Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 02.06.2022, Tartu 3-22-940 Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses väärikuse alandamisega Tartu Halduskohtu 17.05.2022. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ‒ X
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale määruskaebusele lisatud kahjunõue (03.02.2022, nr 1-13/40-1).
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.05.2022. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
4.Jätta kaebaja taotlus halduskohtu kohtuniku taandamiseks läbi vaatamata.
5.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Tartu Vanglas vahistatuna kinnipeetav X esitas 28.01.2022 vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/33-1, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot väärikuse alandamise tõttu. X esitas 03.02.2022 vanglale täiendava kahju hüvitamise taotluse (reg nr 1-13/40-1). Taotluste kohaselt alandas inspektor-kontaktisik Tartu Vangla vastuses nr 113/369-2 tema väärikust, kuna kirjeldas teda seoses palja ülakehaga. Samuti tundis X alandust seoses sellega, et 01.02.2022 vaatas sama ametnik teda läbi ukse vaateakna, kui ta oli kambris ilma särgita. X tundis end seksuaalselt ahistatuna.
2.Tartu Vangla jättis 24.03.2022. a otsusega (nr 1-13/33-2; 1-13/40-2) Xi kahjunõuded rahuldamata. Tartu Vangla leidis, et ametniku tegevuses puudus igasugune seksuaalne tagamõte või soov Xi kuidagi alandada. Inspektor-kontaktisik andis oma selgitused ainuüksi
küsimuse osas, kas kinnipeetaval sai tõesti niivõrd külm olla, et ta vajas lisatekki, sest see küsimus oli Xi kahju hüvitamise taotluse (reg nr 1-13/369-1) lahendamisel vaidluse all. Inspektor-kontaktisik selgitas, et vastas juristi pöördumisele seoses kahjunõudega nr 1-13/3691 ja vastust sõnastades püüdis taastada mälupilti kaebajast, mida oli keeruline teha, kuna ta oli Xiga seni minimaalselt kokku puutunud. Ametnik püüdis eristada kaebajat teistest meessoost kinnipeetavatest. Inspektor-kontaktisik oli varasemalt koostanud ettekande 31.01.2022. a juhtumi kohta, kui Xi kambrist kostus üle sektori valjuhäälne üleskutse: „Poisid võtke riidest paljaks“. Selline käitumine ei viita vangla hinnangul kuidagi sellele, et X oleks tundnud end inspektor-kontaktisiku juuresolekul halvasti. Vangla leidis, et esineb ebakõla kaebaja enda poolt kahju hüvitamise taotluses väidetu ja kirjeldatud 01.02.2022. a sündmuse vahel. Nimelt viibis X kambris palja ülakehaga ega pannud särki selga hoolimata sellest, et inspektorkontaktisik oli tema kambri juures.
3.X esitas 25.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks. Kaebaja väitel on Tartu Vangla ametnik teda eespool kirjeldatud asjaoludel ahistanud. Kaebaja taotles alandamise eest mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot.
4.Tartu Halduskohus tagastas 17.05.2022. a määrusega kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 21 ja 22 alusel. Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt.
4.1.Tartu Halduskohtule esitatud kaebus on allkirjastatud kaebaja poolt viisil, mis sisaldab natsisümboleid (haakrist relva-SS logoga). HKMS § 54 p 7 kohaselt peab kohtule esitatavas avalduses olema menetlusosalise või tema esindaja allkiri. Halduskohus tegi päringu PPA süsteemi ITDAK (isikut tõendavate dokumentide andmekogu). Väljavõttega on tõendatud, et kaebaja isikut tõendava dokumendi taotlemisel isikusamasuse tõendamiseks oma allkirjanäidise esitamisel svastika märki ei kasuta. HKMS § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. HKMS § 52 lg 1 teises lauses on sätestatud keeld väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult. Kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, sealhulgas kohut solvata. Kui isik esitab kohtule kaebuse, millele on allkirjale lisaks kritseldatud svastika koos relva-SS logoga, siis näitab see lugupidamatust kohtu suhtes ning kaebaja ei kasuta ilmselgelt oma menetlusõigusi heauskselt. Kaebaja kuritarvitab oma kaebeõigust tahtlikult. Haldusasjas nr 3-21-3002 selgitas halduskohus kaebajale (31.03.2022), et kohus võib teda trahvida kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes lugupidamatult käitumise eest. Vaatamata hoiatusele pidas kaebaja õigustatuks jätkata menetlusdokumentidesse natsisümbolite kritseldamist. Seega kaebaja, olles teadlik kohtu seisukohast, esitas uuesti halduskohtule kaebuse, allkirjastades selle viisil, mis väljendab ilmselgelt kaebaja pahatahtlikkust ja lugupidamatust kohtu kui institutsiooni vastu. Kuna kaebaja on teadlikult kuritarvitanud oma menetlusõigusi ning HKMS § 44 lg-d 1 ja 2 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1 esimene lause ei kaitse isiku õigust pöörduda niisugustel asjaoludel kohtusse, kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel tagastamisele, arvestades, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
4.2.Kaebaja taotles hüvitist summas 500 eurot. Kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust ja kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid arvestades pidada väheintensiivseks.
