Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 24. mai 2022, Tartu 3-20-1445
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 12. mai 2020. a maksuotsuse nr 12.2-3/050481-10 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 13. mai 2021. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. mai 2021. a otsus muutmata.
2.Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 27. juuni 2022).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 12. mai 2020. a maksuotsusega nr 12.2-3/050481-10 kohustati Xt tasuma maksusumma 16 560,81 eurot. Maksuotsuse kohaselt korraldas X Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ ning MTÜ Vetevili juhatuse liikmena ja raamatupidajana raha kandmise enda isiklikele arvelduskontodele läbi äriühingute, varjates oma 2018. aasta tulu.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas X kaebuse, milles palus maksuotsus tühistada, välja arvatud renditulude osas (1600 eurot). Kaebuse kohaselt ei kogunud maksuhaldur tõendeid korrektselt ega teostanud kaalutlusõigust. Kaebajal ei tekkinud tulu sellises ulatuses, nagu leiab maksuhaldur.
3.Tartu Halduskohtu 13. mai 2021. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Maksuhaldur on seisukohal, et kaebajal tekkis 2018. aastal tulu 75 524 euro ulatuses, kuna ta korraldas Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ ja MTÜ Vetevili juhatuse liikme ja
raamatupidajana firmade majandustegevust selliselt, et tal oli võimalik kasutada äriühingute poolt oma kontodele kantud rahalisi vahendeid isiklike kulutuste katmiseks.
3.2.Kaebaja kahel pangakontol olid 2018. a sissetulekud kokku 90 254,17 eurot. Muuhulgas koosnesid need järgmistest sissemaksetest: 37 394 eurot Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ maksed selgitusega „kassasse“; 12 000 eurot Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ laenutagastused; 13 200 eurot Vetevili MTÜ laenutagastused; 2 800 eurot Vetevili MTÜ maksed selgitusega „kassasse“; 4 800 eurot Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ töötasu; 1 600 eurot Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ rent; 10 130 eurot sularaha sissemaksed.
3.3.Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Sätet tuleb mõista nii, et üldjuhul maksustatakse kõik isiku saadud tulud tulumaksuga, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tegemist ei ole tuluga.
3.4.Keelatud ei ole võtta enda pangakontolt sularaha välja, seda sinna panna või sularahas arveldada, kuid tuleb arvestada, et hiljem võib olla vajalik maksuhaldurile tõendada, et tegemist ei ole tuluga tulumaksuseaduse § 12 lg 1 mõttes.
3.5.Olukorras, kus maksuhaldur on enda põhjendatud kahtlust veenvalt tõendanud, tuleb maksukohustuslasel maksuhalduri kahtluste ümberlükkamiseks esitada tõendid selle kohta, et tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes.
3.6.Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ arvelt on kantud kaebaja pangkontodele 12 000 eurot ja Vetevili MTÜ arvelt 13 200 eurot selgitusega „laenutagastus“, kuid kannete aluseks olevaid dokumente ei ole kaebaja esitanud. Kaebajal ei olnud keelatud laenulepingu ning erinevate kokkulepete sõlmimine ka suuliselt, ent maksukohustuslane peab arvestama sellega, et kahtluste ümberlükkamiseks tuleb tal hoolitseda tehingute kohta piisavate tõendite olemasolu eest.
3.7.Kaebaja ei ole esitanud tõendeid varasemate säästude kohta.
3.8.Ei ole usutav, et isik võtab tuttavatelt laenu selleks, et poes käia, ravimeid osta, arveid maksta jms, kuid samas on tal äriühingud, kellele ta on väidetavalt andnud laenusid, mida ta ei suuda tõendada.
3.9.Kuna kaebaja seletused on paljasõnalised, on õige vastustaja järeldus, et Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ ning Vetevili OÜ poolt tehtud laenutagastused kaebaja pangakontodele on kaebaja 2018. a varjatud tulu.
3.10.Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ arvelt kaebaja pangkontodele kantud 37 394 euro ja Vetevili OÜ arvelt kaebajale kantud 2 800 euro osas (mõlema selgituseks oli märge „kassasse“) on kaebaja andnud paljasõnalisi väiteid.
3.11.Kaebaja on väitnud, et tal läksid kaduma Abi Kinnisvara ja Raamatupidamise OÜ dokumendid (kott dokumentide, sülearvuti ja mälupulgaga jäi paaditreilerile ja kukkus sõidu ajal maha). Samas ei püüdnudki kaebaja dokumente taastada, ehkki pidi raamatupidamisega tegeleva äriühingu juhatuse liikmena teadma dokumentide säilitamise ja taastamise nõuetest. Lisaks läksid dokumendid kaduma ca pool aastat pärast seda, kui maksuhaldur temalt neid dokumente nõudis.
3.12.Tõendatud pole kaebaja väide, et maksuhalduri korralduste täitmist takistas tema tervislik seisund, kuna kaebaja tervisega seotud probleemid olid jaanuaris 2019, mil algas kontrolli Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ suhtes, juba lõppjärgus.
3.13.Kaebaja on teinud enda pangakontodele sularahasissemakseid summas 10 130 eurot, kuid ei ole esitanud tõendeid, et tal olid selleks vajalikud rahalised vahendid olemas.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Tõendatud pole seisukoht, et kaebaja kasutas äriühingute rahalisi vahendeid isiklike kulude katteks.
4.2.Pole tõendeid, mis lubaksid järeldada, et kaebaja kasutas 72 524 eurot täiendavat tulu oma isiklikeks vajadusteks.
4.3.Halduskohus pole põhjendanud oma seisukohti, vaid on põhjendamatult nõustunud vastustaja seisukohtadega. Maksuotsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning ei vasta vorminõuetele.
4.4.Maksuotsus ei ole selge ja üheselt mõistetav. Õiguslikud alused on esitatud hektiliselt ning seosetult ning faktilised alused on põhjendamatud. Kontrollaktis, millel maksuotsus põhineb, ei ole arvestatud kaebaja selgitusi. Ei kontrollaktis ega maksuotsuses pole selgitatud, miks pole maksuhaldur arvestanud ühegi kaebaja väite ja selgitusega. Iseäranis pole vastustaja põhjendanud, miks ta ei võtnud arvesse väiteid raamatupidamisdokumentide kadumise kohta.
4.5.Kaebaja täitis tähtaegselt korralduse dokumentide esitamise ja selgituste andmise osas, st ta on selgitanud, miks ta ei saanud dokumentaalseid tõendeid esitada.
4.6.Riigikohus on selgitanud, et juhuslikku laadi sissetulekuid, mis ei ole tekkinud isiku tavapärase majandustegevuse tulemusena, ei ole õige lugeda tuluks ega tulumaksuga maksustada. Kaebajal ei ole tekkinud 2018. aastal tulu 75 524 euro ulatuses, nagu maksuotsuses leitakse. Nimetatud tehingud olid OÜ Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine ning MTÜ Vetevili tehingud ja kaebaja ei osalenud nendes tehingutes tulu saava osapoolena.
4.7.Kui kaebaja oleks tõesti 2018. aastal saanud 75 524 eurot tulu, siis tal puuduksid praegu igasugused võlgnevused.
4.8.Maksuhaldur on 19. juunil 2019 teinud OÜ-le Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine maksuotsuse, millega kohustas äriühingut tasuma käibemaks 11 889,0 eurot. Maksuhaldur oleks pidanud kontrollima ettevõtte tulumaksuarvestust ja käsitlema selles maksuotsuses ka neid küsimusi. Maksuhalduril puudus õigus enne OÜ Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine kontrollimist ja maksuotsuse tegemist kaebaja suhtes maksuotsuse koostamiseks.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Maksuotsus vastab haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud nõuetele.
5.2.Kaebaja selgitused raha ühingute huvides kasutamise ja ühingutele laenude andmise kohta on ebaveenvad ja vastuolulised. Olukorras, kus kaebaja soovis väita, et ühingud kandsid tema isiklikele pangakontodele rahalisi vahendeid ühingute huvides kasutamiseks, siis tulnuks tal väidet ka tõendada.
