HE kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.12.2021 vastutusotsuse nr 137/01141-11 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – HE Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jane Perv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta HE kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 27.06.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kohustas 06.12.2021 vastutusotsusega nr 13-7/01141-11 HE tasuma solidaarselt Matjuhhin GRUPP OÜ-ga (registrikood 12930261) maksuvõla kogusummas 12 015,97 eurot (edaspidi: VO). Matjuhhin GRUPP OÜ maksuvõlg on 06.12.2021 seisuga 558 511,24 eurot, sh intressid. Matjuhhin GRUPP OÜ-l on tasumata 30.08.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/041378-16 määratud maksukohustus 12 015,97 eurot, 25.01.2021 maksuotsusega nr 12.2- 3/050050-47 määratud maksukohustus 148 092,44 eurot ning maksustamisperioodil 01.2020 deklareeritud käibemaks 178 558,50 eurot. Intressivõlg eelnimetatud kohustuste eest on 219 844,33 eurot.
30.08.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/041378-16 määratud maksukohustuse sissenõudmiseks arestis MTA Matjuhhin GRUPP OÜ arvelduskontod alates 10.10.2019. 25.01.2021 maksuotsusega nr 12.23/050050-47 määratud maksukohustuse sissenõudmiseks arestis MTA äriühingu arvelduskontod alates 10.03.2021. Samuti arestis MTA Matjuhhin GRUPP OÜ arvelduskontod deklareeritud käibemaksuvõlgnevuse sissenõudmiseks alates 09.03.2020 kõikides krediidiasutustes. Viimane laekumine Matjuhhin GRUPP OÜ ettemaksukontole toimus 20.04.2021 summas 10 623,29 eurot tagastusnõude arvelt. Äriühingule registervara ei kuulu. Äriühing esitas viimati majandusaasta aruande 2017. aasta kohta ning kustutati KMKR registrist 31.01.2021. Samuti puuduvad äriühingul töötajad. Matjuhhin GRUPP OÜ ei ole tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Kui kaebaja ei oleks rikkunud deklareerimis- ja tasumiskohustust, s.o kohustust arvestada sisendkäibemaksu olukorras, kus selleks õigust ei olnud, ei oleks äriühingule maksuotsusega määratud maksukohustust kogusummas 256 602,88 eurot (millest 12 015,07 eurot on tänaseni tasumata) tekkinud. Kaebaja oli Matjuhhin GRUPP OÜ majandustegevuse korraldamisel raskelt hooletu. Kaebaja oli Matjuhhin GRUPP OÜ passiivne juhatuse liige ning tal lasus kohustus kontrollida ja uurida äriühingu tegevust ning pöörata tähelepanu ja teostada järelevalvet selle üle, et kõik seadusest tulenevad kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Võttes arvesse, et äriühingut juhtis kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodil JP, kes on kaebaja abikaasa, ning kaebaja oli äriühingu suhtes toimuvast kontrollimenetlusest teadlik, siis juhatuse liikmena oli kaebajal võimalus reaalselt sekkuda äriühingu majandustegevusse ning õigusvastane olukord lõpetada. Kaebaja ei võtnud selleks vastu ühtegi meedet. Selline olukord kestis kuni kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodi lõpuni. Rikkumiste puudumisel oleks olnud välditav Matjuhhin GRUPP OÜ maksuvõla tekkimine kogusummas 12 015,97 eurot, mille sissenõudmine Matjuhhin GRUPP OÜ-lt on muutunud võimatuks. Seega esineb kaebaja toime pandud rikkumiste ja Matjuhhin GRUPP OÜ maksuvõla vahel põhjuslik seos. Kaebaja suhtes rakendub VO väljastamisel kolmeaastane maksusumma määramise tähtaeg. Varaseim VO-ga sissenõutav maksukohustus pärineb perioodist 12.2017 (KMD) ning maksusumma määramise tähtaeg, arvestades aegumise peatumist, saabub 20.03.2022. Seega ei ole möödunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 06.01.2022 HE kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.12.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01141-11 tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Kaebaja kinnitab, et saatis 03.08.2017 ja 24.01.2018 JPi koostatud e-kirja MTA-le. Samuti kirjutas kaebaja alla JPi palvel majandusaasta aruandele. Eelnevast ei saa järeldada, et kaebajal oli soovi korral võimalus viia ennast kurssi või sekkuda äriühingu juhtimisse.
