Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (Tartu Vangla 24.03.2022. a otsus nr 1-13/33-2; 1-13/40-2) Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti süsteemist ITDAK (isikut tõendavate dokumentide andmekogu) väljavõte Xi isikut tõendava dokumendi allkirjanäidise kohta.
2.Keelduda täiendavate tõendite kogumisest ja tagastada Xi kaebus.
3.Jätta Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Jätta Xi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
5.Asendada avaldatavas kohtumääruses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 2-5 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
1.Tartu Vanglas vahistatuna kinnipeetav X esitas 25.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes. Kaebuses viidatakse Tartu Vangla otsusele nr 1-13/33-2 ja 1-13/40-2. Kaebaja väitel on Tartu Vangla ametnik teda ahistanud. Kaebaja taotleb alandamise eest mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot. Koos kaebusega esitas X taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks.
2.Tartu Vangla esitas 02.05.2022 kohtule asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid. Kohtu seisukoht
3.Kohus peab esmalt vajalikuks välja tuua, et Tartu Halduskohtule 25.04.2022 esitatud kaebus on allkirjastatud kaebaja poolt viisil, mis sisaldab natsisümboleid (haakrist relva-SS logoga).
4.Varasemalt on X Tartu Halduskohtule selgitanud, et tegemist on tema ametliku allkirjaga – haldusasjas nr 3-21-3002, mis on sama kohtuniku menetluses kui käesolev kohtuasi (Xi 05.04.2022. a registreeritud märgukiri).
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 54 p 7 kohaselt peab kohtule esitatavas avalduses olema menetlusosalise või tema esindaja allkiri.
6.Kohus tegi päringu PPA süsteemi ITDAK (isikut tõendavate dokumentide andmekogu) ja võtab andmekogust käesoleva haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte Xi isikut tõendava dokumendil oleva allkirjanäidise kohta. Väljavõttega on tõendatud, et kaebaja isikut tõendava dokumendi taotlemisel isikusamasuse tõendamiseks oma allkirjanäidise esitamisel svastika märki ei kasuta.
7.HKMS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. HKMS § 52 lg 1 teises lauses on sätestatud keeld väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult. Kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, sealhulgas kohut solvata. Kui isik esitab kohtule kaebuse, millele on allkirjale lisaks kritseldatud svastika koos relva-SS logoga, siis näitab see lugupidamatust kohtu suhtes ning kaebaja ei kasuta ilmselgelt oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul kuritarvitab kaebaja oma kaebeõigust tahtlikult. Kaebaja allkiri ei ole alati kohtusse jõudnud kaebustel sisaldanud natsisümboolikat, nt haldusasjas nr 3-18-619 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusel on kaebaja allkirja kirjutanud viisil, nagu nähtub ITDAK-i väljavõttest. Kohus on haldusasjas nr 3-21-3002 kaebajale selgitanud (31.03.2022. a kohtudokument), et vastavalt HKMS § 28 lõike 2 viimases lauses sätestatule võib kohus trahvida kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes lugupidamatult käitumise eest. Vaatamata hoiatusele peab kaebaja õigustatuks jätkata menetlusdokumentidesse natsisümbolite kritseldamist. Seega X, olles teadlik kohtu seisukohast, on uuesti esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, allkirjastades selle viisil, mis väljendab ilmselgelt kaebaja pahatahtlikkust ja lugupidamatust kohtu kui institutsiooni vastu.
