lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2886/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2886/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1300
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 3. mai 2022, Tartu 3-21-2886 Xi kaebus Justiitsministeeriumi 15. novembri 2021. a vastuse nr 11-7/6418-2 ja Tartu Vangla 15. novembri 2021. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/322-2 peale Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 2. veebruari 2022. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustajad Tartu Vangla, Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 2. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 1 ja 2 peale.
2.Tagastada Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 2. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 3 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik (HKMS 119 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt oli tal vanglas mitmeid probleeme ja ta proovis neid lahendada, kuid tulemuseta. Kaebaja esitas kõik kaebused koos esmalt Justiitsministeeriumile, kes saatis need vanglale. Kaebaja taotleb vanglalt materjalide välja nõudmist, mis on seotud Justiitsministeeriumi 15. novembri 2021. a vastusega nr 11-7/6418-2 ja Tartu Vangla 15. novembri 2021. a vaide tagastamise otsusega nr 1-11/3222. Kaebaja terviseprobleemide tõttu on raskendatud korduvalt kirjutada ja üle elada kõik probleemid. Kaebaja soovib pärast menetlusdokumentide saamist nendest koopiat ja on valmis seejärel kaebust täpsustama, samuti taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja advokaati.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Tartu Halduskohus tagastas 2. veebruari 2022 a. määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3).

Halduskohus leidis, et vangla lahendas kõik kaebaja taotlused seoses erinevate olmeküsimustega juba varasemalt ning paljud neist taotlustest rahuldati. Erinevaid probleeme korraga kohtule esitades on raskendatud asja läbi vaatamine, kuid kohus ei pea vajalikuks kaebuse käiguta jätmist nõuete täpsustamiseks, kuna kaebaja taotluste sisust lähtuvalt ei ole vangla saanud riivata kaebajale kuuluvaid õigushüvesid intensiivselt. Kui kinnipeetav pöördub vangla poole korduvalt samasisuliste taotlustega, siis peavad esinema uued faktilised või õiguslikud asjaolud, et vangla peaks samasisulise taotluse uuesti läbi vaatama. Kaebajal on tõhusam esitada vanglale taotlus konkreetse eseme väljastamiseks ja vangla keelduvat vastust vaidlustada vaide- ja seejärel kohtumenetluses. Kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat õigust vaidemenetlusele. Eraldiseisvalt saab vaideotsust vaidlustada üksnes, kui vaideotsusega rikutakse isiku õigusi, millist olukorda praegu ei esine. Kaebus seoses Tartu Vangla 15. novembri 2021. a vaide tagastamise otsusega kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohtumenetlusest saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes kohtumenetlusele kuluva ressursiga. Kaebaja kirjeldas pöördumises nr 11-7/5012-1 intsidente 2019. ja 2020. aastal inspektorkontaktisiku ja üksuse juhiga, leides, et ametnikud käitusid vastuolus vanglateenistujate eetikakoodeksiga. Tartu Vangla kinnitas, et distsiplinaarmenetluse alustamiseks puudub vajadus. Sama kinnitas kaebajale Justiitsministeerium. Seega kaebaja sai realiseerida oma õigust pöörduda haldusorgani poole, kaebaja edastatud teave võeti arvesse ja sellele vastati. Vanglaametniku karistamist ega ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist ei saa kinnipeetav nõuda, mistõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus vaidlustada Justiitsministeeriumi 15. novembri 2021. a vastust nr 11-7/6418-2 ja vastavas osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus tõlgendas, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohtu arvates on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma, kuna kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud esitada selge eesmärgiga kaebuseid. Riigi õigusabi taotlus jääb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. Kaebuse tagastamise tõttu jääb taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
2.veebruari 2022. a määruse tühistamist, riigilõivu tasumisest vabastamist ja advokaadi andmist. Määruskaebusele on lisatud tõendeid 19-l lehel. Määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohus ei näe probleemi selles, et vanglaametnik ütles kaebajale „sure ära“. Kaebaja esitas korduvalt taotlusi seoses ametnike käitumisega, kuid ametnikud jäid karistuseta. Kaebaja viitab kohtuasjadele nr 3-18-877, 3-20-556 ja leiab, et ametnikud on korduvalt rikkunud vangistusseadust ja vanglateenistuja eetikakoodeksit ning palub jõuda selles osas mingi tulemuseni. Vangla ei käsitle kaebaja pöördumisi vaidena. Kui kaebaja paneb vale pealkirja või sisuliselt eksib, peaks vangla andma võimaluse pöördumises esinenud puudused kõrvaldada. Halduskohtu seisukoht, et vangla rahuldas mõned kaebaja taotlused, on ebaõige, kuna vangla ei lahendanud kaebaja taotlusi ja ei rahuldanud neid, vaid keelas kõik ära. Kaebaja vajab enda pesemisel abivahendina varrega harja ja kambri koristamiseks varrega harja ja kühvlit. Vangla ei luba, et juuksur lõikaks ära ka kaebaja habeme, samuti ei võimaldata kasutada laos olevat ninakarvatrimmerit, kuigi arstid kinnitasid selle kasutamise vajadust. Kaebaja vajab heledaid taskutega riideid või vöökotti, et liikumisel veepudel, inhalaator ja muud asjad kuhugi panna. Lisaks on kaebajale vajalikud kell, kardin, hele müts ja ilma T-särgita jalutamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohtu hinnangul kuulub Tartu Halduskohtu 2. veebruari 2022. a määruse peale esitatud määruskaebus tagastamisele.
