Hageja: XXXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja: XXXX(isikukood XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 28. septembril 2016, millel osalesid hageja XXXX ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello ning kostja XXXX ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja XXXXhagi kostja XXXXvastu nõuetega kohustada kostjat tagasi kandma hageja omandisse kinnistusraamatu registriosadesse nr XXXX ja XXXX kantud kinnisasjad ning asendada otsusega kostja nõusolekud kinnistusraamatu omanikukannete kustutamiseks ja hageja kandmiseks kinnisasjade omanikuna kinnistusraamatusse. Tühistada Harju Maakohtu 5. oktoobri 2015. aasta määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, st kustutada viidatud määruse alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr XXXX ja XXXX kantud eelmärked XXXX(isikukood XXXX) kasuks, mis tagavad vastavalt kummagi kinnisasja omandamist. Jätta rahuldamata hageja 3. oktoobri 2016 taotlus 28. septembri 2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrata kindlaks, et pooltel ei tule teineteisele menetluskulusid hüvitada.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
2-15-14222 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.XXXX(hageja) esitas 24. septembril 2015 kohtule hagiavalduse XXXX (kostja) vastu. Hageja täpsustas oma nõuet 2. oktoobril 2015 ja hageja lõplikuks nõudeks kujunes kohustada kostjat tagasi kandma hageja omandisse kinnisasjad asukohaga XXXX(registriosa nr XXXX, edaspidi „XXXX”) ja XXXX (registriosa nr XXXX, mõlemad kinnisasjad koos edaspidi „vaidlusalused kinnistud”) ning asendada kohtuotsusega kostja nõusolekud kinnistusraamatu omanikukannete kustutamiseks ja hageja kandmiseks kinnisasjade omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja põhiväited on järgmised: − pooled sõlmisid 10. aprillil 2013 kinnistute kinkelepingu, kinnistu mõttelise osa müügilepingu ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (edaspidi „kinkeleping”), mille kohaselt hageja kinkis kostjale, kes on hageja poeg, mõlemad vaidlusalused kinnistud; − kinkimisel leppisid pooled kokku, et hageja saab ka peale kinkimist XXXX talu aias viibida ja aeda harida; selline kokkulepe toimis kuni 2014. aasta augustini; − alates 2014. aasta augustist ilmutas kostja hageja suhtes jämedat tänamatust, mis avaldub järgnevates tegudes ja sündmustes: (a) kostja ei võta vastu hageja telefonikõnesid või katkestab need ega helista tagasi; (b) kostja käitub hagejaga ebaviisakalt, sh keelab hagejal XXXX talus viibida ja nt talust õunu võtta; (c) kui 2014. aasta jõuluajal soovis hageja kostjat külastada, siis kostja keeldus ja väitis, et ei ole kodus; (d) 2015. aasta jaanuaris teatas kostja hageja mehevenna juuresolekul, et keelab hagejal XXXX tallu minna; (e) 2015. aasta mais läks hageja XXXX tallu sellest kostjat eelnevalt teavitamata, kuna kostja ei vastanud telefonile. Kostjat ei olnud algul kodus, aga saabudes ei kutsunud ta hagejat sisse, vaid suhtles provokatiivselt. Kuna hageja soovis siiski kostjaga rääkida, siis ta järgnes mõne aja pärast kostjale, kuid tuppa jõudes sai hageja vaid kostja sõimu osaliseks ning lõpuks võttis kostja hagejast kinni ja lükkas ta uksest välja, mille käigus sai hageja selg kannatada, palitu rebenes ja kostja põhjustas hagejale füüsilist valu;
2 (7)