8.Kuna kaebaja on teadlikult kuritarvitanud oma menetlusõigusi ning HKMS § 44 lõiked 1 ja 2 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 esimene lause ei kaitse isiku õigust pöörduda niisugustel asjaoludel kohtusse, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul kuulub Xi kaebus HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel tagastamisele, arvestades, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
9.Kohtule 25.04.2022 esitatud kaebusega taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et Tartu Vangla ametnik on teda ahistanud. Kaebaja taotleb hüvitist summas 500 eurot. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks, arvestades ka kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid. Analoogia korras saab kohtuhinnangul lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
10.Tartu Vangla selgitas 02.05.2022 vastuses kohtunõudele, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotlused Tartu Vangla 19.01.2022. a otsuses nr 1-13/369-2 välja toodud asjaolude pinnalt. Nimetatud Tartu Vangla 19.01.2022. a otsuses on märgitud: „Inspektor-kontaktisik Y selgituste kohaselt, kui X oli COVID-19 viiruses, siis ta menetles tema rikkumisi ning sellest tulenevalt tuli tal kambri juures käia. Otseselt ta ei mäleta, mida X täpselt kandis, kuid mälupildis on X tema jaoks pigem palja ülakehaga kui riideid kandev. Ta ei suuda meenutada, kas ta kandis vangla vormi või erariideid, küll aga mäletab ta, et kinnipeetava rind ei ole karvane.“
11.Kaebaja esitas vanglale 28.01.2022 ja 03.02.2022 kahjunõuded, mille palus läbi vaadata ühes menetluses, väites, et tundis ennast seksuaalselt ahistatuna ja alandatuna vanglaametniku ütlustest. Lisaks pidas kaebaja enda väärikust alandavaks, et sama ametnik jälgis teda 01.02.2022 läbi ukse vaateakna, ütles pane särk selga ega lahkunud kaebaja palve peale.
12.Tartu Vangla leidis kaebaja kahju hüvitamise taotluste läbi vaatamisel, et kõik kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ja jättis kaebaja taotlused rahuldamata 24.03.2022. a otsusega nr 1-13/33-2; 1-13/40-2. Tartu Vangla märkis 24.03.2022. a otsuses, et Y tegevuses puudus igasugune seksuaalne tagamõte või soov Xi kuidagi alandada. Inspektor-kontaktisik andis oma selgitused ainuüksi küsimuse osas, kas kinnipeetaval sai tõesti niivõrd külm olla, et ta vajas lisatekki, sest see küsimus oli Xi kahju hüvitamise taotluse (reg nr 1-13/369-1) lahendamisel vaidluse all. Y selgitas, et vastas juristi pöördumisele seoses kahjunõudega nr 1-13/369-1 ja vastust sõnastades püüdis taastada mälupilti kaebajast, mida oli keeruline teha, kuna ta oli Xiga seni minimaalselt kokku puutunud. Ametnik püüdis eristada kaebajat teistest meessoost kinnipeetavatest. Tartu Vangla 24.03.2022. a otsuse kohaselt on Y varasemalt koostanud ettekande 31.01.2022 juhtumi kohta, kui Xi kambrist kostus üle sektori valjuhäälne üleskutse: „Poisid võtke riidest paljaks“. Selline käitumine ei viita vangla hinnangul kuidagi sellele, et X oleks tundnud end Y juuresolekul halvasti. Vangla leidis 24.03.2022. a otsuses veel, et esineb ebakõla kaebaja enda poolt kahju hüvitamise taotluses väidetu ja kirjeldatud 01.02.2022 sündmuse vahel, st kinnipeetav viibis kambris palja ülakehaga ega pannud särki selga hoolimata sellest, et inspektorkontaktisik oli tema kambri juures.
13.Kohus nõustub vangla seisukohaga, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Võib möönda, et 19.01.2022. a otsuses välja toodud inspektor-kontaktisiku ütlused kaebaja välimuse kohta on osaliselt kohatud ja ebaolulised kahjunõude lahendamise seisukohast, kuid kaebaja väärikust võis siiski vähesel määral riivata 19.01.2022. a otsuses nr 1-13/369-2 välja toodud inspektor-kontaktisiku ütlused. Kuna kahjunõude nr 1-13/369-1 lahendamisel oli vaidluse all küsimus, kas kaebajal võis olla lisateki vajadus ja kambris külm, siis oli põhjendatud ametnikul välja tuua, et tema mäletamist mööda viibis kinnipeetav kambris ilma särgita, järelikult ilmselt kinnipeetaval külm ei saanud olla. Kaebaja kahju hüvitamise nõue, mille kohta vangla tegi 19.01.2022. a otsuse nr 1-13/369-1, on halduskohtu menetluses – haldusasja nr 3-22-243, mille läbi vaatamise käigus saab kohus hinnata, kas Xi kahjunõue nr 1-13/369-1 lahendati õiguspäraselt.
