X. X. kaebus Transpordiameti 20.10.2021 otsuse nr 7.11721/23599-2 ja 06.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning riigiteel nr 17192 Simuna-Vaiatu mnt 28.85 km asuva mahasõidutee seadustamiseks ja teeregistrisse kandmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X., volitatud esindaja Birje Kalmus Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Ege Stiina Järvmägi
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus nõuda vastustajalt välja nimekiri mahasõitudest Simuna-Vaiatu teelõigul Vaiatust Sadalani.
2.Jätta rahuldamata vastustaja taotlus kuulata kaebaja vande all üle.
3.Jätta kaebus rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.06.2022 a.
1.Transpordiamet jättis 20.10.2021 otsusega nr 7.1-1721/23599-2 rahuldamata Jõgeva vallas riigitee nr 171792 28,849 km ristumiskoha ehitamise taotluse. - Transpordiameti ülesanne on tagada ohutu liiklemine. Omavoliliselt rajatud 28,849 km ristumiskohta ei saa käsitleda ajaloolise juurdepääsuna. Juurdepääs toimus varem ca 9 m loode pool Xxxx kinnistu kaudu, mitte Xxxxx kinnistu kaudu, kus paikneb omavoliline ristumiskoht täna. Ka ei annaks Transpordiamet nõusolekut selgelt üledimensioneeritud ristumiskohale, sest võtaks sellega riigitee aluse maa ulatuses omaniku ülesannete täitmisel ebaproportsionaalseid kohustusi. - Omavolilise juurdepääsu kujunemine km 28,849 ristumiskohas on olnud lühiajaline ja vastuolus kehtivate normide ja juhisega. Xxxxx kinnistu on maatulundusmaa, kus 2010. aasta aerofoto kohaselt oli ristumiskoha kasutus vähene või puudus. 2011. aastal oli asukoht vähesel määral ja pikemas lõigus kasutuses juurdepääsuks maatulundusmaale. Alates 2013. aastast on toimunud tegevuse intensiivistumine, kuid juurdepääsu asukoht oli ebamäärane. 2019. aasta ehitusloa eelnõus selgus omavoliline tegevus ehk ristumiskoha rajamine. Ehitusloa kooskõlastuses fikseeriti poolte 1(7)
kokkuleppel tingimus liikluslahenduse seadustamiseks ristumiskoha likvideerimisega. Xxxxx kinnistule on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele asukohalt 29,02 km. - Ristumiskohtade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 150 meetrit. Uus ristumiskoht oleks võimalik rajada näiteks kõlviku piirilt (joonis 6), samuti on võimalik juurdepääs lahendada olemasolevatelt ristumiskohtadelt 28,818 ja 29,02 km. Projektiosasid, mis leevendust ei võimalda, ei ole Transpordiametiga kooskõlastatud. Taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda mahasõitu igasse talle sobivasse kohta. X. X. esitas 20.10.2021 otsusele vaide. Transpordiamet jättis 06.12.2021 vaideotsusega vaide rahuldamata. Amet täiendas, et Xxxxxx küla on ajalooline ridaküla. Asjakohane ei ole kommenteerida ajalooliste ristumiskohtade vahekaugusi, mis on kujunenud tänasega võrreldes oluliselt teistsuguses liikluskeskkonnas. Ajalooliste ja teeregistris registreeritud ristumiskohtade osas ei ole proportsionaalne ristumiskohtade kaugusi ümber määrata. Tingituna asulavälisest liikluskeskkonnast ei ole proportsionaalne kehtestada kiiruspiirangut 50 km/h. Kirjeldatud tingimustes (katte laius 6,8 m, sirge hea nähtavusega 3 km pikkune teelõik) eeldaks kiiruspiirangu kehtestamine olulisi muudatusi liikluskeskkonnas (nt tee ristlõike ümberehitamist kitsamaks, liiklust rahustavate meetmete kombineeritud rakendamist jne). Vastasel juhul halvendaks liikluskeskkonnale mittevastava kiiruspiirangu kehtestamine oluliselt riigitee ohutust, kuna liiklejate käitumine (sõidukiiruse ja -võtete valik) ei oleks seal kaasliiklejate jaoks etteaimatav. Xxxxx katastriüksusele pääsemiseks on piisavalt alternatiivseid võimalusi.
