AV hagi RV vastu kingitud kinnisasjade tagastamiseks ja tahteavalduste asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. oktoobri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AV apellatsioonkaebus RV vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind Vastuapellatsioonkaebuse hind
21 000 eurot 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja: RV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 06. oktoobri 2016 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AV esitas 24.09.2015 Harju Maakohtule hagi RV vastu, paludes kohustada kostjat kandma tagasi hageja omandisse Jõelähtme vallas, XXX alevikus asuvad kinnisasjad XXX ja YYY, samuti asendada kohtuotsusega kostja nõusolek kinnistusraamatu omanikukande kustutamiseks ja hageja kandmiseks kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kinkis hageja 10.04.2013 oma pojale (kostjale) kinnistud XXX alevikus aadressidel XXX (XXXX) ja YYY. Kinnistute kinkimisel leppisid pooled kokku, et hageja saab päranduseks saadud XXXX, mis on tema vanemate- ja lapsepõlvekodu, edasi kasutada, seal aias viibida ja aeda harida. Kokkulepe toimis augustini 2014. Veel kevadel 2014 kutsus kostja hageja XXXX, et koos kostja ja tema elukaaslasega arutada, milliseid seemneid külvata ja millised on kellegi tegevused seoses XXXX aiamaaga. Hageja pidi saama XXXX edasi käia ka seetõttu, et tal on siis hea käia lähedal asuval XXX kalmistul tema vanem poja haual. Kalmistule on maetud ka hageja teised sugulased.
3.Kostja jäme tänamatus hageja suhtes, mis algas augustis 2014 ja on senini süvenenud, seisneb järgmistes asjaoludes. Kostja ei võtnud enam hageja telefonikõnesid vastu ega helistanud tagasi ja asus käituma hagejaga ebaviisakalt, keelates tal XXXX õunu võtta ja talus viibida.
4.2014.a jõuluajal teatas hageja kostjale telefoni teel, et tuleb vanema poja kalmistule ja avaldas soovi ka kostjat külastada, kuid kostja keeldus ja väitis, et neid ei ole kodus.
5.Jaanuaris 2015 teatas kostja hageja mehe venna juuresolekul, kes püüdis hageja ja kostja suhteid siluda, et keelab hagejal XXXX minna.
6.Mais 2015 läks hageja XXXX sellest kostjat eelnevalt teavitamata, kuna kostja ei vastanud telefonile. Kostjat ei olnud kodus ja koju saabudes käitus ta hagejaga provokatiivselt, küsides: „Noh, kas tulid vaatama, ega ma ära surnud ei ole? Vat ei ole surnud, ei ole surnud!“. Hagejat majja ei kutsutud. Kuna hageja soovis kostjaga rääkida, siis ta järgnes kostjale, kuid tuppa jõudes sai vaid sõimu osaliseks. Kui hageja palus kostjal viisakas olla, haaras kostja hagejast kinni ja lükkas ta uksest välja, mille tõttu sai hageja selg kannatada, palitu rebenes ja hagejale põhjustati füüsilist valu. Pärast seda tegi kostja politseisse hageja peale kaebuse selle kohta, et hageja XXXX käis. Samuti esitas ta kaebuse Paldiski mnt psühhiaatriakliiniku peaarstile.
7.Kostja saatis 26.05.2015 hagejale läbi oma onu e-kirja, milles kirjeldas, kuidas hageja ja kostja omavahel suhtlema peaksid ning millised on hageja õigused ja kohustused. Sealhulgas oli üheks punktiks, et kui kostja ütleb, et hageja peab XXXX lahkuma, siis täidab hageja kostja korralduse, ja üksnes juhul, kui hageja kõiki kostja nõudmisi täidab, lubab kostja leida hagejale võimaluse lubada kasutada XXXX viljapuude ja põõsaste saadusi ja harida peenraid. 8. Juuni lõpus 2015 helistas hageja kostjale, kuid kostja ei vastanud telefonile või lõpetas kõne ära.
9.Hageja läks 05.07.2015 XXXX. Olles umbes pool tundi õues istunud, tuli kostja koos oma elukaaslase ja viimase tütrega majast välja ja ilma teretamata hakkas hagejat filmima, samal ajal hagejale provokatiivselt ja ebaviisakalt teatades, et viimane ei tohi XXXX käia, et ta
viibib seal ebaseaduslikult ja nõudis lahkumist. Samuti kutsus kostja hagejale politsei. Nende sündmuste kohta edastas kostja teated arstile ja politseile ning laadis videod youtube.com keskkonda.
10.Hageja kukkus 08.07.2015 oma kodus, mistõttu ta hospitaliseeriti. Samal õhtul haiglast välja saades helistas hageja kostjale ja palus abi apteegist rohtude toomisel. Kostja teatas, et hageja on ise juhtunus süüdi ja kuna kostjal ei ole aega, siis ta alles mõtleb selle peale, kas rohtusid tuua. Kostja helistas alles järgmisel hommikul ja teatas, et tal ei ole aega hagejaga tegeleda ega talle rohtusid tuua ja et ta helistas Tallinna sotsiaalabi osakonda, kust teatati, et abi saamiseks tuleb hagejal endal sotsiaalosakonda minna ja ennast seal registreerida. Ühtlasi teatas kostja hagejale kullerteenuse numbrid, et hageja saaks kulleri kaudu endale rohud organiseerida.
11.Hagejaga võttis 14.07.2015 ühendust politsei, sest kostja poolt hageja kohta esitatavad kaebused olid muutunud tülikaks ja politsei soovitas hagejal ja kostjal omavahel probleemid ära lahendada. Pärast seda on hageja korduvalt püüdnud kostjale helistada, kuid tulutult. Kuna kostja hageja kõnedele ei vastanud ja tagasi ei helistanud, helistas hageja augustis 2015 kostja elukaaslasele, et uurida, kas kostjaga on kõik korras, kuid hageja sai rääkida üksnes kostja elukaaslasega. Kostja ei ole hagejaga üldse suhelnud.
12.Üldiste moraali- ja eetikanormide kohaselt ei käitu poeg oma emaga selliselt, nagu kostja on käitunud. Kostja käitumine on äärmist lugupidamatu ja provokatiivne. Sellest, et ta põhjustas hagejale ka füüsilist valu, on ilmne, et kostja on hageja suhtes jämedalt tänamatu.
13.Hageja tegi kostja käitumise tõttu 29.07.2015 notariaalse avalduse kinkelepingust taganemiseks. Kostja sai taganemisavalduse kätte 30.07.2015. Kuna hageja on kinkelepingust kehtivalt taganenud ja kinkeleping on lõppenud, on hagejal õigus kingitud ese kostjalt välja nõuda. Hageja tegi kostjale ettepaneku kinnistute hagejale tagastamiseks, kuid kostja ei ilmunud notari juurde. Kostja teatas 30.08.2015, et hagejal puudub alus kinkelepingust taganemiseks. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Hageja nõue on aegunud. Hageja seob kunstlikult jämeda tänamatuse tekke augustiga 2014. Tegelikult ei toimunud siis midagi erakordset. Hageja ja kostja suhted on konfliktsed juba alates 01.05.2008, mil kostja XXXX kolis. Konflikt saavutas kõrgtaseme juunis 2013, kui tallu asus elama ka kostja elukaaslane koos tütrega. Konflikti põhjus on hageja soovimatus austada kostja privaatsust ja kodu puutumatust, mis on viinud suhtluskatkestusteni ja hageja korduvate väljaviskamisteni.
16.Lepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata. Kuigi pooltevahelised tülid algasid juba mais 2008, otsustas hageja siiski kinnistud 2013. aastal kostjale kinkida. Seega ei tunnetanud hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid jämeda tänamatusena.
17.Hagejal ei ole võimalik jämedale tänamatusele tugineda, kuna ta ise provotseeris kostja sellist käitumist. Kostja on teinud arvukaid katseid poolte suhteid siluda ja jõuda kokkulepeteni. Kinkelepingu sõlmimisel ei lepitud kokku lisakokkulepetes. Esimese astme kohtu otsus
18.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus määras kindlaks, et pooltel ei tule teineteisele menetluskulusid hüvitada. Samuti tühistas maakohus hagi tagamise abinõu.
19.Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ja mis loetakse TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks: pooled on ema ja poeg ning nad sõlmisid 10.04.2013 kinkelepingu, millega hageja kinkis vaidlusalused kinnistud kostjale, kostja on kantud kinnistusraamatusse nende kinnistute omanikuna; poolte omavahelised suhted ei ole head ja kostja on saatnud hageja käitumist käsitlevaid teateid nii hageja raviarstile kui ka politseile, millest omakorda on tingitud pöördumised hageja poole; hageja avaldas 29.07.2015, et ta soovib kinkelepingust taganeda kostja jämeda tänamatuse tõttu ja vastav notariaalne avaldus toimetati kostjale kätte tema elukaaslase kaudu 30.07.2015; kostja ei pidanud taganemist põhjendatuks, ei ilmunud notari juurde, ei võtnud ühendust hageja esindajaga uue aja kokkuleppimiseks ja keeldus vaidlusaluste kinnistute tagasiandmisest.
20.Hageja nõuete rahuldamise formaalsed eeldused - taganemisavalduse tegemine ja selle kostjale kättetoimetamine - on vaidlustamata asjaoludel täidetud. Nõude materiaalsed eeldused on täitmata. Hageja tugineb VÕS § 267 p-le 1, mille järgi võib kingitud eseme tagasi nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust ja VÕS § 267 p-le 3, sest kostja jättis täitmata kinkega seotud tingimuse, s.o kokkuleppe, et hageja võib jätkuvalt kasutada XXXX aeda ja seal viibida.
21.VÕS § 270 lg 1 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg ei ole möödunud. Hageja avaldas kinkelepingust taganemise tahet 29.07.2015. Seega tuli esile tuua ja tõendada kostja käitumine, millest nähtub jäme tänamatus hageja või tema lähedaste vastu ja millest hageja sai teada või pidi teada saama alates 29.07.2014. Tähtaeg kulgeb iga taganemise aluse puhul iseseisvalt. Konkreetsele elusündmusele või teole tuginemisel ei oma otsest tähtsust see, kas poolte suhted olid juba enne halvad või halvenesid alles hagi aluseks oleva etteheidetava käitumise tulemusel. Kostja nõustus, et kirjeldatud sündmused leidsid aset hagiavalduses märgitud aegadel ehk ühe aasta jooksul enne taganemisavalduse koostamist.
22.Tõendatud ei ole kostja selline käitumine perioodil 29.07.2014 kuni 29.07.2015, mida saaks hinnata jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 tähenduses. Kostjal ei ole seega kohustust kingiks saadud vaidlusaluseid kinnistuid hagejale tagastada ega anda nõusolekut kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Jämeda tänamatusena ei saa hinnata keeldumist telefonikõnedest või hageja külaskäikudest, samuti ei ole selleks talus viibimise keelamine isegi juhul, kui keelamine avaldatakse kolmanda isiku juuresolekul. Kirjeldatud käitumine ei ole objektiivselt hukkamõistetav. Kinkelepingu teksti järgi ei olnud selle eesmärgiks poolte suhete parandamine ega tagamine, samuti ei nähtu lepingudokumendist eesmärk, et hageja pidanuks saama kostjat külastada või talle helistada. Äärmiselt ebaviisakate väljendite kasutamise ja füüsilise vägivalla puhul on täidetud jämeda tänamatuse objektiivse hukkamõistetavuse ja kinkija subjektiivse negatiivse hinnangu kriteerium, kuid tuvastatud ei ole, et kostja oleks need teod toime pannud.
23.Hageja ja kostja vande alla antud seletuste ja videosalvestise järgi olid kostja ütlused teravad, kuid pooled on erimeelsed selles osas, kelle käitumise tõttu see igal konkreetsel juhul nii kujunes. Kuigi kostja ütluste ja küsimuste väljenduslaad ei olnud viisakas, ei ilmne sellest äärmist ebaviisakust, mida võiks hinnata jämeda tänamatusena.
24.Hageja väide kostja vägivaldse käitumise kohta ei ole tõendatud. Kostja võttis omaks, et on ühel korral juhtinud hageja kättpidi toast välja. Seda ei saa hinnata vägivallana. Poolte vastuoluliste seletuse korral ei ole vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks selles osas hageja vande alla antud seletus piisav.
25.Kaebused ja teated politseile ning meditsiiniasutusele võiksid osutuda jämedaks tänamatuseks eelkõige juhul, kui neis esitatakse ilmselgelt halvustavaid ja ebaõigeid väiteid või need esitatakse alusetult eesmärgiga põhjustada kaebustes viidatud isikule ebameeldivusi. Hageja viidatud kaebustest ja avaldustest selliseid jooni ei nähtu. Samuti ei tulene hagejale adresseeritud pöördumistest, et kaebuste või avalduste lahendamine oleks põhjustanud hagejale olulisi ebameeldivusi. Seetõttu ei ole avaldused sel viisil objektiivselt hukkamõistetavad kui jäme tänamatus.