4.3.Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Võib möönda, et 19.01.2022. a otsuses nr 1-13/369-2 välja toodud inspektor-kontaktisiku ütlused kaebaja välimuse kohta on osaliselt kohatud ja ebaolulised kahjunõude lahendamise seisukohast ning need võisid kaebaja väärikust siiski vähesel määral riivata. Kuna kahjunõude nr 1-13/369-1 lahendamisel oli vaidluse all küsimus, kas kaebajal võis olla lisateki vajadus ja kas kambris oli kambris külm, siis tõi ametnik põhjendatult välja, et tema mäletamist mööda viibis kinnipeetav kambris ilma särgita.
4.4.Kohtule ei nähtunud, et kaebaja väärikust võis intensiivselt riivata 01.02.2022. a sündmus, kui sama vanglaametnik vaatas teda läbi ukse vaateakna ja ütles, et pane särk selga ning väidetavalt ei lahkunud kaebaja kambri juurest kaebaja palumise peale. Kaebaja on ise kutsunud teisi kinnipeetavaid üles riideid seljast võtma (ettekanne nr 2-22-677). Samuti on kaebaja ennast eksponeerinud ilma särgita piltidel kohtule esitatud avaldustes (nt 27.10.2021 haldusasjas nr 3-21-2445 esitatud kaebuses). Nende asjaolude valguses on vähetõenäoline, et kaebaja tunneb ennast võõraste inimeste juuresolekul ilma särgita ebamugavalt või ahistatuna, vastasel korral ei ole arusaadav, miks kaebaja end ise selliselt eksponeerib.
4.5.Kaebuse rahuldamine oleks eeltoodud asjaoludele tuginedes vähetõenäoline ja vangla tegevus sai kaebaja õigusi riivata üksnes väheintensiivselt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu 17.05.2022. a määruse tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule.
5.1.Kohtuniku väide, et kaebaja allkiri on kuidagi solvav, on vale. Kohtunik ei ole selgitanud, kuidas kaebaja allkiri kohut solvab. Vale on väide, et allkirjale on lisaks kritseldatud svastika. Allkirjale ei ole midagi lisaks kritseldatud, vaid see ongi allkiri. Kohtunik võib väita, et haakrist või relva-SS logo on kuidagi kohatud sümbolid, kuid inimese allkiri ei saa kuidagi kohut solvata. Inimese allkiri on täpselt selline, kuidas inimene seda ise näeb ja ei ole mõeldav, et see kõrvalisi inimesi solvaks. Kohtunik rikub seadust, võttes kaebajalt tema allkirja tõttu ära kaebeõiguse.
5.2.Ilmselgelt ei ole Tartu Vangla poolne rikkumine väheintensiivne. Kohtunik üritab ise ebaoluliste väidetega kaebaja vastu suunatud õigusvastast käitumist õigustada. Kohtunik on võtnud isiklikult kaebaja suhtes negatiivselt meelestatud hoiaku ja kõik kaebaja kaebused on tema arvates mõttetud ja väheolulised.
5.3.Pildid, mida kohtunik peab kaebaja poolt enda eksponeerimiseks (asjas nr 3-21-2445), on meediku tehtud pildid kehavigastustest. Kaebaja ei ole väitnud, et tal on ebameeldiv ilma särgita võõraste inimeste juuresolekul olla. Küll aga on välistatud, et inspektor-kontaktisiku juuresolekul ja/või läheduses on kaebaja ilma särgita. Kaebaja tundis 01.02.2022, et ametnik ahistab teda. Kui see ei oleks kaebaja väärikust alandanud, siis oleks ta lasknud ametnikul ennast vaadata. Kaebaja käskis ametnikul lahkuda, sest ta ei oska ette kujutada, mida ametnik võib oma peas fantaseerida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebusele lisatud kahjunõude (reg 03.02.2022, nr 1-13/40-1). Lisatud dokumendi asja materjalide juurde võtmiseks puudub vajadus, kuna see on haldusasja toimikus juba olemas.
7.HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
8.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta halduskohtu määruse põhjendusi HKMS § 121 lg 2 p 22 kohaldamist puudutavas osas.
9.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus põhjendatult, et vaidluse asjaolusid arvestades on hüvitamiskaebuse rahuldamine vähetõenäoline ja vangla tegevus sai kaebaja õigusi riivata üksnes väheintensiivselt. Halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Määruse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et halduskohtu poolt kaebaja enese-eksponeerimisega seostatud pildid on tehtud meediku poolt kehavigastuste dokumenteerimise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas halduskohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
10.HKMS § 121 lg 2 p 22 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Halduskohus leidis, et kui isik esitab kohtule kaebuse, millele on allkirjale lisaks kritseldatud svastika koos relva-SS logoga, siis näitab see lugupidamatust kohtu suhtes ning kaebaja ei kasuta ilmselgelt oma menetlusõigusi heauskselt. Halduskohus lisas, et kaebaja, olles teadlik kohtu seisukohast, on uuesti esitanud halduskohtule kaebuse, allkirjastades selle viisil, mis väljendab ilmselgelt kaebaja pahatahtlikkust ja lugupidamatust kohtu kui institutsiooni vastu. Arvestades, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne, asus halduskohus seisukohale, et kuna kaebaja on teadlikult kuritarvitanud oma menetlusõigusi, siis kuulub kaebus ka HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel tagastamisele.
11.HKMS § 52 lg 1 ls 1 näeb ette, et keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult. Ringkonnakohus möönab, et lugupidamatust on võimalik väljendada väga erineval moel, sh mitmetähenduslike sümbolite kasutamise kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna praegusel juhul kaebuse allkirjastamist puudutavad asjaolud siiski alust HKMS § 121 lg 2 p 22 kohaldamiseks. Halduskohtu viidet HKMS § 52 lg 1 ls-le 2 saab pidada küll asjakohaseks, kuid ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole kaebeõiguse kuritarvitamisega sellisel määral, mis annaks aluse kaebuse koheseks tagastamiseks. Sellises olukorras oleks olnud piisav käsitada kaebust mittenõuetekohase kaebusena, mille kohus saab HKMS § 120 lg 3 alusel käiguta jätta ning anda kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 22 kehtestamisel (säte jõustus 01.01.2018) selgitas ka seadusandja, et: „Kaebeõiguse kuritarvitamisena võib olla käsitatav iseäranis lugupidamatul moel kohtu poole pöördumine, kui see takistab kaebuse menetlusse võtmist. [...] Juhul kui kaebaja nõue ja kaebuse aluseks olevad asjaolud on üldjoontes kaebusest arusaadavad, ei saa üksnes ebaviisakas väljendusviis olla kaebuse kohese tagastamise aluseks.ˮ (vt halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (496 SE) seletuskiri, kättesaadav Riigikogu veebilehel).
12.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas ei ole täidetud HKMS § 121 lg 2 p-s 22 sätestatud tingimus, mis võimaldab kaebuse tagastada juhul, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud. Seetõttu tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta ning lugeda kaebuse tagastamise aluseks üksnes HKMS § 121 lg 2 p 21. Kuna kaebuse tagastamiseks piisab ühe seaduses sätestatud aluse olemasolust, siis on kaebuse tagastamine lõpptulemusena õiguspärane.
13.Kaebaja palus määruskaebuses asendada kohtunik R. Koik selles haldusasjas teise kohtunikuga. Ringkonnakohus tõlgendab seda kohtuniku taandamise taotlusena. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuniku taandamise avaldus tuleb HKMS § 13 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 24 lg 2 alusel esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav
kohtunik kuulub. Kuna ringkonnakohtu pädevuses ei ole lahendada sellist taotlust määruskaebemenetluses, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse läbi vaatamata.
14.Ringkonnakohus asendab arvutivõrgus avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.