4.03.08.2017 e-kirjast selgub, et äriühing tegeleb arvutitega. 24.01.2018 e-kirjast selgub, et MTA vabastas 2017. a juunikuu käibemaksu tagastusnõude ja kinnitas, et krüptoraha teema vajab laiemat arutelu. Kirjadest ei ole võimalik tuvastada, millega äriühing tegeleb või mille üle vaidlus käib. Pigem on võimalik kirjadest välja lugeda, et kõik on korras, kuna MTA vabastas tagastusnõude. Majandusaasta aruanne on aga sedavõrd üldine, et ei anna olulist lisainfot. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja juhtis äriühingut või oli äriühingu tegevusega kursis.
5.Meelevaldne on MTA väide, et kaebaja rikkus deklareerimise ja/või tasumise kohustust ja selle tulemusel tekkis maksuvõlg. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas äriühing oleks saanud teisiti käituda. Kaebaja oli juhatuse liige üksnes seetõttu, et JPi sõnul oli tal ajapuudus juhatuse liikme vahetamiseks ning juhatuse liikmeks olemine on üksnes formaalne. JPi koostatud e-kirjadest ning
majandusaasta aruande allakirjutamisest ei saa järeldada, et kaebaja sai soovi korral sekkuda äriühingu majandustegevusse ning olla kõikide asjaoludega kursis. Äriühingut juhtis reaalselt JP. Kaebaja ei osalenud äriühingu tegevuses ning tal puudus ligipääs dokumentidele. JP ei avaldanud äriühinguga seonduvat.
6.VO-s ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis näitavad, et kaebaja oli oma tegevuses hooletu. Kaebaja ei käitunud hooletult, vaid kaebajal puudus äriühingu üle igasugune kontroll.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. VO tegemise tingimused on täidetud ning maksuhaldur on VO-s nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud kaebaja süü maksuvõla tekkimises. Kaebaja oli äriühingu ainukese seadusliku esindajana MKS § 8 lõikest 1 tulenevalt vastutav äriühingu poolt deklareeritud maksusummade tähtaegse ja täieliku tasumise eest. Kaebaja rikkus oma kohustusi raskest hooletusest, mistõttu peab ta MKS § 40 lg 1 järgi vastutama selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga.
8.Kaebaja ei ole esitanud maksuhalduri seisukohta ümberlükkavaid seisukohti ega tõendeid. Täidetud on kõik VO tegemise aluseks olevad tingimused: Matjuhhin GRUPP OÜ-l oli vastutusotsuse tegemise ajal 06.12.2021 kehtiv maksuvõlg summas 558 511,24 eurot (sh intressid), mis ei ole kustutatud ega aegunud; Matjuhhin GRUPP OÜ vastutusotsusega nõutavad maksuvõlad on tekkinud maksustamisperioodil oktoober 2016 kuni jaanuar 2018; kaebaja oli Matjuhhin GRUPP OÜ ainuke juhatuse liige perioodil 01.04.2016 kuni 10.07.2018, seega ka Matjuhhin GRUPP OÜ maksuvõla tekkimise ajal; Matjuhhin GRUPP OÜ maksuvõla sissenõudmine on nurjunud, kuna maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda kolme kuu jooksul (MKS § 96 lg 3). MTA alustas Matjuhhin GRUPP OÜ maksuvõla sundtäitmist 10.10.2019; vastutusotsus on tehtud ajal, kui Matjuhhin GRUPP OÜ on õigusvõimeline äriühing. Asjas ei vaielda äriühingu maksuvõla aluseks olevate asjaolude ega maksuvõla suuruse üle. Vaidlus on selles, kas maksuhaldur on õiguspäraselt tuvastanud kaebaja süü.
9.Vastustaja jääb varasemalt maksuotsuses ja VO-s esitatud seisukohtade juurde. Maksuvõla kujunemises ja olemasolus vaidlus puudub. Puudub vaidlus ka selles osas, et Matjuhhin GRUPP OÜlt ei ole maksuvõla sissenõudmine õnnestunud. VO-s on välja toodud nii Matjuhhin GRUPP OÜ maksuvõla tekkimise asjaolud kui ka asjaolud, millel põhineb kaebaja vastutus selle maksuvõla tasumise eest. Täidetud on kõik vastutusotsuse tegemise eeldused ning VO on õiguspärane.
10.Maksuhaldur heidab kaebajale ette rasket hooletust, s.o käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist (VÕS § 104 lg 4). Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb äriseadustiku § 187 lgst 1. Selle järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks.
11.Varaseim VO-ga sissenõutav maksukohustus on perioodist 12.2017 (KMD) ning maksusumma määramise tähtaeg, arvestades aegumise peatumist, saabub 20.03.2022.
12.Juhatuse liige ei saa automaatselt eeldada volitatud isiku tegevuse õiguspärasust ning kontroll volitatud esindaja tegevuse üle peab olema sisuline. Töötajale tehingute tegemiseks volituse andmine on äris tavapärane, nagu ka see, et seaduslik esindaja ei tea üksikasjalikult kõigi volitatud esindaja tehtud tehingute sisu. Volitatud esindaja olemasolu aga ei vabasta äriühingu juhatuse liiget MKS §s 8 sätestatud kohustuste täitmisest ega MKS § 40 lg 1 järgse vastutuse kandmisest. Isik peab seega arvestama sellega, et kui ta on nõustunud asuma juhatuse liikme kohale, ei kaasne sellega mitte üksnes õigused ja kohustused, vaid ka vastutus oma tegude ja tegevusetuse eest. Seadusest tulenevat
kohustust ning selle täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega kaasnevat vastutust ei ole võimalik tehinguga üle anda, kui seadus sellist võimalust otseselt ette ei näe.
13.Kaebuses on kaebaja kinnitanud veelkord, et tema kontrolli äriühingu käekäigu üle ei teostanud ning vajadusel allkirjastas mõne dokumendi. Analüüsides ja hinnates tõendeid kogumis leidis maksuhaldur õigesti, et kaebaja oli Matjuhhin GRUPP OÜ passiivne juhatuse liige ning tal lasus kohustus kontrollida ja uurida äriühingu tegevust ning pöörata tähelepanu ja teostada järelevalvet selle üle, et kõik seadusest tulenevad kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Kaebaja oli äriühingu ainus vastutav seaduslik esindaja. Seepärast seaduslik esindaja sellises olukorras mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise.
14.Kaebaja oli raskelt hooletu VÕS 104 lg 4 mõistes Matjuhhin GRUPP OÜ majandustegevuse korraldamisel. MKS § 40 lg 1 näeb ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kaebaja kui Matjuhhin GRUPP OÜ endise juhatuse liikmeks oleku perioodil sai võimalikuks alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine, mille tulemusena määrati maksuotsusega täiendavalt tasumisele kuuluv maksukohustus kogusummas 256 602,88 eurot. Kui kaebaja ei oleks juhatuse liikmena rikkunud deklareerimiskohustust ega lubanud deklareerida sisendkäibemaksu olukorras, kus maksustatavat käivet ei tekkinud, ei oleks äriühingule maksuotsusega määratud maksukohustust tekkinud. Kuivõrd deklareerimiskohustuse rikkumise tagajärjel tekkis maksuvõlg, mis on tänaseni tasumata, sai seeläbi võimalikuks ka tasumiskohustuse rikkumine. Kuna tasumiskohustuse rikkumine toob vältimatult kaasa maksuvõla tekkimise, ei saa olla kahtlust maksuõigusrikkumise ja maksuvõla vahelises põhjuslikus seoses.