2.X. X. esitas 05.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 20.10.2021 otsuse nr 7.1-1721/23599-2 ja 06.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning riigiteel nr 17192 Simuna-Vaiatu mnt 28.85 km asuva mahasõidutee seadustamiseks ja teeregistrisse kandmiseks.
1.Kaebaja on Xxxxxx külas asuva Xxxxx kinnistu omanik alates 2003. aastast. Tegemist on ajaloolise asulakoha ja vana talukohaga. Talukoha juurde pääsemiseks on kogu kaebaja eluea jooksul kasutatud sama juurdepääsu, mille seadustamist kaebaja soovib. Kaebaja kasvatab talukompleksis lihaveised ja kõrval asub haritud põllumaa. Ka pärast maantee rekonstrueerimist 2010. aastal jätkus talukompleksile juurdepääs samast kohast – 28,85 km mahasõidust. Kaebaja on andnud Xxxxx kinnistule osalise hoonestusõiguse OÜ Xxxxxxxxxx kasuks, ligipääsu ja mahasõiduga maantee 28,85 km-lt.
2.Kuivõrd kaebaja on juurdepääsu kogu eluaja vältel kasutanud, on haldusmenetluse alustamine kaebaja jaoks üllatuslik. Kaebajale on Teeregistrist selgunud, et kõiki mahasõite sellest ei selgugi ja isikul ei ole võimalik teada saada, kas tema mahasõit on ametlik või omavoliline. Kaebaja ei osanud seetõttu ka varem reageerida.
3.Kaebaja ei soovi ristXxxx ehitamist, vaid üksnes olemasoleva mahasõidu edasist kasutamist.
4.Ristumiskoht ei ole omavoliline. Vastustaja on kaardimaterjaliga tutvudes eksinud koordinaatide sisestamisega.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus jätab rahuldamata poolte taotlused tõendite kogumiseks. Asjas puudub vajadus koguda tõendeid selle kohta, millised on teised seaduslikud või ebaseaduslikud mahasõidud Simuna-Vaiatu teelõigul Vaiatust Sadalani (kaebaja 28.03.2022 taotlus). Ainus mahasõit, mille lähedusele vastustaja on tuginenud, on Xxxx kinnistul, mille kaotamist kaebaja tõenäoliselt ei soovi, kuna kaebaja on ka Xxxx kinnistu omanik. Arvestades ka vastustaja pakutud alternatiivi (vaidlustatud haldusakti joonis 6) ei välista muud mahasõidud uue ristumiskoha rajamist. Täiendavalt selgitab kohus, et vastustaja mistahes võimalik ebaõige halduspraktika teiste mahasõitude seadusta2(7)
misel või seadustamata jätmisel ei mõjuta kaebaja õiguseid. Kaebajal on õigus üksnes sellele, et tema kinnistu osas otsustatakse ristumiskohale kooskõlastuse andmine õiguspäraselt. Kohus jätab rahuldamata ka vastustaja taotluse kaebaja vande all ülekuulamiseks. Asja lahendamine ei sõltu sellest, millal kaebaja kui füüsiline isik enda kasutatava mahasõidu n.ö omavolilisusest teada sai, sh kas see toimus 2019. või 2021. aastal. Kaebaja on esitanud ka seisukoha, et asjas võib olla otstarbekas teha vaatlus, ilma selget taotlust vormistamata. Kohus vaatluse otstarbekusega ei nõustu. Asjas ei ole vaidluse all Xxxxxx küla kui ridaküla või ahelküla iseloom, s.o talukohad asuvad piki maanteed. Ka ei ole vaatlusega võimalik tuvastada ega ümber lükata liiklusohutuse küsimusi. Juba kaardimaterjalist nähtub, et tegemist on üsnagi sirge teelõiguga ning pooled ei vaidle selle üle, et kiirus sellel lõigul on 90 km/h. Küsimust, kas leevendusmeetmena on otstarbekas ja kaalutud lahenduseks kiiruse vähendamine, ei ole võimalik tõendada vaatlusega.
