Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale koos 24. märtsi 2022. a kohtunõude ja Andmekaitse Inspektsiooni 31. märtsi 2022. a vastusega (ilma lisadeta). Määrus saadetakse teadmiseks Andmekaitse Inspektsioonile.
ASJAOLUD
1.M.M. esitas 27. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) vastu. Kaebuse kohaselt jätavad Viru Vangla ja Justiitsministeerium pidevalt kaebaja teabenõuetele ja taotlustele (seoses isikuandmetega) vastamata või ei vasta soovitud kujul ning seetõttu on kaebaja korduvalt pöördunud vaiete ja kaebustega AKI poole, kes jättis 5. juuli 2021. a vastuskirjaga nr 2.1.-1/21/1990 kaebaja pöördumised tähelepanuta. Kaebaja palub kohustada AKI-t kõikidele tema alates 1. jaanuarist 2020 esitatud pöördumistele vastama. Lisaks märgib kaebaja, et Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Jõhvi politseijaoskonna üleminspektor T. Pihlak edastas 24. märtsi 2021. a kirjaga nr 2.1-3/40463-5 kaebaja kuriteokaebuse seoses väärteoteatega AKI-le menetluse alustamise otsustamiseks. Kaebaja sõnul on ta korduvalt sellega seoses AKI-le helistanud ning sealsete ametnike sõnul ei ole nad politseilt kaebajaga seoses ühtegi kirja saanud. Kaebaja väitel esitas ta 2. augustil 2021 Jõhvi politseijaoskonda sellekohase märgukirja, millele üleminspektor T. Pihlak 27. augusti 2021. a kirjaga nr 2.1-3/24157-2 vastas, et ta võttis AKI-ga ühendust, kust kinnitati, et kaebaja kuriteokaebus on nendeni jõudnud. Kaebaja sõnul ei ole AKI selles osas aga otsust teinud. Kaebaja palub nõuda Jõhvi politseijaoskonnalt välja 24. märtsi 2021. a kiri nr 2.1-3/40463-5 ja
27.augusti 2021. a kiri nr 2.1-3/24157-2 ning lisada need käesoleva asja toimikusse. Samuti
3-21-2232 palub kaebaja välja nõuda kõik AKI-le esitatud kaebused. Kaebaja märgib, et riigilõiv kaebuselt on tasutud.
2.Kaebaja esitas 7. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub väljastada talle kõikide dokumentide koopiad, mida kohus ja AKI on käesolevas menetluses teineteisele esitanud.
3.AKI esitas 31. märtsil 2022 vastusena kohtunõudele kaebaja poolt vahemikus 1. jaanuar 2020 kuni 30. märts 2022 AKI-le esitatud pöördumised ja AKI vastused pöördumistele ning muud kaebaja pöördumistega seotud dokumendid (sh Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastused kaebaja pöördumistele). Samuti edastas AKI kaebuses viidatud PPA 24. märtsi 2021. a kirja nr 2.1-3/40463-5. Täiendavalt selgitas AKI, et kaebaja pöördumised, mis on jäetud 5. juuli 2021. a vastuskirjaga tähelepanuta, on kõik kaebaja poolt AKI-le 1. jaanuarist kuni 5. juulini 2021 esitatud pöördumised, kokku 23 pöördumist. Lisaks selgitas AKI, et on 24. märtsil 2021 PPA-lt kuriteokaebuse saanud, kuid pole selle alusel menetlust algatanud. AKI selgitas 4. augustil 2021 PPA-le telefoni teel, et kaebuses toodud isikuandmete töötlemine – nutmise kirjeldamine − ei ole käsitletav eriliigiliste isikuandmetena, samuti ei ole selle vangla toimikutesse jäädvustamine keelatud, niisiis ei ole süüteokoosseis täidetud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kaebaja on esitanud kaebuses kohustamisnõude vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktile 2. Kaebaja palub kohustada AKI-t vastama kõikidele tema alates 1. jaanuarist 2020 esitatud pöördumistele, mis seonduvad Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi tegevusega tema teabenõuetele ja taotlustele vastamisel. Lisaks vaidlustab kaebaja AKI tegevust tema väärteoteadet sisaldava kaebuse menetlemisel. Kohus mõistab, et kaebaja soovib ka sellega seonduvalt esitada kohustamisnõude, et AKI tema väärteoteate alusel otsuse teeks.
6.Kohus leiab, et kaebus seoses AKI tegevusega kaebaja väärteoteate menetlemisel tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel, kuna selles osas ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
6.1.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et PPA-le edastatud kuriteoteatena pealkirjastatud pöördumises (registreeritud PPA-s 9. detsembril 2020 numbriga 2.1-3/40463-1) taotles kaebaja muu hulgas menetluse alustamist karistusseadustiku § 1571 (eriliiki isikuandmete ebaseaduslik avaldamine) rikkumise tõttu vangla vanemvalvur U. Võhma poolt. PPA 24. märtsi 2021. a kirjaga nr 2.1-3/40463-5 edastati kaebaja pöördumine, mis sisaldas väärteoteadet, menetluse alustamise otsustamiseks AKI-le. Kohtule esitatud vastuse kohaselt ei algatanud AKI kaebaja pöördumise alusel väärteomenetlust, kuna selles kirjeldatud teos puuduvad väärteo tunnused.
6.2.HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 1 kohaselt sätestatakse selles seadustikus väärtegude kohtuvälise
3-21-2232 menetluse ja kohtumenetluse kord. VTMS § 52 lõike 2 kohaselt on karistusseadustiku § 1571 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja AKI. VTMS § 13 alusel on väärteoasjade menetleja kohtumenetluses maakohus. Seega on eriliiki isikuandmete ebaseadusliku avaldamisega seonduvate väärteoasjadega seotud vaidluste, sh sellega seonduvate AKI menetlustoimingute õiguspärasuse üle tekkinud vaidluste lahendamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja nende vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
6.3.Kohus selgitab, et VTMS § 76 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt tehtud otsusega, on tal VTMS § 78 kohaselt õigus esitada kaebus maakohtule.
6.4.Kohus märgib täiendavalt, et ei nõua PPA Jõhvi politseijaoskonnalt välja kaebaja taotletud dokumente, kuna PPA 24. märtsi 2021. a kiri nr 2.1-3/40463-5 on kohtule AKI poolt juba esitatud ning halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ei ole PPA 27. augusti 2021. a kirja nr 2.1-3/24157-2 väljanõudmine praeguse asja lahendamisel vajalik.
7.Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.1.Praegust kaebust ning AKI poolt 31. märtsil 2022 vastusena kohtunõudele esitatud kaebaja erinevaid pöördumisi ja nendele antud vastuseid arvestades ei nähtu kohtule kaebaja subjektiivsete õiguste märkimisväärset riivet. Riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kaebaja 2020. aastal ja 2021. aastal AKI-le esitatud pöördumised ei sisalda taolisi asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et nendele vastamisega seonduvalt võidi kaebaja subjektiivseid õigusi intensiivselt riivata.
7.2.Kaebaja poolt 2020. aastal AKI-le esitatud suure koguse pöördumiste osas on AKI koostanud vaideotsuseid, vaide tagastamise otsuseid, ettekirjutusi Viru Vanglale, menetluse alustamata jätmise ja menetluse lõpetamise teateid ning muid vastuseid. AKI on kaebajale
25.veebruaril 2021 väljastanud teabenõudes soovitud dokumendid. Kaebaja ülejäänud 2021. aastal esitatud pöördumiste osas koostas AKI 5. juulil 2021 vastuskirja nr 2.1.-1/21/1990, millega jättis kaebaja poolt 1. jaanuaril kuni 5. juulil 2021 esitatud pöördumised tähelepanuta. Seega ei ole tõene kaebuses loodud ettekujutus, nagu ei vastaks AKI üldse alates 2020. aastast kaebaja pöördumistele. Samuti on nii Viru Vangla kui ka Justiitsministeerium kaebaja erinevatele pöördumistele vastanud. Kohus ei näe praegusel juhul AKI tegevuses kaebaja pöördumistele vastamisel õigusvastasust ning seetõttu on kohtu hinnangul antud kaebuse rahuldamise eduväljavaated vähesed.
7.3.Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõike 9 punkti 7 kohaselt võib vastamisest loobuda, kui selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi
3-21-2232 töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikkel 57 lõikest 4 tulenevalt on järelevalveasutusel õigus keelduda taotluste menetlemisest, kui need on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige oma korduva iseloomu tõttu.
7.4.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on nii Justiitsministeerium kui ka Viru Vangla kaebaja rohketele pöördumistele hulgaliselt vastuseid andnud ning nende pöördumiste sisu arvestades tuleb nõustuda AKI hinnanguga, et kaebaja kasutab õigust haldusorgani poole pöörduda üksnes eesmärgil haldusorganit koormata, mitte aga oma õiguste ja vabaduste kaitseks või teabe ning selgituste saamiseks. Asjaolu, et kaebaja hinnangul ei ole haldusorganid talle soovitud kujul vastanud, ei tähenda seda, et haldusorgani tegevus vastamisel oleks õigusvastane. Ka AKI-le kõnealuste vangla ja Justiitsministeeriumi tegevustega seoses esitatud pöördumised ei ole kohtu arvates põhjendatud ning nendest nähtub kaebaja pahatahtlikkus haldusorganit koormata. Kaebaja on esitanud nii AKI-le kui ka Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile hulgaliselt korduva iseloomuga pöördumisi, millele on varasemalt juba sisulised vastused antud. AKI hinnangul on kaebaja pöördumistele kulutatav ressurss ilmselgelt ebaproportsionaalne ega võimalda 17 ametnikuga inspektsioonil täita talle seaduses pandud kohustusi teiste isikute ees piisaval määral. Kaebaja hulgalisi põhjendamatuid ja ülemääraseid taotlusi arvestades on kohtu hinnangul usutav, et nendele sisuliselt vastamise korral ei ole inspektsioonil võimalik lõppastmes haldusmenetlusi läbi viia lihtsalt, kiirelt ega efektiivselt. Seega oli kohtu hinnangul kaebaja pöördumiste tähelepanuta jätmine eelpool väljatoodud õigusnormidest ja menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt õiguspärane. Eelnevat arvestades ei ole ka praeguse kaebuse osas täiemahulise kohtuliku arutelu läbiviimine põhjendatud.
8.Tulenevalt eeltoodust tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 ja § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
9.Kaebuselt tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele, kuna valdav osa kaebusest ja asja materjalidest puudutas teemat, mille osas kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel (HKMS § 104 lõike 5 punkt 2).
10.Kohus edastab vastavalt kaebaja soovile kaebajale ka 24. märtsi 2022. a kohtunõude ja AKI 31. märtsi 2022. a vastuse ilma lisadeta. AKI vastuse lisadeks on dokumendid, mille sisu on kaebajale teada (sh kaebaja enda koostatud dokumendid või erinevate asutuste poolt talle edastatud dokumendid).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.