaebaja õiguste rikkumisega kohaliku omavalitsuse teadva tegevusetusega kaebaja õiguste tagamiseks – tegevusetuse tuvastamine (kaebaja 01.09.2021 menetlusdokument, lk 3).
18.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud 28.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna ja Rae valla tegevusele ning Rapla valla tegevusetusele ning Tallinna linnalt, Rae vallalt ja Rapla vallalt solidaarselt mittevaralise kahju välja mõistmiseks kohtu äranägemisel (haldusasi nr 3-21-425).
19.Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas kaebuses esitatud tuvastamisnõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on lubatavad. Toimingute õigusvastasuse tuvastamisnõude ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude tagastamine
20.Vastavalt HKMS § 121 lg 1 punktile 3 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning
5(10)
3-21-494
varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Kaebuse nõuded on sätestatud HKMS §-s 37.
21.Käesoleval juhul taotleb kaebaja mõista Rae Vallavalitsuselt välja hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest X õigusvastase hooldusõiguse piiramisega ning X ja Y perekonnaellu sekkumise eest tekitatud mittevaralise kahju eest kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebuse kohaselt on vastustaja intensiivselt sekkunud kaebaja eraelu puutumatusse takistades teadlikult ja pahatahtlikult kaebaja õigust omada enda lapsega lähedasi suhteid ja teostada lapse üle hooldusõigust (vt kaebuse punkt 5.7).
22.Kaebaja on selgitanud 01.09.2021 esitatud kaebuse täienduses vastuseks kohtu küsimusele, milliseid kaebaja hooldusõiguse teostamist ja muid õigusi piiravaid toiminguid on Rae vald teinud, järgmist: “Rae vald ei teinud mitte ühtegi tegevus[t] peale 26.12.2020 a et soodustada isa ja lapse suhet, anda laps isale üle peale ema surma, kinnistas lapse vanavanemate eelisõigust lihase isa ees, võimaldas lapsel käia ilma isa nõusolekuta enda poolt valitud lasteaias, ei soodustanud isa ja lapse suhet, ei viinud kordagi last isaga kohtuma, ei teinud mistahes pingutusi otsida isaga kontakti, et laps isale üle anda, pöördus hooldusõiguse äravõtmiseks kohtusse ja sõlmis halduskoostöö tegemiseks halduslepingu Tallinna linnaga enda esindamiseks tsiviilprotsessides, esitas kaebuse Siseministeeriumile lapse elukoha muutmiseks Rapla valda isa elukohta, taandas end menetlusest alles jaanuari lõpus 2021 a kuigi oli teadlik toimingupiirangust juba varem, jättis isa /.../ päringutele vastamata, ei koostanud mistahes juhtumiplaani lapse osas ega ei täitnud seda, jättis täitmata Tallinna Ringkonnakohtu kohtulahendi suhtluskorra tagamiseks- rikkus selles määratud suhtluskorda. Rae vald on teinud [tsiviilasjas] 2-19-12293 kohtule ettepaneku 15-2/132-1 et isa võiks kohtuda lapsega reedest – pühapäevani, millega väidetavalt ei ole lapse heaolu ohustatud, kuid muul ajal mille kohus oli kehtivalt määranud justkui oleks olnud lapse ohustamisega. Lapse ja isa koosolemist piirati ning tsiviilõiguslikult selgitati isale, et praeguses etapis ei tohi isa minna ja asuda omavolitsema lapse äravõtmisega nt lasteaiast või vanavanemate juurest, samuti oli KOV teavitanud PPA-d isa võimalikust lapse äravõtmisest, andnud teada lasteaiale et isa võib tulla last ära võtma ja hoiatanud et lasteaia kasvatajad peavad koheselt teavitama lastekaitset ja vanavanemaid sellistest juhtumistest. Seega loodi teadvalt suuliselt kõikvõimalike vahenditega kuvand lapse õiguste piiramiseks isaga kohtumisteks ilma KOV nõusolekuta ja teadmiseta“.