14.Kohtule ei nähtu, et kaebaja väärikust võis intensiivselt riivata 01.02.2022. a sündmus, kui sama vanglaametnik vaatas teda läbi ukse vaateakna, ütles, et pane särk selga ning väidetavalt ei lahkunud kaebaja kambri juurest kaebaja palumise peale. Kaebaja on ise Tartu Vangla 24.03.2022. a otsuse kohaselt kutsunud teisi kinnipeetavaid üles riideid seljast võtma (ettekanne nr 2-22-677). Samuti on kaebaja ennast eksponeerinud ilma särgita piltidel kohtule esitatud avaldustes (nt haldusasjas nr 3-21-2445 esitatud 27.10.2021. a kaebuses). Nende asjaolude valguses on vähetõenäoline, et kaebaja tunneb ennast võõraste inimeste juuresolekul ilma särgita ebamugavalt või ahistatuna, vastasel korral ei ole arusaadav, miks kaebaja end ise eksponeerib.
15.Kaebaja taotles kaebuses temast foto tegemist ja selle foto lisamist haldusasja toimiku materjalide juurde. HKMS § 62 lg 2 alusel võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus keeldub täiendavate tõendite kogumisest. Praeguses asjas on kaebaja väärikust alandanud Tartu Vangla ametniku Y ütlused Xi 23.11.2021 kahju hüvitamise taotluse lahendamise menetluses (Tartu Vangla 19.01.2022. a otsuses nr 1-13/369-2 märgitu), mistõttu on asjasse puutumatu, mida arvab keegi teine kaebaja välimusest.
16.Kohtu hinnangul oleks kaebuse rahuldamine eeltoodud asjaoludele tuginedes väga vähetõenäoline ja vangla tegevus on kaebaja õigusi saanud riivata üksnes väheintensiivselt. Kohtu hinnangul on kaebuse tagastamine põhjendatud kahel alusel, s.o HKMS § § 121 lg 2 p 21 ja p 22 alusel.
17.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on kaebajal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtu poole, arvestades seaduses sätestatud kaebetähtaegasid (HKMS § 46-47).
18.Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigi õigusabi saamiseks, märkides riigi õigusabi liigiks enda esindamise tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning esindamise haldusmenetluses. Probleemi kirjelduseks, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, on kaebaja märkinud seksuaalne ahistamine, alandamine ja solvamine. Kohus tõlgendab kaebaja tegelikust tahtest lähtudes, et koos käesolevas asjas esitatud kaebusega soovib kaebaja siiski riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses.
19.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 alusel võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei ole samas ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS §-s 7 sätestatud alus, ei pea kohus kaaluma taotleja majanduslikku seisundit. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, sest on veendunud, et kaebaja on suuteline ise väljendama oma tahet ja esitama taotlusi enda õiguste kaitseks. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud, mistõttu on ta üldiselt kursis kohtumenetluse käiguga. Kaebaja kohtule esitatud avaldustes on korrektselt esitatud kaebuse eesmärk, nõue ja põhjendused. Samuti on kaebaja olnud võimeline läbima nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu on kohtu veendumusel kaebaja võimeline ise halduskohtu poole pöörduma ja oma kaebust sisustama. Tulenevalt HKMS § 2 lõigetest 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse ning kohus kogub tõendeid vajadusel omal algatusel. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
20.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata.
21.Kohus asendab otsuses nimetatud füüsiliste isikute nimed avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga HKMS § 175 lg 3 alusel. Halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1). Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 02.06.2022. a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 02.06.2022. a määrus Resolutsioon
1.Tagastada kaebajale määruskaebusele lisatud kahjunõue (03.02.2022, nr 1-13/40-1).
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.05.2022. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
4.Jätta kaebaja taotlus halduskohtu kohtuniku taandamiseks läbi vaatamata.
5.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.