2.Mõista Rahapesu Andmebüroolt X. X. kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.07.2022 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kale Cap OÜ esitas 07.06.2021 tegevusloa taotluse tegutsemiseks finantseerimisasutusena. Kale Cap OÜ tegevusloa taotluses on märgitud äriühingu rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavaks isikuks ning kontaktisikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse (RahaPTS) mõistes X. X..
2.Rahapesu Andmebüroo (RAB) viis 25.10.2021 X. X.iga Kale Cap OÜ tegevusloa taotluse menetluses läbi vestluse kontaktisiku sobivuse hindamiseks.
3.RAB leidis 17.11.2021 otsuses, et X. X. ei vasta kontaktisiku nõuetele ning andis Kale Cap OÜ-le tähtaja uue kontaktisiku leidmiseks.
4.RAB leidis 22.11.2021 otsuses, et kuivõrd X. X.i osas on teises menetluses tuvastatud, et ta ei vasta kontaktisiku nõuetele, ei vasta ta ka Mavers Wealth Management OÜ menetluses kontaktisiku nõuetele ning ettevõttele anti tähtaeg uue kontaktisiku leidmiseks.
3-22-75
5.X. X. esitas 25.11.2021 RAB-ile taotluse 17.11.2021 otsuse Kale Cap OÜ asjas tühistamiseks või alternatiivselt uue vestluse läbimiseks tema teadmiste hindamiseks.
6.RAB jättis 09.12.2021 otsusega X. X.i taotluse rahuldamata.
7.X. X. esitas Tallinna Halduskohtule 10.01.2021 kaebuse, milles taotles RAB-i 17.11.2021 otsuse Kale Cap OÜ menetluses tühistamist.
POOLTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus rikub kaebaja põhiseaduse (PS) §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust, samuti ka PS § 29 lg-st 1 tulenevat õigust valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Kaebaja ei ole nõus vastustaja väitega, et tegevusloa taotleja kontaktisik ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. 25.10.2021 vestluse protokollist nähtub, et vestlus kujutas endast täisväärtuslikku akadeemilise eksamit. Vestlus oli protokollitud pealiskaudselt, vastavalt protokollija enda ettekujutusele vastusest. Ettevalmistusaega ei antud, õigusliku kirjanduse kasutamist ei lubatud. Ühtegi täpsustavat küsimust, kui mõne küsimusele ei piisanud vastusest, ei esitatud. Kaebaja vastas sisuliselt valesti ainult rahvusvahelise sanktsioonide teemal püstitatud küsimusele, kuna need olid esitatud viimastena ning kaebajal juba tekkis väsimus vestlusest. Vastustaja väidab, et ka teistele küsimustele vastates esinesid ebatäpsused. Selleks, et vastata täpselt kõikidele küsimustele, pidi kaebaja mitme mahuka seaduse sisu peast mäletama. Niivõrd rangeid nõudeid ei ole isegi oluliselt põhjalikke õiguslikke teadmisi nõudvatele ametikohtade (kohtunik, vandeadvokaat, prokurör) eksamitel. Sisuliselt oli kaebaja allutatud kutseeksamile, mis ei ole finantseerimisasutuse tegevusloa saamiseks ette nähtud. Kutseeksami üldised nõuded on kehtestatud kutseseadusega ning kõik kutseeksamid peavad vastama selle seaduse nõuetele. Antud juhul aga selle seaduse nõuetest kinni ei peetud. Ükski seadus ei kehtesta selgeid, läbipaistvaid ja ettenähtavaid äriühingu kontaktisiku hindamiskriteeriume ning regulatsiooni selleks, et tagada hindamise kontrollitavus. 2) Vestlusel toimuvast eksamist ja selle nõuetest ei teavitatud kaebajat ette. Kaebaja on olnud varem RAB-i vestlusel kontaktisiku teemal, ning RAB kinnitas kaebaja kandidatuuri. DreamFI OÜ menetluses 09.12.2021 kontrollis RAB kaebaja teadmisi. Kaevatav otsus rikub kaebaja varalisi õigusi. Kaebajale ei ole selge, kas tema saab edaspidiselt pakkuda ettevõttetele kontaktisiku teenust vastavalt RahaPTS § 17 lg-te 4 ja 5 kehtestatud nõuetele või mitte ning mis teha ettevõttega, kus kaebaja juba rohkem kui kaks aastat töötab kontaktisikuna. Korraldades eksamit, väljus RAB oma pädevuse piiridest. RAB rikkus ka otsuse põhjendamiskohustust, jättes põhjendamata, miks ei saa vestluse tulemust lugeda positiivseks ning millistele RahaPTS § 17 lg-te 4 ja 5 kehtestatud nõuetele ei vasta äriühingu kontaktisik ja miks. Otsuse üldsõnalistest põhjendustest ei selgu, miks on kaebaja RAB hinnangul äriühingu kontaktisikuks sobimatu ja milline peab olema eduka eksami tulemus. Arusaamatu on, kes osales kaebaja vestluse hindamisel ja milline pädevus, haridus jne sellel isikul on. Kaebaja küsimustele läbiviidud vestluse protseduuri seaduslikkuse kohta RAB sisuliselt ei vastanud. 3) Isegi kui kaebaja ei vastanud nõuetele, oleks RAB haldusorganina kohustatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 alusel määrama taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis võiks olla korduva vestluse läbiviimine. Vestlus kaebajaga toimus 25.10.2021, otsus on langetatud sama aasta novembris, kaebajal oli piisavalt aega uute teadmiste saamiseks või värskendamiseks. Sellega rikkus RAB jämedalt HMS-i ning selline rikkumine tõi ilmselgelt kaasa ebaõige otsuse.
2(8)
3-22-75
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 1) Kaebaja ei vasta RahaPTS § 17 sätestatud nõuetele. Kontaktisiku poolt RahaPTS § 17 lg 7 sätestatud kohustuste täitmine eeldab seaduste ja selle alusel antud õigusaktide nõuete tundmist ja hoolsuskohustuse täitmist. Seejuures on kontaktisiku kohustuseks, et ettevõte tegevus ka tegelikult vastaks seadusest tulenevatele nõuetele. Vastava asjaolu tagamiseks on kontaktisikule kehtestatud kõrgendatud nõuded. Kui isikul puuduvad teadmised nii ettevõttega seotud kui valdkondlikest riskidest ning RahaPTS nõuete osas on teadmised puudulikud, siis kontaktisikul ei ole võimalik täita seadusega kehtestatud ülesandeid ning RAB-il ei ole võimalik anda omapoolset kooskõlastust. Kaebaja vastas valesti või tema vastused olid ebapiisavad neljas erinevas valdkonnas: ärisuhte seire, hoolsusmeetmed, tugevdatud hoolsusmeetmed, rahvusvahelised sanktsioonid. Kaebaja väidab, et vastas sisuliselt valesti ainult rahvusvahelise sanktsioonide teemal esitatud küsimusele, kuna need olid esitatud viimastena ning kaebajal oli juba tekkinud väsimus vestlusest. Ka teistele küsimustele vastustes esinesid ebatäpsused. Samuti väidab kaebaja, et selleks, et vastata täpselt kõikidele küsimustele, pidi kaebaja mitme mahuka seaduse sisu peast mäletama. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud põhjendusi selle kohta, et vastustaja oleks rikkunud diskretsiooniõigust või oleks valesti tõlgendanud kaebaja vastuseid küsimustele või et kaebaja vastused vastaksid seaduses sätestatule sisuliselt. Kui isik ei oska sisuliselt selgitada kohustusi, mida ta peaks hakkama igapäevaselt rakendama kontaktisiku ülesannete täitmisel, siis ei ole võimalik vastustajal anda ka oma kooskõlastust ettevõtte poolt nimetatud kontaktisiku kandidatuurile ja väljastada tegevusluba ettevõttele (RahaPTS § 72 lg 1 p 2). Kuna kaebaja ise väidab, et ta juba tegutseb nimetatud valdkonnas kontaktisikuna, siis peaks kaebajale olema sisulised kohustused tuttavad praktilise kogemuse kaudu. Juriidilise haridusega isik peaks oskama lugeda seadust ja mõistma sätete sisu ja vähemalt üldjoontes mäletama ja teadma, mida üks või teine kohustus, mõiste jm tähendab. Vastustajale ei ole kaebaja väide seaduste mahukusest mõistetav ‒ ei RahaPTS ega rahvusvahelise sanktsiooni seadus (RSanS) ole sedavõrd mahukad, et juriidilise haridusega kaebaja ei suudaks neid läbi töötada. Vastustaja ei hinda seaduste sätete peast tsiteerimist, vaid nende sisulist mõistmist. 