15.VO-s on toodud piisava põhjalikkusega välja kaebaja tegevus äriühingu juhatuse liikmena ning ka kaebaja süü vorm. Kaebaja on õigusvastaselt ja teadlikult jäänud passiivseks ning ettevõtte majandustegevust ei ole kaebaja eest varjatud. VO aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.MTA on VO-s piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas kujunes Matjuhhin GRUPP OÜ maksuvõlg ja miks see kaebajalt välja mõisteti. Kohus analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama VO põhjendusi, kuna VO on piisavalt põhjalik ja kõik järeldused on seotud tõenditega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
17.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
18.MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus, hooletus) tuvastamisel VÕS § 104 lg-tes 3−5 sätestatust. VO-s on asutud seisukohale, et kaebaja rikkus MKS §-s 8 sätestatud kohustusi raskest hooletusest, s.o kaebaja jättis käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata (VÕS § 104 lg 4).
19.MTA tõi VO-s välja, et kaebajalt nõutakse maksukohustuse solidaarset tasumist maksustamisperioodide 2017. a detsember kuni 2018. a jaanuar eest, kui Matjuhhin GRUPP OÜ-l
puudus õigus sisendkäibemaksu maha arvata kuivõrd Matjuhhin GRUPP OÜ-l maksutatavat ega maksuvaba käivet ei tekkinud. Matjuhhin GRUPP OÜ-l on tasumata 30.08.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/041378-16 määratud maksukohustus summas 12 015,97 eurot. Äriregistrist nähtuvalt oli kaebaja äriühingu juhatuse liige ajavahemikul 01.04.2016 kuni 10.07.2018 (äriühing kandis nime perioodil 17.11.2015 kuni 05.01.2021 EuroManagement OÜ). Kaebaja ei vaidlusta äriühingu maksuvõla aluseks olevaid asjaolusid ega maksuvõla suurust. Kaebaja hinnangul ei ole ta vastutav Matjuhhin GRUPP OÜ maksuvõlgnevuste ees, kuivõrd kaebaja ei olnud äriühingu majandustegevuses aktiivselt osalev. Faktiliselt korraldas äriühingu igapäevast majandustegevust kaebaja abikaasa JP.
20.Riigikohtu halduskolleegium selgitas oma 11.12.2019 otsuses haldusasjas nr 3-17-2235 punktides 13-15: „... /.../ Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb ÄS § 187 lg-st 1. Selle järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata siiski mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt tsiviilasi nr 3-2-1-54-17, p-d 13.1 ja 13.2 ning seal viidatud kohtupraktika). Erinevate juriidiliste isikute liikide jaoks võib juhatuse liikme hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga. Samuti võib see standard erineda tulenevalt juriidilise isiku tegevusalast ja tegevuse ulatusest ning sellest, kas juhatuse liige on mingi valdkonna asjatundja (Vt tsiviilasi nr 3-2-1-169-14, p-d 19 ja 20.). ../.../ MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustused eeldavad siiski, et mõistlikult tegutsev juhatuse liige hoiaks end üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajaduse korral tuleb tal koguda lisateavet ja kontrollida teiste juhatuse liikmete ja abistavate kolmandate isikute tegevust. Selline lisateabe kogumise ja kontrollikohustus ning küsimus, kuivõrd saab juhatuse liige seejuures tugineda usalduspõhimõttele, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest (vt ka nt otsus nr 4-17-1195/22, p 9). Seega, kuigi juhatuse liikmete omavahelisel tööjaotusel ega sellel, et mõnda ülesannet täidavad juhatuse liikmeid abistavad kolmandad isikud, ei ole vahetut mõju välissuhtes võlausaldajatega ega