5.3.Maksuhaldur on hinnanud kaebaja väiteid raamatupidamisdokumentide kadumise kohta ning lugenud need ebausutavaks. Paljasõnaline on kaebaja väide, et olemas on piisavalt muid dokumente, mis andsid ülevaate ettevõtte tehingutest. Kaebaja seletustest (et dokumendid kadusid paaditreilerile unustatud kotiga koos) nähtub, justkui kannaks ta korraga kaasas kahe juriidilise isiku mitme aasta dokumente. Selliste dokumentide kadumisel annaks inimene sellest politseile teada, et vara leidmise korral see talle tagastataks.
5.4.Millegagi pole tõendatud kaebaja väide, et ta kasutas raha OÜ Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine ning MTÜ Vetevili tarbeks. Kaebaja pangakonto väljavõtetest nähtub hoopis, et ta asus kasutama raha isiklikes huvides igapäevasteks kulutusteks.
5.5.Kaebajal oli võimalus tõendada väljamaksete seotust äriühingu tegevusega, kuid ta ei teinud seda. Kaebaja käitumine (dokumentide esitamisega pool aastat viivitamine ja seejärel ebaveenvate väidete esitamine dokumentide kadumisest) viitab sellele, et tõendeid raha kasutamisest äriühingu tarbeks pole kunagi olemas olnudki.
5.6.Viited Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ maksumenetlusele ei ole käesolevas asjas asjassepuutuvad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust.
7.Kaebajale maksuhalduri poolt maksuotsuse tegemise põhilised asjaolud olid kokkuvõtlikult järgmised:
7.1.kaebaja tegi 2018. aastal oma pangakontodele sularahasissemakseid 10 130 eurot, MTÜ Vetevili kandis kontodele 16 000 eurot ning Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ kandis kaebaja kontodele 50 994 eurot, kokku 77 124 eurot (tl 10p);
7.2.kaebaja 2018. a eest tuludeklaratsiooni ei esitanud ning hoolimata alates 3. oktoobrist 2019 esitatud mitmetest maksuhalduri pöördumistest, kus paluti esitada selgitusi ja dokumente seoses 2018. a tuludega, kaebaja nõutavaid dokumente ei esitanud (tl 10-12);
7.3.vaidlusalustest summadest, mis kaebaja juriidilistelt isikutelt sai, oli kahe puhul pangaülekande selgituseks märgitud „laenutagastused“ (12 000 ja 13 200 eurot). Samas ei esitanud kaebaja sellega seotud laenulepinguid, kaebajal puudusid laenu andmiseks vajalikud sissetulekud ja säästud ning ta ise oli võtnud eraisikutelt laene ning võtnud ka kiirlaene. Maksuhaldur ei pidanud usutavaks seda, et isik võtab tuttavatelt laenu igapäevaeluks, kuigi on andnud juriidilistele isikutele ise laenu ning luges nn laenutagastused varjatud tuluks (tl 12-13);
7.4.juriidilistelt isikutelt oli tehtud kaebaja kontodele ülekandeid ka koos selgitusega „kassasse“ (Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ-lt 37 394 eurot ja MTÜ-lt Vetevili 2 800 eurot), mille selgituseks ütles kaebaja, et ta on tasunud nende firmade arveid sularahas. Maksuhaldur luges ka need summad varjatud tuluks, sest mingeid dokumente kaebaja oma väidete kinnitamiseks ei esitanud ja väitis, et ta on kõik dokumendid kaotanud (tl 13-13p);
7.5.kaebaja ise kandis oma kontodele 10 130 eurot ning ei osanud selgitada, kust pärines selleks vajalik raha. Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ suhtes läbi viidud maksumenetluses selgus, et osaühingu kontodelt oli välja võetud sularaha ning kaebaja selle äriühingu juhatuse liikmena ja raamatupidajana oli teinud selle sularahaga sissemakseid oma pangakontodele (tl 13p);