2) Väide kohtunike, vandeadvokaatide ja prokuröride eksamist on asjakohatu ja samas ka ebaõige, kuna kohtunike ja ka advokaatide suulistel eksamitel, millele on võimalik pääseda üksnes pärast kirjaliku eksami sooritamist, tuleb vastata sisulistele küsimustele seadusteksti kasutamata. Seejuures oodatakse seal just nimelt seaduse sisulist teadmist, mida võib edasi anda oma sõnadega. 3) 25.10.2021. a vestlus ei olnud kutseeksam, vaid RAB-i poolne hinnangu andmine, kas kaebajal on piisavad teadmised ja oskused kontaktisiku tööülesannete täitmiseks. Kaebajale edastatud kutses on märgitud vestluse eesmärk ning selles on viidatud ka RahaPTS § 72 lg 1 ple 2, mille kohaselt ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ettevõtja poolt RahaPTS § 17 kohaselt määratud kontaktisik vastab RahaPTS-s sätestatud nõuetele. RahaPTS § 17 lg 7 p-des 1‒4 on loetletud kontaktisiku põhiülesandeid. Seega oli kaebajat teavitatud toimingu eesmärgist ja ka vestluse sisust ning kaebajal oli võimalus end vestluseks ette valmistada. Samuti oli kaebajal piisavalt aega, kui ta ei saanud kutse ja ka toimingu sisust aru, pöörduda RAB-i poole ja paluda selgitust menetlustoimingu sisu osas. 4) 17.11.2021 puudustest teavitamises on vastustaja piisavalt selgelt ja põhjendatult välja toonud, milles seisneb puudus ning miks kaebaja ei sobi kontaktisikuks. Vastustaja on välja toonud aluse, millele peab vastama kontaktisik ning ka selle, et X. X. ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele, kuivõrd isikul puuduvad piisavad teadmised RahaPTS nõuetest. Samuti on selgitatud, et kontaktisiku poolt RahaPTS § 17 lg 7 sätestatud kohustuste täitmine eeldab seadusest ja selle alusel koostatud õigusaktidest oma tööandjale tulenevate nõuete asjakohast tundmist ja nende ülesannete täiendatud hoolsuskohustusega täitmist, sealhulgas 3(8)
3-22-75 selleks, et tagada, et ettevõte tegevus päriselt ka vastab seadusest tulenevatele nõuetele. 17.11.2021 puuduste teates on vastustaja välja toonud ka valdkondade loetelu, mille kohta isik kas vastas valesti või olid esitatud vastused ebapiisavad. Kuna puuduste teatega ei ole määratud kindlaks, kas tegevusluba antakse välja või mitte, siis haldusasutus ei ole kohustatud tooma välja üksikasjaliku analüüsi, st analüüsima iga ebaõiget vastust, mida kontaktisiku kandidaat vestlusel andis. Seejuures 17.11.2021 teate primaarseks adressaadiks on tegevusloa taotluse esitanud äriühing mitte kaebaja. Tegevusloa taotlejale anti teada, et tema poolt valitud kontaktisik ei vasta nõuetele ning äriühingule anti võimalus leida uus kandidaat. Juhul, kui taotluse esitanud äriühing seda ei tee, st ei kõrvalda puudusi ja ei määra uut kandidaati, siis tuleb ka haldusasutuselt lõplik haldusakt, milles oleks haldusasutusel kohustus tuua välja ammendavalt, miks tegevusluba ei väljastatud. 