Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
03.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-592
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla kohaldatud COVID-19 leviku tõkestamise meetmete vaidlustamise asjus Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus menetlusse.
2.Rahuldada X määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 määrus ja saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla direktor kohaldas 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/6 ja 31.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnises vanglas paiknevatele vahistatutele ja kinnipeetavatele COVID19 nakkuse leviku tõkestamiseks meetmeid.
2.Tallinna Vangla direktor tunnistas 31.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kehtetuks oma 26.01.2022 käskkirja nr 1-1/22/6. Tallinna Vangla direktor tunnistas 08.02.2022 käskkirjaga kehtetuks oma 31.01.2022 käskkirja nr 1-1/22/9.
3.X esitas 11.02.2022 vaide Tallinna Vangla direktori käskkirjade nr 1-1/22/6 ja nr 1-1/22/9 peale.
Tallinna Vangla tagastas 17.02.2022 kirjaga nr 5-15/22/52-2 X vaide läbivaatamatult.
5.Tallinna Vangla direktor kohaldas 08.02.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/16 kinnises vanglas paiknevatele vahistatutele ja kinnipeetavatele nakkusohu leviku tõkestamiseks meetmeid.
3-22-592
6.X esitas 16.02.2022 vaide Tallinna Vangla direktori 08.02.2022 käskkirja nr 1-1/22/16 peale.
7.Tallinna Vangla direktor tunnistas 21.02.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/19 oma 08.02.2022 käskkirja nr 1-1/22/16 kehtetuks.
Tallinna Vangla tagastas 21.02.2022 kirjaga nr 5-15/22/58-2 X vaide läbivaatamatult.
9.X esitas 10.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovis vaidlustada vaiete tagastamise ja Tallinna Vangla tegevuse õiguspärasuse.
10.Tallinna Halduskohus jättis 25.03.2022 määrusega kaebuse käiguta ja palus selgitada, milliste Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja hinnangul vajalik, arvestades, et kaebaja vaidemenetluses vaidlustatud haldusaktid on tunnistatud kehtetuks ning ei saa kaebajale kaasa tuua mingeid negatiivseid järelmeid.
11.X vastas kohtule 31.03.2022, kirjeldades oma soovi taotleda kahju hüvitamist.
12.Tallinna Halduskohus tagastas 12.04.2022 määrusega X i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ning § 121 lg 2 p 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt tagastas vangla vaided õigesti, kuna vangla direktori käskkirjade kehtetuks tunnistamine polnud vaidemenetluses enam võimalik. Kuna vangla tunnistas vaides vaidlustatud haldusaktid kehtetuks, puudus vanglal vajadus edastada vaideid lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Kaebaja ei ole esile toonud, kuidas rikub vaiete tagastamine tema õigusi iseseisvalt (HKMS § 45 lg 4). Kaebaja eesmärk on taotleda mittevaralise kahju hüvitamist. Sellise nõude esitamine on jätkuvalt võimalik ja vaiete tagastamine seda ei takista. Enne kahjunõude halduskohtule esitamist tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
13.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 määruse peale. Halduskohus rikkus menetlusnorme. Kaebajal on alust taotleda kahju hüvitamist ning ta tuleks vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Määruskaebus tuleb võtta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlemist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
15.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.
16.Kaebaja vaietes vaidlustatud Tallinna Vangla direktori käskkirjad, millega kohaldati kinnises vanglas paiknevatele vahistatutele ja kinnipeetavatele COVID-19 nakkuse leviku tõkestamiseks meetmeid, olid vaiete läbivaatamise ajaks tunnistatud edasiulatuvalt kehtetuks. Vangla jättis kaebaja vaided läbi vaatamata, viidates sellele, et vaideorganil pole enam võimalik rakendada haldusmenetluse seaduse § 72 lg-s 1 sätestatud volitusi. Sõltumata sellest, kas vaided jäeti läbi vaatamata õiguspäraselt või mitte, oli kaebaja sellega läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja võis esitada kaebuse halduskohtule. Kaebajal oli võimalik nõuda vangla direktori käskkirjade tühistamist, s.o tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist. Vaid juhul kui kohus peaks leidma, et haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12). Halduskohtul on alust lahendada menetluse ajal kehtivuse kaotanud 2(3)
3-22-592 haldusakti tühistamise nõuet üksnes juhul, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.12.2021 otsus asjas nr 3-19-1735, p 18). Samad põhimõtted kehtivad ka juhul, kui kaebaja on olnud sunnitud kohtusse pöördumisele eelnevalt läbima kohustusliku vaidemenetluse. Haldusakti täieliku ammendumise peab ära näitama kohus, selgitades eelnevalt välja kaebaja seisukoha selles küsimuses. Siinses asjas on halduskohus jätnud selle tegemata, s.o selgitamata kaebajale, millise nõude esitamine on sobiv ja vajalik kaebaja eesmärgi saavutamiseks (HKMS § 120 lg 1 p-d 1 ja 3). Kohus ei ole seotud kaebuse, sh kaebaja taotluse sõnastusega. Kaebaja ei kirjeldanud kaebuses piisavalt, milles seisneb probleem ja mida ta kaebusega saavutada tahab. Ebaselguse kõrvaldamine ning kaebaja tegeliku eesmärgi ja tahte väljaselgitamine on haldusasjas kohtu ülesanne (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kaebuse käiguta jätmisel peaks vältima juriidilise erialakeele kasutamist, s.h seaduse teksti ümberkirjutamist, ning sõnastama oma selgitused kaebajale arusaadavalt ja lihtsalt, et üritada tema tahet võimalikult täpselt välja selgitada. Kaebajale ei tohi anda eksitavaid või poolikuid selgitusi, samuti juhiseid, mis eeldaks kaebajalt keerulise õigusliku analüüsi tegemist oma menetlusliku positsiooni kujundamiseks.
17.Kui halduskohus oleks tuvastanud, et tühistamisnõue pole lubatav, tulnuks välja selgitada, kas kaebaja õiguste kaitseks on vajalik esitada tuvastamiskaebus vangla direktori käskkirjade peale. Asjaolust, et kaebaja pidi praeguses asjas läbima kohustusliku vaidemenetluses, kus ei saa esitada tuvastusnõuet, ei tähenda, et haldusakti ammendumise korral oleks kaebaja õigus esitada halduskohtumenetluses tühistamiskaebuse asemel tuvastamisnõue kuidagi piiratud. Tuvastamiskaebust ei saa kujunenud olukorras eitada üksnes väitega, et kaebajal on võimalik taotleda kahju hüvitamist. Tuvastamisnõue võib olla kaebaja jaoks vajalik ka preventiivsetel kaalutlustel, nt kui on alust arvata, et vangla kehtestab ka tulevikus analoogilise (kaebaja arvates õigusvastase) sisuga haldusakte. Ka need asjaolud jäid halduskohtul välja selgitamata.
18.Vastuseks ringkonnakohtu nõudmisele selgitas kaebaja oma eesmärki kaebuse esitamisel, märkides 24.05.2022 ja 25.05.2022 avaldustes, et ta soovib vangla vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil. Kaebaja vastusest saab järeldada, et tal ei ole tegelikult huvi vaidlustada vaiete läbi vaatamata jätmist.
19.Asi tuleb halduskohtule saata menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kaebaja esitas 12.04.2022 praeguse asja raames ka kahju hüvitamise taotluse (vangla lahendas kaebaja kahjunõude kohtueelses menetluses 08.04.2022), mida halduskohus peaks samuti menetlema asuma.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.