2-15-14222 (f) pärast eelmises alapunktis (e) kirjeldatud juhtumit esitas kostja politseisse hageja peale kaebuse selle kohta, et hageja XXXX talus käis. Samuti esitas kostja hageja kohta kaebuse psühhiaatriakliiniku peaarstile; (g) lisaks saatis kostja 26. mail 2015 hagejale läbi mehevenna e-kirja, milles kirjeldas, kuidas pooled omavahel suhtlema peaksid ja millised on hageja õigused ja kohustused. Sealhulgas oli üheks punktiks, et kui kostja ütleb, et hageja peab XXXX talust lahkuma, siis täidab hageja kostja korralduse ning üksnes juhul, kui hageja kõiki kostja nõudmisi täidab, lubab kostja leida hagejale võimaluse lubada kasutada XXXX talu viljapuude ja põõsaste saadusi ning harida peenraid; (h) siiski läks hageja 5. juulil 2015 veel kord kostja juurde XXXX tallu. Sel korral filmis kostja hagejat, teatas taas, et hageja ei tohi talus käia, viibib seal ebaseaduslikult ja nõudis lahkumist. Nende sündmuste kohta saatis kostja teated arstile ja politseile, samuti laadis videod youtube.com keskkonda; (i) 8. juulil 2015 kukkus hageja oma kodus, mistõttu tuli talle järele kiirabi ja ta hospitaliseeriti. Samal õhtul haiglast välja saades helistas hageja kostjale, paludes abi apteegist rohtude toomisel. Kostja teatas, et hageja on ise juhtunus süüdi ning kuivõrd kostjal ei ole aega, siis ta alles mõtleb selle peale kas rohtusid tuua. Järgmisel hommikul kostja teatas, et tal pole aega hagejaga tegeleda ega talle rohtusid tuua ning et ta helistas Tallinna sotsiaalabi osakonda, kus teatati, et abi saamiseks tuleb hagejal endal sotsiaalosakonda minna ja ennast seal registreerida. Ühtlasi teatas kostja hagejale kullerteenuse numbrid, et hageja saaks kulleri kaudu endale rohud organiseerida; (j) 14. juulil 2015 võttis hagejaga ühendust politsei, sest kostja kaebused olid muutunud tülikaks ning politsei soovitas hagejal ja kostjal omavahel probleemid ära lahendada; − tegude ja käitumisega, mis on kirjeldatud eelmise taande alapunktides (a) – (j), andis kostja aluse kinkelepingust taganemiseks ning hageja tegi 29. juulil 2015 notariaalse taganemisavalduse, millega taganes kinkelepingust ja mille notar edastas kostjale viimase elukaaslase kaudu 30. juulil 2015; − taganemisavaldus sisaldas ettepanekut ilmuda notari juurde vaidlusaluste kinnistute omandit üle andma, aga kostja notari juurde ei tulnud, vaid teatas 30. augustil 2015, et hagejal puudub alus kinkelepingust taganemiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda või hagi rahuldamata jätmise korral jätta need poolte endi kanda.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − hagi on esitatud pärast õigust lõpetava tähtaja möödumist, sest poolte suhted halvenesid juba enne 2014. aasta augustikuud ja mingit sisulist muutust suhetes sel ajal ega hiljem enam ei toimunud; − pooled ei leppinud kinkimisel kokku lisatingimustes, sh hageja õiguses jätkata XXXX talu kasutamist; − kostja ei ole keelanud hagejal õunu võtta ega lõpetanud temaga telefonikõnesid, samuti ei olnud keeldu XXXX talus viibida, aga see tuli enne kokku leppida; − 2015. aasta maikuu sündmuste kirjeldus (alus (d)) on ebatäpne ja kostja rolli on juulikuu alguse sündmustes (alus (i)) kajastatud ebaõigesti. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda või hagi rahuldamise korral jätta need poolte endi kanda. 3 (7)
2-15-14222
3.Kohus tagas hagi 5. oktoobri 2015. aasta määrusega, millega määras kanda vaidlusaluste kinnistute kohta avatud kinnistusraamatu registriosadesse eelmärked hageja kasuks, mis tagavad vastavalt kummagi kinnisasja omandamist. Kohus kuulas pooled ära 12. aprilli 2016 korraldaval istungil ja 28. septembri 2016 kohtuistungil. Hageja esitas 3. oktoobril 2016 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks, millele kostja vaidles vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Hagi tagamine tuleb tühistada.