26.Kostja 26.05.2015 kiri ei ole hinnatav jämeda tänamatusena. Sellest nähtub pigem soov korrastada poolte suhteid ja pakkuda hagejale võimalust talus viibimiseks, kui on tagatud kostja eraelu puutumatus. Sellist soovi ei saa kostjale otseselt ette heita.
27.Isiku filmimine ja temast tehtud videosalvestise avaldamine sotsiaalmeedias on hinnatavad jämeda tänamatusena eelkõige siis, kui filmimine ja avaldamine on vastuolus isiku tahtega ja põhjustab kas salvestamise viisi või salvestatud sisu poolest isikule teatavaid negatiivseid tagajärgi (nt mõjutab kolmandate isikute hinnangut või avaldatakse eraelulisi andmeid). Need tingimused ei ole 05.07.2015 salvestiste puhul täidetud. Salvestistest ei nähtu, et hageja oleks filmimisele vastu vaielnud, samuti ei tugine hageja sellele, et tema avaldused või kujutis oleks teda mingil viisil kahjustavad.
28.Õige on hageja seisukoht, et kostja reageerimine 08.07.2015 sündmustele on hinnatav tänamatusena. Lähedase sugulase raviks vajalike ravimite apteegist toomine paari päeva jooksul, kui selleks ei ole otsest takistust, kuulub mõistliku perekondliku hoolitsuse hulka. Sellest keelduja käitub teise pereliikme suhtes tänamatult ja sellist käitumist saab isikule objektiivselt ette heita. Hageja on põhjendanud ja vande all antud ütlustega ka usutavaks muutnud, et poja keeldumine ravimite toomisest mõjus talle subjektiivselt halvasti. Kostja küll eitas sündmuste sellist kulgu, aga ei selgitanud oma vande alla antud seletuses, et kõnealune vahejuhtum oleks lahenenud kuidagi teisiti – eelkõige, et ta oleks haigestunud emale kohast abi pakkunud. Nimetatu ei anna aga alust hagi rahuldamiseks. Pelgalt perekondliku kohustuse täitmata jätmine ei ole hinnatav jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 tähenduses, vaid üksnes tänamatusena.
29.Tõendatud ei ole kinkelepingust taganemiseks VÕS § 267 p 3 aluse esinemine tulenevalt sellest, et kostja jättis täitmata kinkega seotud tingimuse, s.o poolte kokkuleppe, et hageja võib jätkuvalt kasutada XXXX aeda ja seal viibida. Tuvastatud ei ole, et pooled oleksid sellises tingimuses kokku leppinud. Kinkelepingu p 7.1 kohaselt on notar hagejale selgitanud võimalust seada kinkelepingu esemele isiklik kasutusõigus. Leping sellist kokkulepet ei sisalda.
30.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad kalduda kõrvale TsMS § 162 lg 1 järgsest kulude jaotamise üldreeglist. Hageja on üle 65 aasta vana, st eakas inimene. Vaidlusaluste kinnistute kostjale kinkimisega loobus hageja niigi juba oma väärtuslikest varaesemetest, lisaks on hageja aidanud tasuda kostja õppelaenu. Hageja tõi esile, et ta selg on kahjustatud ja tal ei tarvitse olla võimalik edaspidi saada töist sissetulekut, st ta ei tarvitse olla võimeline teenima oma töö ja tegevusega raha kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kostja on hageja poeg, kellel on perekonnaseaduse § 96 järgi niigi kohustus hoolitseda hageja toimetuleku eest. Neil asjaoludel oleks kulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane.
Apellatsioonkaebus
31.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas hagi tagamise abinõu ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta hagi tagamise abinõu jõusse kuni kohtuotsuse täitmiseni. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
32.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme. Kostja hageja ainsa järelejäänud pojana käitub oma emaga vastuvõtmatult. Selline käitumine on eraldi tegudena ja kogumis hageja subjektiivsest seisukohast käsitletav jämeda tänamatusena. Kostja on selgelt oma käitumise, tegude ja sõnadega näidanud, et ta ei ole kingi vääriline. Maakohus ei arvestanud VÕS § 267 p-de 1 ja 3 tõlgendamisel piisavalt sätte kinkijat kaitsvat eesmärki ning sisustas selle liiga kitsalt ja formaalselt. Kohus jättis asjas kirjeldatud teod osaliselt põhjendamatult arvesse võtmata, esitatud tõendid osaliselt analüüsimata ja kogumis hindamata. Hinnatud tõenditest tegi kohus ebaõigeid järeldusi.
33.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja keeldumist hageja telefonikõnedest või tema külaskäikudest, samuti XXXX viibimise keelamist, isegi kui keelamist avaldatakse kolmandate isikute juuresolekul, ei saa hinnata jämeda tänamatusena. Kohus ei ole oma järeldust põhjendanud. Kostja sellist käitumist ei saa jätta arvestamata ega nentida, et tegemist oleks tavapärase olukorraga, mida ei saa ette heita ega pidada kinkija suhtes jämedaks tänamatuseks. Asjaolusid hinnates tuleb arvestada nii kingisaaja teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut sellele. Maakohus jättis need arvesse võtmata ja analüüsimata. Seejuures jättis kohus telefonikõnedest keeldumise ja XXXX viibimise keelamise osas kõik asjas esitatud tõendid arvesse võtmata ja analüüsimata. On selge, et kinnistul viibimise keelamine ja selle keelu väljendamise viis kostja poolt on käsitletav jämeda tänamatusena.
34.Kostja on hageja ainus elus olev poeg, kellele hageja kinkis suurema osa oma varast. Moraali ja eetikanormide kohaselt aitavad täiskasvanud lapsed oma eakaid vanemaid ja hoolitsevad nende eest, mistõttu on ilmne, et hageja kõnedele vastamisest kuude kaupa keeldumine ja telefoninumbri blokeerimine on vastuolus hea usu põhimõttega ja hukkamõistetav ning ema-poja suhetes hageja subjektiivse hinnangu kohaselt käsitletav jämeda tänamatusena. Kohus jättis kostja tegevuse ja selle kohta esitatud tõendid arvesse võtmata.
35.Keelamist oma emal külas käia või viibida kingitud talu kinnistul, tehes seda äärmiselt ebaviisakalt ja kolmandate isikute, sh alaealise lapse juuresolekul ning salvestades sellist sügavalt lugupidamatut käitumist oma ema vastu, ei ole võimalik jätta tähelepanuta või hindamata jämeda tänamatusena. Kohus jättis kostja sellise tegevuse ja selle kohta esitatud tõendid hindamata, sh esitatud videosalvestused. Kohus jättis hindamata tõendid selle kohta, et kostja ei eita hageja suhtes keeldude kehtestamist ning kirjeldab hageja külaskäike ja viibimist XXXX kui ebaseaduslikku sissetungimist.
36.Kostja käitumine, millega ta keelas hagejal kinnistule tulemise, seal viibimise, aiasaaduste korjamise ja nõudis kinnistult lahkumist, kutsudes hagejale mitmel korral politsei ja kirjutades temast erinevatele isikutele häiriva sisuga e-kirju, on käsitletav jämeda tänamatusena. Kostja ei ole suutnud selgitada, mis teda selliseks käitumiseks ajendas ja hageja ei saa tänaseni aru, mida kostja talle ette heidab.
37.Kohus leidis ebaõigesti, et tõendatud ei ole äärmiselt ebaviisakate väljendite kasutamine ja füüsilise vägivalla toimepanemine hageja suhtes. Maakohtu seisukoht on vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt saab igasugust kingisaaja käitumist kinkija vastu käsitleda jämeda tänamatusena ning füüsilist vägivalda tuleb pidada kinkelepingust taganemist õigustavaks asjaoluks.
38.Maakohus leidis ebaõigesti, et tõendamata on kostja poolt äärmiselt ebaviisakate väljendite kasutamine. Nimetatu on tõendatud hageja vande all antud seletusega ja kostja kinnitusega, et ütlused on olnud teravad. Samuti on hagiavalduses kirjeldatud sündmusi maikuus 2015, kui kostja karjus hagejale kohatuid sõnu. Lisaks on tõendina esitatud kostja 23.03.2015 e-kiri dr N-le. Kohus ei ole neid asjaolusid analüüsinud ega arvestanud, et väljendite äärmine ebaviisakus sõltub sellest, mida peab hageja oma subjektiivse hinnangu kohaselt sügavalt lugupidamatuks ja jämedalt tänamatuks käitumiseks. Kuna hagejal on seoses teise poja surmaga olnud vaimse tervise osas raskusi, on kõik viited sellele, et ta ei saa aru, ei ole võimeline aru saama, rääkimata sõna debiilik kasutamisest, kostja poolt öeldud ja mõeldud selleks, et hagejat hingepõhjani haavata. Selliselt objektiivset hukkamõistu ja asjaolusid kogumis hinnates on kõikvõimalikud teravad või vähem teravad ütlemised hageja seisukohast käsitletavad jämeda tänamatusena, hoolimata sellest, kuidas kostja püüab neid õigustada. Et oma emaga tuleb käituda lugupidavalt ja viisakalt ning ebaviisakad väljendid on käsitletavad kui jäme tänamatus, on üldteada asjaolu.
39.Maakohus leidis ebaõigesti, et tõendatud ei ole kostja vägivaldne käitumine. Vaidlus puudub selles, et kostja on hageja XXXX välja visanud ja kasutanud selleks jõudu. Et kostja kirjeldab seda leebemate sõnadega kui hageja, ei muuda seda, et kostja kasutas hageja suhtes jõudu ja füüsilist vägivalda. Seejuures puudus igasugune vajadus füüsilise jõu kasutamiseks. Hageja on eakas naisterahvas ja kostjale oli teada, et hageja selg on haige. Maakohus leidis, et poolte vande all antud seletused vägivalla kasutamise osas on vastuolulised ja hageja seletus ei ole piisav vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks, kuid jättis muud tõendid arvestamata ja kogumis hindamata. Vande all asus kostja oma sõnu valima, kuid vastuses lepingust taganemise avaldusele kirjeldas kostja olukorda sellisena, et võttis apellandil käsivarrest kinni ja sundis apellandi oma majast lahkuma. Sundimine viitab selgelt jõu kasutamisele ja vägivallale. Kostja märgib ise, et oli äärmiselt ärritatud. Seega vastab ilmselt hageja kirjeldus sündmusest tõele. Jääb arusamatuks, millele tuginevalt leidis maakohus, et füüsilise jõu kasutamine hageja suhtes ei ole piisavaks põhjuseks, et kinkelepingust taganeda.
40.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et videosalvestuse avaldamine sotsiaalmeedias ei ole hinnatav jämeda tänamatusena. Arusaamatu ja üllatuslik on maakohtu seisukoht, et salvestamine saab olla jämeda tänamatusena käsitletav üksnes tingimustel, et see on isiku tahtega vastuolus ja põhjustab talle negatiivseid tagajärgi. Kohus ei selgitanud hagejale vajadust neid kahte asjaolu selgitada või tõendada. Samuti ei ole õige maakohtu järeldus, et üksnes need kaks eeldust on käsitletavad jämeda tänamatusena. Salvestused on ebaviisakad ja sügavalt lugupidamatud. Salvestustest nähtub provotseerimine, mõnitamine ja alavääristamine. Kohus jättis videosalvestused ja sellega seonduvad asjaolud sisuliselt analüüsimata. Et kostja pani hageja sellisesse ebamugavasse ja kohatusse positsiooni, laadis salvestised youtube.com keskkonda üles ning saatis nende lingid hageja arstile ja politseile, näitab, et kostja eesmärk oli näidata hagejat negatiivses valguses. Sellise sügavalt isikliku perekondliku probleemi salvestuse üles laadimine ilma hageja nõusolekuta riivab selgelt tema õigusi ja võib põhjustada negatiivseid kogemusi või tagajärgi.
41.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei olnud jämedalt tänamatu, vaid üksnes tänamatu, kui jättis juulis 2015 hagejale abi pakkumata ja ravimid toomata ning teatas, et tal ei ole aega hagejat aidata. Kostja keeldus oma eakale emale apteegist ravimeid toomast ja teda aitamast. Maakohus märgib, et kostja ei selgitanud vande all antud ütlustes, et kõnealune vahejuhtum oleks lahenenud kuidagi teisiti, kuid protokollist ei nähtu, et kostja oleks vande all selle sündmuse osas mingisuguseid ütlusi andnud. Kohus jättis hindamata kostja vastuse hageja taganemisavaldusele, milles ta kirjeldab oma käitumist selliselt, et nähtub, et kostja on oma ema suhtes lugupidamatu ka ajal, mil hageja on haige ja vajab abi. Et kostja kulutas
aega pigem sellele, et otsida viise ja põhjendusi, kuidas hagejat mitte aidata, näitab jämedat tänamatust ja sügavat lugupidamatust ning elementaarse inimlikkuse ja viisakuse puudumist. Kuna hageja on kostja eakas ema, ei ole võimalik rääkida sellest, et kostja käitumine on üksnes tänamatu. Võimalik ei ole jätta tähelepanuta hageja subjektiivset hinnangut toimunule.
42.Otsusest ei nähtu, millele kohus tugines, kui leidis, et tuvastatud ei ole asjaolu, et pooled oleks kokku leppinud selles, et pärast kinnistu kinkimist võib hageja jätkuvalt kasutada XXXX aeda ja seal viibida. Kohus jättis hageja väited ja selgitused analüüsimata ning kokkuleppe olemasolu tõendavad tõendid arvestamata, sh kostja vastuse taganemisavaldusele, 26.05.2015 e-kirja, poolte tegeliku käitumise ja hageja vande all antud seletuse. Maakohtu otsus on seetõttu põhjendamata. Vastuapellatsioonkaebus
43.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja määras kindlaks, et pooltel ei tule teineteisele menetluskulusid hüvitada. Kostja palub teha uue otsuse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kogu ulatuses. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda.
44.Käesolevas asjas ei esinenud erakordseid asjaolusid, mille alusel oleks saanud pidada hagejalt menetluskulude väljamõistmist ebaõiglaseks. Vastupidi, kulude hagejalt välja mõistmata jätmine on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
45.Hageja vanus ja asjaolu, et ta tegi kostjale väärtusliku kingituse, ei ole erakordsed asjaolud. Üllatuslik on kohtu viide, et hageja on aidanud kostjal tasuda õppelaenu. Hageja ei põhjendanud oma nõuet väitega õppelaenu maksmise kohta ja kostja ei ole selle asjaolu kohta nõustumust või vastuväidet esitanud. See küsimus ei olnud vaidluse ega tõendamise esemeks. Kohus ei saa poolte eest asjaolusid ja taotlusi esitada.
46.Hageja kehv tervislik seisund ei ole erakorraline asjaolu. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema terviseseisund on negatiivselt mõjutanud tema varalist seisundit.
47.Asjaolus, et kostja on hageja poeg ja kohustatud hageja toimetuleku eest hoolitsema, puudub erakordsus. Perekonnaseadusest tulenevad kohustused ei puuduta menetluskulude jaotamist antud vaidluses.
48.Kohus jättis arvestamata kostja huvidega. Kostjal ei olnud kohtumenetluse algatamises mingit süüd. Kohus pidi menetluskulude jaotamisel arvestama hageja eksitava ja pahauskse käitumisega hagi esitamisel. Hagi eesmärk ei olnud saada tagasi talu, seal aiamaad harida või aiasaadusi saada, vaid üksnes osaleda oma suva järgi poja elus. Kohus oleks pidanud arvesse võtma ka seda, et kostja pakkus hagejale kompromissi korras maakasutusõigust jm abi, kuid hageja ei näidanud üles soovi jõuda kokkuleppele. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
49.Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
50.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus kaebused rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ning kohaldas materiaalõiguse norme ja hindas tõendeid õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
51.VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 alusel võib kinkija pärast kinkelepingu täitmist lepingust taganeda muu hulgas siis, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust. Taganemine on kehtiv juhul, kui on täidetud lisaks formaalsele eeldusele ka taganemise materiaalsed eeldused, st kinkijal peab olema alus lepingust taganemiseks. Kinkija õigus lepingust taganeda on VÕS § 270 lg 1 järgi piiratud 1-aastase tähtajaga.
52.Hageja kinkis 10.04.2013 kinkelepinguga kostjale kinnistud XXX alevikus aadressidel
XXX (XXXX) ja YYY. 29.07.2015 tegi hageja kinkelepingust taganemise avalduse, mille kostja on kätte saanud. Seega on kinkelepingust taganemise formaalne eeldus täidetud. Käesolevas asjas on vaidlus taganemise materiaalsete eelduste olemasolu üle.
53.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et hagejal puudus alus kinkelepingust taganemiseks, sest kostja ei ole oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust. Maakohus andis hinnangu kõikidele hageja poolt esile toodud kostja tegudele. Maakohus juhindus tõendite hindamisel TsMS § 232 lg-st 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Iseenesest asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu poolt tehtud järeldustega, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
54.Maakohus leidis õigesti, et jäme tänamatus VÕS § 267 lg 1 p 1 tähenduses on hinnanguline kategooria. Kingisaaja käitumisele tuleb anda hinnang eetilisuse seisukohast, kusjuures käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ja arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Seega ei ole kinkija subjektiivne hinnang kingisaaja käitumisele asja lahendamisel ainumäärav, nagu võib järeldada apellatsioonkaebuse väidetest.
55.Maakohus leidis, et kostja poolt hageja telefonikõnedele mittevastamine, keeldumine hageja vastuvõtmisest ja hageja talus viibimise keelamine ei ole hinnatav jämeda tänamatusena. Kohus on oma järeldust piisavas ulatuses põhjendanud. Hagiavaldusele lisatud e-kirjad (t lk 25-30) ja videosalvestused ei võimalda teha teistsugust järeldust, kui tegi maakohus.
56.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ütluste ja küsimuste väljenduslaad ei olnud viisakas, kuid tõendamist ei leidnud äärmiselt ebaviisakate väljendite kasutamine. Hageja leiab ekslikult, et igasugust kingisaaja käitumist, mis ei ole kinkijale meelepärane, sh ebaviisakate väljendite kasutamist kinkija suhtes, saab käsitleda jämeda tänamatusena. Ekslik on ka hageja seisukoht, nagu oleks see üldteada asjaolu.
57.On õige, et füüsilist vägivalda kinkija vastu tuleb pidada kinkelepingust taganemist õigustavaks asjaoluks, kuid antud juhul ei leidnud tõendamist hageja väide kostjapoolse füüsilise vägivalla kohta. Ekslik on hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud arvestama selles osas hageja vande all antud seletust. See ei ole kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 2, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Praeguses kohtuasjas ei ole pooled kokku leppinud teisiti. Kuna poolte seletused olid selles osas vastuolulised, leidis maakohus põhjendatult, et hageja
seletus ei ole vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks piisav. Muid tõendeid füüsilise vägivalla kohta ei ole esitatud, mistõttu on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud muud tõendid selles osas arvestamata ja hindamata. Milliseid muid tõendeid hageja siinjuures silmas peab, ei ole apellatsioonkaebuses märgitud.
58.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu järeldusega, et hageja filmimine ja selle videosalvestuse avaldamine sotsiaalmeedias ei ole antud juhul käsitletav jämeda tänamatusena. Hageja ei väitnud, et teda filmiti tema tahte vastaselt ja see põhjustas talle negatiivseid tagajärgi. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis videosalvestused ja sellega seonduvad asjaolud sisuliselt käsitlemata. Selliseid asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule alust jõuda teistsuguse järelduseni, ei toonud hageja esile ka apellatsioonkaebuses. Selliseks asjaoluks ei ole hageja arvamus, et salvestuse üles laadimine võib talle põhjustada negatiivseid kogemusi või tagajärgi.
59.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja oli tänamatu, kuid mitte jämedalt tänamatu, kui jättis hagejale juulis 2015 ravimid toomata. Kostja vastus taganemisavaldusele, kus ta põhjendab, miks ta seda teha ei saanud, ei võimalda teha selles osas teistsugust järeldust (t lk 33).
60.Maakohus ei tuvastanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe selle kohta, et hageja võib pärast kinnistu kinkimist jätkata XXXX aia kasutamist ja seal viibida. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei nähtuks maakohtu otsusest, mille alusel kohus sellise järelduse tegi. Eelnimetatud kokkulepet kinnitavad tõendid asjas puuduvad. Kostja ei kinnitanud vastuses taganemisavaldusele kokkuleppe olemasolu (t lk 31-38). Seda ei tõenda ka kostja 26.05.2015 e-kiri (t lk 39) ega asja materjalist nähtuv poolte tegelik käitumine. Üksnes hageja vande all antud seletusest kokkuleppe tõendamiseks ei piisa.
61.TsMS § 162 lg 4 kohaldamine menetluskulude jaotamisel on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, kui jättis menetluskulud erandlike asjaolude tõttu poolte endi kanda olenemata sellest, et jättis hagi rahuldamata. Maakohus põhjendas, milliseid asjaolusid ta seejuures silmas pidas. Vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu sellekohase otsustuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus
62.Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud TsMS 171 lg 1 alusel nende endi kanda.