lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-331/15

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-331/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1774
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 207 lg 2Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 47 lg 2Kohtueelne menetlusRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedRVastS § 17 lg 3Taotluse või kaebuse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-331/11Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium04.04.20223-22-331/12Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja05.04.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 13. mai 2022, Tartu 3-22-331 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses seljavöö väljastamata jätmisega Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu

5.aprilli 2022. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni p-de 2-5 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 20 000 eurot väljamõistmiseks seoses seljakorseti mitteväljastamisega. Kaebaja sai 2012. aastal vastuse, et talle on meditsiiniliselt näidustatud seljakorsett. Kaebaja palus vanglat väljastada talle seljakorsett, kuid vangla keeldus. Kaebaja kannatas mitu aastat valu ja ei saanud käia igapäevaselt üks tund päevas värskes õhus jalutamas. Kaebajal ei ole möödunud kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamiseks taotluse esitamisest. Kaebaja pöördus nii haldus- kui ka maakohtu poole pärast seda, kui sai kätte seljakorseti

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
29.
detsembril 2017. a. Koos kaebusega esitas J. Kolesnikov menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 5. aprilli 2022 a. määrusega J. Kolesnikovi taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), lõpetas menetluse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist pooleteise aasta vältel seljavöö väljastamata jätmise eest

(resolutsiooni p 2), tagastas ülejäänud osas J. Kolesnikovi kaebuse (resolutsiooni p 3) ja jättis J. Kolesnikovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 5).