23.Kaebaja on 28.02.2021 esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotletakse: 1) tuvastada kaebaja õiguste rikkumine riigivõimu omavolitsemise ja/või tegevuse/tegevusetuse tulemusel ning sellega seonduva mittevaralise kahju olemasolu; 2) mõista vastustajatelt Rae Vallavalitsus ja Rapla Vallavalitsus solidaarselt X kasuks välja mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel õiglases summas; 3) tunnistada põhiseadusvastaseks täna kehtiv suhtluskorra lahendite tagamist võimaldav õiguslik regulatsioon; 4) jätta kõik menetluskulud solidaarselt vastustajate kanda ning 5) mõista kaebaja kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras (haldusasi nr 3-21-425). Tallinna Halduskohtu 25.03.2021 määrusega nr 3-21-425 jäeti kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks 15-päevane tähtaeg määruse kättetoimetamisest arvates (resolutsiooni punktid 1-2). Määruses leiti, et kaebuse alusel kohus järeldab, et kaebaja eesmärgiks on esitada kohtule tuvastamiskaebus ja mittevaralise kahju hüvitamiseks hüvitamiskaebus, samas ei selgu kaebusest, milline avalik-õiguslik isik, millal ja millega on kaebaja õigusi rikkunud; kaebaja on küll kaebuse päises märkinud vastustajateks Tallinna Linnavalitsuse, Rae Vallavalitsuse ja Rapla Vallavalitsuse, kuid kaebusest ei selgu, millist tegevust või toimingut kaebaja konkreetselt iga nimetatud võimaliku vastustaja puhul oma õigusi rikkuvaks peab.
24.Puuduste kõrvaldamiseks esitas kaebaja 05.04.2021 haldusasjas nr 3-21-425 kaebuse täienduse, milles mh selgitab Rae valla õigusvastast tegevust järgmiselt: „ /.../ Rae 6(10)
3-21-494
Vallvalitsuse ebaseadusliku haldusaktiga otsustati, et Y (edaspidi laps) anti pärast lapse ema surma 25.12.2020 vallasekretäri vanemate kasvatada hoolimata sellest, et lapse hooldusõigus (va viibimiskoha hooldusõigus) on kaebajal. Rae Vallavalitsuse sekretär, on ametikoht, millel töötab lapse onu C, on kõrgeim mittepoliitiline ametikoht. Selle koha peal saab lapse onu mõjutada olulisi last puudutavaid otsuseid, mistõttu jäi laps onu vanemate, st lapse vanavanemate juurde, kuigi neil ei ole hooldusõigust. Pärast seda on Rae Vallavalitsus aktiivselt takistanud kaebajal hooldusõiguse teostamist, ei ole kaasanud kaebajat ühegi last puudutava otsuse tegemisse ning ei ole kaebajat teavitanud, milliseid lapse hooldusküsimusi on vallavalitsus kaebaja teadmata ebaseaduslikult otsustanud ja millist hooldust teostanud. Lisaks eelnevale on kaebaja saanud lapsega kolme kuu vältel kohtuda vaid paar korda sundolukorras, mis tekitab lapsele stressi ja seetõttu on lapses kasvanud segadustunne, miks ta ei saa isaga olla. Isegi, kui Rae Vallavalitsus leiab, et tal oli õigus teha otsus lapse paigutamiseks mujale, kui lapse isa juurde, siis oleks pidanud vallavalitsus võtma endale ka kohustuse tagada, et laps oleks vastavalt kehtivale Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 kohtumäärusele üle nädala isaga. Rae Vallavalitsus on ka last ilma isa nõusolekuta pannud Aruheina lasteaeda, viinud ta psühholoog L. E. vastuvõtule ja võõrutanud last isast aktiivselt. Samuti oleks Rae Vallvalitsus pidanud tagama, et ühtki last puudutavat otsust ei tehta ilma kaebajat kaasamata. Seega on otsus kaebajat lapsest võõrandada sihilik ja ette kavatsetud. Rae Vallavalitsuse puhul on tuvastamisnõude puhul sisuks vallavalitsuse aktiivne toiming piirata õigusvastaselt kaebaja hooldusõiguse ja suhtluse teostamist.“ (kaebuse täiendus haldusasjas nr 3-21-425, p 2.1.1). Kaebaja lisas, et Rae Vallavalitsus tegutseb aktiivselt, et võõrandada laps kaebajast ja tagada, et edasine lapse hooldus jääks valla kõrge vallaametniku vanematele (kaebuse täiendus haldusasjas nr 3-21-425, p 2.3.1). Seoses kahju hüvitamise nõudega on kaebaja selgitanud, et peale 25.12.2020 on Rae Vallavalitsus ja Tallinna Linnavalitsus teinud koostööd ja takistanud aktiivselt kaebaja ja tema lapse suhtlust; kaebajale on kahju tekkinud sellega, et ta ei ole saanud lapse hooldust teostada ja varasemat kiindumussuhet säilitada; lisaks on kaebajal tekkinud kahju seetõttu, et kaebajale jäävad lapse vaimse tervise taastamise kulud; kokkuvõttes on kahju tekkinud kaebaja eraellu sekkumisega ning lapse kasvatamise ja hooldamise vabaduse piiramisega ning tema teadliku võõrutamisega isast, isa korralduste täitmata jätmisega last psühholoog H. S. juurde viimise eiramisest (vt kaebuse täienduse punktid 2.4.1., 2.4.2., 2.4.3).