5.Kohus nõustub vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses sedastatuga ega korda neid HKMS § 165 lg 2 alusel täies ulatuses. Kohus peab esmalt vajalikuks selgitada vastustaja volitusi ja kaalutlusruumi ulatust. Alates 01.07.2015 tunnistati kehtetuks teeseadus (EhSRS § 31 p 3) ning teega seotud küsimusi reguleerib EhS 11. peatükk (§ 91 jj). EhS § 97 lg 1 sätestab, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Kohus leiab, et üldnormidena kohalduvad tee-ehitusele ka EhS üldnormid: - EhS eesmärk on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus (§ 1). - Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale ega keskkonnale (§ 8). - Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul ehitise toimivust ja koostoimimisvõimet ning ühilduvust (§ 11 lg 1 ja lg 2 p 9). - Kaalutlusõiguse osaks on ka, kas ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (vt analoogia korras § 44 p 4). Arvestada tuleb sellega, et ehitusõiguslike normide rakendamisel tuleb tihti lahendada konflikte, mis tekivad ühelt poolt omaniku põhiõigusest oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning teiselt poolt naabrite või avalikust huvist, et ehitis ei kahjustaks ülemäära ohutust. Samadest põhimõtetest saab üldistatuna lähtuda ka käesolevas asjas.
6.EhS § 99 lg 4 alusel kehtestatud tee projekteerimise normid1 (vt lisa) sätestavad järgmist: - Ristumiskohad on ristmik ja mahasõit (p 5.2.1, lg 1). - mahasõit on sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi (samas, samuti lk 4 - MÕISTED); - Suurim mahasõitude arv on V klassi maanteel viis mahasõitu ühe kilomeetri kohta ühes sõidusuunas. Mahasõitude vähim omavaheline kaugus on 150 meetrit. Juhul, kui mahasõite on vaja rajada tihedamini, võib vastaval lõigul lubada sõidukite kiirust kuni 50 km/h (p 5.2.1 lg 3).
- Mahasõitude kulgemine peab olema sõiduki juhile nähtav või etteaimatav. Tuleb vältida järske üleminekuid, mida sõidukijuhil on raske tajuda. Projektlahendusega tuleb vähendada võimalike konfliktpunktide arvu, tagades seejuures võimalused nii läbivale kui ka pöördeliiklusele (5.2.2 lgd 1 ja 2). Kohus märgib, et pooled ei vaidle selle üle, et tegemist on teederegistri andmetel V klassi maanteega, kus kiiruspiirang on 90 km/h (vt ka tee projekteerimise normide tabel 1.1 ja vaidlustatud otsuse p 1.2).
7.Eeltoodust tuleneb, et mahasõidu paiknemisel ei ole siduva iseloomuga võimalik varasem juurdepääsutee. Tava on ennekõike tsiviilõiguse allikaks (TsÜS § 2), mistõttu ei ole Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika juurdepääsutee määramisel üheselt kohaldatav. Arvestada tuleb ka, et erinevalt kahest isikust (juurdepääsu soovija ja juurdepääsu võimaldaja) on praegune vaidlus ühelt poolt eraisiku ja teiselt poolt avalikku huvi esindava riigiasutuse vahel. See ei tähenda, et pikaajalise sissesõidutee olemasolu saaks jätta täiesti tähelepanuta. Haldusõiguse üheks põhiseaduslikuks printsiibiks on ka õiguskindlus, sh õiguspärase ootuse arvestamine (vt ka analoogia korras usalduse arvestamine, HMS § 67). Omanikul on õigus olemasoleva olukorra igakülgsele arvestamisele. Lisaks tuleb aga ka arvestada, millal, millise aja jooksul ja tingimustel toodud olukord on tekkinud ning kas on olemas ka leevendusmeetmeid. Ülekaalukas avalik huvi võib üles kaaluda ka omaniku õiguspärase ootuse – näiteks kiirtee rajamisel ei ole suuri sõidukiirusi arvestades võimalik tagada mahasõite otse kiirteelt ja ümbersõit võib osutuda varasemast pikemaks ja nõuda täiendavate kokkulepete sõlmimist.