2.1.Halduskohus selgitas, et J. Kolesnikov esitas 17. novembril 2021 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks selle eest, et ta pidi mitu aastat igapäevaselt kannatama ilma seljakorsetita valu. Tartu Vangla jättis 13. jaanuari 2022. a otsusega nr 1-13/359-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on ületatud ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Halduskohus oli Tartu Vanglaga ühte meelt, et J. Kolesnikov pidanuks väidetavat kahju tekitamist seljavöö väljastamata jätmisega mõistma juba ajal, mil talle väljastati seljavöö, s.o 29. detsembril 2017. Kuivõrd riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 seob taotluse esitamise tähtaja kulgemahakkamise kahjust teadasaamisega ja seljavöö väljastamise hetkest oli vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks möödunud 3 aastat ja 11 kuud, esitas kaebaja vanglale taotluse hilinenult. Asjaoludest ei nähtu, et kaebajal oleksid esinenud mõjuvad põhjused kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust, kuna Tartu Vangla tagastas õiguspäraselt kaebaja kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja ei märkinud 17. novembri 2021. a kahju hüvitamise taotluses, et talle tekkis mittevaraline kahju ka jalutuskäikudest ilmajäämisega seoses, mistõttu on tal 17. novembri 2021. a taotluse esitamisel ka selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Halduskohus tagastas J. Kolesnikovi kaebuse osas, milles ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemiku 2014 kuni 28. juuni 2016 eest halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.
2.2.Kaebaja esitas varasemalt, s.t 4. oktoobril 2018 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/175-1 selle eest, et kaebajale ei võimaldatud vanglas pooleteise aasta vältel seljavööd, kaebaja pidi kannatama valu ja ei saanud käia väljas. Tartu Vangla jättis 27. novembri 2018. a otsusega nr 1-13/175-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vaatamata sellele, et vangla jättis õiguspäraselt kaebaja 17. novembri 2021. a kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ning J. Kolesnikov ei ole pärast 4. oktoobril 2018 esitanud vanglale taotlust kahju hüvitamiseks selle eest, et alates 2014. aastast ei saanud kaebaja seljavöö puudumise tõttu käia jalutamas, on kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus osas, milles kaebaja nõudis hüvitist pooleteise aasta vältel seljavöö väljastamata jätmise, jalutuskäikudest ilmajätmise ja valu põhjustamise eest. Kohus mõistab, et tegemist on perioodiga, mis eelnes vahetult enne seljavöö väljastamisele ehk 29. juuni 2016 kuni 29. detsember 2017. Kuivõrd kaebaja sai 27. novembri 2018. a otsuse nr 1-13/175-2 kätte 29. novembril 2018, on kaebuse esitamisega ilmselgelt ületatud 30-päevane tähtaeg hüvitamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja palub tähtaja ennistamis, kuna ta ei lõpetanud õiglase hüvitise saamiseks oma tegevust. Kaebaja pöördus halduskohtu poole kaebusega haldusasjas nr 3-18-2383 ja maakohtu poole asjas nr 2-18-1624. Riigikohus tegi lahendid asjades nr 2-21-922 ja 3-21-30. Asjades nr 3-19107 ja 3-19-2077 tehti õiglased otsused. Kaebajal ei ole advokaati ning kuna tal on probleemid mäluga ja arusaamisega, ei tea ta kuidas õigesti ja nõuetekohaselt tegutseda. Kaebaja väljatoodud asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebajal oleks kaebuse esitamisel esinenud takistusi. Kolmeaastase kaebetähtaja jooksul esitas kaebaja seljavöö mitteväljastamisega seoses mittevaralise kahju hüvitamiseks avaldusi halduskohtule ja maakohtule. Kaebuse esitamist ei saanud takistada advokaadi puudumine. Kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ja esitanud tähtaegselt kaebusi, mistõttu on halduskohus veendunud, et kaebaja oli võimeline tähtaegselt kaebuse kohtule esitama ja kaebetähtaja ületamist ei saa tulenevalt kaebaja isikust ja tema kogemustest lugeda õigustatuks. Halduskohus lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel menetluse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist pooleteise aasta vältel seljavöö väljastamata jätmise eest.
2.3.Kaebuse tagastamise tõttu jääb taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
5.aprilli 2022. a määruse tühistamist, riigilõivu tasumisest vabastamist ja advokaadi andmist. Määruskaebuses märgib kaebaja, et telerist kuuldu kohaselt võib kahjunõude esitada kümne aasta jooksul. Kaebaja on kindel, et advokaat saab seda kohtule paremini selgitada. Kaebaja ei istunud niisama ega löönud käega. Ta esitas samal ajal kahjunõudeid halduskohtule ja maakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuses sisalduva J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks (I) ning seejärel võtab seisukoha määruskaebuse osas (II). (I) Määruskaebuses palub kaebaja anda talle advokaat, kes oskab paremini selgitada kohtule kahjunõude esitamise tähtaega. Kuna kaebaja ei ole riigi õigusabi taotlust rohkem põhjendanud ning on iseseisvalt esitanud tähtaegse määruskaebuse, mõistab ringkonnakohus, tuginedes HKMS § 2 lg-le 4, et kaebaja soovib advokaati enda esindamiseks määruskaebemenetluses riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel. RÕS § 7 lg 1 p-i 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning sama paragrahvi p 6 alusel ei anta riigi õigusabi kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 6 nimetatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. J. Kolesnikov esitas iseseisvalt halduskohtule kaebuse, kaebuse täienduse ja ringkonnakohtule määruskaebuse, kus on suutnud enda seisukohad ja põhjendused kohtule vajalikul määral arusaadavaks teha. J. Kolesnikov ei esitanud ringkonnakohtule asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et ta ei ole enam määruskaebemenetluses võimeline enda õigusi kaitsma. Samuti taotleb kaebaja halduskohtule esitatud kaebusega mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist, mis on riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Kuna vaidlus puudutab kaebaja tervislikku seisukorda ja temale meditsiinilise abivahendi väljastamise aega, ei esine asjas tungivat avalikku huvi, et kaebajale oleks vajalik määrata riigi õigusabi. Halduskohtu uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab haldusasja lahendav kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks ajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika, mistõttu kahjunõude esitamise tähtaja selgitamiseks ei ole põhjendatud osutada kaebajale riigi kulul õigusteenust. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohtus J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. (II)
5.Ringkonnakohtu hinnangul kuulub Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2022. a määruse peale esitatud määruskaebus tagastamisele.
6.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
7.Kaebaja taotles halduskohtu kaudu Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist, kuna vangla ei väljastanud kaebajale pikema aja vältel seljavööd ja kaebaja kannatas seetõttu valu. Halduskohus selgitas välja kohtueelse menetluse asjaolud ja vastavatest materjalidest nähtub, et seljavöö väljastati kaebajale 29. detsembril 2017. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise nõuded seoses seljavöö väljastamata jätmisega 4. oktoobril 2018 ja 17. novembril 2021.
4.oktoobri 2018. a nõudele 27. novembril 2018 vastuse saamise järgselt, ei esitanud kaebaja halduskohtule kaebust 30 päeva jooksul. 17. novembril 2021 esitatud kahjunõude vangla aga