25.Tallinna Halduskohtu 22.06.2021 määrusega nr 3-21-425 jäeti kaebus teistkordselt käiguta ning paluti kaebajal selgitada, mille poolest erineb haldusasjas nr 3-21-425 esitatud kahjunõue haldusasjades nr 3-20-2200 ja nr 3-21-494 esitatud kahjunõuetest ja milles tekitatud kahju seisneb. Kaebaja on oma 30.07.2021 kaebuse täienduses mh selgitanud, et haldusasjas nr 3-21494 vaidlustab kaebaja Rae Vallavalitsuse üksikotsust; selle otsusega otsustati, et Rae Vallavalitsus jätab kaebaja lapse vallavalitsuse kõrge ametniku sugulaste juurde ja esitab Harju Maakohtule avalduse kaebajalt kõigi hooldusõiguste ära võtmiseks; see oli ühekordne otsus, mille kaebaja vaidlustas haldusasjas nr 3-21-494; haldusasjas nr 3-21-425 vaidlustab kaebaja Rae Vallavalitsuse hilisemaid toiminguid (vt 30.07.2021 kaebuse täiendus haldusasjas nr 3-21425, p 4.3.2).
26.Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määrusega nr 3-21-425 võeti X kaebus menetlusse (resolutsiooni punkt 1). Määruse asjaolude kohaselt on X esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla ja Tallinna linna tegevusele ning Rapla valla tegevusetusele, samuti vastustajatelt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel.
27.Käesoleval juhul leiab kohus, et kaebaja on esitanud Rae valla toimingute õigusvastasuse tuvastamise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõuded, mis kattuvad haldusasjas nr 3-21-425 esitatud Rae valla toimingutega alates 26.12.2021 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Esmalt on kaebaja ise märkinud haldusasjas nr 3-21-425 esitatud 30.07.2021 kaebuse täienduses, et vaidlustab haldusasjas nr 3-21-494 üksnes Rae valla üksikotsust, kuid Rae valla
7(10)
3-21-494
hilisemaid toiminguid, millega piirati õigusvastaselt kaebaja hooldusõiguse ja suhtluse teostamist, vaidlustatakse haldusasjas nr 3-21-425. Sellised Rae valla toimingud on kaebaja loetlenud haldusasjas nr 3-21-425, 05.04.2021 esitatud kaebuse täienduse punktis 2.1.1, milleks on: 1) Rae vald on aktiivselt takistanud kaebajal lapse hooldusõiguse teostamist; 2) Rae vald ei ole kaasanud kaebajat ühegi last puudutava otsuse tegemisse; 3) Rae vald ei ole kaebajat teavitanud, milliseid lapse hooldusküsimusi on vallavalitsus kaebaja teadmata ebaseaduslikult otsustanud; 4) Rae vald ei ole kaebajat teavitanud, millist hooldust on teostatud; 5) Rae vald ei ole täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 kohtumäärust; 6) Rae vald on last ilma isa nõusolekuta pannud Aruheina lasteaeda; 7) Rae vald on viinud last psühholoog L. E. vastuvõtule ja võõrutanud last isast aktiivselt. Lisaks on 28.02.2021 kaebuses märgitud, et samuti ei ole küsitud isa nõusolekut lapse rahvastikuregistri aadressi muutmiseks (kaebuse punkt 53, haldusasi nr 3-21-425).
