Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2829
Haldusasi
XX kaebus tuvastada Rahapesu Andmebüroo 26. oktoobri 2021. a kirja osaline õigusvastasus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. septembri 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja v.adv Tõnis Loorits Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin Kook
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 27. septembri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-212829 ja teha uus otsus, millega jätta XX kaebus rahuldamata.
Menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15. juulil 2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-21-2829 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.P Compliance OÜ (kustutatud 25.04.2024, ärinimi alates 19.06.2023 Sedghiane Ghiguncio OÜ) esitas Rahapesu Andmebüroole (RAB) tegevusloa taotluse usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkumiseks. RAB edastas G.P Compliance OÜ juhatuse liikmele XXle vastamiseks 13.09.2021 küsimustiku tema ärialase maine korrektsuse hindamiseks. XX esitas küsimustikule vastused samal päeval. Seejärel teavitas RAB-i ametnik telefoni teel XXle, et tal tuleks avaldus tagasi võtta, sest seda ei rahuldataks, kuna ta on esitanud teadlikult valeandmeid. XX võttiski taotluse tegevusloa saamiseks tagasi.
2.GokuMarket OÜ (kustutatud 20.03.2024), kellel oli kehtiv tegevusluba virtuaalvääringu teenuste osutamiseks ning kelle üheks juhatuse liikmeks oli alates 31.05.2021 XX, esitas RABle 04.06.2021 taotluse tegevusloa muutmiseks seoses juhtorgani liikmete muutumisega. XX edastas RAB-le 23.08.2021 GokuMarket OÜ juhatuse liikmete ja AML spetsialistide vastused RAB-i küsimustikele nende ärialase maine hindamiseks.
3.RAB teavitas 12.10.2021 kirjas, et on G.P Compliance OÜ menetluse raames tuvastanud, et XXl puudub korrektne ärialane maine, sest ta esitas RAB-le valeandmeid. Samuti on GokuMarket OÜ menetluse raames esitatud korrektse ärialase maine küsimustikule vastamisel valeandmeid (küsimus nr 3). Seega on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 p 11 nõue täitmata. RAB andis GokuMarket OÜ-le võimaluse esitada oma vastuväited hiljemalt 15.10.2021. GokuMarket OÜ märkis 15.10.2021 täiendavates selgitustes, et RAB-i viidatud valeandmete esitamine oli puhtalt inimlik eksimus ja palus seda arvestada.
4.RAB selgitas 26.10.2021 kirjas, et on GokuMarket OÜ vastuväited läbi vaadanud ning eluliselt ei ole usutav, et isik võiks unustada asjaolu, et teda on kunagi kriminaalmenetlusega seostatud (küsimus nr 3). Küsimustikus esitatud küsimus oli selge ja üheselt mõistetav. Asjaolu, et kahtlustus oli esitatud omastamise eesmärgil, ei näita isikut usaldusväärsena, arvestades eriti, et isik ei toonud talle esitatud kahtlustust küsimustiku vastuses välja. Seetõttu on RAB endiselt seisukohal, et varjamine oli tahtlik ja loodeti, et andmed ei tule välja, sest need võinuks tingida tegevusloa andmisest keeldumise, kuna täidetud ei ole RahaPTS § 72 lg 1 p 11 kontrollieseme asjaolu. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevusvaldkonnas on kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riski ning klientide rahaliste väärtuste hoidmisest tuleneva nõude tõttu kehtestatud kõrgendatud hoolsusnõuded. Kohustuslikele kontrollieseme asjaoludele mittevastavus või nende nõuetega oma tegevuse näiliselt vastavusse viimine, samuti mittevastavust põhistavate asjaolude varjamine, ohustab Eesti majandussüsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust ning tekitab võimaluse kasutada Eesti majandussüsteemi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RAB-i ülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine. Selle eesmärgi täitmine hõlmab muu hulgas valdkonda mittesobivate ettevõtete tegevuslubade kehtetuks tunnistamist ning mittesobivatele ettevõtetele tegevuslubade väljastamisest keeldumist. RAB on endiselt seisukohal, et GokuMarket OÜ tegevusloa muutmise taotlust ei rahuldata ning ettevõtja tegevusload tunnistatakse kehtetuks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg 1 p 1 alusel. Kuna RahaPTS § 72 lg 1 p 11 nõue ei ole täidetud ja puudusi ei ole kõrvaldatud, siis ei vasta ettevõte RahaPTS § 72 sätestatud kontrollieseme asjaoludele ning esineb ka RahaPTS § 1182 lg-st 2 tulenev tegevusloa kehtetuks tunnistamise alus. Seega keeldub RAB 2(10)
3-21-2829 tegevusloa muutmisest ja tunnistab ettevõtte tegevusload kehtetuks. Ettevõtjal on võimalik majandustegevuse registris ise täielikult loobuda majandustegevusest, kui ettevõtja ei soovi enda nimele negatiivset haldusakti.
5.GokuMarket OÜ teavitas 29.10.2021 vastuses, et dokumentide puudused on kõrvaldatud ja kuigi äriühing ei nõustu RAB-i hinnanguga XX ärialasele mainele, on GokuMarket OÜ otsustanud kutsuda XX juhatuse liikme kohalt tagasi ning seega on täidetud ka RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 toodud kontrollieseme asjaolu.