5) Varasem hinnang isiku sobivusele ei tähenda, et haldusasutus ei võiks isiku sobivust ümber hinnata. Kaebaja on kahes äriühingus kontaktisikuks. RAB andis tegevusloa menetluse raames oma kooskõlastuse kontaktisiku osas 28.06.2021 ja 19.07.2021. Haldusasutusel on õigus läbi viia uus vestlust isikuga, sõltumata sellest, kas temaga on ka varasemate menetluste käigus vesteldud. Seejuures on haldusasutusel õigus uue tegevusloa menetluste raames muuta oma halduspraktikat, sh karmistada hindamiskriteeriume ja viia läbi täiendav ja põhjalikum kontroll. RAB on oma halduspraktikat muutnud ja hakanud tegema põhjalikumat kontrolli. Põhjalikuma kontrolli vajadus tuleneb mh 25.05.2021 avaldatud riikliku rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangust, mille kohaselt on virtuaalvääringu teenuse pakkujad kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor, ehk selle sektoriga seotud risk on Eesti riigis kõige suurem ja kasvab pidevalt. 6) Menetlusprotokoll on allkirjastatud kaebaja enda poolt, millega on ta andnud ka kinnituse, et tema ütlused vastavad tõele ja ta on ka tutvunud oma õiguste ning kohustustega haldusmenetluses. Vastuväiteid vms ei ole kaebaja protokolli allkirjastamisel esitanud ja eelduslikult luges kaebaja kui jurist protokolli enne allkirjastamist läbi, mistõttu pidanuks ta juhtima menetlustoimingu läbiviija tähelepanu ebatäpsustele, juhul kui neid oleks selles protokollis esinenud. Seega saab eeldada, et kaebaja pidas oma vastuseid ammendavateks ja nõustus ka protokollis kajastatuga. Jääb ka arusaamatuks, kuidas rikkus 17.11.2021 puuduste kõrvaldamise teatis kaebaja varalisi õigusi. Vastustajal ei ole kohustust läbi viia uut vestlust sama isikuga, kelle puhul on vastustaja juba tuvastanud, et isiku teadmised ei vasta kontaktisikule kehtestatud nõuetele.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.RahaPTS § 17 lg 5 kohaselt võib kontaktisikuks määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis ja kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Kontaktisiku määramine kooskõlastatakse RAB-ga. RahaPTS § 17 lg 5 kohaselt on RAB-l õigus saada kontaktisiku või kontaktisiku kandidaadi sobivuse kontrollimiseks kontaktisikult või kontaktisikukandidaadilt, tema tööandjalt ning riigi andmekogudest teavet. RahaPTS § 72 lg 1 p 2 kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui kontaktisik vastab RahaPTS nõuetele. Viidatud RahaPTS sätetest tuleneb RAB-le õigus aga ka kohustus kontrollida kontaktisiku vastavust RahaPTS nõuetele. See hõlmab kohtu arvates ka RAB õigust hinnata kontaktisiku teadmisi RahaPTS ja RSanS regulatsioonide kohta, kuna kontaktisiku kohustuseks ongi tagada, et ettevõtja järgiks RahaPTS ja RSanS nõudeid.
11.RahaPTS-s pole täpsemalt reguleeritud kontaktisiku teadmiste kontrolli korda. Kuna tegemist on osaga tegevusloa andmise menetlusest, laienevad ka kontaktisiku nõuetekohasuse kontrollile täpsema regulatsiooni puudumisel haldusmenetluse üldpõhimõtted, sh vormivabadus ja eesmärgipärasus. HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja 4(8)
3-22-75 muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule. RAB on valinud kontaktisiku nõuetele vastavuse kontrolliks vestluse vormi. Kontaktisikukandidaadile esitatavad küsimused ning neile antud vastused protokollitakse. See tagab RAB otsuse kohtuliku kontrolli võimaluse (vt HMS § 1). Kaebaja ja RAB ametniku vestluse käik on kajastatud RAB 25.10.2021 menetlustoimingu protokollis (kaebuse lisa 1, dtl 6‒11).