28.Kohtu hinnangul langevad haldusasjas nr 3-21-425 esitatud tuvastamis- ja kahju hüvitamisnõuded kokku haldusasjas nr 3-21-494 esitatud tuvastamis- ja kahju hüvitamisnõuetega. Haldusasjas nr 3-21-494 on vaidlustatud järgmisi toiminguid: 1) Rae vald ei ole täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 määrust, st ei ole võimaldanud kaebajal kohtuda oma lapsega (vt 01.09.2020 kaebuse täiendus haldusasjas nr 3-21-494); 2) Rae vald ei reageerinud kaebaja palvetele laps talle üle anda, temaga kohtuda; 3) Rae vald takistas lapse elukoha järgset sissekirjutuse muutust Rapla valda; 4) Rae vald viis lapse ilma isa teavitamata ja nõusolekuta hambaarsti juurde, viis last ja võimaldas lapsel käia Aruheina lasteaias, mida polnud isaga kooskõlastatud; 5) pöördus hooldusõiguse äravõtmiseks kohtusse ja sõlmis Tallinna linnaga halduslepingu enda esindamiseks tsiviilprotsessis; 6) esitas kaebuse Siseministeeriumile lapse elukoha muutmiseks Rapla valda; 7) taandas end menetlusest alles jaanuari lõpus 2021; 8) jättis isa päringutele vastamata; 9) ei koostanud mistahes juhtumiplaani lapse osas ega täitnud seda; 10) teinud tsiviilasjas nr 2-19-12293 kohtule ettepaneku, et isa võiks kohtuda lapsega reedest pühapäevani; 11) teavitas Politsei- ja Piirivalveametit isa võimalikust lapse äravõtmisest, andis lasteaiale teada, et isa võib tulla last ära võtma ja hoiatanud, et lasteaia kasvatajad peavad koheselt teavitama lastekaitset ja vanavanemaid sellistest juhtumitest. Samuti on kaebaja haldusasjas nr 3-21-494 esitanud vaidlustatud Rae valla toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohtu õiglasel äranägemisel, sarnaselt haldusasjaga nr 3-21-425.
29.Kohus leiab, et mõlemas haldusasjas on vaidluse aluseks samad faktilised asjaolud – peale lapse ema surma (s.o 26.12.2020) on Rae vald kaebaja hinnangul õigusvastaselt takistanud kaebajal hooldusõiguse teostamist oma lapse suhtes (Rae vald ei ole kaebajale last üle andnud kohe peale 26.12.2020; Rae vald ei ole täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 määrust, millega määrati kindlaks suhtluskord vanemate vahel; Rae vald on takistanud kaebajal lapse elukoha järgset sissekirjutust muuta; Rae vald on viinud last lasteaeda ja psühholoogi juurde ilma isa nõusolekuta). Seega on kohtu hinnangul tegemist kattuvate nõuetega haldusasjas nr 321-425 ja nr 3-21-494. Seejuures on haldusasjas nr 3-21-425 võetud menetlusse X kaebus Tallinna linna ja Rae valla tegevusele ning Rapla valla tegevusetusele, samuti vastustajatelt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel. Eeltoodust lähtuvalt puudub kaebajal õigus esitada samasisulised nõuded uuesti teises haldusasjas.
30.Kaebaja on 01.09.2021 kaebuse täienduses haldusasjas nr 3-21-494 õigusvastaste toimingutena mh märkinud Rae valla kaebuse Siseministeeriumile seoses lapse elukoha muutmisega. Kohus selgitab, et juhul, kui kaebajale keelduti rahvastikuregistris kande muutmisest, siis on see eraldiseisvalt vaidlustatav ning seejuures ei ole võimalik vaidlustada üksnes ühte menetlustoimingut (Rae valla kaebuse esitamine) viidatud haldusmenetlusest. Menetlustoimingute vaidlustamiseks eraldiseisvalt lõplikust haldusaktist on seatud
8(10)
3-21-494
kaebeõiguse piirangud HKMS § 45 lg-s 3. Käesoleval juhul kuulub kaebus nimetatud toimingu peale kaebajale tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).