6.XX esitas Tallinna Halduskohtule 07.12.2021 kaebuse, mis võeti menetlusse nõudega tuvastada RAB-i 26.10.2021 otsuse õigusvastasus osas, milles RAB tuvastas kaebajal korrektse ärialase maine puudumise. RAB on kohaldanud RahaPTS § 72 lg 1 p-i 11 ebaõigesti. Kaebajal puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused ning temaga seotud äriühingute suhtes ei ole tehtud negatiivseid otsused finantssektori tegevuslubade osas ega ka rakendatud rahvusvahelisi sanktsioone. Seega omab kaebaja korrektset ärialast mainet. Isegi kui RAB on kohaldanud materiaalõigust korrektselt, on vaidlustatud otsus ebaproportsionaalne ja oluliste kaalutlusvigadega. Inimlik eksimus ligi 12 aastat tagasi aset leidnud ning ilma süüdimõistva kohtuotsuseta lõppenud kriminaalmenetluses ajutisel kahtlustatavaks oleku mainimata jätmisel on igati mõistetav. Toodud eksimusel puudub korrektse ärialase maine tuvastamisel seejuures igasugune relevantsus, sest RahaPTS § 72 lg 1 p 1 mainib tegevusloa kontrolliesemena üksnes kehtivaid karistusi. Jääb arusaamatuks, miks pidanuks kaebaja RAB-i eest tahtlikult varjama teavet, mis ei mõjutaks loamenetluse tulemust. RAB on teinud kaalutlusvea, jättes arvestamata asjaoluga, et mainimata jäeti üksnes menetluse seisukohalt ebaoluline asjaolu. Kuna RAB ei ole vaidlustatavas eelhaldusaktis tuginenud RahaPTS § 17 lg-le 5, siis ei ole see asjassepuutuv. Samuti ei ole asjakohased viited Finantsinspektsiooni (FI) sobivusmenetluse juhendile. RAB rikkus lisaks uurimiskohustust, jättes välja selgitamata kriminaalmenetlusega seotud asjaolud, mille põhjal oleks talle selgunud, et kaebaja suhtes tehti ainult üks menetlustoiming ja sisuliselt oli tegemist puhtalt tsiviilõigusliku vaidlusega.
7.RAB palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on faktidele tuginedes leidnud, et kaebaja ei oma korrektset ärialast mainet. Isegi kui kaebus rahuldatakse, tuleks RAB-l teha samasisuline otsus, sest fakte ei ole võimalik muuta ja RAB-i ei saaks jätta neid arvestamata. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on jätnud kahel korral küsimustikus teavitamata, et on olnud kriminaalmenetluses kahtlustatav. Seega ei ole tegemist ühekordse eksimusega. Kuna kaebaja ei vastanud küsimustele ausalt, siis ei ole ta usaldusväärne ja ei oma seetõttu korrektset ärialast mainet. Kaebaja korrektne ärialane maine ei puudu ainult põhjusel, et ta on olnud kriminaalasjas kahtlustatav, vaid peamiselt seetõttu, et ta ei olnud küsimustele vastamisel aus. Eluliselt usutav ei tundu, et isik unustab lihtsalt ära, et on olnud üks kord elus kahtlustatav kriminaalmenetluses. Selline sündmus peaks isikule pigem jääma väga hästi meelde. Ärialast mainet hindab RAB iga kord konkreetsete asjaolude valguses uuesti. Virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtivad kõrgendatud hoolsusnõuded ning finantssektorisse pürgiv või seal olev juht peab nii olema kui ka näima aus ja usaldusväärne (nt FI sobivusmenetluse juhendi p 3.17). RahaPTS-s 15.03.2022 jõustunud muudatustega on seadusandja mh täpsustanud, et isiku ärialast mainet ei saa lugeda korrektseks, kui ta on esitanud RAB-le valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata (RahaPTS § 72 lg 2 p 2). Kaebajaga seotud kriminaalasja menetlus algas 08.03.2010 ja XX kuulati selle 12.03.2010 üle kahtlustatavana karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-s 7 sätestatud teo (grupi poolt toime pandud vargus) toimepanemises. Kuivõrd tsiviilasjades sõlmiti kompromissid varalise kahju hüvitamiseks, siis leiti, et kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalasi lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg-te 1 ja 7 alusel (s.o avaliku menetlushuvi puudumise tõttu). Eeltoodu ei viita kaebaja üksnes ajutisele seotusele kriminaalasjaga. RAB-i hinnangul ei oleks kriminaalasi eraldivõetuna andnud eeldatavasti alust 3(10)
3-21-2829 keelduda tegevusloa andmisest, kui tegevusloa menetlemise ajal ei oleks vastustajal tekkinud veendumust, et kaebaja püüab neid andmeid teadlikult varjata (st usaldamatus seondub sellega, et kaebaja püüab endast jätta tegelikust paremat muljet). Valeandmete esitamise tuvastamine ei jäta RAB-le õigust kaaluda muid sobivuse eeldusi.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 27.09.2022 otsusega XX kaebuse, tunnistas RAB 26.10.2021 otsuse õigusvastaseks osas, milles RAB tuvastas XXl korrektse ärialase maine puudumise ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3333 eurot. RAB-i 26.10.2021 e-kiri vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 tähenduses eelhaldusakti tunnustele, sest sellega on õiguslikult siduvalt tehtud kindlaks asja lõplikul lahendamisel (s.o GokuMarket OÜ tegevusloa muutmise üle otsustamisel) tähtsust omav asjaolu, et XXl puudub korrektne ärialane maine. Seega on RAB-i 26.10.2021 kiri iseseisvalt vaidlustatav ning kui kohus tuvastab, et RAB-i otsus on õigusvastane, siis ei ole RAB-l edasistes menetlustes võimalik õigusvastases eelhaldusaktis tuvastatule tugineda. RahaPTS § 72 lg 1 p 11 sätestab ettevõtjale tegevusloa andmise ühe eeldusena äriühingu juhtorgani liikme korrektse ärialase maine olemasolu. GokuMarket OÜ taotluse menetlemise ajal kehtinud RahaPTS § 72 lg 2 kohaselt tuli RAB-l menetluse käigus sisustada isiku korrektne ärialane maine kui seaduses täpsemalt määratlemata õigusmõiste ja oma hinnangut faktiliselt põhjendada ning kaaluda tuvastatud asjaolude mõju edasises menetluses. Ebaõige on seisukoht, et valeandmete esitamise fakti tuvastamise korral puudus RAB-l kaalutlusõigus. RAB ei ole kaebaja ärialase maine hindamisel oma seisukohti piisavalt põhjendanud, on uurimiskohustust rikkudes jätnud tuvastamata olulised asjaolud ja ei ole kohaselt täitnud kaalumiskohustust, mis tõi kaasa 26.10.2021 otsuses ebaõigete hinnangute andmise kaebaja ärialase maine kohta. RAB tugines 26.10.2021 otsuses tahtlikule varjamisele. Vastustajaga ei saa nõustuda, et vaidlusalune küsimus nr 3 oli üheselt mõistetav. Olukorras, kus küsimused nr 2 ja nr 4 puudutasid kindlat ajaperioodi lähiminevikus (karistamine viimase 3 aasta jooksul) või olevikus aset leidvaid sündmusi (käimasolevad menetlused), ei pidanud kaebaja küsimusele nr 3 vastates aru saama, et selles on peetud silmas määratlemata ajaperioodi. Kuna küsimus ei olnud üheselt mõistetav, siis ei saa kaebajale ette heita, et ta ei märkinud vastamisel ära 12 aasta tagust sündmust ehk kahtlustust kriminaalasjas, mis ei seondu taotletava tegevusloa valdkonnaga. Asjakohane on kaebaja seisukoht, et kuna RahaPTS § 72 lg 1 p 1 mainib tegevusloa kontrolliesemena üksnes kehtivaid karistusi, siis ei pidanud kaebaja küsimusele vastates mõistma, et andmeid soovitakse mis tahes ajal toimunud kriminaalmenetluste kohta. Sellest tulenevalt ei saa kaebajale heita ette, et küsimusele eitavalt vastates esitas ta vastustajale tahtlikult valeandmeid. Vastupidist ei saa tuletada ka sellest, et kaebaja esitas ebaõigeid andmeid kokku kahes menetluses, arvestades et GokuMarket OÜ-ga seonduvas menetluses vastas kaebaja küsimustikule 23.08.2021 ja G.P Compliance OÜ-ga seotud menetluses 13.09.2021 ning alles seejärel teavitas RAB teda sellest, et andmed ei ole korrektsed. Järelikult ei saanud kaebaja GokuMarket OÜ menetluses teada, et RAB sisustab küsimust nr 3 teistmoodi. Kaebajal on õigus ka selles, et RAB ei ole tema ärialase maine hindamisel täitnud HMS §-st 6 tulenevat uurimiskohustust, sest ei selgitanud välja kaebajaga seotud kriminaalmenetluse olulisi asjaolusid. RAB ei ole kaebaja vastuväiteid kontrollinud ega seetõttu hinnanud, kas asjaolu, et kaebaja suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus, oli sedavõrd olulise kaaluga, et omada olulist mõju kaebaja ärialasele mainele. Vastustaja seisukohad on lisaks vastuolulised, sest ühelt poolt viidatakse, et iseenesest ei oleks kriminaalasi eraldivõetuna olnud aluseks tegevusloa andmisest keeldumiseks, kuid teiselt poolt leitakse, et kriminaalasja kohta andmete esitamata jätmine on sedavõrd oluline rikkumine, et tingib kaebaja ebausaldusväärsuse ja korrektse ärialase maine puudumise. Kokkuvõttes ei ole RAB kaebajal laitmatu ärialase maine puudumise tuvastamisel korrektselt teostanud kaalutlusõigust, jättes hindamata, kas andmete esitamata jätmine on nii 4(10)
3-21-2829 oluline rikkumine, et tuvastada kaebajal korrektse ärialase maine puudumine. Seda olukorras, kus kaebaja tahtlus andmete varjamiseks ei ole üheselt tuvastav ning kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetlus ei oleks automaatselt olnud kaebaja korrektset ärialast mainet välistavaks asjaoluks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.RAB palub 26.10.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. XXl puudub praeguses asjas iseseisev kaebeõigus. Halduskohus ei ole arvestanud, et tegevusloa menetluse osaliseks oli GokuMarket OÜ, mitte XX. RAB-i hinnang juhatuse liikme sobivusele puudutab ettevõtja subjektiivseid õigusi, mitte juhatuse liikme subjektiivseid õigusi. Äriühingu otsustada on, kas vahetada juhatuse liige välja või vaidlustada RAB-i otsus. Lisaks ei ole RAB-i 26.10.2021 e-kirjas siduvalt tuvastatud faktilisi asjaolusid, vaid lõplik hinnang neile koos põhjendustega antakse tegevusloa andmisest või muutmisest keeldumise otsuses. Kuivõrd maine on ajas muutuv, siis hindab RAB isikute korrektset ärialast mainet iga konkreetse taotluse asjaolusid arvesse võttes uuesti. RAB-i küsimustikus sisalduv küsimus nr 3 on üheselt mõistetav ning seda ei saanud tõlgendada ajaliselt kitsendavalt. Küsimustes nr 2 ja nr 4 oli ajaperioodile juhitud eraldi tähelepanu, kuid küsimuses nr 3 selline täpsustus puudus. Pole arusaadav, miks peaks küsimus nr 3 käsitlema üksnes lähiminevikku, kui küsimused nr 2 ja nr 4 käsitlesid samuti erinevaid ajaperioode. Kui isikule jäi mõni küsimus ebaselgeks, oli võimalik pöörduda RAB-i poole selle täpsustamiseks. Heausksed isikud avaldavad pigem rohkem informatsiooni kui küsitakse, eriti olukorras, kus nad arvavad, et tegu ei ole neile etteheidetav või nende seotus on olnud ajutine. Arusaamatuks jääb seegi, miks kohus käsitles küsimustiku üheselt mõistetavust, kuigi kaebaja ei ole väitnud, et küsimus nr 3 ei olnuks üheselt mõistetav, vaid ta enda sõnul lihtsalt inimlikult unustas selle kriminaalmenetluse välja tuua. Kohus on seega ületanud kaebuse piire. Samuti on üllatuslik ja arusaamatu kohtu väide, et kriminaalasi ei olnud seostatav taotletava tegevusloa valdkonnaga. Kaebaja soovis tegutseda virtuaalvääringu teenuse tegevusloaga GokuMarket OÜ juhatuse liikmena. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise käigus usaldavad kliendid ettevõttele enda vara ning ettevõtte suhtes, kellele vara usaldatakse, kehtivad kõrgendatud hoolsusnõuded. Kaebajale esitatud kahtlustusel vara ebaseaduslikus omastamises omab seetõttu tugevat seost tegevusloa taotlemisega. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad tegelevad kõrgendanud riskiga finantsteenuse pakkumisega. Finantssektoris osalemine eeldab mh isiku kõrget usaldusväärsust ja seaduslikku käitumist, et finantssektoris tegutseksid vaid pädevad ja ausad isikud. Isiku taust ja varasem tegevus peavad andma nii RAB-le, klientidele kui ka avalikkusele kindluse, et teenuse pakkumine toimub asjatundlikult, usaldusväärselt ning kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Eeltoodu on vajalik selleks, et vältida riskide realiseerumist, mille tulemusel võib jääda kaitseta klientide vara ning võimalikuks saada rahapesu ja terrorismi rahastamine. RahaPTS § 1 lg 1 eesmärke on võimalik saavutada üksnes siis, kui on tagatud kõigi seaduses sätestatud tingimuste ja nõuete kohane täitmine ning kõigi turuosaliste vastutustundlik ja usaldusväärne tegutsemine (vt lisaks FI sobivusmenetluse juhendi p-d 3.17, 3.20). Seejuures ei lõpetatud kriminaalmenetlust mitte seetõttu, et kaebaja olnud tegu toime pannud, vaid muudel põhjustel (KrMS § 202 lg-d 1 ja 7). XX on esitanud GokuMarket OÜ tegevusloa menetluses tahtlikult valeandmeid ning see mõjutas taotluse lahendamist. Eluliselt ei tundu usutav, et isik lihtsalt unustaks ainsa korra elus, kui ta on olnud kriminaalmenetluses kahtlustatav. Pigem pidanuks see erakordse sündmusena jääma isikule väga hästi meelde. Seotuse varjamine viitab, et isik loodab, et asjaolu ei tule välja. RAB hindab ärialast mainet iga kords uuesti ning tähendust võivad omada ka isiku hinnangud 5(10)
