X kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.01.2022 otsuse nr 12.2-3/056788-9 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Lembit Sullakatko
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.04.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.04.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-814.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.04.2022 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 20.10.2021 otsusega nr 1 X-le vanemahüvitise alates 09.09.2021 kuni 07.03.2023 summas 3821,55 eurot. Hüvitise määramisel olid aluseks Maksuja Tolliameti (MTA) andmed, mille kohaselt oli X isikustatud sotsiaalmaksu suurus ajavahemikul 01.12.2019–30.11.2020 kokku 18 480 eurot ning ühe kuu keskmine tulu 4666,67 eurot.
MTA vähendas 27.01.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/056788-9 Y OÜ esitatud mai– detsembri 2020 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonis näidatud maksusummat 36 275,20 euro võrra ning tühistas töötamise registris vormistatud registrikande nr 4132174 X töötamise kohta Y OÜ-s. MTA tuvastas, et X ei ole perioodil mai–juuni 2020 ning september 2021 Y OÜ-s töötanud
3-22-814 ning talle on alusetult deklareeritud töötasu väljamakseid. Töösuhe X-ga oli näiline ja selle tulemusena on isikul alusetult võimalus saada seaduses ettenähtust suuremat vanemahüvitist. Y OÜ jättis tööjõumaksud tasumata.
3.X esitas 28.02.2022 maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 16.03.2022 vaideotsusega nr 6-1/5116-2 rahuldamata.
4.SKA tunnistas 04.03.2022 otsusega nr P6-2022-39552 X-le vanemahüvitise määramise 20.10.2021 otsuse nr 1 kehtetuks.
5.X esitas 11.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.01.2022 otsuse nr 12.23/056788-9 tühistamise nõudes. Kaebus sisaldas ka taotlust kohustada MTA-d esialgse õiguskaitse korras taastama töötamise registris kanded kaebaja töötamise ja töötasu kohta Y OÜ-s. Kaebaja ainsaks sissetulekuks on vanemahüvitis. Olukorras, kus kaebaja on tööga välja teeninud vanemahüvitise 3821,55 eurot ja nüüd saab seda MTA otsuse tõttu 654 eurot ehk enam kui 5 korda vähem, on arusaadav, et see tekitab raskeid ja pöördumatuid tagajärgi. Väikese lapse ema sissetuleku vähendamine enam kui 5 korda on oluline negatiivne tagajärg, kusjuures see mõjutab kaebaja elu ja toimetulekut igapäevaselt. Kaebajal ei ole selliseid rahalisi varusid, mille arvelt saaks vaidluse lõpuni elada ja oodata maksuotsuse tühistamist. Seega on hädavajalik, et kohus taastaks kaebaja palgaandmed, et SKA saaks jätkata vanemahüvitise maksmist kuni praeguse vaidluse lõpuni (ja ka pärast seda). Kuna MTA annulleeris kaebaja töötasu andmed, tegi SKA 04.03.2022 otsuse vanemahüvitise vähendamise kohta. Kui MTA taastaks vaidluse ajaks töötasu andmed, siis jätkaks SKA vanemahüvitise väljamaksmist. Juhul, kui kohus peaks mingil põhjusel kaebuse lõppastmes rahuldamata jätma, on võimalik raha kaebajalt tagasi nõuda. Küll aga ei saa tagantjärele võimaldada lapsele neid elutingimusi, mis MTA on oma tegevusega ära võtnud.
6.MTA palus 19.04.2022 vastuses jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole kuidagi põhistanud oma seisukohta, miks toob vanemahüvitise maksmine 654 eurot temale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Tõsi on see, et vanemahüvitise suuruse vähendamine mõjutab isikut negatiivselt, kuid kaebaja ei ole põhjendanud, miks toob seaduses ettenähtud summas vanemahüvitise maksmine temale ja puudutatud isikule (mitte aga paljudele teistele, kes saavad hüvitist samasuguses summas) kaasa raskeid ja pöördumatuid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse rakendamisel ei lükku võimalik maksude tasumine edasi, nagu tavapäraste maksuvaidluste puhul, vaid sisuliselt jätkab riik perehüvitisteks eraldatud raha väljamaksmist, mille võrra väheneb riigieelarves selleks eesmärgiks ettenähtud vahendite hulk. Kuivõrd see raha on ette nähtud eelkõige isikutele, kes vajavad teatud asjaoludel toimetulekuks riigi abi, on selle sihi- ja õiguspärase kasutamise osas ilmselgelt olemas avalik huvi. Olukord, kus sellistest vahenditest tehakse väljamakseid ilma õigusliku aluseta, on taunimisväärne ning selliste hüvitispettuste toimepanek eriti küüniline. Kaebaja on viidanud küll sellele, et juhul kui vaidlustatud maksuotsus jääb jõusse, on enammakstud summad võimalik temalt tagasi nõuda, kuid samas märkinud, et tal ei ole selliseid rahalisi varusid, mille arvelt saaks vaidluse lõpuni elada ja oodata maksuotsuse tühistamist. Eelnimetatu seab kahtluse alla võimaluse, et hilisem alusetult makstud hüvitussummade tagasimaksmine oleks võimalik. Kaebus ei ole perspektiivikas. Nimelt on menetluses kogutud tõendeid, mis mitte üksnes ei sea kaebaja töötamist Y OÜ-s kahtluse alla, vaid välistab selle. Näiteks on Y OÜ juhatuse liikmeks juba alates 18.04.2018 W, kes tegutseb äriühingute likvideerijana. Y OÜ-l puudus väidetaval kaebaja töötamise perioodil majandustegevus. Kõik TSD-deklaratsioonid, millel deklareeriti väljamakseid kaebuse esitajale, on maksuhaldurile esitatud tagantjärele ja seejuures perioodi 2(5)