31.Ka ei ole lubatav vaidlustada Rae valla tegevust seonduvalt tsiviilasjas nr 2-19-12293 esitatud avaldustega. Juhindudes HKMS § 121 lg-st 3 selgitab kohus, et kaebajale on tagatud tsiviilkohtumenetluses õigus esitada vastuväiteid ja oma seisukohti tsiviilasjades nr 2-19-12293 ja nr 2-20-19305 vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korrale. Halduskohtul puudub pädevus teostada kontrolli tsiviilasjas haldusorgani kui menetlusosalise tegevuse üle, mistõttu kuulub sellise toimingu vaidlustamine HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel kaebajale tagastamisele.
32.Kaebaja on vaidlustanud ka Rae valla poolt halduslepingu sõlmimist Tallinna linnaga seoses esindamisega tsiviilasjas. Nagu kohus eelnevas punktis selgitas, siis on kaebajal õigus esitada vastuväiteid ja oma seisukohti (sh esindusõigust puudutavalt) tsiviilasjades nr 2-1912293 ja nr 2-20-19305 vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korrale. Halduskohtul puudub pädevus teostada kontrolli tsiviilasjas haldusorgani kui menetlusosalise tegevuse üle, mistõttu kuulub sellise toimingu vaidlustamine HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel kaebajale tagastamisele.
33.Kaebaja on viidanud ka Rae valla toimingule, mille kohaselt taandas Rae vald end menetlusest alles jaanuari lõpus 2021. Asjaoludest nähtuvalt seondub ka Rae valla taandamine (halduslepingu sõlmimine Tallinna linnaga tsiviilasjas esindamiseks) tsiviilasja nr 2-19-12293 menetlusega, mistõttu puudub halduskohtul pädevus selle õiguspärasuse kontrollimiseks ning kaebus kuulub selles osas kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.
34.Kaebaja on vaidlustanud Rae valla tegevusetust, mille kohaselt on Rae vald jätnud koostamata juhtumiplaani lapse osas. Samas on haldusasjas nr 3-21-425 kaebaja 15.10.2021 menetlusdokumendi punktis 2.11 leitud, et ühelgi omavalitsusel ei olnud lapsega tegelemise juhtumiplaani. Seega on kaebaja vaidlustanud juhtumiplaani puudumist haldusasjas nr 3-21425, mistõttu ei ole lubatav korduvalt sama toimingu vaidlustamine samal alusel teises haldusasjas, s.o käesoleval juhul. Sellest lähtuvalt kuulub kaebus osas, millega vaidlustatakse Rae valla tegevusetust (juhtumiplaani puudumine) kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastamisele.
35.Kaebaja on vaidlustanud ka Rae valla reaaltoiminguid, millega viimane teavitas PPA-d kaebaja võimalikust lapse äravõtmisest, andis lasteaiale teada, et kaebaja võib tulla last ära võtma ja hoiatanud, et lasteaia kasvatajad peavad koheselt teavitama lastekaitset ja vanavanemaid sellistest juhtumitest. Kohtu hinnangul on neid toiminguid vaidlustatud ka haldusasjas nr 3-21-425. Nimelt on kaebaja oma 30.07.2021 menetlusdokumendi punktis 5.6 märkinud, et sisuliselt asusid kohaliku omavalitsuse esindajad (kohus mõistab seda viisil, et silmas on peetud Tallinna linna ja Rae valla esindajaid) kohtu rolli ja lõid teadlikult vanavanematele õiguse lapsega koos olemiseks, läbi selle rikkusid nad ka teadvalt isa ja lapse koosolemist reguleerivat kohtumäärust kui ka tungisid alusetult perekonna ellu, mille takistamiseks kasutasid praktikas kõikvõimalikke suulisi vahendeid ja andsid suulisi suuniseid vanavanematele lapse enda juures hoidmiseks ning jätsid teadvalt isa nõuetele lapse üleandmiseks kasutusele võtmata seaduses ettenähtud võimalused. Kuigi kaebaja ei ole haldusasjas nr 3-21-425 sõnaselgelt välja toonud Rae valla toiminguid (PPA ja lasteaia teavitamine), siiski ilmneb haldusasjas nr 3-21-425 vaidluse asjaoludest kogumis, et kaebaja tegelik tahe on olnud vaidlustada Rae valla tegevust peale 26.12.2020 ning kuni 28.06.2021. Nii on kaebaja oma 30.07.2021 menetlusdokumendis haldusasjas nr 3-21-425 punktis 2.2.4.1 märkinud, et Rae Vallavalitsus on alates 26.12.2020 kuni 28.06.2021 takistanud kaebaja lapse registreerimist kaebaja juurde, hoolimata sellest, et kaebajal oli ainsana lapse hooldusõigus; kaebaja palub kohtul tuvastada, et Rae Vallavalitsus on põhjendamatult takistanud kaebaja
9(10)
3-21-494
hooldusõiguse teostamist ja sekkunud kaebaja eraellu. Seega kuulub kaebus nimetatud osas HKMS § 121 lg 1 punkti 3 alusel kaebajale tagastamisele.