3-21-2829 ja käitumine peale oluliste mainet mõjutavate sündmuste toimumist (Riigikogu XIV koosseisu 8 SE seletuskiri). Praegusel juhul on kaebaja enda käitumine viinud vastustaja järelduseni, et teda ei saa pidada usaldusväärseks ja seda mitte niivõrd kunagise kriminaalmenetluse tõttu, vaid selle varjamise tõttu. Kaebaja käitumine ei tekita usaldust, et ta sobib tegutsema kõrgendatud nõuetega sektoris, kus lasub suur vastutus teiste isikute varadega kokkupuutumisel. 15.03.2022 jõustunud RahaPTS § 72 lg 2 p 5 kohaselt ei saa isiku ärialast mainet lugeda korrektseks, kui ta on esitanud RAB-le valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata. Kaebaja vastas küsimusele nr 3 eitavalt, jättes esitamata andmed algatatud kriminaalmenetluse kohta. Kui kaebaja oleks sellekohased andmed esitanud ja kriminaalmenetlusega seonduvat selgitanud, ei oleks RAB-l tõenäoliselt tekkinud kahtlust tema usaldusväärsuses. Valeandmete esitamine tekitas seevastu kahtluse, et kaebaja ei oleks usaldusväärne partner, mistõttu ei sobi ta virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmeks. Seda järeldust süvendab asjaolu, et kaebaja on ka hiljem püüdnud sündmust pisendada (s.o väidetega üksnes ajutisest seotusest ja kohtuotsuse puudumisest). Kaebaja pidi küsimustikku täites möönma, et RAB kontrollib esitatud andmeid. Seega pidi ta olema teadlik, et ebaõigete andmete esitamisel või oluliste andmete esitamata jätmisel võivad tema jaoks olla negatiivsed tagajärjed. Kaebaja käitumine viitab pigem sellele, et ta lootis, et RAB ei saa kunagisest kriminaalmenetlusest teada, mis viitab tahtlusele. RAB ei ole rikkunud uurimiskohustust ega kaalutlusõigust, vaid kohus on jätnud vastustaja seisukohad arvestamata ning asunud sisuliselt ise hindama kontrollieseme asjaolude vastavaust ja kaebaja usaldusväärsust, mis ei ole kohtu pädevuses. Valeandmete esitamise fakti tuvastamise korral on RAB kohustatud tegevusloa väljaandmisest keelduma.
10.XX palub 28.11.2022 vastuses (täiendatud 23.05.2024) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. RAB-i 26.10.2021 eelhaldusaktiga on rikutud kaebaja õigusi, mistõttu on tal HKMS § 44 lg 1 kohaselt kaebeõigus. Otsitud ja asjassepuutumatu on RAB-i väide, et isikute korrektset ärialast mainet hinnatakse igakordselt uuesti, arvestades konkreetse taotluse asjaolusid, sest vastustaja on ise viidanud, et jääb kohtuvaidluse tulemusest olenemata ka edaspidi enda hinnangu juurde. Halduskohus ei ole tõlgendanud kaebust ebaõigesti ega väljunud kaebuse piiridest. Küsimuse nr 3 selguse aspekti tuli kohtul hinnata juba üksnes põhjusel, et RAB tugines 26.10.2021 kirjas mh sellele väitele. Samuti oli küsimuse mõistetavust käsitletud kaebuses. Taotluse menetlemise ajal kehtinud RahaPTS § 72 lg 1 p-st 11 tulenevalt kätkes korrektse ärialase maine eeldus kehtivate kriminaal- ja väärteokaristuste puudumist (vt ka Riigikogu XIV koosseisu 8 SE teise lugemise muudatusettepanekud, lk 5) ehk äärmisel juhul kuni 3 aastat varem toimunut (vt KarS § 82 lg 1 p 2; karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11). Muud minevikus esitatud kahtlustused ei saa olla korrektse ärialase maine olemasolu või puudumise tuvastamisel asjassepuutuvad. Seda, et kõnealune kahtlustus ei oleks toonud kaasa kaebaja mittevastavust, on RAB ka ise möönnud. Järelikult sai iga kõrgendatud õigusteadmiste ja pädevusega isik või isik, kes on pöördunud nõu saamiseks õigusnõustaja poole, eeldada, milline teave on korrektse ärialase maine tuvastamisel oluline ja milline mitte. Seda enam, et eelmine küsimus piirdus 3-aastase perioodiga. Sellest tulenevalt ei pidanud ligi 12 aasta tagune kahtlustus kaebajale meelde tulema. RAB ei ole isegi kohtumenetluses eristanud, kas vaidluse esemeks on korrektne ärialane maine (RahaPTS § 72 lg 1 p 11) või laitmatu ärialane maine (RahaPTS § 17). Kohus on õigesti leidnud, et kuivõrd RahaPTS § 72 lg 1 p 11 eeldab andmete avaldamist kehtivate karistuste kohta, siis ei pidanud kaebaja mõistma, et RAB soovib teavet mistahes ajal toimunud kriminaalmenetluste kohta. Ka muus osas on otsus õiguspärane. Kuna kahtlustus ei olnud RahaPTS § 72 lg 1 p 11 kohaldamise eelduseks, siis ei ole kaebajale esitatud kahtlustuse spetsiifika asjassepuutuv, samuti ei saa lähtuda 15.03.2022 jõustunud RahaPTS-i muudatustest (st viited üldisele usaldusväärsusele ei ole asjassepuutuvad).