5.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
6.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse seoses temale mitmete esemete vajalikkusega vanglas lähtudes tema tervislikust seisundist ning leidis lisaks, et vanglaametniku käitumine tema suhtes ei ole seaduslik ja kooskõlas vanglaametniku eetikakoodeksiga. Kaebaja kirjeldatud olukorrad ning kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvad asjaolud on seotud kaebaja igapäevaste olmeprobleemidega, mille esmane lahendamine on vanglaametnike pädevuses. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vangla keelduvate vastustega tema pöördumistele, ei tähenda, et vangla tekitaks kaebajale tahtlikult ebamugavusi. Kohus mõistab, et vanglal ei ole võimalik tulenevalt kaebaja tervislikust seisundist teha kaebajale erandeid võrreldes teiste kinnipeetavatega nt vangla kauplusest soetatavate esemete ja muude teenuste osas. Tervislikust seisundist tuleneva abivahendi või teenuse vajalikkuse selgitab välja arst ja saab teha vanglale ettekirjutuse konkreetse eseme väljastamiseks. Vangla ei ole kohustatud soetama kaebajale vangla kaupluses mittemüüdavaid esemeid või esemeid, sh. rõivaid, mis kaebaja arvates on talle tervislikust seisundist tulenevalt vajalikud. Ringkonnakohus selgitab, et kui vangla jätab edaspidi kaebajale terviseseisundi tõttu lubatud eseme väljastamata, siis on tõhusam esitada vanglale taotlus konkreetse eseme väljastamiseks ning keelduva vastuse korral, pärast ebaeduka vaidemenetluse läbimist, pöörduda vastava kohustamisnõudega halduskohtusse. Vaidluse asjaoludest lähtuvalt saab jagada halduskohtu seisukohta, et kaebaja õiguste riive on kaebaja väljatoodud olmeprobleemide pinnalt väheintensiivne ning tema kaebuse rahuldamine vähetõenäoline. Eeltoodu alusel tagastas halduskohus õigesti kaebaja olmetingimuste ja Tartu Vangla 15. novembri 2021. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/322-2 vaidlustamiseks esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
7.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive. Seega on kaebeõigus üksnes isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebaja subjektiivset õigust nõuda kaebaja nimetatud vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist või tema distsiplinaarkorras karistamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et distsiplinaarmenetluse algatamine või selle algatamata jätmine ametniku suhtes ei saa mõjutada distsiplinaarmenetluse algatamist sooviva isiku õigusi ning seega ei ole sellisel isikul kaebeõigust. Seega tagastas halduskohus õigesti seoses Justiitsministeeriumi 15. novembri 2021. a vastusega nr 11-7/6418-2 esitatud kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
8.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta Xi võimelisuse kohta ise oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. X on korduvalt kohtumenetlustes osalenud ja suutnud selgitada oma probleemi olemust, mille lahendamiseks ta kohtu abi vajab. X on võimeline kirjeldama kohtule Tartu Vangla vaidlustatavat tegevust puudutavaid asjaolusid ja põhjendama enda seisukohti. Kuna kaebaja suudab vajalikud andmed ja enda taotlused iseseisvalt kohtule edastada, puudub alus talle riigi õigusabi määramiseks. Kuna halduskohus jättis õiguspäraselt Xi riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel ja määruskaebuses puuduvad väited, miks X ei ole edaspidi suuteline iseseisvalt oma õigusi kaitsma, on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselgelt vähene.
9.Olukorras, kus halduskohus tagastas põhjendatult kaebaja kaebuse ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning kaebaja esitatud määruskaebuses puuduvad kaalukad argumendid halduskohtu määruse tühistamiseks, on Xi võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu
2.veebruari 2022. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium