Xi kaebus Justiitsministeeriumi 15.11.2021. a vastuse nr 11-7/64182 ja Tartu Vangla 15.11.2021. a vaide tagastamise otsuse nr 111/322-2 peale Kaebaja – X Vastustajad – Tartu Vangla, Justiitsministeerium
Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale koos vastustega kohtunõuetele.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule 14.12.2021 kaebuse, mille kohaselt on kaebajal terviseprobleemid, mis takistavad tal kirjutada ja rääkida. Kaebajal oli mitu probleemi ja ta proovis neid varem lahendada, kuid tulemuseta. Kaebaja ei soovinud kohtuid üle koormata, esitades eraldi kaebusi, vaid otsustas esitada need korraga ja esmalt Justiitsministeeriumile, kes saatis need vanglale. Kaebaja taotleb vanglalt materjalide välja nõudmist, mis on seotud Justiitsministeeriumi 15.11.2021. a vastusega nr 11-7/6418-2 ja Tartu Vangla 15.11.2021. a vaide tagastamise otsusega nr 1-11/322-2. Kaebaja soovib kaebust täpsustada pärast menetlusdokumentide saamist ja soovib koopiaid. Kaebaja ei saa esitada kohtule neid dokumente, mis temal on, sest siis ei mäleta ta enam asja sisu. Kaebaja taotleb kaebuses riigilõivu tasumisest vabastamist ja soovib advokaati.
2.Tartu Vangla edastas vastuseks kohtunõudele 15.11.2021. a vaide tagastamise otsuse ja sellega seotud dokumendid.
3.Justiitsministeerium edastas kohtule Xi 06.10.2021. a kirjutatud pöördumise nr 2-3/2873-1, Tartu Vangla 15.10.2021. a edastuskirja nr 2-3/2873-2 ning Justiitsministeeriumi 15.11.2021. a vastuskirja nr 11-7/6418-2.
4.Kohtueelsetest menetlusdokumentidest nähtuvalt esitas kaebaja 29.07.2021 Justiitsministeeriumile 06.08.2021. a registreeritud pöördumise nr 11-7/5012-1, milles kinnipeetav kirjeldas erinevaid probleeme Tartu Vanglas mõne aasta jooksul (alates 2019. aastast). Kaebaja avaldas pöördumises soovi, et Justiitsministeerium tegeleks juhtumitega kinnipeetava ja vanglateenistuse ametniku Laivi Õkva vahel (pöördumise I osa) ning nimetas kümme erinevat olmeprobleemi, mida vangla pidi lahendama, kuid pole lahendanud (pöördumise II osa).
5.Justiitsministeerium edastas 09.08.2021. a kirjaga nr 11-7/5012-2 Xi pöördumise lahendamiseks Tartu Vanglale, kuivõrd leidis, et pöördumine puudutab Tartu Vangla kinnipeetavat, Tartu Vangla ametnikke ja töökorraldust.
6.Tartu Vangla käsitles Xi 29.07.2021. a pöördumise I osa selle sisust tulenevalt märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 2 kohaselt. Tartu Vangla andis 09.09.2021. a vastuses nr 2-3/2156-2 teada, et kaebaja pöördumises toodud asjaolusid ametnikke puudutavas osas kontrollis Tartu Vangla sisekontrolli valdkonna ametnik. Vangla sisekontroll leidis asjaolude kontrollimisel, et puudub vajadus ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks.
7.Tartu Vangla vastas Xi 29.07.2021. a pöördumise II osa erinevatele olmeprobleemidega seotud taotlustele 09.09.2021. a vastusega nr 2-3/2156-3. 7.1.Tartu Vangla selgitas nimetatud vastuses, et vangla on varasemalt vastanud kaebaja taotlustele väljastada või lubada osta kauplusest varrega plastmasshari keha pesemiseks ning väljastada või lubada osta kauplusest pikk plastmassvarrega mopp, kühvel ja hari. 7.2.Samuti on vangla varasemalt juba vastanud kaebaja taotlustele isikliku abistaja, liftiloa, kargu, seljakorseti, paksema madratsi, dušitooli, varrega mopi, kühvli ja harja osas. Kaebajal on olemas tõend liftiloa, dušitooli, pika varrega mopi ja harja kasutamise osas, samuti on kinnipeetavale väljastatud paksem madrats, antud luba seljakorseti kasutamiseks, väljastatud kark ning varrega moppi, kühvlit ja harja väljastatakse kaebajale koristamise ajaks. 7.3.Kaebaja taotluste osas saada ninakarvatrimmer, epilaator ja veekeetja on Tartu Vangla varasemalt seisukoha võtnud ja viitab asjakohastele menetlusdokumentidele, jäädes samale seisukohale. 7.4.Kaebaja taotlusele lubada habet ajada juuksuris ning peale juuksurit duši all käia on samuti varasemalt vastatud. Vangla selgitas, et habeme ajamine ei ole tervishoiuteenus ning peale juuksuris käimist on võimalik minna dušši alla, kui eluosakond on avatud. 7.5.Kaebaja taotlus väljastada kambrisse kell-raadio lahendati 2019. a ning 2020. aastal vastas vangla kaebaja taotlusele lubada kambrisse kardinad. 7.6.T-särgita jalutamise osas vastas vangla kaebajale juba 2019 ning ühekordsete ning heledate riiete väljastamise osas 29.06.2021. Samuti on vangla lahendanud 29.06.2021 kaebaja taotlused väljastada ühekordsed taskutega riided või alternatiivina vöökott.
8.X esitas 20.10.2021 vaide Tartu Vangla 09.09.2021. a vastuse nr 2-3/2156-3 peale. Kaebaja ei ole rahul, et jälle vastas temale üksus, kelle tegevuse peale ta vaidlustuse esitas. Kaebaja leiab, et keegi peab tegelema tema probleemidega ja lahendama neid nii, et ta ei pea pöörduma halduskohtu poole.
9.Tartu Vangla tagastas 15.11.2021. a otsusega nr 1-11/322-2 Xi vaide vaideõiguse puudumise tõttu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel. Vangla leidis, et vaidemenetluse korras ei ole võimalik vaidlustada vastust märgukirjale, kuna tegemist ei ole haldusaktiga.
10.X esitas Tartu Vangla direktorile 12.10.2021 registreeritud pöördumise nr 2-3/2873-1 Tartu Vangla sisekontrolli 09.09.2021. a vastuse nr 2-3/2156-2 peale. Kinnipeetav leidis, et vastus on
uskumatu ja lubamatu, sest kaebaja väitel ütles Tartu Vangla ametnik Laivi Õkva talle väljendi, mis tõi varem kinnipeetavatele kriminaalmenetlused ja lisakaristused, aga vangla sisekontroll ei näe põhjust distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
11.Tartu Vangla edastas Xi 12.10.2021. a pöördumise 15.10.2021. a kirjaga lahendamiseks Justiitsministeeriumile, kuivõrd tegemist on Tartu Vangla sisekontrolli töö peale esitatud kaebusega, mille lahendamise pädevus on Justiitsministeeriumil. Justiitsministeeriumis registreeriti kaebaja pöördumine 15.10.2021 numbriga 11-7/6418-1 ja liigitati MSVS § 2 lg 1 p 2 alusel märgukirjaks.
12.Justiitsministeerium vastas kaebajale 15.11.2021. a vastusega nr 11-7/6418-2, teatades, et kaebaja pöördumises välja toodud asjaolusid kontrollis Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolli talituse ametnik ning asjaolude kontrollimisel tuvastati, et puudub vajadus ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks. Kohtu seisukoht
13.Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja arvates on Tartu Vangla jätnud lahendamata tema olmeprobleemid ning jätnud õigusvastaselt algatamata distsiplinaarmenetluse vanglaametnik Laivi Õkva suhtes.
14.Kohus kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kaebus kuulub tervikuna tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 ja p 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline ja kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus vaidlustada Justiitsministeeriumi otsust jätta vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetlus alustamata.
15.Nagu määruse punktides 7.1.-7.6. märgitud, on vangla lahendanud kõik kaebaja taotlused seoses erinevate olmeküsimustega juba varasemalt ning paljud neist taotlustest on rahuldatud. Kaebaja taotlused on seotud väidetavate terviseprobleemidega. Kohus selgitab kaebajale, et alates Riigikohtu 28.06.2021. a määrusest asjas nr 3-21-30 on kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi (sh vaidlusi taotluse üle kohustada vanglat abivahendit väljastama) pädevad lahendama halduskohtud. Seega on kinnipeetaval õigus pöörduda halduskohtu poole kaebusega, mis on seotud vanglas tervishoiuteenuse osutamisega.