12.Vaidlustatud otsuses, millega RAB teavitas Kale Cap OÜ-d puudustest viimase esitatud tegevusloataotluses ‒ puuduseks oli mittesobiva kontaktisiku esitamine ‒, oli välja toodud „mõned valdkonnad“ (RAB-i sõnakasutus), kus kaebaja kas vastas valesti või olid tema vastused RAB-i hinnangul ebapiisavad, s.o ärisuhete seire, hoolsusmeetmed, tugevdatud hoolsusmeetmed ja rahvusvaheline sanktsioon. Sedavõrd üldsõnalist põhjendust, kus viidatud oli üksnes n-ö probleemsetele valdkondadele, ei saa HMS kontekstis pidada piisavaks, kuna sellisena ei ole vastustaja otsus kohtulikult kontrollitav. Samas on kaebaja 25.11.2021 pöördunud RAB-i poole, väljendades mittenõustumist RAB 17.11.2021 otsusega, taotledes RAB-i otsuse tühistamist või alternatiivselt kaebaja korduvale vestlusele lubamist. RAB vastas sellele pöördumisele 09.12.2021, esitades enda seisukoha ja täiendavad selgitused vestluse kohta. Selles vastuses põhjendas RAB üksikasjalikult erinevate küsimuste-vastuste lõikes oma negatiivset otsust kaebaja kandidatuuri osas. Sisulises mõttes on kohtu arvates pooled läbinud vaidemenetluse (hoolimata sellest, et pöördumise esitas kaebaja, mitte Kale Cap OÜ kui tegevusloataotluse esitanud isik) ning RAB 09.12.2021 vastus on käsitatav vaideotsusena. Vaideotsusega on võimalik esialgses haldusaktis esitatud põhjendusi täpsustada. Puudub mõistlik kahtlus ‒ sellele pole tuginenud ka kaebaja ‒, et vastustaja ei juhindunud 17.11.2021 otsust tehes samadest kaalutlustest kui on kajastatud RAB 09.12.2021 põhjalikemates selgitustes. Seega pole kohtu arvates alust tühistada RAB 17.11.2021 otsust pelgalt formaalsetel kaalutlustel, eelkõige põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu.
13.Järgnevalt analüüsib kohus detailsemalt RAB-i antud hinnanguid kaebaja esitatud vastustele. Nagu öeldud, on vastustaja leidnud olevat kaebaja vastused puudulikud neljas erinevas kategoorias: 1) ärisuhete seire (küsimus nr 5), 2) hoolsusmeetmed (küsimus nr 10), 3) tugevdatud hoolsusmeetmed (küsimus nr 11), 4) rahvusvaheline finantssanktsioon (küsimused nr 15, 17, 18, 19, 22).
13.1.Viies küsimus koosnes neljast alaküsimusest. („Milline on Teie ettevõtte äriplaan? Kas teenuse tarbijatega luuakse ärisuhteid või pakutakse teenust juhuti tehingutena? Kes ning mil moel teostab ettevõttes ärisuhte seiret? Mida see endas hõlmab arvestades RahaPTS-i?“). Vastustaja hinnangul oli kaebaja vastus puudulik äriseire teostamise osas, kuna kaebaja ei toonud konkreetselt välja RahaPTS §-s 23 nimetatud asjaolusid. Isik vaid selgitas, kes teostab ärisuhte seiret ning väga pinnapealselt seda, kuidas ärisuhte seiret teostatakse, jättes mainimata kõik eelnevad RahaPTS § 23 lg 2 sätestatud asjaolud. Kaebaja vastus asjakohases osas oli: „Ärisuhte seiret teostavad töötajad, kuid praegu teostan seda mina. Seda teostatakse läbi skriiningu või monitooringu. Ja kui on kahtlused siis küsime lisainfot tarbijatelt, klientidelt. Kui takistusi ei saa kõrvalda, siis töötame edasi vastavalt seadusele, esitame teate RAB-le.“ Kohus leiab, et kaebaja vastus oli üldine ning ei lähtunud seaduse terminikasutusest. Vastus oli RahaPTS § 23 lg 2 kontekstis ka ebapiisav. Samas ei saa öelda, et kaebaja oleks vastanud teemast mööda. Ilmselt oleks lisaküsimuste esitamise kaudu saanud selgitada kaebaja teadmiste tegelikku ulatust. Vastuseks kuuendale küsimusele on kaebaja vastanud, et „kavatseme töötada EL klientidega. Kolmandate riikidega ja mustadest nimekirjadest riikide klientidega me töötada ei soovi.“ Seega tekib küsimus, kas kontaktisik peaks vastuseid andma vastavalt RahaPTS sätete struktuurile (vt RahaPTS § 23 lg 2 p 5), mis juhul oleks tegemist pigem (kutse)eksamile
5(8)
3-22-75 sarnase teadmiste kontrolliga, või üksnes vastavalt konkreetse ettevõtte äriplaanile ja tegevussuunale.