36.Kuigi kaebaja on 01.09.2021 kaebuse täienduses haldusasjas nr 3-21-494 mh märkinud, et rikutud on tema PKS §-st 144 tulenevat õigust teabele, kui lastekaitseametnikud kaebaja päringutele sisuliselt ei vastanud, siiski ei saa sellest järeldada, et kaebaja on soovinud eraldiseisvalt vaidlustada Rae valla lastekaitseametnike vastuseid (kui toiminguid) märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) rikkumise tõttu, kuivõrd sellesisulist põhjendust kaebuses ega 01.09.2021 kaebuse täienduses esitatud ei ole. Kaebaja ei ole väitnud, et tema päringutele oleks jäetud reageerimata või vastamata, vaid kaebuse täiendusest järeldub, et kaebaja ei olnud rahul talle antud vastustega sisuliselt, tehes viite PKS §-le 144. Seega on kaebaja sisuliselt vaidlustanud Rae valla toiminguid seoses kaebaja hooldusõigusega lapse suhtes. Puudub ka vajadus jätta kaebus käiguta, et täpsustada, kas kaebaja on soovinud vaidlustada Rae valla toiminguid (päringutele vastamata jätmine) MSVS alusel, kuivõrd haldusasjas nr 3-21-425 on kaebaja oma 13.12.2021 menetlusdokumendi punktis 1.16 märkinud, et õiguslikke aluseid kohtumiste korraldamise nõude osas eirati ja teabenõuetele selles osas pole tänaseni vastatud.
37.Arvestades, et ka haldusasjas nr 3-21-425 on kaebaja kinnitanud, et tema eesmärgiks on olnud vaidlustada Rae valla toiminguid peale 26.12.2020 seoses kaebaja hooldusõiguse teostamisega (takistamisega) kaebaja lapse suhtes ning taotlenud ka vaidlustatud toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (vt 28.02.2021 esitatud kaebus haldusasjas nr 3-21425; kaebaja 05.04.2021 menetlusdokumendi p-d 2.1.1., 2.2., 2.3.1., 2.4.1.-2.4.3.; kaebaja 30.07.2021 menetlusdokumendi p 5.6), siis on haldusasjas nr 3-21-494 Rae valla toimingute tuvastamisnõue ja vaidlustatud toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue esitatud samal alusel ning need on võetud halduskohtu menetlusse haldusasjas nr 3-21-425. Järelikult kuuluvad Rae valla toimingute õigusvastasuse tuvastamisnõue (seoses kaebaja hooldusõiguse takistamisega oma lapse suhtes) ning vaidlustatud toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisnõue selle esitajale läbivaatamatult tagastamisele.
38.Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus tervikuna selle esitajale tagastamisele.
39.Kaebuselt on tasutud riigilõiv mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt kui suurimalt nõudelt summas 265 eurot (HKMS § 104 lg 1). HKMS § 104 lg 5 punkti 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Käesoleval juhul on kohus tagastanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude HKMS § 121 lg 1 punkti 3 alusel. Seetõttu tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada kaebajale pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist. Kaebajal tuleb teatada kohtule arvelduskonto andmed, kuhu riigilõiv kanda. Kohus teeb eraldi määruse riigilõivu tagastamise kohta peale kaebajalt arvelduskonto andmete saamist ning käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.