3-22-243 Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X esindajad Vastustaja – Tartu Vangla Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta Xi kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kuulutada haldusasja nr 3-22-243 menetlus kinniseks. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. juunil 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vanglas vahistatuna kinni peetav isik X esitas 23. novembril 2021 Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude (registreeritud vanglas nr-ga 1-13/369-1, tl 15), milles märkis, et Tartu Vangla meditsiiniosakond ei võimalda talle lisatekki, väites, et näidustus selleks puudub.
3-22-243
X kirjeldas kujunenud olukorda järgmiselt. Ta käis 5. novembril 2021 perearsti vastuvõtul ning on meedikut teavitanud sellest, et vaktsineerimise järgselt tekkis tal külmetustunne ning pärast COVID-19 viirusesse haigestumist on tal võimendunud öised külmavärinad. Sellises olukorras ei saa öelda, et tal puudub näidustus lisateki saamiseks. Kui inimesel esinevad magamise ajal külmavärinad ja krambid, on lisatekk ainuke ravi. Kuigi lisateki väljastamisest keelduti, siis alternatiivset ravi ei pakutud. Seega lastakse tal teadlikult külmetada. Ta magab riietega, kuid tal on ikkagi külm, kuigi radiaatorid on kuumad. Põhiliselt külmetab tal alakeha. X märkis, et jääb selgusetuks, miks meedik teda igapäevaselt kontrollib, kui öiseid külmavärinaid ja krampe ei peeta probleemiks, mida saaks lisateki väljastamisega lahendada. Ta ei saa öösiti normaalselt magada ning teda on COVID-19 haiguse põdemise ajal jäetud ravita ja abita. Piinamise, alandamise ja stressi tekitamise eest soovis X vanglalt mittevaralise kahju hüvitist 500 eurot, märkides, et ta nõuab hüvitist ajavahemiku 5. november 2021 kuni 22. november 2021 ja ka edaspidise eest.
2.Tartu Vangla jättis 19. jaanuari 2022. a otsusega nr 1-13/369-2 (tl 16) Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla märkis otsuses, et Xil tuvastati COVID-19 viirusega nakatumine 5. novembril 2021 ning tema isolatsioon lõpetati 6. detsembril 2021. X esitas 15. novembril 2021 vanglale taotluse nr 6-43/1877-1 (tl 34) lisateki saamiseks, milles selgitas, et pärast COVID-19 viirusesse nakatumist esinevad tal külmavärinad, krambid ja külmetustunne ning ta ei saa seetõttu magada. Ta palus anda endale sellise lisateki nagu tal kambris juba on, ning lisas, et villased tekid, mida pakuti, ei lase õhku läbi ja ajavad higistama. Tartu Vangla meditsiiniosakond leidis, et lisateki jaoks vajadus puudub ning sellest teavitati Xi suuliselt 19. novembril 2021. Vangla märkis, et COVID-19 põdemise ajal helistati meditsiiniosakonnast Xile igapäevaselt, et küsida tema tervise kohta. X esitas iga päev hulgikaebusi, mis olid kohati ebausutavad (nt kehatemperatuur 30 kraadi, mis peaks viitama hüpotermiale). Kaebaja tervisekaardi
8.detsembri 2021. a sissekande kohaselt tuli meedikule informatsioon, et Xil on COVID-19 viiruse tõttu halb olla, kuid kohale minnes ilmnes, et X oli roninud radiaatori otsa ja vestles kellegagi kõvahäälselt. Tema halva enesetunde olemasolu oli vangla arvates väheusutav, sest isik jõudis rippuda ühe käega trellide küljes, rääkida valju häälega soravate pikkade lausetega. Viited ägedale haigusele puudusid. Mitmed vanglaametnikud on kinnitanud, et kui nad käivad Xi kambri juures kontrollimas, on ta pidevalt olnud palja ülakehaga ja kandnud lühikesi pükse. Samal ajal on kambris olnud aken lahti. Samuti karjub X iga päev akna juures, et suhelda teiste kinnipeetavatega. Vangla märgib, et ei kahtle, et COVID-19 haiguse põdemine põhjustas Xile ebameeldivusi, kuid asjaoludest tulenevalt ei saa siiski asuda seisukohale, et tal oleks haiguse tõttu hoolimata kuumadest radiaatoritest olnud päevasel ja öisel ajal niivõrd külm, et ta vajas lisatekki. Villasest tekist kinnipeetav keeldus selle ebasobivate omaduste tõttu. Vangla leiab, et kui inimesel on tõepoolest külm, võib eeldada, et ta võtab vastu igasuguse abi, et külmatunnet leevendada ja enesetunnet parandada.
3.X esitas 30. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja nõuab 500 euro suurust hüvitist selle eest, et vangla ei väljastanud talle lisatekki külmetustunde leevendamiseks ning jättis ta meditsiinilise abita (kaebajale jäeti tegemata uuringud ning määramata ravi). Eeltoodu alandas kaebaja väitel tema inimväärikust. Kohus võttis 2. märtsi 2022. a määrusega kaebuse menetlusse.
2(9)
3-22-243
4.X esitas 6. märtsil 2022 kohtule taotluse, milles pakkus kompromissina välja, et Tartu Vangla väljastaks talle lisateki (samast materjalist nagu juba olemasolev) ning hüvitaks tekkinud kahju 250 euro ulatuses. Kaebaja märkis, et lisatekk on talle endiselt vajalik.
5.Vastustaja Tartu Vangla esitas 30. märtsil 2022 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, paludes jätta selle rahuldamata. Vangla märkis vastuses, et ei pea võimalikuks lahendada asja kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
6.Kohus määras 31. märtsi 2021. a kohtumäärusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud. Vastustaja edastas kohtule 26. aprillil 2022 täiendavad dokumendid ja selgitused.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja märgib kaebuses järgmist.
7.1.Kaebajal on pidevalt külmatunne. Selle all kannatab ta ka siis, kui magab soojade riietega teki all. Asi ei ole selles, et kambris või õues oleks külm, vaid et tema kehal on ühtlaselt külm. Külmetustunne on rohkem alakehas ja põhiliselt külmetavad jalalabad, põlved ja kubemepiirkond. Ta tunneb seda alati ühtemoodi ja pole vahet, milline riietus tal seljas on või kui soe on kambris. Kaebajal on mugavam olla lühikeste pükste ning sokkidega, sest ka pikemast riietusest ei saa ta leevendust. Alates koroonaviirusega nakatumisest on öised külmavärinad võimendunud. Kuna ta magab unerohtude abil, on külmetustunde ja värinate peale ärkamine stressi tekitav ning ta ei puhka ennast välja. Ka kaebaja isal on verevarustusega probleemid olnud terve elu ja ta võtab vastavaid ravimeid.
7.2.Kaebaja ei nõua hüvitist kambri temperatuuri tõttu, vaid oma kehatemperatuuri tõttu, mida vangla ei ole aidanud kontrolli alla saada. Asi süvenes pärast vaktsineerimist ning COVID-19 haiguse põdemist. Kaebaja pakkus vanglale välja, et ehk leevendaks tema probleemi lisatekk. Vangla jättis aga lisateki taotluse rahuldamata, kuigi kaebaja haigusloost on näha, et vajadus selleks oli olemas. Haigusloost on näha, et tal esineb külmetustunne ja öised külmavärinad. Ta soovis tavalist tekki, mis on kerge ja õhku läbilaskev. Külmetustunne valdab teda senini ning villasest tekist abi ei ole, sest see ei lase õhku läbi ja tekib veel suurem külmetustunne. Kaebaja leiab, et talle on jäetud vajalikud uuringud tegemata ja ravi määramata, et külmetustunnet leevendada. Ta ei tea, kas lisatekk oleks aidanud, sest seda talle ei antud.
7.3.Mis puudutab vanglaametniku öeldut, et viimase mälupildis on kaebaja pigem palja ülakehaga, kui riideid kandev ning tema rind ei ole karvane, siis selline jutt on šokeeriv ja hirmutav. Kaebaja märgib, et esitas vanglaametniku poolt öeldu tõttu vanglale seksuaalse ahistamise eest hagi.
8.Vastustaja märgib, et jääb oma 19. jaanuari 2022. a otsuses nr 1-13/369-2 esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning palub jätta kaebus rahuldamata. Täiendavalt märgib vastustaja järgmist.
8.1.Kaebaja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta viibis COVID-19 viiruse põdemise ajal kambris palja ülakeha ja lahtise aknaga. Vastustaja hinnangul on üldteada asjaolu, et kui inimesel on külm, paneb ta end soojemalt riidesse. Kuna kaebaja viibis kambris ka palja ülakeha
3(9)
3-22-243
ja lahtise aknaga, ei saanud tal olla külm. Kaebaja on ise kaebuses rõhutanud, et kambris on palav (kaebuse p 11).
8.2.Kaebaja selgitas oma vähest riietatust asjaoluga, et tal on külm hoolimata sellest, kas tal on midagi seljas või mitte. Vastustajale jääb see selgitus käesoleva kahjunõude kontekstis täiesti arusaamatuks. Isegi kui kaebaja selgitusega oleks võimalik nõustuda, jääb selgusetuks, kuidas lisateki väljastamine kaebaja väidetavat olukorda muutnud oleks, kui riided seda teha ei suuda.
8.3.Kaebaja taotlusest nr 6-43/1877 (tl 34) nähtub, et talle pakuti villast tekki, aga ta keeldus sellest, sest tema hinnangul ei lase see õhku läbi ja ajab higistama. Ka kohtumenetluses on kaebaja vanglale esitatud kompromissipakkumises seadnud tingimuseks, et vangla peab talle väljastama samast materjalist lisateki nagu tal juba on. Kinnipeetavatel on igapäevaselt kasutusel vatiinist sisuga tekid, kuid kaebajale pakutud lisateki puhul oli tegemist nn nõukogude ajal kasutusel olnud karedapoolse villase tekiga, mida on siiski võimalik mugavalt kasutada oma teki peal. Võib eeldada, et kui keskmisel mõistlikul inimesel on tõesti väga külm, võtab ta vastu igasuguse abivahendi, mis tema olukorda parandab. Asjaolu, et kaebaja aktsepteerib väidetava külmatunde leevendamiseks vaid vatiinist sisuga tekki ja peab samal ajal võimalikuks kambris viibimist väheriietatult ja lahtise aknaga, ei võimalda kuidagi asuda seisukohale, et tal on külm.
8.4.Kaebusest ei nähtu, mille pinnalt vaidlustab kaebaja eriteadmistega isiku seisukoha lisateki vajaduse puudumisest. Kuigi kaebaja on tuginenud oma tervisekaardi väljavõtetele 05.11.2021 – 29.12.2021 kohta, millest nähtub, et ta on kurtnud meedikutele külmatunnet, on tegemist andmetega, mille kaebaja on ise meedikutele avaldanud. Ühelegi objektiivselt kontrollitavale asjaolule, mis tõendaks lisateki vajadust ja võimaldaks kahelda eriteadmistega isiku hinnangus, kaebaja viidanud ei ole. Kaebaja on tunnistanud, et viibis COVID-19 põdemise ajal kambris palja ülakeha ja avatud aknaga ning keeldus talle pakutud tekist. Lisaks märkis kaebaja, et tajus kambrit palavana. Nimetatud asjaolud viitavad üheselt, et kaebajal ei saanud külmatunde tõttu lisateki vajadust esineda. Meditsiiniõe selgituste (tl 38) kohaselt esinesid kaebajal COVID-19 põdemise ajal igal päeval hulgikaebused, mis olid kohati mitteusutavad, näiteks kehatemperatuur 30 kraadi (20. novembri 2021. a anamnees, tl 10), mis oleks pidanud viitama juba hüpotermiale. Samuti viitas meditsiiniõde tervisekaardi 8. detsembri 2021. a sissekandele (tl 8), millelt nähtuvalt ei kinnitanud kaebaja käitumine tema väidetavat halba enesetunnet.
8.5.Kaebaja väitel jäeti talle külmetustunde leevendamiseks vajalikud uuringud tegemata ja ravi määramata. Mida kaebaja hinnangul täpselt tegemata jäeti ja kuidas see seondub lisateki väljastamata jätmisega, kaebusest ei selgu. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist, kuna vangla ei väljastanud talle COVID-19 viirusesse haigestumisel võimendunud külmavärinate tõttu lisatekki. Olukorras, kus vangla meditsiiniosakonna juhataja seisukoha kohaselt ei esinenud lisateki saamiseks erivajadust, ei pidanud vangla kaaluma alternatiivseid vahendeid, et kaebaja väidetavat külmatunnet leevendada. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ei ole tuginenud ühelegi objektiivselt kontrollitavale asjaolule, mis viitaks P. Kooli seisukoha ebaõigsusele ning eelkõige ei võimalda P. Kooli seisukoha õigsuses kahelda kaebaja enda käitumine.
4(9)
3-22-243
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja soovib, et kohus mõistaks Tartu Vanglalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Väidetav kahju tekkis kaebajale sellest, et vangla ei ole väljastanud talle lisatekki külmetustunde leevendamiseks ning ei ole teostanud kaebajale uuringuid ega määranud ravi seonduvalt pideva külmetustundega. Kaebaja on seisukohal, et vangla selline tegevus alandas tema inimväärikust. Arvestades, et kaebaja on kohtueelses menetluses nõudnud hüvitist ajavahemiku eest alates
5.novembrist 2021, saab ka kohtus olla hüvitamisnõude aluseks ajavahemik alates
5.novembrist 2021 ning kohus ei saa kontrollida vangla tegevuse õiguspärasust sellele kuupäevale eelneval ajal (väidetavad vaevused alates vaktsineerimisest), sest selles osas pole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (vt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8).
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue seega rahuldamisele, kui on täidetud järgmised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, 2) tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; 3) õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; 4) esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel; 5) kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega; ning 6) avaliku võimu kandja on pannud õigusvastase teo toime süüliselt. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
11.Kaebaja toob kahjunõude alusena välja kaks aspekti, milles tema arvates seisneb vastustaja õigusvastane tegevus: talle ei ole väljastatud tema taotluste alusel lisatekki ning vangla tervishoiutöötajad ei ole teinud midagi selleks, et välja selgitada, kuidas saaks leevendada kaebajat pidevalt vaevavat külmetustunnet.
12.Asja materjalidest (tervisekaardi väljavõte, tl 8-11) nähtub, et 5. novembril 2021 tuvastati kaebajal COVID-19 viirusesse nakatumine ning tal esinesid ka erinevad haigussümptomid nagu köha, nohu ja kehatemperatuuri muutused. Lisaks kurtis kaebaja nõrkust, hingamisraskusi, valusid rinnus, külmavärinaid, kõhulahtisust ning mitmete muude sümptomite esinemist. Kaebajat hoiti haigestumise tõttu isolatsioonis kuni 6. detsembrini 2021 ning tervisekaardi väljavõttelt ilmneb, et tervishoiutöötajad jälgisid teda sel ajal pidevalt. Ka pärast isolatsiooni lõppu on kaebaja kurtnud erinevaid tervisemuresid. Mis puudutab külmetustunnet ja lisateki saamise küsimust, nähtub kaebaja tervisekaardilt, et ta on kurtnud külmetustunde üle 7. novembril, 10. novembril, 12. novembril, 14. novembril, 19. novembril, 20. novembril, 30. novembril 2021 ja 7. detsembril 2021. Ta on tervishoiutöötajale avaldanud soovi saada lisatekk
7.novembril ja 14. novembril 2021 ning on mõnedel päevadel kaevanud alapalaviku üle (kehatemperatuur 35-36 kraadi ning 30 kraadi). Pärast vastustajale kahjunõude esitamist tehtud tervisekaardi kande kohaselt on kaebaja 5. detsembril 2021 märkinud, et külmavärinad on harvemaks muutunud. Seejärel on kaebaja 8. detsembril 2021 jälle kurtnud halba enesetunnet
5(9)
3-22-243
seoses COVID-19 haigusega. Kui tervishoiutöötaja läks sellel kuupäeval kaebajat tema kambrisse kontrollima, oli kaebaja roninud mõlema jalaga kambri radiaatori otsa, hoides ühe käega akna trellidest kinni, ning vestles samal ajal kellegagi kõva häälega. Tervishoiutöötaja leidis, et kaebaja halba enesetunnet on raske uskuda ning viited ägedale haigusele puuduvad (tl 8).
13.Lisaks eelnevalt otsuse p-s 12 loetletud kuupäevadele on kaebaja väljastamist taotlenud mitmel korral ka kirjalikult.
endale lisateki
Juba enne COVID-19 viirusesse nakatumist on kaebaja esitanud Tartu Vanglale taotluse (registreeritud 04.10.2021 nr-ga 6-24/4627-1, tl 45), milles palus väljastada endale lisateki, sest tal on külm magada. Taotluse kohaselt tekkis kaebajal külmetustunne pärast COVID-19 haiguse vastast vaktsineerimist. Tervishoiutöötaja on seejärel palunud kontrollida kambri seisukorda ja temperatuuri ning on märkinud, et kaebajal ei esine haigust, mis vajaks lisatekki (tl 46). Kaebaja taotlus lisateki saamiseks jäeti rahuldamata 30. novembri 2021. a vastusega nr 6-24/4627-2 (tl 47). Tartu Vanglas 16. novembril 2021 registreeritud taotluses nr 6-43/1877-1 (tl 34) on kaebaja taotlenud endale samasuguse lisateki väljastamist nagu tal kambris juba on. Kaebaja märgib taotluses, et villased tekid, mida pakuti, ei lase õhku läbi ja ajavad higistama. Samuti märgib ta, et pärast COVID-19 haigusesse nakatumist esinevad tal külmavärinad, krambid ja külmetustunne ning ta ei saa seetõttu öösiti magada. Tervishoiutöötaja leidis, et kaebajal puudub lisateki saamiseks vajadus (tl 35) ning kaebajale teatati 19. novembril 2021 suuliselt, et lisatekki ei väljastata (tl 16). Kaebaja on kirjalikult taotlenud lisatekki seoses külmetustundega ka veel pärast praeguse vaidluse esemeks oleva kahjunõude esitamist 13. detsembril 2021. Vangla on kaebajale 11. jaanuaril 2022 antud vastuses nr 6-43/2002-2 (tl 7) selgitanud, et temperatuur vangla territooriumil olevates ruumides on nõuetekohane ja elutegevuseks sobiv ning kaebajale on väljastatud korralik voodivarustus. Samuti seda, et tervishoiutöötaja ei ole ette näinud kaebajale lisateki väljastamist ning kaebaja taotlus jäeti rahuldamata.
14.Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja väidetavat külmetustunnet pole tekitanud tema kambri liiga madal temperatuur. Tartu Vangla on kinnitanud, et kaebaja kambri temperatuur on nõuetekohane ja elutegevuseks sobiv (tl 47) ning ka kaebaja ise on kaebuses selgitanud, et ta ei nõua hüvitist kambri temperatuuri tõttu. Kaebaja ei väida, et kambris oleks külm, vaid märgib kaebuses, et kambris on akna all kuum radiaator ning kambris on pigem palav. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajale on väljastatud vangla poolt magamistarbed, sh üks tekk. Ka Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra kohaselt väljastatakse kinnipeetavale vanglasse vastuvõtmisel muu varustuse seas (üks) tekk (kodukorra p 3.5).
14.1.Kaebaja sõnul tekkis tal pidev külmetustunne pärast COVID-19 viiruse vastast vaktsineerimist ning pärast viirusega nakatumist võimendusid öised külmavärinad (kaebaja kahjunõue nr 1-13/369-1, tl 15). Kohus märgib, et vangla esitatud andmetel vaktsineeriti kaebaja AstraZeneca vaktsiiniga 3. märtsil 2021 (1. doos) ja 28. aprillil 2021 (2. doos) ning vaktsineerimisjärgsed kaebused tervisele kaebajal puudusid (tl 38). Kaebajal tuvastati COVID-19 viirusesse nakatumine 5. novembril 2021 ja tal esinesid haigusest tingituna mitmesugused vaevused ning sealhulgas kaebaja sõnul ka pidev külmetustunne ja öised külmavärinad, mida kaebaja hinnangul oleks võinud leevendada lisatekk.