13.2.Kümnendas küsimuses küsiti, milliseid hoolsusmeetmeid on kohustatud isik kohustatud rakendama RahaPTS kohaselt (sealhulgas Kale Cap OÜ). Vastustaja põhjenduste kohaselt tõi isik oma vastuses välja RahaPTS § 20 lg 1 p-s 1 sätestatud hoolsusmeetme, kuid jättis täielikult mainimata sama paragrahvi p-des 2,3,4,5 ja 6 sätestatud hoolsusmeetmed. Kohus märgib, et kaebaja antud vastus küsimusele nr 10 on küllaltki pikk. Kaebaja vastuses pole küll kasutatud seaduse terminoloogiat – näiteks pole eraldi välja toodud riikliku taustaga isikuid (RahaPTS § 20 lg 1 p 5), tegelikke kasusaajaid (RahaPTS § 20 lg 1 p 3), kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindajat (RahaPTS § 20 lg 1 p 2), kuid kaebaja on siiski üldistatud kujul ja oma sõnadega kirjeldanud hoolsusmeetmete olemust vastavalt RahaPTS § 20 lg-le 1, sealjuures on eraldi välja toonud ärisuhete seire (RahaPTS § 20 lg 1 p 6), mistõttu ei nõustu kohus vastustaja järeldusega, et kaebaja on toonud välja üksnes RahaPTS § 20 lg 1 p-s 1 toodud meetmed. Siingi selgunuks isiku tegelik teadmiste ulatus lisaküsimuste esitamise kaudu.
13.3.Küsimuses nr 11 tuli kaebajal välja tuua, millistel juhtudel tuleb kohaldada tugevdatud hoolsusmeetmeid. Kaebaja vastas: „Rakendame kui tegemist on näiteks PEP; kui klient on geograafilise kõrgema riskiga või kui on kolmandatest riikidest; kui on mahukad käibed kliendil.“ Vastustaja hinnangul jättis kaebaja mainimata RahaPTS § 36 lg 2 p-des 1 ja 4 sätestatud olukorrad. RahaPTS § 36 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt hoolsusmeetmeid kohaldatakse tugevdatud korras alati, kui isikusamasuse tuvastamisel või esitatud teabe kontrollimisel on tekkinud kahtlus esitatud andmete tõelevastavuses või dokumentide ehtsuses või tegeliku kasusaaja tuvastamises (p 1) või kui klient või tehingus osalev isik või ametiteenust kasutav isik on pärit sellisest riigist või territooriumilt või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on riigis või territooriumil, kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhusaid süsteeme, mis on kooskõlas rahapesu tõkestamise nõukoja soovitustega, või mida loetakse madala maksumääraga territooriumiks (p 4). Kohus möönab, et kaebaja vastus on ebatäielik, kuid pole selge, et isik poleks olnud suuteline lisaküsimuste abil puudu jäänud vastused andma (arvestades mh RahaPTS § 36 lg 2 p-de 3 ja 4 suhtelist sarnasust).
