1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 9. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja taotleb vanglalt 20 000 euro suuruse kahjusumma väljamõistmist seoses seljakorseti mitteväljastamisega. X selgitas, et 2012. aastal sai kaebaja vastuse, et kaebajale on meditsiiniliselt näidustatud seljakorsett. Kaebaja palus mitu aastat vanglat väljastada kaebajale seljakorsett, kuid vangla keeldus. Kaebaja kannatas mitu aastat igapäevaselt valu ja ei saanud käia igapäevaselt üks tund päevas värskes õhus jalutamas. Kaebaja pöördus vangla poole, et sõlmida kompromissi, kuid vangla ei olnud sellega nõus, mistõttu on kaebaja sunnitud pöörduma kohtu poole ja nõudma hüvitist. Kaebaja viitas Tartu Vangla 13. jaanuari 2022. a vastusele nr 1-13/3592 rõhutades, et kaebaja ei nõustu vanglaga selles, et kaebajal on möödunud 3-aastane tähtaeg. Kaebaja pöördus nii haldus- kui ka maakohtu poole pärast seda, kui kaebaja sai 29. detsembril 2017 seljakorseti kätte. Koos kaebusega esitas X menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2.Vastusena kohtunõudele esitas Tartu Vangla 14. veebruaril 2022 Xi 17. novembri 2021. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/359-1 ning Tartu Vangla 13. jaanuari 2022. a otsuse nr 1-13/3592.
3.Tartu Halduskohus võttis 16. veebruari 2022. a määrusega haldusasja nr 3-18-2383 materjalide juurest praeguse haldusasja materjalide juurde 4. oktoobri 2018. a kahju hüvitamise taotluse
nr 1-13/175-1 ja Tartu Vangla 27. novembri 2018. a otsuse nr 1-13/175-2, jättis kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
4.X esitas 24. veebruaril 2022 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16. veebruari 2022. a määruse peale osas, milles kohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
5.X esitas 27. veebruaril 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse.
6.Tartu Ringkonnakohus tagastas 4. aprilli 2022. a määrusega Xi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 4 peale.
KOHTU SEISUKOHT
7.Esmalt märgib kohus, et Tartu Halduskohus kohustas 16. veebruari 2022. a määrusega kaebajat esitama kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse hiljemalt seitsme päeva jooksul määruse kättesaamist arvates. Võttes arvesse, et X sai halduskohtu 16. veebruari 2022. a määruse kätte 17. veebruaril 2022, tuli kaebajal kohtule vastata hiljemalt 25. veebruaril 2022. Kuna X esitas puuduste kõrvaldamise avalduse 27. veebruaril 2022, on avaldus esitatud kohtule hilinenult.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Et kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 16. veebruari 2022. a määruse peale määruskaebuse 24. veebruaril 2022 ning puuduste kõrvaldamise avalduse esitamise hetkeks ei olnud ringkonnakohus kaebaja määruskaebust lahendanud, leiab kohus, et kahepäevase hilinemisega esitatud puuduste kõrvaldamise avalduse menetlemine ei põhjusta menetluse viibimist ning seda on võimalik menetleda.
9.Tuginedes kohtule esitatud kaebusele ja puuduste kõrvaldamise avaldusele mõistab kohus, et X on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt seljavöö andmata jätmisega alates 2014. aastast ning sellest tuleneva inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Täpsemalt peab kaebaja inimväärikust alandavaks seda, et seljavöö puudumisest tulenevalt ei saanud ta käia jalutamas. Kaebaja sõnul tekkis tal seljavöö puudumisest ka tervisekahju, kuna pidi kannatama valu.
10.Kohus annab kõigepealt hinnangu kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisele (I) ja seejärel lahendab kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (II). Lõpuks otsustab kohus asja kinniseks kuulutamise ja võtab seisukoha esitatud menetlusabi taotluse osas (III). I
11.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
12.Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 2). Vangistusseaduse
(VangS) § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
13.RVastS § 18 lg 2 kohaselt võib juhul, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Vanglas kinnipeetaval isikul tuleb kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumiseks läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ning nõude tagastamise (läbi vaatamata jätmise) korral kohtueelses menetluses loeb kohus kohtueelse menetluse läbituks vaid olukorras, kus tagastamine (läbi vaatamata jätmine) on toimunud õigusvastaselt. Kui tagastamine (läbi vaatamata jätmine) oli õiguspärane, ei ole kinnipeetaval kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud.
14.Kaebaja esitas 17. novembril 2021 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks (nr 1-13/359-1), milles nõudis hüvitist selle eest, et pidi mitu aastat igapäevaselt kannatama ilma seljakorsetita valu, mille Tartu Vangla 13. jaanuari 2022. a otsusega nr 1-13/359-2 läbi vaatamata jättis. Kaebuse esitamine kahju hüvitamiseks seonduvalt seljakorseti väljastamata jätmise ja sellest tuleneva valu põhjustamisega oleks lubatav vaid juhul, kui taotlus on tagastatud (läbi vaatamata jäetud) ebaõigesti.
15.Tartu Vangla jättis 13. jaanuari 2022. a otsusega nr 1-13/359-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on ületatud ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tartu Vangla põhjendas, et arvestades, et seljavöö väljastati Xile
29.detsembril 2017, pidi ta hiljemalt sel päeval saama teada ka talle tekitatud kahjust. Kuivõrd kahjunõude esitas X alles 17. novembril 2021, oli kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ettenähtud kolmeaastane tähtaeg selleks ajaks juba möödunud. Kogu selle aja paiknes X Tartu Vanglas. Vangla dokumendihaldussüsteemi Delta kohaselt esitas X 2018. aastal Tartu Vanglale 480 kirjalikku pöördumist, 2019. aastal 439 pöördumist ning 2020. aastal 661 pöördumist. Arvestades Xi pöördumiste suurt hulka, pidi tal kahju hüvitamisel taotluse esitamiseks olema vanglas piisavalt aega. Seega ei ole Xil menetlustähtaja mööda laskmiseks esinenud mõjuvat põhjust ning vangla ei näe vajadust tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks Xi poolt.
16.RVastS § 17 lg-st 3 tuleneb nõue, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja 17. novembri 2021. a taotluse puhul määrav, kas taotlus kahju hüvitamiseks on vanglale esitatud kolme aasta jooksul arvates päevast, mil kaebaja kahjust teada sai või pidi teada saama.
17.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et väidetavat kahju tekitamist seljavöö väljastamata jätmisega pidanuks kaebaja mõistma juba ajal, mil talle väljastati seljavöö, s.t 29. detsembril 2017. See, et seljavöö puudumine võis kaebajale kahju tekitada, pidi olema talle mõistetav juba soovimatute mõjutuste tekkimisel. Ka tervislikus seisundis kõrvalekalle tekkimisel halvemuse suunas on see reeglina koheselt arusaadav. Kuivõrd RVastS § 17 lg 3 seob taotluse esitamise tähtaja kulgemahakkamise kahjust teadasaamisega ja seljavöö väljastamise hetkest oli antud juhul vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks möödunud juba 3 aastat ja 11 kuud, oli kaebaja esitanud vanglale taotluse hilinenult. Ka ei nähtu asjaoludest, et kaebajal oleksid esinenud mõjuvaid põhjuseid, mis võinuks tingida Tartu Vangla poolt kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise.
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitades 17. novembril 2021 vanglale kahju hüvitamise taotluse, ei läbinud kaebaja nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust, kuna Tartu Vangla on 13. jaanuari 2022. a otsusega nr 1-13/359-2 õiguspäraselt kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult tagastanud.
19.Lisaks märgib kohus, et kaebaja ei ole 17. novembri 2021. a kahju hüvitamise taotluses märkinud, et talle tekkis mittevaraline kahju ka jalutuskäikudest ilmajäämisega seoses, mistõttu on tal 17. novembri 2021. a taotluse esitamisel ka selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
20.Samas, nagu halduskohus viitas 16. veebruari 2022. a määruses, on kaebaja ka varasemalt, s.t
4.oktoobril 2018 esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/175-1 selle eest, et kaebajale ei võimaldatud vanglas pooleteise aasta vältel seljavööd, kaebaja pidi kannatama igapäevaselt valu ja ei saanud käia väljas, mille Tartu Vangla jättis 27. novembri 2018. a otsusega nr 1-13/175-2 rahuldamata. Seega saab öelda, et vaatamata sellele, et vangla jättis õiguspäraselt kaebaja 17. novembri 2021. a kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ning kohtule arusaadavalt ei ole X pärast 4. oktoobrit 2018 esitanud vanglale taotlust kahju hüvitamist selle eest, et alates 2014. aastast ei saanud kaebaja seljavöö puudumise tõttu käia jalutamas, on kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus osas, milles kaebaja nõudis hüvitist pooleteise aasta vältel seljavöö väljastamata jätmise, jalutuskäikudest ilmajätmise ja valu põhjustamise eest (kohus mõistab, et tegemist on perioodiga, mis eelnes vahetult enne 29. detsembrit 2017, mil kaebajale väljastati seljavöö, ehk 29. juuni 2016 – 29. detsember 2017).
21.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse osas, milles ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemiku 2014 – 28. juuni 2016 eest HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
22.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
23.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
24.Kaebaja on VangS § 11 lg-st 8 juhindudes enne kohtule kaebuse esitamist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist pooleteise aasta vältel seljavöö väljastamata jätmise ning sellest tuleneva inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest. Kohtueelset menetlust lõpetav lahend on Tartu Vangla 27. novembri 2018. a otsus nr 1-13/175-2. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Vangla 27. novembri 2018. a otsuse nr 1-13/175-2 kätte 29. novembril 2018. Seega on praeguses asjas kaebuse esitamisega ilmselgelt ületatud 30-päevane tähtaeg hüvitamiskaebuse esitamiseks.
25.HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2006. a määruse nr 3-3-1-26-06 p-st 12 nähtuvalt on ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määruse nr 3-3-1-75-08 p 16 kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.
26.X on 27. veebruari 2022. a puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et palub tähtaja ennistamist. Kaebusega kohtusse hilinemise põhjusena on kaebaja toonud esile asjaolu, et kaebaja ei ole lõpetanud õiglase hüvitise saamiseks oma tegevust. Kaebaja viitas, et pöördus halduskohtu poole kaebusega haldusasjas nr 3-18-2383 ja maakohtu poole asjas nr 2-18-1624. Seejärel tulid Riigikohtu lahendid asjades 2-21-922 ja 3-21-30. Asjades nr 3-19-107 ja nr 3-19-2077 tehtud otsused näitasid, et otsused võivad olla ka õiglased. Advokaati kaebajal ei ole. Kaebajal on probleemid mäluga ja arusaamisega, mistõttu ei tea ta, kuidas õigesti ja nõuetekohaselt tegutseda.
27.Kohus leiab, et kaebaja poolt välja toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebajal oleks kaebuse esitamisel esinenud takistusi. Eelnevat kinnitab nii kaebaja poolt väljatoodu kui ka kohtute infosüsteemist nähtuv, mille kohaselt esitas ta 3-aastase kaebetähtaja jooksul seljavöö mitteväljastamisega seoses mittevaralise kahju hüvitamiseks avaldusi halduskohtule ja ka maakohtule. Kaebuse esitamist ei saanud takistada ka kaebajal advokaadist esindaja puudumine, kuna halduskohtumenetluses saab kaebaja osaleda isiklikult. Et kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ning sealhulgas esitanud kohtule tähtaegselt sisuliselt menetletavaid kaebusi, on kohus veendumusel, et kaebaja oli ka käesoleval juhul võimeline kohtule tähtaegselt kaebuse esitama ning kaebetähtaja ületamist tulenevalt kaebaja isikust ja tema kogemustest ei saa lugeda õigustatuks. Kaebajal ei saa olla alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul ning Tartu Vangla 27. novembri 2018. a otsuses nr 1-13/175-2 toodud vaidlustamisviite järgimiseks puudub vajadus.
28.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning kohus jätab kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
29.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist pooleteise aasta vältel seljavöö väljastamata jätmise eest. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. III
30.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna käesoleva määruse puhul on tegu asjas tehtava lõpplahendiga, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
31.Samuti peab kohus vajalikuks kuulutada haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik
menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.