Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. mai 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2430
Haldusasi
X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju (tervisekahju) hüvitamiseks seoses isikliku abistaja määramata jätmisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Janek Riives
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. augusti 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.06.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-2430 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebajal puudus vajadus isikliku abistaja määramiseks. Tegevusteks, milles kaebaja abi vajas, tagas vangla vastava abi. Selle jaoks ei pea isikul olema määratud kindlat isiklikku abistajat. Kui nõuetekohane abi on tagatud kaaskinnipeetavate osalusel, kes võivad igakordselt olla erinevad isikud, on vangla kaebaja vajaliku abiga kindlustanud. Kaebaja saab nõuda hüvitist üksnes perioodi 01.05.2020‒07.07.2020 eest, kuivõrd perioodi 21.03.2019‒30.04.2020 osas on kaebaja juba varasemalt vangla poole pöördunud ning vangla on 30.06.2020 otsuses seisukoha kujundanud. Kaebaja ei ole nimetatud otsust vaidlustanud. Tartu Vangla direktori 18.03.2020 käskkirja nr 1-1/54 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, osakondade lukustamise ning päevakavajärgsete tegevuste peatamine“ p 1.1 2(6)
3-20-2430 kohaselt lukustati kõik Tartu Vangla kinnise vangla eluosakonnad. Käskkirja p 1.2 kohaselt lõpetati kõik kinnipeetavate saatmised, sh saatmised jalutuskäigule ja osakonnasisesed saatmised, mis ei olnud hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks. Käskkirja p 4 kohaselt kohaldati p-des 1‒3 sätestatut tagasiulatuvalt alates 16.03.2020. Tartu Vangla direktor lõpetas 18.05.2020 käskkirja nr 1-1/73 alusel alates 18.05.2020 kella 14.30-st Tartu Vangla direktori 18.03.2020 käskkirja nr 1-1/54 pdes 1.1, 1.2 ja 1.3 kehtestatud meetmete rakendamise. Seega puudus kaebajal 01.05.2020‒ 18.05.2020 spordisaalis ja kirikus käimiseks ning köögi- ja puhketoa kasutamiseks võimalus ning seeläbi ka isikliku abistaja vajadus. 07.06.2020 õhtust kuni 07.07.2020 paiknes kaebaja eluosakonna S-2 kambris nr 161, sest tema suhtes oli käskkirja nr 2-20/1-2/191 alusel kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemisega keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Seetõttu ei saanud ta piirangutest tulenevalt külastada spordisaali, käia kirikus ega kasutada E-3 eluosakonna olmeruume ning etteheited isikliku abistaja puudumisele ei ole perioodil 07.06.2020‒07.07.2020 põhjendatud. Perioodil 19.05.2020‒06.06.2020 oli kaebajale nii puhketoa (k.a puhketoas asuvate raamatute lugemise) kui ka kööginurga eesmärgipärane kasutamine tagatud ja selleks ei olnud põhjendatud isikliku abistaja määramine. Olmeruumide kasutamise võimalikkust ratastoolis kinnipeetava poolt on jaatanud ka Tartu Halduskohus 10.07.2020 otsuses nr 3-19-1622 (jõustunud 11.08.2020). Kuivõrd vangla oli taganud selle, et kaebajat abistas kirikusse ja spordisaali suundumisel majandusabitöölisest kinnipeetav, ei saa nendeks toiminguteks isikliku abistaja määramata jätmist pidada õigusvastaseks. Kaebajal olid olemas piisavad rahalised vahendid endale kauplusest veekeedukannu soetamiseks, elektrienergia eest tasumiseks ning seeläbi kuuma vee keetmiseks enda elukambris. See, et kaebaja otsustas vett keeta eluosakonna köögis ja pidi paluma teiste kinnipeetavate abi kuuma vett sisaldava tassi elukambrisse viimisel, oli kinnipeetava enese valik. Kaebaja tervisekaardi kannetest ei nähtu, et uneprobleemid ning rahustite ja unerohu saamise vajadus oleks põhjuslikus seoses vangla poolt isikliku abistaja määramata jätmisega. Viidatud tervisekaardi kannetest nähtub, et ärrituvust ja unetust seostas kaebaja ka ise avatud sektorisse ümberpaigutamisega ja kaaskinnipeetavatega mitteläbisaamisega. Üldise enesetunde halvenemise tõi tervisekaardi kannete kohaselt kaasa kaebaja enese otsus 10.02.2020 ravimite võtmisest loobuda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Vastustaja vaatas perioodi 30.04.2017‒30.04.2020 osas kahju hüvitamise taotluse seoses isikliku abistaja määramata jätmisega läbi vangla 30.06.2020 otsusega nr 1-13/82-2. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks kõnealuse otsuse vaidlustanud. Seega jättis vangla põhjendatult kõnealuse perioodi osas kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Tartu Vangla direktori 18.03.2020 käskkirja nr 1-1/54 alusel rakendati Tartu Vanglas täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses COVID-19 haiguse levikuga. Käskkirja alusel lukustati kõik kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1), lõpetati kõik vältimatud kinnipeetavate saatmised (p 1.2) ning piirati kehakultuuriga tegelemist (p 2). Nimetatud piirangud kehtisid kuni 18.05.2020. Seega ei olnud kaebajal võimalik perioodil 01.05.2021‒18.05.2021 kasutada eluosakonnas asuvaid üldkasutatavaid ruume, spordisaali ega kirikut. Seetõttu ei olnud sel ajavahemikul kõnealuste ruumide kasutamiseks isiklikku abistajat tarvis.
3(6)
3-20-2430 Tartu Vangla 08.06.2020 käskkirjaga nr 2-20/1-2/191 kohaldati alates 07.06.2020 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Kaebaja paiknes eraldatud lukustatud kambris kuni 07.07.2020. Seega ei saanud kaebaja kasutada eluosakonna üldkasutatavaid ruume (köök, puhketuba, raamatukogu) ega käia kirikus ega spordisaalis. Seetõttu ei olnud kõnealuste ruumide kasutamiseks tarvis ka isiklikku abistajat. Ajavahemikul 19.05.2020‒06.06.2020 ei kehtinud kaebaja suhtes COVID-19 haiguse levikust tulenevaid ega kaebaja käitumisega seonduvaid piiranguid. Seega on üksnes selle ajavahemiku osas põhjendatud hinnata vastustaja poolt kaebaja abistamise kohustuse täitmist. Seejuures on oluline, et kaebaja etteheide seondub üksnes ratastooliga liikumisel abistamisega. Vangla ametniku Y selgituste (vastustaja 02.06.2020 vastus kaebusele, lisa 4) kohaselt sai kaebaja kasutada E-3 eluosakonna olmeruume. Puhkeruumi sisenemine oli mõnevõrra keerukam, kuid võimalik. Vanemvalvuri X selgituste (vastustaja 02.06.2020 vastus kaebusele, lisa 5) kohaselt pääseb kaebaja olmeruumidesse, kuigi see on mõnevõrra raskendatud. Raamatukogu eraldiseisvana ei eksisteeri, vaid raamatuid saab võtta E-3 eluosakonna puhketoa riiulilt. Pikemate vanglasiseste vahemaade läbimisel (nt kirikusse või spordisaali minnes) aitab kaebajat kaaskinnipeetavast majandustööline. Samuti märgib X , et kaebaja paikneb tema jaoks kohandatud kambris, mille koristus on tagatud, toit paigutatakse kambrisse, pesu peseb vangla pesumaja. Seega ei pea paika kaebaja väide, et vastustaja ei ole talle abi taganud. Kaebaja vajaduste olemusest lähtuvalt ja nende täitmiseks ei pea talle olema määratud konkreetne isik isiklikuks abistajaks. Vastustaja viitab põhjendatult Tartu Halduskohtu 10.07.2020 otsusele nr 3-19-1622, milles jaatatakse olmeruumide kasutamise võimalikkust ratastoolis kinnipeetava poolt (p 15). Kaebaja puhul on vastustaja ülesanne tagada kaebajale abi liikumises pikemate vahemaade korral. Seda ülesannet võivad vangla poolt korraldatult täita kaaskinnipeetavad (vt Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2021 otsus nr 3-18-1659, p 34) ning nii on toimitud ka kaebaja abistamiseks. Kuna kohus ei tuvastanud vastustaja tegevuse õigusvastasust isikliku abistaja määramata jätmisel, ei ole riigivastutuse seaduse kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Kohus ei sea kahtluse alla, et kaebaja võis tunda nii füüsilist kui hingelist valu. Samas ei nähtu kohtule, et seda saaks seostada vangla tegevusega isikliku abistaja määramata jätmisel. Kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi andmetest nähtub, et kaebaja on olnud ärritunud lahtisesse sektorisse viimise tõttu, kuivõrd ei saa läbi kaaskinnipeetavatega. Alates 10.02.2020 lõpetas ta ravimite võtmise, kuna seda tuli teha kaamerate valve all. Lisaks nähtub, et alates 24.02.2020 ta nälgib, varasem nälgimise kogemus 64 päeva viis koomani. Nälgimine oli kaebaja reaktsioon vastustaja nõudele võtta ravimeid kontrollitult (kaamerate valve all). Kui isik lõpetab vastava arstliku soovituseta talle määratud ravimite võtmise ega toitu korrapäraselt, mõjutab see tema enesetunnet ning tervislikku seisundit. Seega oli kaebaja halvenev enesetunne seotud pigem muude asjaoludega kui sellega, et kaebajale ei määratud isiklikku abistajat. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-20-2430
5(6)
3-20-2430 (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.