6(9)
3-22-243
Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja märkinud: „Mina tunnen külmetustunnet alati ühtemoodi ja ei ole vahet, milline on mu riietus või kas olen aknal rääkimas“ (kaebuse p 1), „Mul ei ole vahet, palju on mul riideid seljas, külmetustunne on ikka“ (kaebuse p 7), „Täna istun ma ka laua taga sokkide ja lühikeste pükste väel. Kui panen ennast paksult riidesse, külmetab mu keha edasi, aga tekib külm higi“ (kaebuse p 8). Vaidlust ei ole selle üle, et vangla tervishoiutöötajad pole lisateki vajadust tuvastanud. Kaebaja soov saada lisatekk nähtub nii tema tervisekaardilt (7. novembri ja 14. novembri 2021. a sissekanded, tl 11), kui ka kirjalikult esitatud taotlustest (tl 7, 34, 45), mis on jäetud rahuldamata (vt otsuse p 11.2). Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kool on ajal, mil kaebaja põdes COVID-19 haigust ehk 17. novembril 2021 leidnud, et erivajadus lisateki saamiseks kaebajal puudub (tl 35). Ka hiljem ehk 11. jaanuari 2022. a vastuses nr 6-43/2002-2 (tl 7) ei ole peetud vajalikuks kaebajale lisatekki väljastada.
14.2.Kohtu arvates on üldteada asjaolu, et kui haigestumise korral inimese kehatemperatuur muutub (tõuseb ja langeb), võib esineda külmetustunnet. Kohus ei välista ka, et erinevatel inimestel võib organism haigustekitajatele reageerida erinevalt ning haigusega seonduv külmatunde tekkimine ja talumine võib olla individuaalne. Samas ilmneb asjas kogutud tõenditest kaebaja enda käitumise vastuolulisus, mis loob kahtluse, kas kaebajal ka tegelikkuses esines külmetustundest tulenevalt vajadus lisateki järele. Nimelt on mitmed vanglaametnikud selgitanud, et COVID-19 haiguse põdemise ajal oli kaebaja kambris pidevalt palja ülakehaga ning tema kambri aken oli lahti. Seejuures suhtles kaebaja akna juures valjuhäälselt teiste kinnipeetavatega (vt vanglaametnike poolt kirjeldatu, tl 36-37). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kui inimesel on külm, paneb ta end soojemalt riidesse, mitte ei viibi lahtise akna juures palja ülakehaga ning seda iseäranis novembrikuus, kui ilm ei ole üldjuhul soe. Kaebaja ei ole eitanud kambris palja ülakehaga viibimist ning on märkinud, et tema külmetustunnet ei mõjuta see, milline on tema riietus. Kohtu hinnangul ei ole see väide veenev ning nagu märgib ka vastustaja, jääb selle väite pinnalt arusaamatuks, kuidas oleks saanud lisatekk kaebaja külmetustunde leevendamisele kaasa aidata, kui seda ei võimalda soojem riietus.
14.3.Kohtu hinnangul on väheusutav ka olukord, kus kaebaja tajub kambrit palavana, kuid tal on samaaegselt külm. Kaebaja väidete usaldusväärsust kahandab ka asjaolu, et ta on tervishoiutöötajale väitnud, et tema kehatemperatuur on 30 kraadi, mis viitab hüpotermiale (allajahtumine), kuid ta ei ole seejuures kiireloomulist meditsiinilist abi vajanud (tl 9, 38). Samuti on kaebaja 8. detsembril 2021 väitnud, et tal on COVID-19 haiguse tõttu halb olla, kuid tervishoiutöötaja kontrollkäigu ajal seisis kaebaja kambris radiaatori otsas, hoidis akna trellidest kinni ning vestles kellegagi kõva häälega. Tervishoiutöötaja märkis, et tal oli kirjeldatud situatsiooni arvestades raske uskuda kaebaja halba enesetunnet (tl 8).
14.4.Kaebaja lisateki vajadus külmetustunde leevendamiseks on kaheldav ka seetõttu, et kaebaja ei soovinud lihtsalt lisatekki, vaid samasugust vatiinist tekki nagu tal juba kambris on (tl 30, 34). Sellist soovi väljendab kaebaja ka kohtule 6. märtsil 2022 esitatud kompromissettepanekus (tl 30). Asja materjalidest ilmneb, et vangla on kaebajale pakkunud lisatekina villast tekki, kuid kaebaja on sellisest tekist keeldunud põhjusel, et see ei lase õhku läbi ja ajab higistama (tl 34). Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et kui kaebaja tõepoolest külmetustunde käes kannataks, oleks ta vanglalt vastu võtnud igasuguse lisateki ning talle pakutud villast tekki oleks kaebaja saanud kasutada oma olemasoleva teki peal.