riigiga, tuleb juhatuse liikme individuaalse vastutuse hindamisel äriühingu võla eest siiski arvesse võtta teise juhatuse liikme või abistava kolmanda isiku tegevust (nt varjamine, pahatahtlikkus jms). Juhatuse liikmete tööjaotus ei pruugi alati olla kirjalikult fikseeritud ja võib olla ka suuline või praktikas väljakujunenud tava (vrd VÕS § 23 lg 1 p 3). Kui tööjaotus jäetakse kirjalikult fikseerimata, võtab juhatuse liige siiski riski, et talle võidakse ette heita MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmist neis valdkondades, mis tööjaotuse järgi ei kuulu tema vastutusvaldkonda, ning vastupidise tõendamise koormis lasub temal.“
21.Kaebaja selgitas maksuhaldurile, et tema juhatuse liikmeks oleku ajal informeeris JP kaebajat äriühingu majandustegevuse osas ning kinnitas, et kõik on korras ja äriühing toimib. Kaebaja usaldas JPit, kuna viimane oli ettevõtlusega tuttav ja oli äriühingu tegelik juht (p 40). JP soovis kasutada äriühingut, kus kaebaja oli eelnevalt juhatuse liige. Kaebaja soovis ise ettevõtlusega tegeleda, sellepärast nõustus juhatuse liikme staatusega. Hilisemalt kui üksnes JP jätkas aktiivse majandustegevusega, soovis kaebaja juhatuse liikme staatusest loobuda, kuid vormistamine viibis JPist tulenevatel põhjustel (p 50, dtl 68). Kaebaja väiteid ning asjas kogutud tõendeid aluseks võttes, ei nähtu kohtule, et JP, kes väidetavalt tegeles aktiivselt äriühingu majandustegevusega, oleks olnud kaebaja suhtes pahatahtlik ning õigusvastaselt keeldus kaebajat äriühingu tegevusega kurssi viimast ning takistas kaebajal oma juhatuse liikme kohustusi õiguspäraselt täita. Samuti tuleb arvesse võtta, et JP on kaebaja abikaasa, mitte palgatud töötaja, kellelt andmete kättesaamine võib olla mõnevõrra raskendatud. Kuivõrd kaebaja oli juhatuse liige, oli tal võimalus saada soovi korral ligipääs kõigile
vajalikele andmekandjatele. Kaebaja väide, et ta nägi üksnes kahte JPi kirjutatud e- kirja MTA-le ning äriühingu majandusaasta aruannet, ei ole asjakohane, kuivõrd juhatuse liikmena oli kaebajal seadusest tulenev kohustus viia ennast kurssi äriühingus toimuvaga. Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited ka selle kohta, et JP soovis tegeleda Matjuhhin Grupp OÜ-s majandustegevusega, mille juhatuse liige kaebaja oli. Äriregistri kannetest nähtuvalt astus kaebaja JPi asemele juhatuse liikmeks. Lisaks oli kaebaja äriühingu osanik ajavahemikul 29.09.2016 kuni 30.03.2020, millest saab eeldada kaebaja kõrgendatud huvi äriühingu käekäigu osas.
22.Arvestades eelnevat on kaebaja õigusvastaselt ja teadlikult jäänud passiivseks, äriühingu majandustegevust ei ole kaebaja eest varjatud. Kaebaja kui Matjuhhin Grupp OÜ endise juhatuse liikmeks oleku perioodil sai võimalikuks alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja ei oleks juhatuse liikmena rikkunud deklareerimiskohustust ega lubanud deklareerida sisendkäibemaksu olukorras, kus maksustatavat käivet ei tekkinud, ei oleks äriühingule maksuotsusega määratud maksukohustust tekkinud. Vaidlust ei ole, et maksuvõlg on tasumata, mistõttu on maksuõigusrikkumine ja maksuvõlg põhjuslikus seoses. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et juriidilise isiku juhatuse liikmena vastutab ta ka juriidilise isiku tegevuse õiguspärase korraldamise eest. VO-le ei saa vastu vaielda pelgalt väitega, et kaebaja ei tunne äritegevuse spetsiifikat.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.