13.4.Vastustaja leiab, et isikul puuduvad piisavad teadmised rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise meetmetest ja nõuetest (küsimused 15, 17, 18, 19, 22). ‒ Küsimuse nr 15 (Milliseid rahvusvahelise sanktsioonide nimekirju Te teate?) puhul vastustaja väljatoodu kohaselt isik küll teadis, kust vaadata rahvusvaheliste finantssanktsioonide kohta informatsiooni, kuid küsitud oli konkreetseid nimekirju, millest isik oskas välja tuua vaid ÜRO nimekirja. Kohus nõustub sellega, et kaebaja vastus oli ebatäielik. ‒ Küsimusele nr 17 (Kuidas ja kui tihti kontrollitakse finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või lõppemisel, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt? Kuidas kontrollitakse sanktsiooni nimekirju?) vastas kaebaja, et finantssanktsiooni jõustumist, muutmist või lõppemist kontrollitakse läbi RAB-i kodulehe. Finantssanktsiooni kontrolli tihedus on vastavalt ärisuhte seirele ja kõrgendatud riskiga klientide puhul kord poole aasta jooksul. Tavalise riskiga klientide puhul kord aastas. RAB-i hinnangul ei ole sellise perioodi jooksul tehtavad kontrollid piisavad. Finantssanktsiooni jõustumist, muutmist või lõppemist tuleks vastustaja hinnangul kontrollida vähemalt üks kord päevas ning kehtestatud meetmetele tuleks reageerida viivitamatult. Kuigi kohtu teada pole õigusaktides fikseeritud kontrolli sagedust ning osaliselt võib see sõltuda äriühingu tegevuse intensiivsusest, on vastustaja põhjendatult lugenud kaebaja vastuse ebarahuldavaks. 6(8)
3-22-75 ‒ Küsimusele nr 18 (Kuidas tuvastatakse võimalust, et klient on sanktsioneeritud isiku kontrolli all?) vastas kaebaja, et isikult või ettevõttelt küsitakse, kes saatis raha ja raha päritolu tõendavaid dokumente. RAB-i hinnangul ei piisa vaid tuvastamisest, kes saatis raha ning millised on raha päritolu tõendavad dokumendid. Ettevõtte peab suutma tuvastada olukorra, kus tehingus kaasatud rahalised vahendid võivad kaudselt saada finantssanktsiooni subjektile kättesaadavaks või tehtav tehing toob kaudselt kasu finantssanktsiooni subjektile, kelle kontrolli all on klient tehingu teinud. Kohtu arvates vajanuks kaebaja teadmiste ulatuse selgitamine lisaküsimuste esitamist. ‒ Küsimusele nr 19 (Kuidas tuvastatakse finantssanktsiooni rikkuvat tehingut?) vastas kaebaja, et Kale Cap OÜ-l ei ole finantssanktsiooni rikkuva tehingu tuvastamiseks kasutusel tehnilisi vahendeid, vaid neid tuvastatakse monitoorimise käigus. RAB toob välja, et ilma tehnilise lahenduseta ei ole võimalik efektiivselt ja piisava kiirusega tuvastada finantssanktsiooni rikkuvat tehingut, eriti kui kliendi sõnul kontrollitakse finantssanktsiooni jõustumist, muutmist või lõppemist teatud juhtudel kord poole ja kord aasta jooksul. Kohtul on kahtlus, kas vastava tehnilise lahenduse puudumine saab olla etteheidetav kontaktisikule tema teadmiste kontrolli menetluses, vaid see on pigem äriühingu juhatuse pädevusse kuuluv küsimus, millega tuleb tegeleda tegevusloa andmise üle otsustamisel. ‒ Küsimus nr 22 seisnes selles, milliseid andmeid esitatakse koos ISR teatega RAB-le. Isiku sõnul edastatakse ISR teatega andmed kliendi, tehingu ja kliendiprofiili kohta ning kirjavahetuse andmed. RAB märgib, et ISR teatega tuleb esitada muuhulgas ka sanktsiooni subjekt, režiim, võetud meetmed ning millal meetmed kasutusele võeti. Juhul, kui välja toodud andmeid ei ole ISR teatega esitatud, pole isik korrektselt mõistnud ISR teate sisu ning teade on valesti esitatud. Kohus möönab, et kaebaja vastus on olnud ebatäielik.
14.Nõustuda tuleb sellega, et kaebaja vastused on kohati üldised ja ebatäielikud. Kohtu arvates ei vasta kontaktisiku nõuetele vastavuse kontroll siiski HMS üldpõhimõtetele, eelkõige läbipaistvuse nõudele. Selgusetuks jääb, kas tegemist on kutseeksami laadse teadmiste kontrolliga, kus eeldatakse kontaktisiku laiemaid teadmisi RahaPTS-st ja RSanS-st või teise alternatiivina hinnatakse kontaktisiku teadmisi konkreetse äriühingu profiili ja äriplaani silmas pidades. Kohtule näib, et RAB lähtub pigem esimesena mainitud alternatiivist. RAB eeldab seaduse nõuete ja terminoloogia üsnagi detailset tundmist, sealjuures ei piisa sellest, kui isik oskab üldjoontes kirjeldada kontaktisiku kohustusi. Kuna lisaküsimusi ei esitata ja küsimused on detailsed, eeldab kontaktisiku vestluse edukas läbimine kohtu hinnangul eelnevat põhjalikku ettevalmistamist. Kohtu arvates pole selline lähenemine õigusvastane, kuid sellisel juhul tuleb esitatavatest nõuetest eelnevalt teada anda, et isikud saaksid end vastavalt ette valmistada. Kui eeldatakse spetsiifilisi teadmisi – seaduste sätete ja punktide sisu ammendavat loetlemist ‒ võib tulemuslikumaks kontrolli vormiks olla hoopis kirjalik test. Sellisel juhul saab määrata testi sooritamiseks nõutava punktisumma ja iga küsimuse osakaalu. Selliselt oleks läbipaistavalt paika pandud kontaktisikult eeldatav teadmiste tase. Tagatud oleks ka teadmiste objektiivne hindamine. Praeguses olukorras on probleemiks see, et pole arusaadavalt teada antud, millist teadmiste taset kontaktisikult eeldatakse. Kuna lisaküsimusi ei esitata, pole ka selge, milline on tegelik kandidaadi teadmiste tase. Praeguses olukorras saaks kohtu arvates tugineda üksnes ilmselguse kriteeriumile ‒ RAB-i otsust saaks lugeda õiguspäraseks, kui kontaktisikukandidaadi vastused ei jäta kahtlust tema sobimatusest täita kontaktisiku ülesandeid. Kaebaja puhul kohtu arvates sellist järeldust teha ei ole võimalik. Kaebaja vastustest nähtub, et ta on üldjoontes kursis kontaktisiku ülesannetega. Kaebaja vastustes esines vajakajäämisi, kuid lisaküsimuste esitamata jätmise tõttu pole kaebaja tegelikku teadmiste taset välja selgitatud. Vastustaja pole eelnevalt ka paika pannud kontaktisiku nõutavat teadmiste taset, st kas vestluse läbimiseks on vaja anda kõigile 7(8)
3-22-75 küsimustele õiged ja ammendavad vastused või on olemas ka teatav eksimisruum. Selliselt pole kohtul võimalik veenduda, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane. Vaidlustatud otsus ei ole kontrollitav, mistõttu tuleb RAB-i vastavat otsust pidada õigusvastaseks.
15.Kohus toob välja, et teadmiste puudumine on üldjuhul kõrvaldatav enda täiendamise kaudu. Selgemat õiguslikku põhjendamist vajaks RAB-i praktika mitte võimaldada puuduvaid teadmisi täiendada ning taotleda uut hindamist.
16.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada ning tühistada RAB 17.11.2021 otsus.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kokku 20 eurot riigilõivu. Muude menetluskulude kohta pole kaebaja andmeid esitanud. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskuludena 20 eurot. RAB-i menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.