tagastas, kuna kaebaja ei järginud kahjust teadasaamisest kolmeaastast tähtaega kahjunõude esitamiseks. Kahju hüvitamise nõude esitamisele sätestab vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohustusliku kohtueelse menetluse ning HKMS § 47 lg 2 tähtaja, mille jooksul saab kahju hüvitamise nõude osas tehtud haldusorgani otsust vaidlustada halduskohtus. Kaebaja ei järginud hüvitamiskaebuse esitamise tähtaega ning asjaolude pinnalt ei teki kahtlust, et kaebajal oleks esinenud mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamise tähtaja ületamiseks. Kuigi ka ringkonnakohus ei leia, et kaebaja oleks halduskohtumenetluses kogenematu ning ei saaks aru seadusega sätestatud kaebuse esitamise tähtaegades, sisaldas Tartu Vangla 27. novembri 2018. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus õiguspärast viidet nimetatud keelduva otsuse vaidlustamise tähtajale. Kuna kaebaja tähtaegselt halduskohtule kahju hüvitamise nõuet sisaldavat kaebust ei esitanud ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused, tagastas halduskohus õigesti kaebaja nõude mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks seoses seljavöö väljastamata jätmisega perioodil 29. juuni 2016 kuni 29. detsember 2017.

8.Asjaolu, et kaebaja pöördus samal ajal, s.t aastatel 2017-2020 mitmel korral maa- ja halduskohtu poole, ei tähenda, et kaebaja võis mööda lasta vanglale esitatava kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja. RVastS § 17 lg 3 näeb ette, et taotlus kahju hüvitamiseks tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigikohus selgitas 12. mai 2017. a otsuse nr 3-3-1-9816 p-s 10, et nimetatud normi sõnastusest nähtub, et kui kahju tekkimine ning tekitanud isik on kahjunõude esitajale teada või pidi teada olema, kohaldub kolmeaastane tähtaeg. Ringkonnakohus leiab, et kahju hüvitamise nõude aluseks olevad kaebajat negatiivselt mõjutanud asjaolud selgusid kaebaja jaoks juba vanglale etteheidetava viivituse ajal. Nii eseme väljastamata jätmisega seostatav valu ja ebamugavustunne kui ka liikumisvõimaluste piiratus oli kaebuses kirjeldatud asjaoludel kaebaja jaoks igapäevaselt tajutavad. Kuna kaebaja võttis samme, et saavutada vangla poolt eseme väljastamine, siis oli kaebaja teadlik ka kahju põhjustanud isikust. Vastavalt hakkas ka kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg kulgema enne vangla poolt eseme väljastamist 2017. aastal. Tartu Vangla ja Tartu Halduskohtuga saab aga nõustuda selles 29. detsembril 2017, kui vangla väljastas talle seljavöö, oli kaebaja kaheldamatult teadlik nii tekkinud kahjust kui kahju tekitanud isikust. Seetõttu esitas kaebaja kahju hüvitamise taotluse vanglale hilinenult ning halduskohus tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist perioodil 2014 kuni 28. juuni 2016 seljavöö väljastamata jätmise eest, HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt.
9.Halduskohus jättis õigustatult vastu võtmata otsustuse kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas, kuna kaebuse tagastamise tõttu puudub menetlus, mille raames saaks kontrollida kaebuse menetlusse võtmise tingimusi.
10.Eeltoodud asjaolusid arvestades ning olukorras, kus halduskohus tagastas põhjendatult kaebaja kaebuse ning kaebaja esitatud määruskaebuses puuduvad kaalukad argumendid halduskohtu määruse tühistamiseks, on J. Kolesnikovi võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.
11.Eeltoodu alusel tagastab ringkonnakohus J. Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
5.aprilli 2022. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium