lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-820/28

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-820/28
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1330
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 65 lg 5Distsiplinaarkaristuse täideviimine kartserisse paigutamise korralHKMS § 108 lg 2Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineVangS § 64Distsiplinaarmenetlus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 26. aprill 2022, Tartu 3-20-820

Haldusasi

Deniss Fridolini kaebus Viru Vangla 16. märtsi 2020. a käskkirja nr 6-3/238-1 tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 13. mai 2021. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Denis Fridolin Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. mai 2021. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. mai 2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla tunnistas 16. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 6-3/238-1 Denis Fridolini süüdi ametniku korraldusele mitteallumises 21. veebruaril 2020 ning määras talle distsiplinaarkaristuseks seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamise.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 16. märtsi 2020. a käskkirja nr 6-3/238-1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt määrati kaebajale karistus alusetult, kuna kaebaja kambrikaaslane keeldus täitmast korraldust minna magama nari alumisele voodile ning kaebaja jäi seetõttu vabale kohale ega saanud täita vanglaametniku korraldust.
3.Vastuses kaebusele palus Viru Vangla jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leidis, et vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on vanglaametniku korraldus kinnipeetavale täitmiseks kohustuslik. Kaebajat karistati vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest. Käskkirjal ei ole selliseid puudusi, mis tingiksid selle tühistamise.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
28.aprilli 2021. a menetlusdokumendis möönis vastustaja, et vaidlustatud käskkirjas on arvestatud muu hulgas 12 distsiplinaarkaristusega, mis olid määratud 13. märtsil 2019, s.t rohkem kui aasta enne kaevatava käskkirja andmist. Samas olid distsiplinaarkaristused kaebaja uue rikkumise toimepanemise ja distsiplinaarmenetluse protokolli koostamise ajal veel kehtivad. See eksimus ei

viinud ebaõigele lõppjäreldusele. Isegi kui 12 kustunud distsiplinaarkaristust kõrvale jätta, jäi alles neli kehtivat karistust, mis olid määratud samuti ametniku korralduse eiramise eest. Kuna varasemate rikkumiste eest määratud noomitused ei olnud kaebajat heidutanud, siis ei olnud kaebajale määratud minimaalmäära lähedane kartserikaristus ebaproportsionaalne.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4.Tartu Halduskohus rahuldas 13. mai 2021. a otsusega kaebuse ja tühistas Viru Vangla 16. märtsi 2020. a käskkirja nr 6-3/238-1.
5.Halduskohus sedastas, et vastustaja tugines kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel 17-le distsiplinaarkaristusele, s.h neljale noomitusele, mis määrati 27. jaanuari 2020. a käskkirjaga; ühele kartserikaristusele, mis määrati 28. juuni 2019. a käskkirjaga nr 6-3/412-1; ning 12-le kartserikaristusele, mis määrati 13. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 6-3/185-1. Viimati nimetatud 12 distsiplinaarkaristust olid distsiplinaarkaristuse määramise ajal 16. märtsil 2020 juba kustunud vastavalt VangS § 65 lg-le 5.
6.Distsiplinaarkaristuste määramisel on vastustaja seega lähtunud lubamatutest kaalutlustest, mis kvalifitseerub antud juhul kaalutlusveaks. Kuna vaidlustatud käskkirjas on kaalumisel arvestatud proportsionaalselt sedavõrd suurt osa sobimatuid asjaolusid (s.o varasemaid karistusi), ei ole võimalik veenduda, et vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Ei ole välistatud, et 5 kehtiva distsiplinaarkaristuse (millest 4 olid noomitused) arvestamisel oleks vastustaja jõudnud kaalumise tulemusel otsusele karistada kaebajat kartserikaristusest leebema karistusega või vähema arvu kartseripäevadega kui 7 ööpäeva. Ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendused ei luba veenduda, et korrektse kaalumise tulemusena, st ilma 12 kustunud distsiplinaarkaristuse arvestamiseta, oleks vastustaja määranud kaebajale sama range karistuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses on vastustaja seisukohal, et halduskohus leidis ebaõigesti, et vastustaja ei tohtinud karistuse määramise ajal võtta arvesse neid distsiplinaarkaristusi, mis olid kehtivad ajal, kui kinnipeetav rikkumise toime pani. Kaebaja pani rikkumise toime 21. veebruaril 2020. Halduskohus tuvastas, et sel ja distsiplinaarmenetluse läbi viimise ajal oli kaebajal 17 kehtivat distsiplinaarkaristust, s.h vaidlusalused 12 kartserikaristust. Vaidluse raskuspunkt on küsimusel, milline mõju on kehtivuse kaotanud distsiplinaarkaristuste välja toomisel uue karistuse määramisel. Teatud juhtudel peab see olema lubatav, nagu näiteks praegu, kui rikkumine pandi toime eelmiste karistuste kehtivuse ajal. Igal juhul ei olnud kaebajale määratud distsiplinaarkaristus rikkumise iseloomu arvestades ebaproportsionaalne. Distsiplinaarkäskkirjal ei olnud ka ühtegi muud puudust, mis tingiks selle kehtetuks tunnistamise.
8.Apellatsioonimenetluse ajal kaebaja vabanes vangistusest ning ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
10.Vastavalt VangS § 64 lg-le 4 määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Seega teeb vanglateenistuse pädev ametnik otsustuse kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise kohta käskkirja andmisega. Distsiplinaarkaristuse määramise ajaks on käskkirja

