Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

3-19-1711 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-1711 Kaebaja on jäänud olulises osas ilma enda töötasust. Kaebaja oli ajutiselt töövõimetu perioodil 02.11.2018‒16.02.2019, mille vältel ta sai Eesti Haigekassalt 99 päeva eest hüvitisena 70% kalendripäeva keskmisest tulust 50,79 eurot ehk kokku 2815,80 eurot. Kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta. Seega jäi kaebajal saamata 3 × 50,79 + 99 × 50,79 × 0,3 = 1508,46 eurot. Kaebaja on Eesti Kaitseväe vanemallohvitser, kelle au ja väärikuse kahjustamine kujutab endast olemuslikult suuremat õiguste riivet kui tavakodaniku puhul. Seetõttu on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine summas 6450 eurot.

Kaitsevägi palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaitsevägi ei alustanud X suhtes distsiplinaarmenetlust ega viinud tema suhtes läbi ühtegi distsiplinaarmenetluse toimingut. 01.11.2018 ennelõunal vestlesid Scoutspataljoni ülema ülesannetes major Y ja major W kaebaja ja Q-ga, et välja selgitada, mis põhjusel oli ööl vastu 31.10.2018 sõidus väljaspool õppuse ala ilma sõiduleheta kaitseväe sõiduk. Vestluse käigus selgus, et autoga sõitis kaebaja käsul Q. Sõidu eesmärgiks oli kaebaja ja Q selgituste kohaselt kontrollida auto õlileket. Pärast vestlust andis major Y kaebajale ja Q-le korralduse kompaniiülema kapten F juures panna antud seletused kirja seletuskirjas. Kaebaja väide, et ta ei saanud aru, mille kohta selgitusi nõuti, ei vasta tõele. Kaebaja kirjutas 21.11.2018 tööõnnetuse uurimise käigus antud seletuskirjas, et nii temal kui ka Q-l „lasti kirjutada seletuskiri etteantud küsimustega“. Seda kinnitab major W seletus, mille kohaselt soovisid ülemad vestlusel kaebaja käest teada, mis põhjusel olid nad koos Q-ga 30.10.2018 õhtul ajavahemikul kell 21.30‒02.30 sõitnud MAN veokiga 222 km. Asjaolu, et X teadis, miks ja mille kohta temalt seletusi küsiti, tõendavad kapten F selgitused, mille kohaselt kutsus ta seletuskirja koostamiseks sidemasinasse esmalt Q ja luges talle ette punktide kaupa, mida ta peab oma seletuskirjas välja tooma. Seletuskirja lasi kapten F teha enda ehk kompaniiülema nimele, sest antud isikud kuuluvad staabi- ja tagalakompanii koosseisu. Pärast seletuskirja koostamist ja läbi lugemist allkirjastas Q dokumendi ning lahkus masinast. Pärast seda saabus X masinasse ja koostas samade punktide alusel oma seletuskirja. Mingisugust survet eesmärgiga kaebajat psühholoogiliselt murda ei olnud. Scoutspataljoni ülem major Y kirjutab seletuses, et „vestlus toimus väga rahulikus õhkkonnas, kõik osapooled istusid, keegi häält ei tõstnud ning igasugune füüsiline kontakt puudus“. Major W seletuse kohaselt „minu ja major Y vestlus mõlema isikuga oli kaitseväelaslikult otsekohene“. Kaebaja väide, et kõik ülekuulamised korraldati eesmärgiga kaebaja psühholoogiliselt murda ja panna ta üles tunnistama kuritegu, mida ta ei ole toime pannud, ei ole kinnitatud mitte ühegi tõendiga. Kapten F märkis tööõnnetuse uurimise menetluses antud seletuskirjas, et Q kinnitas, et mingisugust sõimamist, ülbitsemist ja karjumist ei toimunud. Seletuskirja koostamine toimus rahulikult. Kapten F juures kirjutatud seletuskirjas kirjutab kaebaja, et tegelikult käisid nad koos Q-ga kaebaja vanemate juures. Q oma seletuses kirjutab, et sõidu ajal helistas kaebajale tema ema ja siis tuli otsus sõita kaebaja vanematekoju. X ja Q olid esimesel vestlusel ülemaga varjanud sõidu tegelikku eesmärki ja sihtkohta. Lisaks kirjutab kaebaja oma seletuskirjas, et tal oli kaasas teenistusrelv. Eeltoodud uute asjaolude ilmnemise tõttu kutsus pataljoniülem major Y kaebaja ja Q staabi alale vestlusele. Q läks ülemaga vestlema, kaebaja jäi ootama ruumi, kus tööülesandeid täitis pataljoniveebel G. Selle ootamise ajal toimus ka vestlus kaebaja ja G vahel, mida kaebaja nimetab ülekuulamiseks. Vastavalt pataljoniveebli ametijuhendile on tema kohustuseks jälgida pataljoni isikkoosseisu distsipliini, käitumist ja välimust. Teisel vestlusel pataljoniülemaga kaebaja ei käinud, kuna pöördus enne meditsiini. Kaebajal oli kõrgenenud vererõhk ja pulss. 3(8)