7.6.kaebaja ei esitanud dokumente ka Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ suhtes läbi viidud maksumenetluses ning alles pärast seda, kui selle äriühingu suhtes oli väljastatud maksuotsus, esitas kaebaja 25. juunil 2019 e-kirja teel väite, et eelmisel päeval kukkusid kõik dokumendid alates 2016. aastast, sh ka selle äriühinguga seotud dokumendid, paaditreilerilt maha ja kadusid. Seoses MTÜ-ga Vetevili esitas kaebaja samuti sarnase väite 4. novembril 2019. a selgituses (tl 14p-15). Eelnevalt loetletud asjaolud on piisavad selleks, et maksuotsust lugeda põhjendatuks ja õiguspäraseks. Neist asjaoludest nähtub veenvalt, et kaebaja sai endaga seotud OÜ-lt ja MTÜ-lt pangaülekannete või sularaha näol tulu, mis jõudis tema pangakontodele. Ta on üritanud seda küll kohati varjata pangaülekannetes kasutatud selgitustega („laenu tagastamine“ ja „kassasse“), kuid ei ole lähemal uurimisel suutnud oma väiteid kuidagi tõendada. Kaebaja väide, et kogu dokumentatsioon on nende juriidiliste isikutega seoses kadunud, ei ole veenev. Ei ole usutav, et kaebaja kandis 24. juunil 2019 (jaanipäeval) kaasas kahe juriidilise isikuga seotud mitme aasta dokumente, kaotas need ühekorraga paaditreilerilt ja ei võtnud sealjuures mitte midagi ette nende leidmiseks (sh ei teatanud politseile) ega taastamiseks. Küll aga sobitub see levinud vabandusena just niisugusesse olukorda, kus isikul puuduvad vajalikud dokumendid enda väidetud asjaolude tõendamiseks ning selle varjamiseks väidabki ta kõikide dokumentide kadumist.
8.Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited eeltoodut arvestades maksuotsuse põhjendatust kahtluse alla seada ei suuda. Kaebaja väidab, et pole tõendatud, et kaebaja kasutas äriühingute rahalisi vahendeid isiklike kulude katteks ja et ta sai 72 524 eurot täiendavat tulu.
Kaebaja peab siin silmas ilmselt seda, et tema arvates pole tõendatud see, et tema isiklikele kontodele jõudnud rahasummad pärinesid äriühingutelt või olid tehtud muul eesmärgil, kui väidab kaebaja (laenu tagasimaksed, maksed äriühingute eest kaebaja poolt sularahas makstud arvete eest). Samas põhinevad need kaebaja seisukohad lihtsalt maksuhalduri seisukohtade eitamisel. Oma seisukohtade tõendamiseks kaebaja mingeid tõendeid esitanud ei ole. Ka ringkonnakohus peab niisuguses olukorras veenvamaks maksuhalduri seisukohti ja neid kinnitavaid tõendeid ning faktilisi asjaolusid.
9.Kaebaja heidab halduskohtule ette põhjendamatut nõustumist maksuhalduriga ning maksuotsusele selle sisulist ja formaalset õigusvastasust, sh kaebaja põhjendamatust ja kaebaja seisukohtadega arvestamata jätmist, iseäranis seoses dokumentide kadumisega. Neist ühegi etteheitega ringkonnakohus ei nõustu. Olukorras, kus kaebaja ei ole kohtumenetluses suutnud esitada veenvaid selgitusi ja tõendeid, on paratamatu, et kaebus jääb rahuldamata ja kohtuotsuses tuginetakse rohkem vastustaja seisukohtadele. See ei tähenda aga põhjendamatut nõustumist vastustaja seisukohtadega. Samuti pole õige kaebaja väide, et maksuotsus on põhjendamatu, pole proportsionaalne, on kaalutlusvigadega ning ei vasta vorminõuetele. Kaebaja pole apellatsioonkaebuses tegelikult lahtigi kirjutanud, milles seisnevad maksuotsuse kaalutlusvead või ebaproportsionaalsus. Ringkonnakohus selliseid asjaolusid ei näe. Maksuhaldur on õigesti hinnanud kaebaja pangakontodele makstud summad varjatud tuluks, kuna kaebaja ei ole suutnud ära näidata ühtegi veenvat põhjendust, miks neid tuluna käsitada ei saa. Sellise tulu maksustamine on õiguspärane ning ei kaalutlusõiguse teostamise reeglid ega proportsionaalsuse põhimõte ei saa käesolevas asjas viia teistsuguse tulemuseni. Mis puudutab haldusakti vormistamist, sealhulgas põhjendamist, siis möönab ringkonnakohus, et maksuotsus (tl 26 – 28) ei ole iseseisvalt loetuna kõige paremini mõistetav, kuna faktilisi asjaolusid suures osas lahti ei kirjutata, vaid viidatakse üksnes kontrollaktile. Siiski on koostoimes kontrollaktiga võimalik mõistliku jõupingutusega mõista, millistest faktilistest asjaoludest lähtudes on maksuotsus antud. Ringkonnakohus märgib siiski, et maksuotsuseid on võimalik koostada lihtsamalt arusaadaval viisil, kui selles pööratakse rohkem tähelepanu oluliste asjaolude (eeskätt faktiliste asjaolude) arusaadaval ja loogilisel viisil lahtikirjutamisele ning ei koormata seda nii palju vähemtähtsa infoga või keeruliste formuleeringutega. Paika ei pea kaebaja etteheide, et tema seisukohtade arvestamata jätmist pole põhjendatud. Kontrollaktis on piisavalt kirjeldatud kaebaja seisukohti ning ära näidatud, miks nendega ei nõustuta. Eraldi on käsitletud ka kaebaja väiteid dokumentide kadumise kohta ning selgitatud, miks sellest hoolimata maksuotsus tehakse – maksuhaldur ei pidanud usutavaks, et kaebaja kaotas dokumendid lohakuse tõttu ning ei teadnud, kuidas dokumente säilitada ja kadumise korral taastada (tl 14p).
10.Kaebaja on maksumenetluses tõesti selgitanud, miks ta ei saanud dokumente esitada. Samas ei muuda see olematuks fakti, et ta ei esitanud dokumente. Seega pole vale tema käitumisele antud hinnang, et ta ei esitanud dokumente. Lisaks on, nagu ülal märgitud, maksuhaldur selgitanud, miks ta ei pea kaebaja põhjendusi dokumentide kadumise kohta usutavateks. Ka nähtub kontrollaktis toodud asjaolude kirjeldusest, et kaebaja ei täitnud dokumentide ja selgituste andmise korraldusi sugugi koheselt ja korrektselt (tl 11-12).
11.Kaebaja hinnang, et tegemist oli juhuslikku laadi sissetulekutega, mis ei ole käsitatavad tuluna, eeldaks kujunenud olukorras täpsemat põhjendamist ja tõendite esitamist, mis kaebaja seisukohta kinnitaksid. Paraku kaebaja selliseid selgitusi ega tõendeid esitanud pole.
12.Kaebaja väide, et tegemist oli OÜ Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine ning MTÜ Vetevili tehingutega, milles kaebaja ei osalenud, jääb ebaselgeks. Kõne all on konkreetselt nende juriidiliste isikute poolt kaebaja kontodele tehtud sissemaksed, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas said neist tulu need juriidilised isikud või kuidas kaebaja neis ei osalenud. Kui kaebaja peab silmas sissemakseid selgitusega „kassasse“ ning mis väidetavalt olid hüvitised selle eest, et kaebaja oli teinud tehinguid sularahaga äriühingute eest, siis sarnaselt teiste kaebaja väidetega ei ole kaebaja ka seda väidet suutnud tõendada.
13.Mis puudutab OÜ-le Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine maksuotsuse tegemist, siis nõustub ringkonnakohus maksuhalduriga, et see asjaolu ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuv. Käesolevas asjas on vaidluse all see, kas kaebaja oli 2018. aastal saanud tulu, millelt oli jätnud tulumaksu maksmata, mitte äriühingu maksukohustused.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid (OÜ-le Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine tehtud maksuotsus ning kaebaja e-kiri maksuhaldurile) tuleb kaebajale tagastada, kuna need tõendid ei puuduta kaebaja maksukohustust ega ole käesolevas vaidluses asjassepuutuvad. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.