7(9)
3-22-243
15.Vastustaja käitumist vastuseks kaebaja taotlustele saada lisatekk ei saa eelnevat arvestades pidada õigusvastaseks. Eelnevalt viidatud Tartu Vangla kodukorra p-st 3.5. tulenevalt on vanglal kohustus anda kinnipeetavale (üks) tekk. Kuna tervishoiutöötajad vajadust täiendava teki järele ei tuvastanud, ei olnud kaebajal subjektiivset õigust saada lisatekki ega veelgi vähem mingite kindlate omadustega talle meelepärast täiendavat tekki. Kahju hüvitamise nõude lahendamise vaates on oluline, et vastutaja püüdis kaebajale siiski lisatekki pakkudes vastu tulla. Asja materjalidest ei nähtu ka, et kaebaja oleks püüdnud vaidemenetluses vaidlustada vangla otsuseid, millega talle keelduti lisatekki väljastamast. Seega on kaebaja jätnud kasutamata ka RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud esmased õiguskaitsevahendid oma eesmärgi saavutamiseks.
16.Kaebaja arvates on talle kahju tekitatud ka seeläbi, et tervishoiutöötajad pole midagi ette võtnud tema külmetustunde leevendamiseks (nt uuringuid läbi viinud või ravi määranud). Kaebaja tervisekaardilt (tl 9-11) nähtub, et alates 5. novembrist 2021 on tal olnud hulgikaebusi seonduvalt COVID-19 haiguse põdemisega ning ühe vaevusena on kaebaja nimetanud külmetustunnet. Seega saab järeldada, et külmetustunne oli kaebajal üks COVID-19 haiguse sümptomitest, mis seondus palavikuga, ning mille tekkepõhjuste eraldiseisvat uurimata jätmist ei saa vangla meditsiiniosakonnale ette heita. Asja materjalidest ei nähtu et kaebaja oleks tervishoiutöötajatele avaldanud soovi, et eraldi uuritaks tema külmetustunde põhjuseid või tema külmetustunnet kuidagi eraldiseisvalt ravitaks. Kaebaja tervisekaardilt ilmneb, et alates 5. novembrist 2021 kuni 5. detsembrini 2021, s.t kogu COVID-19 haiguse ja sellele järgnenud isolatsiooni ajal on kaebaja olnud tervishoiutöötajate pideva järelevalve all. Tervisekaardil on sel ajavahemikul tehtud pea igapäevaselt sissekandeid, millest ilmnevad järelepärimised kaebaja tervise kohta, aga ka talle määratud ravi ja soovitused. Kaebajal on õigus selles, et vanglale kahjunõude esitamise ajaks (23. november 2021) ei olnud täiendavaid uuringuid talle veel tehtud, kuid röntgeniuuring tehti 25.11.2021 ning laborianalüüsid detsembri alguses.
17.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja jätnud kaebusega hõlmatud ajavahemikus (5.-22. november 2021) kaebaja terviseprobleeme õigusvastaselt tähelepanuta ega ole rikkunud talle VangS § 52 lg-st 2 tulenevaid kohustusi – kaebaja terviseseisundit on järjepidevalt kontrollitud ning tervisekaardi väljavõttest ilmneb ravi määramine ja nõuanded parema enesetunde saavutamiseks.
18.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kahju hüvitamise eeldused pole täidetud – puudub vastustaja tegevuse õigusvastasus ning lisateki osas pole kaebaja ka kasutanud oma õiguse kaitseks tõhusat esmase õiguskaitse võimalust (kohustamisvaie vanglale). Kaebus tuleb eeltoodut arvestades jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kandnud menetluskulusid 20 euro ulatuses (tasutud riigilõiv, tl 30) ning see kulu jääb tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
8(9)
3-22-243
20.Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimikusse kogutud dokumendid (sh ka kaebaja enda esitatud kaebus) sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta ning menetluse osaline kinniseks kuulutamine ei oleks otstarbekas ega eesmärgipärane. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning praegusel juhul puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu. Kohus märgib, et menetlusväline isik ei või tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga (HKMS § 89 lg 2).
21.Kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime otsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).