3-22-814 mai–detsember 2020 deklaratsioonid ühel päeval. Selline töötasu väljamaksete tagantjärele deklareerimine on hüvitispettustele väga omane. Väidetava töö tegemise ajal ei olnud kaebaja registreeritud töötajate registris Y OÜ töötajana. Töötajate registrisse tehti vastav kanne 18.09.2021 ning töötamise algus- ja lõpuajaks märgiti 01.09.2021. Kaebaja on ka eelnevalt püüdnud analoogset hüvitispettust toime panna. Propeller lammutus-ehitustööd OÜ deklareeris kaebajale tagasiulatuvalt juuli–detsembri 2020 töötasusid kokku 43 336,94 eurot ning registreeris töötajate registri kande. Pärast MTA pöördumist kustutas äriühingu juhatuse liige deklaratsioonidelt kaebajale tehtud väljamaksed ning väitis, et isik ei ole tegelikult äriühingus töötanud ning töötajate registri kanne tehti ja töötasu deklareeriti ekslikult. Kokkuvõte nimetatud asjaoludest nähtub MTA 16.07.2021 kontrollaktist maksuasjas nr 12.2-3/055809.
7.Tallinna Halduskohus jättis 20.04.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, nõustudes MTA esitatud põhjendustega. Kaebaja on tuginenud oma taotluses ja selle põhjendustes peamiselt vanemahüvitise varasemale suurusele, kuid tegelik majanduslik olukord on sisuliselt avamata. Seega tuleb vastustajaga nõustuda, et pöördumatute tagajärgede tekkimise võimalus ei ole selgelt äratuntav, arvestades et vanemahüvitise maksmine jätkub, kuigi väiksemas summas. Avalik huvi vanemahüvitise sihi- ja õiguspärase määramise ja kasutamise vastu võib pidada tunduvalt kaalukamaks kui kaebaja huvi saada vanemahüvitist varem kindlaks määratud summas. Vastustaja vastuses väljatoodu põhjal võib asuda seisukohale, et kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada sedavõrd suureks, et õiguskaitse taotlust ainuüksi sellel alusel rahuldada. Kokkuvõttes ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise kõik eelduslikud tingimused täidetud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Ei saa nõustuda, et pöördumatute tagajärgede tekkimise võimalus ei ole selgelt äratuntav. Kaebajale määrati enne vaidlustatud maksuotsuse tegemist vanemahüvitiseks 3821,55 eurot kuus. Pärast maksuotsuse tegemist määrati aga vanemahüvitise suuruseks 584 eurot kuus. Seega vähenes kaebaja sissetulek 6,5 korda. Olukorras, kus kaebaja on elu sisse seadnud selliselt, et tema sissetulek on 6,5 korda suurem, on iseenesest mõistetav, et maksuotsus toob kaebajale kaasa raskeid tagajärgi. Seda eriti olukorras, kus ta peab kasvatama ka last. Kohus ei ole piisavalt ega arusaadavalt põhjendanud avaliku huvi kaalukust. Praeguses asjas ei esine muud avalikku huvi peale selle, et kehtiv õigus on kõigile täitmiseks kohustuslik. Avalikkuse ja SKA-ga ei juhtu midagi, kui kaebajale määratud hüvitist kuni vaidluse lõpuni edasi makstakse. Kui kohus peaks mingil põhjusel kaebuse rahuldamata jätma, on võimalik alusetult makstud summad tagasi nõuda. Küll aga halveneb kaebaja ja tema lapse elukvaliteet oluliselt, kui kaebaja saab vaidluse lõpuni hüvitist 6,5 korda väiksemas ulatuses, kui ta on selleks õigustatud. Kaebajal ei ole selliseid rahalisi varusid, mille arvelt ta saaks vaidluse lõpuni elada ja oodata maksuotsuse tühistamist. Õiguskaitse määramise üle otsustamisel on vajalik analüüsida, kas kaebus on perspektiivitu või mitte, mitte asjaolu, kas kaebuse saab kindlasti rahuldada. Õiguskaitse kohaldamise eelduseks ei ole mitte kaebuse ülekaalukas perspektiivikus, vaid vastupidi, õiguskaitset ei ole põhjendatud kohaldada juhul, kui kaebus on selgelt perspektiivitu. Kohus ei tuvastanud praegusel juhul kaebuse perspektiivitust, vaid leidis, et see pole ülekaalukalt perspektiivikas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3(5)
3-22-814
9.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). MTA esitas seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta halduskohtule. Ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks küsida MTA-lt täiendavat vastust määruskaebusele ning arvestab varasemate seisukohtadega.
10.Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ega halduskohtu määruse tühistamiseks. Halduskohus jättis õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajale pöördumatute tagajärgede tekkimise võimalus ei ole selgelt äratuntav. Kuigi on usutav, et oodatust oluliselt väiksema vanemahüvitise saamine mõjutab kaebaja ja tema lapse igapäevaelu negatiivselt, ei ole kaebaja esitanud ka ringkonnakohtule mingeid täpsemaid selgitusi ega andmeid oma toimetuleku kohta. Kaebusest ei nähtu ka, et kaebaja on üksikvanem, kes peab kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud ise kandma. Esialgse õiguskaitse vajadust põhistavad asjaolud ja tõendid peab esile tooma taotluse esitanud isik ise, kuid praegusel juhul ei ole seda tehtud. Seejuures ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist mitte elukvaliteedi igasugune eeldatav langus, mille vanemahüvitise vähendamine võiks tingida, vaid selline muutus peaks olema oluline, nt peaks see seadma ohtu ülalpidamiskohustuse täitmise, elukoha säilimise või pere esmavajaduste rahuldamise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2021 määrus nr 3-20-1658, p 14; 08.05.2018 määrus nr 3-18-604, p 8).
13.Kuigi vaidlustatud maksuotsusele ja selles tuginetud tõenditele tuleb lõplik hinnang anda kaebuse läbivaatamise käigus, on ringkonnakohtu hinnangul kaebuse eduväljavaated siiski vähesed. Vastustaja on maksuotsuses ja selle aluseks olevas 07.01.2022 kontrollaktis nr 12.23/056788-8 esitanud väited koos viidetega tõenditele, mille alusel ta jõudis järeldusele, et kaebaja töösuhe Y OÜ-ga oli näilik ja selle tulemusena on kaebajal tekkinud alusetult võimalus saada seaduses ettenähtust suurem vanemahüvitis. Maksuotsuses on nt selgitatud, et Y OÜ-l puudub majandustegevus alates 2018. a märtsist ja ta ei ole esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet. Kontrollakti p 1.2.5 kohaselt esitas Y OÜ kaebajale tehtud töötasu väljamaksed korraga ja hilinemisega: juuni-detsembri 2020 deklaratsioonid esitati 18.09.2021 ja mai 2020 deklaratsioon 19.09.2021. Samuti ei olnud kaebaja registreeritud töötamise registris Y OÜ töötajana sel perioodil, mille kohta töötasu deklareeriti. Kaebaja registreeriti töötamise registris 18.09.2021 algus- ja lõpuajaga 01.09.2021, samas ei ole tõendatud, et ka 01.09.2021 kaebaja tegelikult Y OÜ-s töötas (kontrollakti p 1.2.6). Kontrollakti p-s 1.2.7 kohaselt ei andnud kaebaja MTA-le teavet oma töötamise kohta, kuid esitas töölepingu ja kassa väljamineku orderid töötasu saamise kohta. Samas ei ole Y OÜ ära näidanud, et tal oleks olnud kassas sularaha, millest oleks saanud töötasu maksta. Samuti on MTA kontrollaktis selgitanud, et kaebaja esitatud tööleping ei ole usaldusväärne: töölepingus puudub nt selle sõlmimise aeg, töötamise koht ning selles märgitud ametikoht (esindaja) ei ole vastavuses töötamise registri (juhtiv raamatupidaja) kandega. Lisaks on kaebajale makstud töötasu tema ametikohta ning varasemaid töökogemusi arvestades ebaproportsionaalselt suur ja Y OÜ ei ole kaebajale deklareeritud töötasu väljamaksetelt maksukohustusi riigieelarvesse tasunud. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul võis vastustaja osutatud asjaoludest põhjendatult järeldada, et kaebaja ei ole 4(5)
3-22-814 tegelikult Y OÜ-s töötanud, mistõttu on talle eesmärgiga saada ettenähtust suuremat vanemahüvitist alusetult töötasu väljamakseid deklareeritud.
14.Halduskohus ei ole kaebaja õiguste ja avaliku huvi kaalumisel eksinud. Isegi kui kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis ilmselgelt perspektiivituks pidada, saab huvide kaalumisel selle väheste eduväljavaadetega arvestada. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kuivõrd riigi vahendid vanemahüvitise jm toetuste maksmisel on piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et hüvitist makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus. Seejuures on vastustaja põhjendatult märkinud, et võttes arvesse kaebaja enda väiteid rahalise varu puudumise kohta, võib alusetult väljamakstud hüvitise kaebajalt tagasinõudmine osutuda hiljem raskeks või võimatuks. Kuna kaebuse rahuldamise tõenäosus on väike ning kaebajale tekkivad pöördumatud tagajärjed ei ole äratuntavad, pidas halduskohus õigesti avalikku huvi kaebaja huvidest kaalukamateks. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.