8.Kohus ei sea kahtluse alla kaebaja väidet, et ta on Xxxx kinnistust lõunas, üle Xxxxx kinnistu viimasel paikneva talukohani oma eluaja jooksul sõitnud. Selle väite paikapidavusest ei sõltu ka käesoleva vaidluse lahendus. Teede projekteerimise normide (vt eelpool) nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavate maanteede projekteerimisel. Tee avalik kasutamine tähendab seda, et seda võib kasutada igaüks (EhS § 92 lg 5). Niisiis on mahasõitude kui ristXxxxalade rajamise reguleerimise ülesandeks, et tegemist oleks igale liiklejale äratuntava ristiXxxxalaga. Liiklusseaduse kontekstis on tegemist juurdesõiduteega, millel liiklemisel tekivad isikule teatud kohustused (nt LS § 17 lg 3). Seega ei oma tähtsust see, kui kinnistule on juurdepääsuks kasutatud ülesõitu põllult või läbisõitu metsast mistahes kohalt, mis ei ole avalikus liikluses liiklejana selliselt äratuntav. Mahasõiduks EhS mõttes ei saa käsitleda üksnes ajutisi või ühekordseid juurdepääsukohti, sest neid ei iseloomusta ehitisele iseloomulik püsivus. Nagu ka vastustaja on selgitanud, ei käsitleta mahasõitudena ka kohti, kust põllutöömasinad ajutiselt sõidavad teelt põllule või põllult ära. Kui kinnistul on olnud ajalooliselt mahasõit, mis on kasutusest välja langenud, st ei ole enam ärasõiduna äratuntav (teepeenar on katkestuseta), tuleb samas kohas uuesti mahasõidu loomiseks läbida ka vajalikud menetluslikud etapid.
9.HMS § 60 lg 2 sätestab, et kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Xxxxx kinnistu kuivatikompleksi osas on 27.08.2019 antud ehitusluba nr 1912271/23337 (kuupäev ja nr kontrollitud ehitusregistrist). Vastustaja on kohtuasjas korduvalt viidanud, et Xxxxx kinnistule on antud ehitusluba ehitamiseks, mis näeb ette vaidlusaluse mahasõidu likvideerimise (vastustaja vastuse lisa 2, liiklusskeem). Riigikohus selgitas 18.05.2022 otsuse nr 316-1562 punktis 20, et ehitusloa eelnõu kooskõlastamine tähendab ühtlasi ehitusprojekti kooskõlastamist, sest ehitusluba annab õiguse ehitada vaid loa andmise aluseks olnud projekti kohaselt (EhS § 12 lg 1 ja § 38 lg 1; vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.04.2021 otsus nr 520-12/9, p 51). 4(7)
Ehitusprojekti osaks oleva liiklusskeemile on märgitud, et liiklemiseks kasutatakse (sh teraviljakompleksi teenindavad masinad) Xxxx kinnistu mahasõitu 28,81 km; ning registreerimata mahasõitu 28,85 km OÜ Xxxxxxxxxx ei kasuta ja see kuulub likvideerimiseks Xxxx kinnistu omanikule. Ka ehitusprojekti seletuskirjas on toodud: Xxxxx kinnistule (p 1.1.1 ehitise asukoht) rajatava kuivatikompleksi krundile on juurdepääs tagatud olemasolevate teedega Xxxx kü-lt (p 2.2.1); rajatava teraviljakompleksi juurdesõidutee on Xxxx kinnistu juurdepääsutee, mis jääb käsitletavast kompleksist loodeküljele (p 2.6.1); prügiautode juurdepääs on Xxxx kinnistu juurdepääsutee teelt (p 2.7.4); Päästemeeskonna juurdepääs on Xxxx kinnistu juurdepääsutee teelt (p 5.8). Xxxxx kinnistu kuivatikompleksi osas ei ole veel väljastatud kasutusluba, sh on vastustaja kahel korral kasutusloa kooskõlastamisest keeldunud. Seega on ehitusluba jätkuvalt kehtiv haldusakt ning juhindumiseks kohustuslik ka kaebajale endale. Kohus märgib, et samad asjaolud on teada ka kaebajale endale, sest kaebuse lisana 3 on esitatud Transpordiameti 23.04.2021 kiri, mille omakorda lisadeks 3 ja 9 on sama liiklusskeem ja projekti seletuskiri. Projekti tellijaks on Xxxxxxxxxx OÜ, kelle kontaktisikuks on Y. Y., kes on kaebaja poeg (kaebuse lisa 3, Transpordiameti kiri). Olukorras, kus kehtiv haldusakt näeb ette vaidlusaluse mahasõidu likvideerimise, ei ole vastuolus haldusaktiga, ilma selle muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlemata võimalik ka mahasõitu muul viisil seadustada. Kasutusloaga võib olla kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga võimalik ehitusloast kõrvale kalduda, sealjuures ammendub kasutusloaga ka ehitusloa kehtivus. Ka võib olla võimalik vaidlustada nii kasutusloa andmisest keeldumist kui ka kooskõlastust, mis vältimatult takistab kasutusloa andmist (HKMS § 45 lg 3). Kuivõrd pooled on tulnud ka sisulise vaidlusega kohtu ette, peab kohus vajalikuks analüüsida küsimust sisuliselt.
10.Pooled on tuginenud, st kaebaja kaebuse lisades 4 (omakorda lisa 3), 7 ja 8 ning vastustaja vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuse Maa-ameti kaardiserveri materjalidele. Asjaoludega tutvumiseks kontrollis kohus samuti Maa-ameti kaardi kaardirakendusi2, ennekõike Teeregistrit3. Kontrollides Xxxxx kinnistut, Xxxxxx külas (katastritunnusega 24701:001:1371), avaneb just vaidlusaluse mahasõidukoha juures lillal täpil vajutades maaüksuse infopäring, mille alaleht „Metainfo“ sisaldab ka poolte esitatud ortofotosid ajavaheXxxxs 1993-2020. aastani, samuti ajaloolisi kaarte lisaks vastustaja tuginetud 1989. aasta kaardile ka varasemaid fotokaarte ja plaane 1970.-test aastatest, mis on esitatud ka kaebuse lisas 4 (omakorda selle lisas 3).
11.Sisuliselt on kaebaja eesmärgiks, et Xxxx ja Xxxxx kinnistul oleksid eraldi mahasõidud maanteele. Nagu nähtub kaebuse lisast 2 ja mida kohus kontrollis ka kinnistusraamatust, on kaebaja nii Xxxx kui ka Xxxxx kinnistu omanik. Kaebaja elukohaks on Xxxx kinnistu (kaebusest) ning kaebaja tegeleb äritegevusega Xxxxx kinnistul (kasvatab lihaveiseid ja harib põldu). Kohus saab aru inimlikust soovist, et koduõu ja äritegevus oleks eristatud. Küll aga võib see soov sattuda vastuolu avaliku huviga, sh selles huvides sätestatud piirangutega, et maanteel ei oleks pidevalt mahasõite ning vajadusel koondataks liiklus kogujateedele. Esmalt tuleb asjas lahendada küsimus, kas ajalooliselt on Xxxxx ja Xxxx kinnistutele olnud eraldi mahasõidud ning kui mahasõite on üksnes üks, siis kumma mahasõiduga on tegemist. Kohus lähtus selle kontrollimisel haldusaktis ja kaebuse lisas 4 sees olevas lisas 3 (Y. Y. kiri vastustajale) toodud kaartidest, mille kontrollis üle ka Maa-ameti kaardiserverist (vt viide kohtuotsuse eelmises punktis).
Kohtule nähtub kaardimaterjalist läbivalt, et Xxxx ja Xxxxx kinnistu osas on olnud vaid üks mahasõit selles kohas. Üks mahasõit nähtub 1970. aasta topokaardilt (1:10 000, kaardiserveris toodud viide; ka kaebuse lisa 1; 1976. aasta fotoplaan (1:10 000, kaardiserveris toodud viide, ka kaebuse lisa 4, mille lisa 3, lk 2 alumine foto) ning 1989. aasta katastrikaart (1:10 000), millele on tuginetud nii haldusaktis (joonis 1a) kui ka kaebaja poolt kaebuse lisa 4, mille lisa 3, lk 2 ülemine foto). Üksnes ühe tee olemasolu kinnitab ka kaardiserverist kättesaadav 1977. aasta fotokaart (1:10 000). Niisiis ei ole olnud Xxxxx ja Xxxx kinnistutel eraldi, väikeste vahemaadega mahasõite. Xxxx kinnistu mahasõidu järjepideva olemasolu ja kasutuse üle puudub käesolevas asjas ka vaidlus ning kaebaja ka ei väida, et likvideerida tuleks Xxxx kinnistu mahasõit. 2010. ja 2013. aasta ortofotode võrdluses (vt kaebuse lisa 4 lisa 3 ja vaidlustatud haldusakti joonised 2 ja 4, samuti kaardiserver) on Xxxx kinnistu kagunurka lisandunud hoone (ait), milleni Xxxxx kinnistu mahasõit võimaldaks sirget liiklemist. Selle hoone kuju on vastavuses ka Xxxx kinnistu kagunurgas oleva n.