16.Kaebaja leiab kohtule esitatud kaebuses, et erinevaid probleeme kokku kogudes ja korraga esitades, on neid lihtsam lahendada. Kohtu hinnangul on siiski vastupidi raskendatud asja läbi vaatamine ning kaebus esitatud kujul puudustega. Liitkaebuse nõuded peavad olema omavahel seotud HKMS § 37 lg 3 kohaselt (vt ka HKMS§ 19 lg 1 p 3-4 ja § 48 lg 1). Kohus ei pea aga vajalikuks kaebuse käiguta jätmist nõuete täpsustamiseks, kuna kaebaja taotluste sisust lähtuvalt ei ole vangla saanud riivata kaebajale kuuluvaid õigushüvesid intensiivselt. Kui kinnipeetav pöördub vangla poole korduvalt samasisuliste taotlustega, siis peavad esinevad uued faktilised või õiguslikud asjaolud, et vangla peaks samasisulise taotluse uuesti läbi vaatama. Kohus selgitab, et kui vangla jätab kaebajale terviseseisundi tõttu lubatud eseme edaspidi väljastamata, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusam pöörduda konkreetse probleemiga seonduvalt kirjalikult vangla poole ning esitada taotlus konkreetse eseme väljastamiseks. Kui vangla kaebaja hinnangul õigusvastaselt keeldub, siis saab kaebaja esitada taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale vaide ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohast läbimist on kaebajal võimalik kohtusse pöörduda (vangistusseaduse § 11 lg-d 5).
17.Kohus selgitab kaebajale, et kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat, s.o põhinõudest lahus seisvat õigust vaidemenetlusele (Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017. a otsus kohtuasjas 3-16-1247
p 17 ja selles viidatud kohtupraktika, Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-63-13 p 18, 21). Eraldiseisvalt saab vaideotsust vaidlustada üksnes, kui vaideotsusega rikutakse isiku õigusi (HKMS § 45 lg 4), millist olukorda praegu ei esine. Kohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul suunata kaebajat vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 3 esitama põhivaidlusega seonduvaid nõudeid, lähtudes eeltoodud asjaoludest. Kaebuses ei viita miski intensiivsele õiguste riivele. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse seoses Tartu Vangla 15.11.2021. a vaide tagastamise otsusega nr 1-11/322-2 HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohtumenetlusest saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes kohtumenetlusele kuluva ressursiga. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti halduskohtu poole nõuetekohase kaebusega HKMS § 43 lg 2 kohaselt.
18.Kohus leiab, et Tartu Vangla on õigesti kvalifitseerinud kaebaja pöördumise seoses vanglaametnike käitumisega. MSVS § 2 lg 1 p 2 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Kaebaja kirjeldas pöördumises nr 11-7/5012-1 intsidente 2019. ja 2020. aastal inspektor-kontaktisiku ja üksuse juhiga, millega kaebaja arvates on vaja tegeleda, sest ametnikud on käitunud vastuolus vanglateenistujate eetikakoodeksiga. Tartu Vangla kinnitas 09.09.2021. a vastuses nr 2-3/2156-2, et sisekontroll uuris asja, kuid distsiplinaarmenetluse alustamiseks puudub vajadus. Justiitsministeerium kinnitas kaebajale 15.11.2021. a vastuses nr 11-7/6418-2 samuti, et Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolli talitus on kontrollinud asjaolusid. Seega on kaebaja saanud realiseerida oma õigust pöörduda haldusorgani poole. Kaebaja poolt edastatud teave on arvesse võetud ning sellele on vastatud. Vanglaametniku karistamist ega ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist ei saa aga kinnipeetav nõuda, mistõttu puudub kaebajal praegu ilmselgelt kaebeõigus vaidlustada Justiitsministeeriumi 15.11.2021. a vastust nr 11-7/6418-2. Kohus tagastab kaebuse vastavas osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
19.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata.
20.Kaebaja on kaebuses soovinud, et halduskohus annaks temale advokaadi. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohtu arvates on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma halduskohtumenetluses, kuna kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud esitada kohtule kaebuseid, mille eesmärk on selge. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
21.Kohus asendab kaebaja nime avaldatavas kohtumääruses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.