andmise aeg. Karistuse määramisel arvesse võetavate asjaolude kogum tuleb vastavalt samuti kindlaks teha käskkirja andmise aja seisuga. Seetõttu tuleb distsiplinaarkaristuse määramisel asjaolude kogumist välja jätta need kaebaja varasemat käitumist iseloomustavad distsiplinaarkaristused, mis on uue karistuse määramise ajaks kustunud. Sisuliselt on seda möönnud ka vastustaja, nõustudes, et kaebajale määrati 12 distsiplinaarkaristust 13. märtsi 2019. a käskkirjaga ning et need karistused kustusid enne vaidlustatud käskkirja andmist 2020. a märtsis. Sama tuleneb üheselt ka VangS § 65 lg-st 5, mille järgi kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Riigikohus on VangS § 65 lg 5 varasema redaktsiooni kohta selgitanud, et karistuse kustumise tähenduseks on muu hulgas see, et seda ei tohi arvesse võtta kinnipeetavale uue distsiplinaarkaristuse määramisel1. VangS § 65 lg-le 5 ei ole ka selle praeguses sõnastuses alust anda teistsugust tähendust. Seetõttu ei saa olla vaidlust, et vaidlustatud käskkirjas nimetatud 17-st distsiplinaarkaristusest 12 karistust olid kaevatava käskkirja andmise ajaks kustunud. VangS § 65 lg 5 ega muu norm ei näe ette erandit sellest reeglist. VangS § 65 lg 5 regulatsioon on selge ning seda ei saa mõista vastustaja soovitud viisil, s.t selliselt et uue rikkumise toimepanemisega lükkub distsiplinaarkaristuste kustumine edasi uue rikkumise eest karistuse määramiseni. 1. juuni 2015 jõustunud VangS § 65 lg 5 muudatusega seadusandja just kõrvaldas uue distsiplinaarsüüteo toimepanemisel sätte varasema redaktsiooni kohaselt olnud distsiplinaarkaristuse kustumist edasilükkava toime. Seetõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et vastustaja arvestas õigusvastaselt vaidlusaluse 12 varasema distsiplinaarkaristusega kaebajale uue karistuse määramisel.

11.Kaevatava käskkirja kohaselt tingis kaebajale kartserikaristuse määramise see, et vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine on raske rikkumine ning kaebaja oli tuttav vangistust reguleerivate õigusaktidega, s.t teadlik kohustusest alluda ametniku korraldusele. Vangla hinnangul ei olnud proportsionaalne ja eesmärgipärane määrata karistuseks noomitust, elektriseadme, lühi- ega pikaajalise kokkusaamise keelamist või töölt eemaldamist just põhjusel, et tegemist on raske rikkumisega. Distsiplinaarkaristuse seitsmepäevast tähtaega aga põhjendas vastustaja sellega, et kaebajal on 17 varasemat distsiplinaarkaristust vanglaametniku korralduse täitmata jätmise eest. Ka ringkonnakohus ei näe võimalust vaadata mööda asjaolust, et vastustaja tugines karistuse määramisel 17 varasemale distsiplinaarkaristusele olukorras, kus karistuse määramise ajal oli kaebajal üksnes 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi seitsmepäevane kartserikaristus jääb alla lubatud sanktsiooni keskmist määra, ei teki asja materjalide pinnalt veendumust, et õiguspärase kaalutlusotsuse tegemisel oleks vastustaja karistuse liigi ja määra osas jõudnud samale tulemusele. Ringkonnakohus osutab siinkohal sellele, et varasemalt pidas vastustaja võimalikuks karistada kaebajat sarnase rikkumise eest noomitusega. Kahtlust, et ka praegusel juhul tulnuks siiski kõne alla kartserikaristusest kergema karistuse määramine, ei kummuta vastustaja väide, et varasemad noomitused ei olnud soovitud mõju avaldanud ja see tingis vajaduse rangema karistuse kohaldamiseks. Esmalt ei ole vangla sellisele põhjendusele tuginenud kaevatavas käskkirjas, vaid esitas põhjenduse alles kohtumenetluses. Vastustaja ei ole seejuures väitnud, et ta lähtus sellest kaalutlusest juba kaebajale karistuse määramise ajal. Teiseks, pärast 2019. aastal kaebaja karistamist 13-l korral kartserisse paigutamisega pidas vastustaja ise põhjendatuks karistada kaebajat nelja varasematega sarnase rikkumise eest mitte kartserikaristuse, vaid noomitusega. Seega pidas vastustaja põhjendatuks määrata kaebajale allumatuse eest kergemaliigilise karistuse olukorras, kus kaebajal oli 13 kehtivat kartserikaritust. See seab kahtluse alla vastustaja põhjendused, et ametniku korraldusele allumatuse, kui raske rikkumise eest on põhjendatud just kartserikaristuse määramine.

Vt RKHK 25. veebruari 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-100-09 (p 15).

12.Pidades silmas kaebajale karistuse määramisel arvesse võetud kustunud karistuste suurt osakaalu, kaebaja karistamise varasemat praktikat ning vastustaja mõningast ebajärjekindlust sarnaste rikkumiste eest karistuste määramisel ei saa ka ringkonnakohus nõustuda vastustaja väitega, et kaebaja rikkumist arvestades ei saa seitsmepäevast kartserikaristust mingil juhul pidada ebaproportsionaalseks. Kuna kokkuvõttes puudub veendumus, et 12 kustunud distsiplinaarkaristuse väljajätmisel karistuse määramisel aluseks võetud asjaolude kogumist oleks vastustaja jõudnud samale tulemusele kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse liigi ja määra osas, siis on halduskohus põhjendatult otsustanud tühistada kaevatava käskkirja.
13.Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
14.HKMS § 108 lg 2 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu menetluskulusid kaebaja kasuks välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 ls 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium