Deniss Fridolini kaebus Viru Vangla 16.03.2020. a käskkirja nr 6-3/238-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Deniss Fridolin Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Deniss Fridolini kaebus.
2.Tühistada Viru Vangla 16.03.2020. a käskkiri nr 6-3/238-1.
3.Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.06.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla valvur koostas 21.02.2020 ettekande nr 6-20/915-1 (digitoimiku leht (dtl) 22), mille kohaselt ei allunud kinnipeetav Deniss Fridolin valvuri mitmekordsetele seaduslikele korraldustele kolida oma voodivarustusega kambri P209 alumise voodi kohalt ülemisele voodi kohale, põhjendades, et ei hakka ega taha.
2.Viru Vangla tunnistas 16.03.2020. a käskkirjaga nr 6-3/238-1 (dtl 14–17) D. Fridolini süüdi 21.02.2020 ametniku korraldusele mitte allumises (vangistusseaduse (VangS § 67 p 1) ning määras talle distsiplinaarkaristuseks seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamise.
3-20-820
3.D. Fridolin esitas 02.04.2020 Viru Vanglale eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille Viru Vangla jättis 23.04.2020. a vaideotsusega nr 6-12/83-2 (dtl 26–27) rahuldamata.
4.D. Fridolin esitas 26.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 16.03.2020. a käskkirja nr 6-3/238-1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt määrati kaebajale karistus alusetult, kuna kaebaja kambrikaaslane keeldus täitmast korraldust minna magama nari alumisele voodile ning kaebaja jäi seetõttu vabale kohale.
5.Tartu Halduskohus vabastas 05.05.2020. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse.
6.Kaebaja märkis 13.05.2020. a avalduses täiendavalt, et vastustaja väide kaebajal 17 kehtiva distsiplinaarkaristuse kohta on ekslik.
7.Viru Vangla palus 08.06.2020. a vastuses kaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole põhjust kahelda ametniku ettekande sisus ning kaebaja seisukohad on ennast õigustavad. Vanglaametniku korraldus on VangS § 67 p 1 alusel ja kohtupraktika järgi kinnipeetavale täitmiseks kohustuslik. Kaebajat karistati vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest. Käskkirjal ei ole selliseid puuduseid, mis tingiksid selle tühistamise.
8.Tartu Halduskohus otsustas 19.04.2021. a määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses ning teavitas menetlusosalisi asjas lahendi avalikult teatavaks tegemise ajast. Kohus juhtis vastustaja tähelepanu sellele, et vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud muu hulgas 12 distsiplinaarkaristusega, mis olid vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse määramise hetkeks vastavalt VangS § 65 lg-le 5 kustunud.
9.Viru Vangla möönis kohtule 28.04.2021 esitatud seisukohas, et vaidlusaluses käskkirjas on arvestatud mh 12 distsiplinaarkaristusega, mis olid määratud 13.03.2019, st need olid rikkumise toimepanemise ja protokolli koostamise ajal veel kehtivad. Vangla hinnangul ei viinud nimetatud eksimus ebaõigele lõppjäreldusele. Isegi kui 12 kustunud distsiplinaarkaristust kõrvale jätta, jäi alles neli kehtivat karistust, mis olid määratud samuti ametniku korralduse eiramise eest. Kuna varasemate rikkumiste eest määratud noomitused ei olnud kaebajat heidutanud, siis ei olnud kaebajale määratud minimaalmäära lähedane kartserikaristus ebaproportsionaalne. Analoogselt on asjas nr 3-14-50250 leitud, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas oli märgitud karistusi, mis ei olnud otsuse tegemise ajal kehtivad, kuid asjaolusid ja kaebaja rikkumist arvesse võttes ei mõjutanud see lõppotsust.
KOHTU SEISUKOHT
10.Vaidluse all on Viru Vangla 16.03.2020. a käskkirja nr 6-3/238-1 õiguspärasus. Kaebaja hinnangul tuleks nimetatud käskkiri tühistada, kuna see on alusetu ning tugineb ekslikult 17 kehtivale distsiplinaarkaristusele. Vastustaja hinnangul on vaidlusalune käskkiri õiguspärane.
11.Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et distsiplinaarkaristuse mõistmisel saab ja tuleb arvestada kehtivate distsiplinaarkaristustega (Riigikohtu 25.02.2010. a otsus nr 3-3-1-100-09, p 15; Riigikohtu 15.04.2015. a otsus nr 3-3-1-3-15, p 26; Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2015. a otsus 3-14-50250, p 15; Tartu Halduskohtu 10.12.2018. a otsus nr 3-18-831, p 12.2).
12.Vastustaja tugines kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel 06.03.2020 kontrollitud andmetele, mille kohaselt oli kaebajal 17 kehtivat distsiplinaarkaristust (dtl 14, asjaolud). Kaebaja distsiplinaarkaristuste väljavõttest (dtl 47–49) nähtub, et vaidlusaluse käskkirja andmisel arvestas vastustaja 17 distsiplinaarkaristusega, sh nelja noomitusega, mis määrati 27.01.2020. a käskkirjaga nr 6-3/59-1; ühe kartserikaristusega, mis määrati 28.06.2019. a käskkirjaga nr 6-3/412-1; ning 12 kartserikaristusega, mis määrati 13.03.2019. a käskkirjaga nr 6-3/185-1.
2(4)
3-20-820 VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Seega olid 13.03.2019. a käskkirjaga määratud 12 distsiplinaarkaristust nende kontrollimise ajal 06.03.2020 veel kehtivad, kuid vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse määramise ajal ehk käskkirja allkirjastamisel 16.03.2020 juba kustunud vastavalt VangS § 65 lg-le 5.
13.Vastustaja hinnangul ei viinud 12 kustunud distsiplinaarkaristuse arvestamine ebaõigele lõppjäreldusele, kuna alles jäi neli kehtivat karistust samaliigiliste rikkumiste eest, ning määratud kartserikaristus ei olnud ebaproportsionaalne. Vastustaja märkis, et ka haldusasjas nr 3-14-50250 ei mõjutanud mittekehtivatele karistustele viitamine distsiplinaarkaristuse õiguspärasust.
14.Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2015. a otsuses asjas nr 3-14-50250 toodud selgitused kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta ei ole tervikuna üle kantavad praegusele asjale. Esiteks kehtis viidatud otsuses kontrollitud 17.12.2013. a käskkirja koostamise ajal VangS § 65 lg 5 vanas redaktsioonis (ehk kuni 31.05.2015 kehtinud redaktsioonis), millest tulenevalt ei kustunud distsiplinaarkaristused juhul, kui kinnipeetav pani toime uue distsipliinirikkumise vähem kui aasta jooksul, st enne kui varasem karistus kustus. Seetõttu ei olnud enam kui aasta varem määratud distsiplinaarkaristuste arvestamine toona põhimõtteliselt väär. Viidatud asi erines praegusest ka selle poolest, et asjas nr 3-14-50250 oli vaidlustatud käskkirjas viidatud üksnes sellele, et raskendava asjaoluna arvestati kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, sh samalaadsete rikkumiste eest. Seega ei olnud vaidlustatud käskkirjas selgelt nimetatud neid karistusi, mida käskkirja andmisel arvestati. Samuti oli asjas nr 3-14-50250 vaidlustatud käskkirja tegemise ajal kajastatud kehtivate distsiplinaarkaristuste loetelus kaks käskkirja, mis olid vaidlustamise tulemusel tühistatud, kuid tühistatud käskkirjade kõrval oli ka kümme käskkirja, mis olid kehtivad. Seetõttu järeldas kohus viidatud asjas, et arvestades rikkumise raskust ning raskendava asjaoluna kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu (sh samalaadsete rikkumiste eest), ei olnud määratud kartserikaristus ilmselgelt ebaproportsionaalne toimepandud rikkumise suhtes (Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2015. a otsus asjas 3-14-50250, p 15).
15.Kohus leiab, et kustunud distsiplinaarkaristuste arvestamisel on vastustaja lähtunud lubamatutest kaalutlustest, mis kvalifitseerub antud juhul kaalutlusveaks. Vaidlustatud käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramisel on karistamise kaalumisel arvestatud 12 kustunud distsiplinaarkaristusega. Seejuures olid käskkirja kaalutlustes märgitud 17 kehtiva distsiplinaarkaristuse (4 noomituse ja 13 kartserikaristuse) asemel tegelikult kehtivad üksnes 5 distsiplinaarkaristust (4 noomitust ja 1 kartserikaristus). Kuna vaidlustatud käskkirjas on kaalumisel arvestatud proportsionaalselt sedavõrd suurt osa sobimatuid asjaolusid (s.o varasemaid karistusi), ei ole kohtul võimalik veenduda, et vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et 5 kehtiva distsiplinaarkaristuse (millest 4 olid noomitused) arvestamisel oleks vastustaja jõudnud kaalumise tulemusel otsusele karistada kaebajat kartserikaristusest leebema karistusega või vähema arvu kartseripäevadega kui 7 ööpäeva. Ka Riigikohtu praktikas on kinnitatud, et kui vangla on karistuse määramisel arvestanud kehtetute karistustega, on see ilmselgelt mõjutanud rangema karistuse kohaldamist, mistõttu on vastustaja valitud karistus ebaproportsionaalne (Riigikohtu 15.04.2015. a otsus nr 3-3-1-3-15, p 26).
16.Arvestades eelnimetatud asjaolusid kogumis, ei ole kohus vaatamata vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustele veendunud, et korrektse kaalumise tulemusena, st ilma 12 kustunud distsiplinaarkaristuse arvestamiseta oleks vastustaja määranud kaebajale sama range karistuse. Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri ainuüksi eelnimetatud kaalutlusvea tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada ning kaebaja ülejäänud väidete hindamiseks puudub seetõttu vajadus. 3(4)
3-20-820
17.Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Viru Vangla 16.03.2020. a käskkirja nr 6-3/238-1.
18.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus vabastas 05.05.2020. a määrusega kaebaja riigilõivu (15 eurot) tasumisest ning selles osas jääb menetluskulu HKMS § 118 lg 2 alusel riigi kanda. Vastustaja on kaebusele esitatud vastuses kinnitanud, et tal ei ole menetluskulusid, mille väljanõudmist ta praeguses menetluses taotleks. Muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1, § 109 lg 1 ls 4). /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.