5.Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ja mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − pooled on ema (hageja) ja poeg (kostja) ning nad sõlmisid 10. aprillil 2013 kinkelepingu, millega hageja kinkis vaidlusalused kinnistud kostjale (tl 10–24); kostja on kantud kinnistusraamatusse nende kinnistute omanikuna (tl 62, 63); − poolte omavahelised suhted ei ole head ja kostja on saatnud hageja käitumist käsitlevaid teateid nii hageja raviarstile kui ka politseile, millest omakorda on tingitud pöördumised hageja poole (tl 25–30, 39–45); − hageja avaldas 29. juulil 2015, et ta soovib kinkelepingust taganeda kostja jämeda tänamatuse tõttu ja vastav notariaalne avaldus toimetatid kostjale kätte tema elukaaslase kaudu 30. juulil 2015 (tl 46–50); − kostja ei pidanud taganemist põhjendatuks, ei ilmunud algselt pakutud ajal notari juurde, ei võtnud ühendust hageja esindajaga uue aja kokkuleppimiseks ja keeldus vaidlusaluste kinnistute tagasiandmisest (tl 31–38, 51).
6.Hageja soovib saada uuesti vaidlusaluste kinnistute omanikuks. Hageja nõue jaguneb seega kahte ossa: (1) kinnistute väljanõudmine võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 alusel; (2) vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks kostja nõusoleku andmiseks kohustamine tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel. Kui nõude osa (1) pole edukas, siis puudub alus kostja kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu kannete parandamiseks.
7.VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda sama seaduse § 267 p-des 1–3 ettenähtud juhtudel. Kinkelepingust taganemise puhul tuleb tagastada lepingu järgi üleantu VÕS § 1028 lg 1 järgi, arvestades VÕS §-des 1028–1036 sätestatut. Kuna kinge on tasuta leping, siis on sellest taganemise põhiliseks tagajärjeks kingisaaja kohustus lepingu järgi saadu välja anda. Praegusel juhul on kostja saanud hagejalt kinkelepinguga vaidlusaluste kinnistute omandi. Seega on hagejal juhul, kui kinkelepingust taganemine kehtib, võlaõiguslik nõue kostja vastu, et viimane kannaks hagejale tagasi omandi kinnistutele (vt Riigikohtu
1.detsembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 17).
8.Hageja nõuete rahuldamine formaalsed eeldused on taganemisavalduse tegemine ja selle kostjale kättetoimetamine. Vaidlustamata asjaoludel on need eeldused täidetud.
9.Hageja tugineb VÕS § 267 p-le 1, mille järgi võib kingitud eseme koosmõjus VÕS § 268 lg-ga 1 tagasi nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust (järgnevas p-d 10–17). Lisaks väidab hageja, et taganemise alus tuleneb ka VÕS § 267 p-st 3, sest kostja jättis täitmata kinkega seotud tingimuse, täpsemalt poolte kokkuleppe selle kohta, et hageja võib jätkuvalt kasutada XXXX talu aeda ja seal viibida (järgnevas p 18). 4 (7)
2-15-14222
