Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andre Paju Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 13.04.2022 taotlus X (isikukood XXXXXXXXXXX) suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks täies ulatuses.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist X (isikukood XXXXXXXXXXX kuuluvale kinnisasjale aadressiga XXXX tn X-X, Haapsalu linn (registriosa number XXXXXX) summas 37 184 eurot.
3.Maksu- ja Tolliametil teavitada kohut viivitamata käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
4.Avaldatavas määruses asendada hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ning puudutatud isiku nimi ja isikukood tähemärgiga.
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile ning peale täitetoimingute sooritamist saata määrus X.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja
3-22-835
otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.
2.Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).
3.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3).
4.Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.
5.Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-7-13, p 12). Seega on käesolevas asjas vastutusmenetlus algatatud.
6.MTA on kohtule esitatud taotluses selgelt välja toonud põhjendused, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikule. Taotluse ja selle lisade kohaselt on vastutusmenetluse eesmärk puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine summas 31 628,47 eurot (sh põhivõlg, mis koosneb maksuotsusega määratud kohustusest, summas 24 981,47 eurot (MTA 13.04.2022 taotlus, lisa 2; dtl 17) ja intress 13.04.2022 seisuga summas 6647 eurot eurot (MTA 13.04.2022 taotlus, lisa 1; dtl 15)). Maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodil 03.2019–10.2019, mil puudutatud isik oli äriühingu ainuke juhatuse liige. Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest jälgitav (MTA 13.04.2022 taotlus; dtl 5-6).
7.Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise1 võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi (MTA 13.04.2022 taotlus; dtl-d 7-8). Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et äriühingu puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2017. aasta kohta ning äriühing ei ole esitanud KMD-sid ega TSD-sid, mistõttu on alust eeldada, et äriühing on oma tegevuse lõpetanud. Äriühingu registervara arvelt ei ole võimalik äriühingu maksunõude täitmine. Liiklusregistri
Maksuhaldur alustas täitemenetlust 10.11.2020 (MTA 13.04.2022 taotlus; dtl 7).
2(4)
3-22-835
andmetel kuulub äriühingule üks sõiduk (vt MTA 13.04.2022 taotlus, lisa 6; dtl 144), ent sellele on seatud käsutamise keelumärge. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda.
8.Kohus nõustub MTA-ga, et esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik võib vastutada solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõla ees (MKS § 40 lg 1, § 8). Asja materjalist nähtuvalt oli puudutatud isik maksuvõla põhivõla tekkimisel äriühingu ainuke juhatuse liige (MTA taotluse lisa 4; dtl 71), maksuhalduri taotluses esitatud andmete kohaselt oli tal emaksuametis raamatupidaja ning volituste ja õiguste administreerimise pakett (MTA 13.04.2022 taotlus; dtl 5), mistõttu oli tal võimalik deklaratsioone esitada, kontrollida esitatud deklaratsioone, nende sisu. Kohtule esitatud asjaolude pinnalt on usutav maksuhalduri hinnang, et äriühingu maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad äriühingu ja tema juhatuse liikme teadlikule tegevusele, mille eesmärgiks oli maksude tasumata jätmisega maksueelise saavutamine. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et äriühingu maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele äriühingu poolt, mille tegevuse korraldamise kohustus oli ajavahemikul 23.07.2018–20.02.2020 äriühingu ainsal juhatuse liikmel (puudutatud isikul). Seega viitab olemasolev teave, et äriühingu maksuseaduste rikkumised on taandatavad puudutatud isiku tegevusele.
9.Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et vastutusmenetluse tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Käesoleval juhul on selline tõenäosus arvestades isiku käitumist äriühingu juhtimisel ja taotletavat täitetoimingut taotluse rahuldamiseks piisav. Kontrollaktist nähtub muu hulgas, et äriühing müüs perioodil märts– oktoober 2019 teenuseid ja kaupu, millest äriühingul tekkis 20% määraga maksustatav käive kokku 93 671,44 eurot ja sellelt arvestatud käibemaks kokku 18 734,29 eurot. Äriühing jättis käibedeklaratsioonid esitamata ja 20% määraga maksustatava käibe deklareerimata ning käibemaksu maksmata. Kontrollaktist selgub, et äriühingu juhatuse liige (puudutatud isik) tegutses seejuures teadlikult ja tahtlikult (MTA 13.04.2022 taotlus, lisa 3; dtl 27). Samuti nähtub, et äriühing tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puudus raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Äriühingu arvelduskontolt tehti kontrollitaval perioodil väljamakseid, mille kohta äriühing dokumente ei esitanud ja mille seotus ettevõtlusega ei ole tõendatud (MTA 13.04.2022 taotlus, lisa 3; dtl 32). Maksuhaldur asus kontrollaktis seisukohale, et teabe ja dokumentide esitamata jätmisega takistas äriühing maksuhalduril ülevaate saamist tegelikult toimunud majandustehingutest ja maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest ning puudutatud isik, saades teada maksukontrolli alustamisest, võõrandas oma osaluse ja jättis teadlikult oma kohustused juhatuse liikmena (sh maksudeklaratsioonide esitamine) täitmata. Maksuhaldur leidis, et äriühing tahtlikult ei täitnud maksumenetluses maksukohustuslasele pandud kaasaaitamiskohustust (MTA 13.04.2022 taotlus, lisa 3; dtl 29).
10.Arvestades puudutatud isiku varasemat käitumist (jätnud juhatuse liikmena teadlikult maksud deklareerimata, rikkunud tahtlikult maksumenetluses kaasaaitamiskohustust, lahkunud juhatuse liikme ametikohalt pärast maksukontrolli algatamist, võõrandanud ettevõtte tõenäoliselt variisikule), nõustub kohus maksuhalduriga, et esineb põhjendatud kahtlus, et vastutusmenetluse tulemusel määratava vastutuskohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või üldse võimatuks. Esineb kahtlus, et täitetoimingute sooritamata jätmisel enne vastutusmenetluse lõppu võib puudutatud isik asuda oma vara võõrandama, et vältida vastutuskohustuse sundtäitmist oma vara arvelt. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, loataotluse võib esitada juba põhjendatud kahtluse korral (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2021 määrus nr 3-21-1977, p 10). Selliseks kahtluseks võivad anda põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud
3(4)
3-22-835
tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
11.Kohus nõustub MTA-ga, et puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Äriühingu maksuvõlg on tuvastatud 21.09.2020 maksuotsusega, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ja maksuvõlga ei ole kustutatud. Y OÜ õigusvõime ei ole äriregistri andmetel lõppenud. MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 96 lg 5). Arvestades, et puudutatud isik on oma juhatuse liikmeks oleku ajal omanud mõju Y OÜ majandustegevusele ja raamatupidamise korraldamisele, siis tõenäoliselt kohaldub käesoleval juhul maksusumma määramisele 5-aastane aegumistähtaeg.
12.Kohtuliku hüpoteegi seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades tulevikus tõenäoliselt määratava vastutuskohustuse suurust (31 628,47 eurot) ning sellele lisanduvaid võimalikke täitekulusid (5556 eurot). Maksuhalduri taotluses esitatud andmete kohaselt oli puudutatud isiku keskmine töötasu 2021. aastal (perioodil 06.2021–12.2021) 1933,05 eurot ning 2022. aastal (perioodil 01.2022 – 02.2022) on keskmiseks töötasuks olnud 3112,03 eurot. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ja on samas isiku õigusi väheriivav meede. Hüpoteegi seadmine ei takista vara valdamist, kasutamist ega käsutamist. Kinnisasja müügi korral on isikul võimalik maksunõude tagamises hüpoteegipidajaga kokku leppida. Hüpoteegi seadmist tuleb eelistada füüsilise isiku igakuiste sissetulekute suhtes täitetoimingute tegemisele, kuivõrd isiku töötasu on eelduslikult otseselt seotud tema igapäevase toimetulekuga. Maksuhaldurile teadaolevalt ei ole nimetatud kinnisasja puhul tegemist isiku elukohaga. Maksuhaldur on ka ära näidanud võimaliku sundtäitmisega kaasnevate kulude suuruse ning need ei ole ilmselgelt ekslikud.
13.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui puudutatud isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Maksuhaldur on selgitanud, et kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 31 628,47 eurot.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 13.04.2022 taotluse puudutatud isiku suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks täies ulatuses. Kohus annab MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale aadressiga XXXX tn X-X, Haapsalu linn (registriosa number XXXXXX) summas 37 184 eurot.
15.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja isikukoodi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.