ö astmega. Kohus kontrollis eelnevalt viidatud kaarte kaardiserverist koos tänaste katastripiiridega. Kohtule nähtub toodud piiridest üheselt, et kaardimaterjalil toodud mahasõit on asunud Xxxx ja Xxxxx kinnistu piirist põhjapool ehk Xxxx kinnistul ja kulgenud viidatud hoonest (aidast) põhja poolt mööda. Sama nähtub ka 1993. aasta aerofotolt (kaebuse lisa 4 lisa 3 lk 3 ülemine foto). Seega isegi juhul, kui on nihkes 1989. aasta katastrikaart, ei saa pidada usutavaks, et samal ajal on nihkes ka kõik muud varasemad kaardid ja aerofotod mahasõidu paiknemise osas Xxxx kinnistul ja kulgemisel hoonest põhjapoolt mööda. Kohus leiab, et ka see kinnitab, et ühe (ajaloolise) mahasõiduna on kinnistute piiril olnud üksnes Xxxx kinnistu mahasõit. Vastustaja on lisaks tuginenud ka 1989. aasta katastrikaardile (haldusakti p 2.2), leides, et punktiir viitab Xxxxx kinnistu hoone juurdepääsule Xxxx kinnistu kaudu ning Xxxx kinnistu juurdepääs on ajas nihkunud piki teed põhja poole. Kohus nõustub joonisel 1b kujutatuga, sealjuures vastab ka tee kurv pigem pikendusele, mis viib Xxxx kinnistu mahasõiduni, mitte Xxxxx kinnistu mahasõiduni.
12.Kohus sedastas eelnevalt, et mahasõiduks ei ole EhS (ega juurdesõiduteeks LS) mõttes mistahes koht, mida isik kasutab maanteelt kõrvale sõitmiseks, olgu siis üle põllu, välja, metsa vms. Mahasõiduks ei ole ka üksikutel kordadel, nt konkreetse põllu harimiseks või objekti hooldamiseks harva kasutatav mahapööre avalikult teelt. Mahasõit peab olema igale liiklejale selgelt äratuntav, et sellele saaksid ka rakenduda LS juurdesõiduteele laienevad õigused ja kohustused. Kohus ei nõustu kaebajaga, et aerofotod kinnitavad Xxxxx kinnistul konkreetse mahasõidu olemasolu. Haldusaktis esitatud ortofotodest nähtub kohtu jaoks, et 2010. aastal puudus Xxxxx kinnistu nurgal maantee ääres selgelt eristuv mahasõit. On võimalik, et seda kohta kasutati põllutöömasinate poolt põllul töötamiseks ja ümberpööramiseks. Sama kinnitab ka vastustaja 2011. aasta foto sõidukist. Sealjuures ei oma tähtsust selle foto tegemise täpne aeg, kuivõrd see tõendab üheselt, et kinnistul ei ole alati olnud vaidlusaluses kohas juurdepääsu – vastasel juhul oleks juurdepääsu fotol näha. 2013. aasta ortofotolt nähtub, et sellesse kohta on tekkimas mitu rada jälgi, kust liigutakse erinevaid marsruute pidi üle Xxxxx kinnistu. Ortofotol on võrdlusena ka äratuntav, millised on mahasõidud nt Xxxx kinnistul ja üle maantee paikneval kinnistul – mahasõidud on kindlapiirilised ja teega sarnanevad. Xxxxx kinnistule viivad rajad on aga ajas muutuvad. Kaebuse lisa 4 lisas 3 (lk-d 3-4) on toodud ortofotod aastatest 2002 ja 2007. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et neist ortofotodest ei nähtu mahasõitu. 2002. aasta ortofotol ei ole Xxxxx kinnistu talukohalt tulev tee ühendatud teepeenraga, vaid on suunatud Xxxx kinnistule. Hoone (aida) nurgast Xxxxx kinnistu teepeenrani mahasõidule viitav trajektoor puudub. Küll ei ole välistatud, et Xxxx ja Xxxxx 6(7)
kinnistu piirilt sõideti põllule. Ka 2007. aasta ortofotol on Xxxxx talukohast tulenev tee suunatud Xxxx tee mahasõidule. Jällegi on võimalik, et seda kohta on kasutatud põllutöömasinate põllulesõiduks, aga erinevad kohad ja trajektoorid maantee servas viitavad, et tegemist ei ole ühe, kindlas kasutuses ja väljakujunenud mahasõiduga. Sarnase jäljega teed kulgevad ka risti üle põllu, kuigi neid ei saa käsitleda teena.
13.Kaebaja leiab ka, et vaidlusalune mahasõit on nähtav ka kehtivast detailplaneeringust (kaebuse punkt 3.5.2), mille ilmestamiseks on esitatud kaebuse lisana 9 üldplaneeringu väljavõte. Kohus leiab, et kaebaja on andnud dokumendile „Üldplaneeringu väljavõte (4)“ eksliku tähenduse. Kaardil toodud õrnad hallid jooned kattuvad, sh üle maantee, Xxxx kinnistu ja järgmise põhjapoolse kinnistu osas (v.a eelmises punktis viidatud aida väljalõige) katastripiiridega, mitte ei ilmesta maantee mahasõite (vrdl poolte esitatud ortofotod). Xxxx kinnistule viib õrn helehall joon, kuid jooniselt on võimatu järeldada, kas see suubub maanteele kui mahasõit või mitte. Arvestades üldplaneeringu üldistusastet, tuleb silmas pidada, et vaidluse all ei ole, et selles kohas on ajalooliselt vähemalt üks mahasõit, kuid kohus sedastas eelnevalt, et see mahasõit on kulgenud Xxxx kinnistult.
14.Mahasõidutee seadustamata jätmine ei saa rikkuda ka kaebaja varalisi või muid sarnaseid õigusi OÜ Xxxxxxxxxx kasuks hoonestusõiguse seadmise küsimuses. Vastustaja vastuse lisa 2 kohaselt tellis teravilja kuivatikompleksi Xxxxxxxxxx OÜ, kelle kontaktisikuks on Y. Y.. Nagu kohus eelnevalt sedastas, siis, ehitusprojekti osaks oleva liiklusskeemi ja seletuskirja kohaselt on läbivalt leitud, et juurdepääsutee tagatakse Xxxx kinnistult ning Xxxxx kinnistul olev registreerimata mahasõit likvideeritakse. Ehitusobjekti ehitaja või tellija, samuti kinnistu omanik pidid selle lahendusega siis arvestama. Seetõttu ei ole võimalik ka tugineda, et Xxxx kinnistu kaudu juurdepääsu tagamine on ebamugav, kuivõrd hoonestusõiguse omanik on ise selle lahenduse KOVile ja vastustajale välja pakkunud.
15.Vastustaja on välja pakkunud ka asjakohased leevendusmeetmed: (1) ehitusloakohase lahenduse ehk Xxxx kinnistu juurdepääsu kasutamine; (2) uue ristumiskoha paiknemine kuivatikompleksi ja põllumaa piiril või ka (3) Xxxxx kinnistu kaudu kaugemalt. Asjaolu, et Xxxxx kinnistu kaugemat juurdepääsu ei ole kasutatud juurdepääsuna talukohale, ei tähenda seda, et tegemist ei oleks vastustaja poolt pakutud ühe asjakohase alternatiiviga. Kohus nõustub ka vaideotsuse punktis 6 tooduga, et kiirusepiirang sellises keskkonnas ei oleks liiklejale ettenähtav (sirgel hea nähtavusega teelõigul) ning nõuaks ka liikluse muude meetmete kaudu täiendavat piiramist. Kohus nõustub ka sellega, et uue mahasõidu rajamine ei ole vältimatult vajalik, sest sisuliselt on tegemist ühe omaniku kahe kõrvuti kinnistuga, mis tähendab, et kinnistute vastastikusel kasutusel ei ole piiranguid. Kinnistule on antud ehitusluba, mis näeb ette vaidlusaluse mahasõidu likvideerimise ja Xxxx kinnistu mahasõidu kasutamise, mistõttu puudub kaebajal õigustatud ootus, et tal on võimalik ehitusloaga vastuolus olev lahendus seadustada.
16.Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata ja HKMS § 108 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.