10.VÕS § 270 lg 1 esimese lause kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Hageja avaldas kinkelepingust taganemise tahet 29. juulil 2015, seega tuli tal oma nõude edukuseks esile tuua ja vaidluse korral tõendada kostja käitumine, millest nähtub jäme tänamatus hageja või tema lähedaste vastu ja millest hageja sai teada või pidi teada saama alates 29. juulist 2014. Hageja väidab, et eespool p 1 teise lõigu kolmandas taandes loetletud toimingud ja sündmused (a) – (j) jäävad nimetatud ajavahemikku. Hageja tugineb sellele, et kirjeldatud viisil käitudes ilmutas kostja jämedat tänamatust hageja suhtes. Kostja esitas algselt aegumise vastuväite lähtudes sellest, et VÕS § 270 lg 1 sätestab aegumistähtaja. Menetluses kostja täpsustas oma vastuväidet ja palus jätta hagi rahuldamata põhjusel, et see on esitatud pärast õigust lõpetava tähtaja möödumist. Ka kohtu hinnangul näeb viidatud norm ette õigust lõpetava tähtaja. Seega tuleb kontrollida, kas hagi alusena märgitud sündmused (a) – (j) vastavad VÕS § 270 lg-st 1 tulenevale ajalisele kriteeriumile. VÕS § 270 lg-s 1 märgitud tähtaeg kulgeb iga taganemise alusel puhul iseseisvalt. Kõnealuse normi mõju on sisuliselt selline, et hageja ei saa kinkest taganemisel edukalt tugineda alustele, mis ilmnesid enam kui aasta enne taganemisavalduse tegemist. Samas ei oma konkreetsele elusündmusele või kostja teole tuginemisel otsest tähtsust see, kas poolte suhted olid juba enne halvad või halvenesid alles hagi alusena ette heidetava käitumise tulemusel. Kohus peab võimalikuks, et jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 tähenduses võib avalduda ka selliste isikute suhetes, kes juba varem ei saa omavahel väga hästi läbi või kelle vahel on ennegi olnud sarnaseid konflikte. Kostja nõustus, et sedavõrd, kui konkreetselt sündmustena (a) – (j) kirjeldatu üldse aset leidis, toimus see hagiavalduses märgitud aegadel ehk ühe aasta jooksul enne taganemisavalduse koostamist. Neil kaalutlustel leiab kohus, et hageja saab ajalisest aspektist hinnatuna tugineda kõigile alustena (a) – (j) esile toodud sündmustele ja elujuhtumitele.
11.Riigikohtu senises praktikas on VÕS § 267 ja 270 sisustatud kui kinkijale teatava järelemõtlemisaja andmist, mis võimaldab hinnata lepinguga soovitud eesmärkide täitumist ja millele vastab kingisaaja nn prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on „kingi vääriline”. Ka sel juhul, kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. „Jäme tänamatus” kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26–27). Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22. veebruari 2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, p 12, samuti kokkuvõtvalt 4. aprilli 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-11, p 15). Lähtudes neist kriteeriumitest hindab kohus järgnevalt, kas ja millised hageja märgitud ning tõendamist leidnud kostja teod kujutavad endast jämedat tänamatust hageja vastu.
12.Esmalt tuleb sedastada, et jämeda tänamatusena ei saa hinnata keeldumist telefonikõnedest või hageja külaskäikudest (alused (a) ja (c)), samuti ei ole selleks talus viimise keelamine, seda ka juhul, kui keelamine avaldatakse kolmanda isiku juuresolekul (alused (b) ja (d)). Kirjeldatud käitumine ei ole objektiivselt hukkamõistetav. Kinkelepingu teksti järgi ei olnud selle eesmärgiks poolte suhete parandamine ega tagamine, samuti ei nähtu lepingudokumendist eesmärk, et hageja pidanuks saama kostjat külastada või talle helistada.
5 (7)
2-15-14222
13.Kohus nõustub hagejaga, et jämedaks tänamatuseks saaks pidada äärmiselt ebaviisakate väljendite kasutamist ja füüsilist vägivalda (alus (e)). Nende puhul oleks täidetud nii objektiivse hukkamõistetavuse kui ka kinkija subjektiivse negatiivse hinnangu kriteerium. Siiski ei tuvasta kohus tõendite põhjal, et kostja oleks nimetatud teod toime pannud. Hageja vande alla antud seletusest (tl 140–144) tuvastab kohus, et hageja on kostja öeldut vähemalt kuulnud ja sellest aru saanud järgmiselt: „kui sa aru ei saa, siis palu juristi selgitust”, „kas tulid vaatama, kas olen surnud”, „sa oled ikka debiilik või, mine siit ära, see on meie kodu ja meie maa”. Ka kostja seletuse järgi (ibid) olid poolte ütlused teravad, aga pooled on erimeelsed, kelle käitumise tõttu see igal konkreetsel juhul nii kujunes. Videosalvestisest (Video 1 – 05(1).07.2015.mp4, Video 2 – 05(1).07.2015.mp4, e-toimikus hageja
28.märtsi 2016 dokumendi nr 17 lisad) kuuldub, et kostja küsib hagejalt: „miks sa siin oled” ja „miks sa meie koju hiilid vaikselt”. Kuigi kirjeldatud ütluste ja küsimuste väljenduslaad ei ole viisakas, siis ei ilmne selles äärmine ebaviisakus, mida võiks hinnata jämeda tänamatusena. Tõendamist ei leidnud hageja väide kostja vägivaldse käitumise kohta. Kostja võttis omaks üksnes selle, et ta on ühel korral juhtinud hageja kättpidi toast välja, mida ei saa hinnata vägivallana. Poolte vastuoluliste seletuse korral ei ole selles osas hageja vande alla antud seletus piisav vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks.
14.Kaebused ja teated politseile ja meditsiiniasutusele (alused (f) ja (j) ning osaliselt ka alus (h)) võiksid osutuda jämedaks tänamatuseks eelkõige juhul, kui neis esitatakse ilmselgelt halvustavaid ja ebaõigeid väiteid või need esitatakse alusetult eesmärgiga põhjustada kaebustes viidatud isikule ebameeldivusi. Hageja viidatud kaebustest ega avaldustest selliseid jooni ei nähtu. Samuti ei tuvasta kohus hagejale adresseeritud pöördumiste põhjal, et kaebuste või avalduste lahendamine oleks põhjustanud hagejale olulisi ebameeldivusi. Neil kaalutlustel ei ole avaldused sel viisil objektiivselt hukkamõistetavad kui jäme tänamatus. Kohus ei hinda jämeda tänamatusena ka kostja 26. mai 2015 kirja (alus (g)), sest sellest nähtub pigem soov korrastada poolte suhteid ja pakkuda hagejale võimalust talus viibimiseks, kui on tagatud kostja eraelu puutumatus. Sellist soovi ei saa kostjale otseselt ette heita.
15.Isiku filmimine ja temast tehtud videosalvestise avaldamine sotsiaalmeedias (sh keskkonnas youtube.com, alus (h)) on hinnatavad jämeda tänamatusena eelkõige kahe eelduse korral: esiteks peaks filmimine ja avaldamine olema vastuolus isiku tahtega, teiseks aga põhjustama kas salvestamise viisi või salvestatud sisu poolest isikule teatavaid negatiivseid tagajärgi (nt mõjutama kolmandate isikute hinnangut või avaldama eraelulisi andmeid). Kohus ei tuvasta, et need tingimused oleks 5. juuli 2015 salvestiste puhul täidetud. Salvestistest ei nähtu, et hageja oleks filmimisele vastu vaielnud, samuti ei tugine hageja sellele, et tema avaldused või kujutis oleks teda mingil viisil kahjustavad.