6(10)
3-21-2829
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et RAB-i apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Asjas on vaidluse all GokuMarket OÜ virtuaalvääringu teenuse tegevusloa muutmiseks esitatud 04.06.2021 taotluse menetluse käigus äriühingule saadetud RAB-i 26.10.2021 e-kirjas (kaebuse lisa 7) väljendatud hinnang, et alates 31.05.2021 äriühingu juhatuse liikmeks saanud XXl puudub korrektne ärialane maine RahaPTS § 72 lg 2 tähenduses (ning selle tõttu on täitmata RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 sätestatud kontrollieseme asjaolu ja tegevusloa muutmisest tuleb keelduda). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et RAB-i 26.10.2021 kiri on käsitatav eelhaldusaktina (HMS § 52 lg 1 p 2), millega on tehtud õiguslikult siduvalt kindlaks GokuMarket OÜ tegevusloa muutmise taotluse lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Kaebaja ja halduskohus näivad olevat sisuliselt lähtunud üksnes hinnangust, et RAB oli 26.10.2021 e-kirja saatmise ajaks kujundanud XX sobivuse küsimuses enda jaoks lõpliku seisukoha ning ei kavatsenud seda enam muuta. Isegi kui see nii oleks, ei muuda see RAB-i 26.10.2021 e-kirjas väljendatud seisukohta hilisemas menetluses õiguslikult siduvaks. Halduskohus ei ole viidanud ühelegi normile, millest tuleneks, et RAB peaks enne tegevusloa andmise või muutmise taotluse lahendamist tegema eraldi haldusaktiga siduvalt kindlaks RahaPTS § 72 lg 1 p-s 1 nimetatud isikute korrektse ärialase maine või selle puudumise. Kõnealuste isikute ärialane maine on üks tegevusloa kontrollieseme asjaoludest, mille osas tuleb anda hinnang tegevusloa taotluse kohta koostatavas haldusaktis. Samas oli RAB-i 26.10.2021 e-kirja saatmine vajalik selleks, et juhtida GokuMarket OÜ tähelepanu tuvastatud asjaolule, mis võib tuua kaasa tegevusloa muutmise taotluse rahuldamata jätmise. Seeläbi tagati taotlejale võimalus esitada oma vastuväited ja soovi korral otsustada juhatuse liikme vahetamine. GokuMarket OÜ avaldaski 29.10.2021 vastuses, et kutsub XX juhatuse liikme kohalt tagasi ning palus täiendavalt aega kaks nädalat, et leida uus vastutav juhatuse liige (GokuMarket OÜ teine juhatuse liige oli India kodanik, kellel puudus valmisolek ise täita RahaPTS §-s 17 sätestatud vastutava juhatuse liikme ning RAB-i kontaktisiku ülesandeid).
13.RAB-i 26.10.2021 e-kiri oli menetlustoiming GokuMarket OÜ tegevusloa muutmise taotluse menetluses, kuid see on HKMS § 45 lg 3 esimese alternatiivi alusel erandina iseseisvalt vaidlustatav, sest võib rikkuda kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2023 otsus nr 3-22-75, p-d 12–13; 07.04.2011 otsus nr 3-09-671, p 7). Kui GokuMarket OÜ ei oleks otsustanud kutsuda XXt juhatuse liikme kohalt tagasi ja RAB oleks jätnud XX korrektse ärialase maine puudumise tõttu äriühingu 04.06.2021 taotluse rahuldamata, siis olnuks XXl võimalik teda puudutavas osas vaidlustada ka seda haldusakti (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2023 otsus nr 3-19-1196, p 19; 28.12.2023 määrus nr 3-232718, p 8). Kaebeõigust ei välista asjaolu, et RAB peab isikute ärialast mainet hindama igas konkreetses haldusmenetluses uuesti, sest olukorras, kus isiku ärialase maine korrektsust hinnatakse tema varasema tegevuse ja sellega seotud asjaolude põhjal (10.03.2020–14.03.2022 kehtinud RahaPTS § 72 lg 2), mis võib hõlmata mh järelevalveasutusele mõnes teises haldusmenetluses esitatud teabe korrektsuse (vrd alates 15.03.2022 kehtiva RahaPTS § 72 lg 2 p 5), peab isikul olema võimalik vaidlustada ebaõigeid hinnanguid, millele RAB võib hakata tuginema järgmistes võimalikes menetlustes. Ringkonnakohus möönab, et praktikas on esinenud ka teistsuguseid kaebeõiguse käsitusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2023 määrus nr 3-22-1535, p-d 13–14), kuid juba haldusasjas nr 3-22-75 on siiski pöördutud tagasi varasema lähenemise juurde (vt haldusasi nr 3-09-671).
14.Nii GokuMarket OÜ tegevusloa muutmise taotluse menetluses kui ka G.P Compliance OÜ tegevusloa andmise taotluse menetluses pidi XX vastama kirjalikult mh järgmistele
7(10)
3-21-2829 küsimustele (GokuMarket OÜ menetluses küsimused nr 2–4; G.P Compliance OÜ menetluses küsimused nr 5–7): „2. Kas Teile on varem määratud karistus kuriteo või väärteo (viimase kolme aasta jooksul) toimepanemise eest või on Teie suhtes viimase kolme aasta jooksul tehtud muid süüdimõistvaid otsuseid? Kui jah, siis palun täpsustage.
3.Kas Teid on seostatud kriminaalasjaga muul moel (nt olete olnud kahtlustatav, ülekuulatav või viibinud vahi all) või on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku §-des 202-2052 sätestatuga või sellega analoogsetel alustel? Kui jah, siis palun täpsustage.
4.Kas Teie suhtes on käimas kriminaal-, väärteo-, tsiviil- või haldusmenetlusi? Kui jah, siis palun täpsustage.“ Kaebaja vastas mõlemal juhul kõigile neile küsimustele: „Ei ole“ (GokuMarket OÜ menetluses 23.08.2021; G.P Compliance OÜ menetluses 13.09.2021).
15.Kuigi asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel RAB tuvastas valeandmete esitamise, ei ole poolte vahel olnud vaidlust, et RAB on iseenesest õigesti tuvastanud, et XX on olnud kahtlustatav KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud süüteo (st vargus, mis on toime pandud grupi poolt) toimepanemises 08.03.2010 alanud kriminaalmenetluses, mis lõpetati KrMS § 202 lg-te 1 ja 7 alusel (st oportuniteedi korras), lähtudes kannatanute 26.10.2010 taotlusest.
16.Kuna RAB-i 26.10.2021 e-kiri ei ole (eel)haldusakt, vaid menetlustoiming, siis ei laiene sellele ka haldusakti põhjendamise nõuded ja RAB-l ei ole keelatud esitada kohtumenetluses täiendavaid põhjendusi. Ehkki RAB on 26.10.2021 e-kirjas ja kohtumenetluses mh märkinud, et kaebajale esitatud kahtlustus võiks ka sisuliselt tekitada küsimusi tema usaldusväärsuses ja sobivuses valdama klientide vara, on kokkuvõttes heidetud kaebajale siiski eeskätt ette seda, et ta on küsimustikele vastamisel (tahtlikult) varjanud oma seotust viidatud kriminaalasjaga ning just RAB-le teadvalt valeandmete esitamise tõttu ei saa tema ärialast mainet lugeda korrektseks. Seda kinnitab asjaolu, et vastustaja on ka ise möönnud, et pelgalt kaebaja seotus ligi 12 aastat tagasi toimunud kriminaalmenetlusega ei pruugiks iseseisvalt anda alust lugeda kaebaja ärialast mainet ebakorrektseks. Olukorras, kus RAB ei ole tuginenud mitte kriminaalasjaga seotusele, vaid asjaomase seose varjamisele, pole põhjendatud heita vastustajale ette ka uurimiskohustuse rikkumist kriminaalasja tehiolude ja kaebaja viidatud tsiviilvaidluse täpse sisu välja selgitamata jätmise osas. Lisaks tuleb arvestada, et kuivõrd asjas on vaidlustatud menetlustoimingut, mitte haldusmenetluse lõpptulemust, siis ei pidanudki RAB-l olema juba välja selgitatud kõik tähtsust omavad asjaolud ja kogutud kõik tõendid, mis olnuks vajalikud GokuMarket OÜ tegevusloa muutmisest keeldumiseks.
17.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et kuna RahaPTS § 72 lg 1 p 1 nimetab tegevusloa kontrolliesemena üksnes taotlejaga seotud isikute kehtivaid karistusi, siis ei omanud kunagine seotus kriminaalasjaga ega ka väidetav valeandmete esitamine üldse mingit tähtsust. RahaPTS § 72 lg 1 p 11 kohaselt on üheks tegevusloa kontrolliesemeks ka taotlejaga seotud isikute korrektne ärialane maine ning kui see piirduks üksnes kehtivate karistustega, puuduks kõnealusel punktil regulatiivne toime, sest see üksnes kordaks RahaPTS § 72 lg 1 p-s 1 toodut. Korrektne ärialane maine on RahaPTS § 72 lg-st 2 tulenevalt määratlemata õigusmõiste, mida RAB peab iga kord uuesti sisustama, lähtudes konkreetse isiku ja taotlusega seotud asjaoludest. Korrektset ärialast mainet hinnatakse asjaolude kogumi põhjal, mis võib hõlmata mh varasemad karistused ja kahtlustused. Ehkki sedalaadi andmete tähtsus tõenäoliselt ajas väheneb, ei saa ainuüksi sellest siiski järeldada, et nende andmete küsimine oleks ilmselgelt eesmärgipäratu või ebaproportsionaalne. Kaebajal ei ole õigust ise otsustada, millised andmed avaldada ja millised jätta avaldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2023 otsus nr 3-22-1492, p 16). Seejuures 8(10)
3-21-2829 ei ole kaebaja vaidlusalusele küsimusele vastamisest ka keeldunud, vaid vastas sellele eitavalt. Kui kaebaja pidas küsitud teavet ebaoluliseks (st tema ärialast mainet mitte mõjutavaks), siis olnuks tal võimalik soovi korral kriminaalmenetlusega seonduvat täpsemalt selgitada. Küll aga ei saa kaebaja õigustada küsimusele valevastuse andmist väitega, et küsitud andmed ei mõjuta tema korrektset ärialast mainet, sest see pole kaebaja hinnata (sh olenemata tema väidetavatest kõrgendatud õigusteadmistest ja pädevusest või õigusnõustaja poole pöördumisest).
18.Kaebaja on haldusmenetluses selgitanud, et küsimusele nr 3 vastates 2010. a kahtlustuse mainimata jätmine oli tingitud puhtalt inimlikust eksitusest (vt XX 15.10.2021 selgitus). Ringkonnakohus jagab RAB-i seisukohta, et eluliselt ei saa pidada usutavaks, et kaebaja lihtsalt unustas küsimustikku täites ära asjaolu, et ta on kunagi olnud kriminaalmenetluses kahtlustatav. Kaebaja suhtes on kriminaalmenetlust alustatud üks kord elus ja tegemist peaks olema piisavalt erakordse sündmusega, et see oleks meeles ka ligi 12 aastat hiljem (sh viidati küsimuses selgelt mh sellistele kriminaalmenetlustele, mis on lõpetatud KrMS § 202 alusel). Seda eriti olukorras, kus kaebaja pidi eelduslikult olema RAB-i küsimustikku täites hoolas ja püüdma meenutada kõiki asjaolusid, et vastata esitatud küsimustele võimalikult ammendavalt. Kuivõrd korrektselt tuli vastata juba esimesel korral, siis ei ole määrav, et kaebaja vastas GokuMarket OÜ taotluse menetluses küsimustikule varem (23.08.2021) kui G.P Compliance OÜ taotluse menetluses (13.09.2021). Samuti võib viidata, et erinevalt tema suhtes 2010. a-l menetletud kriminaalasjast ei ole kaebaja näiteks küsimusele nr 8 vastates unustanud, et ta oli 2010. a-l juhatuse liige Padell OÜ-s, mis on likvideeritud seoses pankrotiga. XX esitatud GokuMarket OÜ 29.10.2021 seisukoha p-st 2, milles on mh viidatud kaebaja õigusele olla unustatud, võib samuti järeldada pigem seda, et kaebaja ei pidanud lihtsalt vajalikuks varasemat kriminaalmenetlust välja tuua või soovis seda teadlikult varjata. Nagu juba eespool märgitud, kui kaebaja hinnangul ei saanud küsitud andmed olla tema ärialase maine hindamisel relevantsed, siis tulnuks tal vastamisest keelduda, mitte esitada RAB-le valeandmeid.
19.Kohtumenetluses on kaebaja asunud täiendavalt väitma, et temale esitatud küsimuse nr 3 n-ö ajaline mõõde ei olnud üheselt mõistetav, kuna küsimuses nr 2 sooviti andmeid ainult kolme viimase aasta kohta ja küsimus nr 4 puudutas üksnes vastamise ajal pooleli olevaid menetlusi. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja see põhjendus otsitud. Vaidlusaluse küsimuse sõnastus on piisavalt selge ja ei sisalda ajalisi piire (erinevalt küsimusest nr 2). Seega tuli avaldada teave kriminaalasjadega seotuse kohta mis tahes ajal. Kui küsimuse ajalised piirid ei olnud kaebajale selged, siis tulnuks küsida selle ulatuse kohta RAB-lt täpsustusi või täpsustada vastuses, millise perioodi kohta andmed esitatakse. Ringkonnakohus on ka varasemalt pidanud ebausutavaks, et RAB-i küsimustikus kõrvuti asetsevate küsimuste erisugused ajalised piirid saanuks iseseisvalt tekitada olulist ebaselgust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2023 otsus nr 3-22-1492, p 15).
20.Kokkuvõttes on RAB õiguspäraselt leidnud, et XX esitas küsimusele nr 3 vastates valeandmeid ja sellest tulenevalt oli alust hinnata, et tal puudub RahaPTS § 72 lg 2 tähenduses korrektne ärialane maine. Valeandmete esitamine on kaebajale etteheidetav sellest sõltumata, kas õigete andmete esitamise korral oleksid need saanud mõjutada hinnangut kaebaja ärialase maine korrektsusele. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus valeandmeid oleks esitatud ilmselgelt tähtsusetute asjaolude kohta.
21.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb RAB-i apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 27.09.2022 otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab XX kaebuse rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude 9(10)
3-21-2829 jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. XX on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja kandnud esimese astme kohtu menetluses esindajakulu 3318 eurot. Apellatsiooniastmes on kaebaja kandnud esindajakulu 1882,70 eurot. Kahes kohtuastmes kokku 5215,70 euro (sh käibemaks) suuruste menetluskulude kandmine või kandmise kohustus on riigilõivu makse ja advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuetele vastavalt tõendatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab RAB-i apellatsioonkaebuse ja jätab uue otsusega XX kaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. RAB on olnud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud (HKMS § 104 lg 10) ning ei ole esitanud kohtutele andmeid ka muude menetluskulude kandmise kohta. Seetõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud esimese ja teise astme kohtus HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.