16.Kohus nõustub hagejaga, et hageja kirjeldatud kostja reageerimine 8. juuli 2015 sündmustele (alus (i)) on hinnatav tänamatusena. Lähedase sugulase raviks vajalike ravimine apteegist toomine paari päeva jooksul, kui selleks ei ole otsest takistust, kuulub mõistliku perekondliku hoolitsuse hulka. Sellest keelduja käitub teise pereliikme suhtes tänamatult ja sellist käitumist saab isikule objektiivselt ette heita. Hageja on põhjendanud ja vande all antud ütlustega ka usutavaks muutnud, et poja keeldumine ravimite toomisest mõjus talla subjektiivselt halvasti. Kostja küll eitas sündmuste sellist kulgu, aga ei selgitanud oma vande alla antud seletuses, et kõnealune vahejuhtum oleks lahenenud kuidagi teisiti – eelkõige, et ta oleks haigestunud emale kohast abi pakkunud. Siiski ei anna eelmises lõigus märgitu alust hagi rahuldada. Nimelt eeldab VÕS § 267 p 1 kvalifitseeritud ehk jämedat tänamatust. Pelgalt perekondliku kohustuse täitmata jätmine ei ole hinnatav jämeda tänamatusena selle sätte tähenduses, vaid üksnes tänamatusena. 6 (7)
2-15-14222
17.Kokkuvõtvalt sedastab kohus p-de 12–16 põhjal, et tõendamist ei leidnud kostja selline käitumine perioodil 29. juulist 2014 kuni 29. juulini 2015, mida saaks hinnata jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 tähenduses.
18.Teise võimalusena tugineb hageja VÕS § 267 p 3 alusel sellele, et kostja jättis täitmata kinkega seotud tingimuse täpsemalt poolte kokkuleppe selle kohta, et hageja võib jätkuvalt kasutada XXXX talu aeda ja seal viibida. Kohus ei tuvasta, et pooled oleksid sellises tingimuses kokku leppinud. Kinkelepingut sisaldava lepingudokumendi p 7.1 kohaselt on notar hagejale selgitanud võimalust seada kinkelepingu esemele isiklik kasutusõigus. Leping ei sisalda aga kokkulepet isikliku kasutusõiguse ega muu sarnase tingimuse osas.
19.Kuna kohus ei tuvasta, et kostjal oleks kohustus tagastada kingiks saadud vaidlusalused kinnistud hagejale (nõude osa (1)), siis puudub kostjal ka kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks (nõude osa (2)). Hagi jääb tervikuna rahuldamata.
20.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni lahendamata taotlused ja rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja taotlusel hagi 5. oktoobri 2015. aasta määrusega. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb tagamine TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada ja hageja kasuks seatud eelmärked kustutada. Pooled vaidlesid kohtuistungil menetluslikus küsimuses, kas kostja 12. septembri 2016 seisukohale lisatud dokumenti tuleks käsitleda dokumentaalse tõendina. Kohus hindas poolte väiteid varem esitatud tõendite põhjal. Eelviidatud dokument kajastab sisuliselt üksnes vahepealse lepitusmenetluse käiku ja seda ei ole vaja hinnata dokumentaalse tõendina. Lahendamata on veel hageja 3. oktoobri 2016 taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Protokoll kajastab õigesti ja piisavalt istungi käiku ja sellel tehtud avaldusi, st vastab TsMS § 50 lg 1 tingimustele. Hageja taotletud parandused on täpsustavat laadi ega muuda hageja seletuse sisu.
21.Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul erandlikud asjaolud, mis võimaldavad kalduda kõrvale TsMS § 162 lg 1 järgsest kulude jaotamise üldreeglist. Hageja on üle 65 aasta vana, st eakas inimene. Vaidlusaluste kinnistute kostjale kinkimisega loobus hageja niigi juba kostja oma väärtuslikest varaesemetest, lisaks on hageja aidanud tasuda kostja õppelaenu. Hageja tõi esile, et ta selg on kahjustatud ja tal ei tarvitse olla võimalik edaspidi saada töist sissetulekut, st ta ei tarvitse olla võimeline oma töö ja tegevusega teenima raha kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kostja on hageja poeg, kellel on perekonnaseaduse § 96 järgi niigi kohustus hoolitseda hageja toimetuleku eest. Neil asjaoludel oleks kulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, st need on piisavalt erandlikud TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 ja otsustatud menetluskulude jaotusest määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule teineteisele maakohtus kantud menetluskulusid hüvitada. Seetõttu ei ole vaja käsitleda poolte menetluskulude nimekirju ega lahendada nendega seonduvaid taotlusi ja vastuväiteid. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.