3-19-1711 Q tunnistas teisel vestlusel ülemaga, et nad käisid kaebajaga tema vanematekodus ja kaebaja oli palunud tal sellest sõidust mitte rääkida. Kaebaja teadis, et tema käitumine ei olnud vastavuses kaitseväes kehtivate normidega (seda on kaebaja kinnitanud oma esimeses seletuskirjas: „minu viga oli see, et ei teavitanud sõidust kedagi“), lisaks oli ta kallutanud oma alluvat Q varjama ülema eest sõidu tegelikku eesmärki ja marsruuti. Kaebaja väide, et ta oli allutatud lakkamatule menetlusele ca 12 tunni vältel, ei ole tõendatud. Üks vestlus ülematega hommikupoolikul ja seletuskirja kirjutamine ei ole lakkamatu tegevus, kaebajal oli vahepeal võimalus käia lõunal, samuti täitis oma tööülesandeid. Teisele vestlusele ülema juurde kutsuti kaebaja pealelõunal, sellel ta ei käinud. Kui kaebaja oleks kasutanud kaitseväe sõidukit kaitseväes kehtivaid nõudeid järgides, oleks kogu järgnev sündmuste ahel olnud olemata. Kui kaebaja ei oleks vestlusel ülemaga valetanud ja oma sõidu tegelikku marsruuti ja eesmärki varjanud, ei oleks valetamisest tekkinud usaldamatus süvendanud ülemate kahtlusi. Eeltoodut kinnitab ka Kaitseväe peapsühholoogi Ü poolt antud arvamus, mille kohaselt X on oma otsustest tulenevalt käitunud viisil (valetanud), mis tingis tema suhtes kahtlustuste tekkimise ja sealt edasi PPA kaasamise. Järgnev sündmuste ahel viis kaebaja sellisesse tervislikku seisu, kus tal ilmnesid somaatilised sümptomid, mis osutavad organismi reaktsioonile kõrgenenud distressi olukorras. Kaitseväe eetikakoodeksi nõuete välja toomine on valetava kaitseväelase puhul ebakohane. Eetikakoodeksi p 1 kohaselt on üheks tähtsamaks põhiväärtuseks ausus ‒ julgus rääkida tõtt ja järgida kehtivaid reegleid. Eetikakoodeksi p 1.3.4 kohaselt rikub valetamine usalduse ja p 1.3.5 kohaselt kahjustab eksimuste mitte tunnistamine mainet ja võib kaasa tuua valed harjumused, väärad arusaamised ning kombed. Oma käitumisega on kaebaja näidanud, et seda kaitseväe põhiväärtust ta ei hinda, lisaks kallutas ta oma alluvat eksima selle põhiväärtuse vastu. Kaitsevägi ei ole kaebaja vanematekodu pildistanud. 01.11.2018 kell 20.37 alanud läbiotsimine ja kogu edasine tegevus toimus kriminaaluurimise raames ja seda viis läbi politsei.

3-19-1711 õiguspärasust. Distsiplinaarmenetlus algas kaebajalt tema ülema poolt seletuse nõudmisega kahtlustuste kohta. Ülema poolt kahtlustuste kohta seletuse nõudmine on õiguspärane (KVTS § 180 lg 2). Asjas pole tuvastatud, et nimetatud vestlused oleksid olnud kaebajat alandavad või muul viisil mittekohased (psühholoogi arvamus, dtl 38‒39). Kuna vanemveebel G polnud kaebaja ülem, oli kaebajal võimalus vestlusest temaga ka keelduda. Asjaolu, et kaebaja otsustas teenistuskaaslasega vestelda, oli tema vaba valik ning sellise vestluse väidetavalt negatiivset mõju ei saa süüks arvata vastustajale. Samuti oli kaebaja vaba valik kasutada vanematekoju sõiduks vastustaja transporti (kaebaja pole väitnud, et ta sinnasõitu ei soovinud). Puudub vaidlus, et 01.11.2018 kella 16.30‒17.00 paiku pöördus kaebaja halvenenud enesetunde tõttu väeosa meditsiinitelki, kus tal tuvastati kõrgenenud vererõhk ja pulsisagedus. Kinnitust pole aga leidnud kaebuse väide kaebaja kokkukukkumise kohta. Kaebaja enda kinnitusel ta sellel päeval üleväsimust ei tundnud (vt kaebaja seletuskirjad tervisekahjustuse tekkimise kohta, dtl 16‒22). Kõiki asjaolusid kogumis hinnates on võimalik seostada kaebaja ajutist töövõimetust perioodil 02.11.2018‒16.02.2019 tema suhtes 01.11.2018 alustatud kriminaalmenetlusega. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kütusevarguse kahtlustuse osas lõpetas kaebaja haiguslehe ja naasis teenistusse. Ka psühholoogi andmetel olid kaebaja terviseprobleemid tingitud kütusevarguse kahtlustusest ja tema vanematekodu läbiotsimisest (dtl 473). Kuna vastustaja toimingud olid õiguspärased ning puudub põhjuslik seos tema tegevuse ja kaebaja ajutise töövõimetuse vahel, puudub alus kahju- ja viivisenõuete rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-1711 varjamatuks eesmärgiks oli saavutada tema suhtes kriminaalmenetluse algatamine. Mistahes menetluse läbiviimine selliselt, et see põhjustab menetlusele allutatud isikule tervisekahjustuse, ei saa olla õiguspärane. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine ei tähenda automaatselt seda, et toimingud viidi läbi õiguspärasel viisil. Kaebajal ei olnud vanemveebel G poolt läbi viidud ülekuulamisest võimalik keelduda. Samuti on ekslik halduskohtu järeldus, et kaebajal oli vaba valik kasutada vanematekoju sõiduks vastustaja transporti. Kaebajalt võeti relv ja käsutati ta valve all autosse. Isegi kui eelnev oleks olnud vabatahtlik, ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et selline nõusolek oleks hõlmanud kaebajale tervisekahjustuse tekitamist. Mistahes ülekuulamine peab toimuma ülekuulatava põhiõigusi austades. Kui isik saab ülekuulamise tagajärjel tervisekahjustuse, on sellise tervisekahjustuse tekitamine õigusvastane. Vale on halduskohtu seisukoht, et kaebajal 01.11.2018 kella 16.30‒17.00 paiku tuvastatud kõrgenenud vererõhk ja pulsisagedus tulenes kriminaalmenetlusest. Kriminaalmenetlust ei olnud tervisekahjustuse hetkeks veel alustatud. Seda alustati kell 20.37. Kummaline on kohtu rõhuasetus, et kaebaja ei kurtnud üleväsimust. See ei oma asjas tähendust, sest kaebaja ei tugine nõude põhistamisel üleväsimusele. Ekslik on ka kohtu arvamus, et kaebuse väide kaebaja kokku kukkumise kohta ei leidnud kinnitust. Seda kinnitas ka Y (kaebuse lisa 7). Ka seda, et kaebaja terviseprobleemid oleks olnud tingitud „kütusevarguse kahtlustusest ja tema vanematekodu läbiotsimisest“, ei ole väitnud ükski psühholoog. Kaebajale ei nähtu digitoimikust lehekülge

6(8)

3-19-1711 tõele. Toimingud, mis viidi läbi 01.11.2018 pärast kell 16.00, viidi läbi PPA poolt kriminaalmenetluse raames ja Kaitseväel ei olnud nende osas otsustus- ega sekkumisõigust. Kuna tegemist oli õppusega, mis toimus välisriigi territooriumil asuval polügoonil, puudus kaebajal tema vanematekodus läbiviidavale läbiotsimisele sõiduks võimalus kasutada ühistransporti või isiklikku sõidukit. Kaitsevägi transportis kaebaja PPA menetlustoiminguteks tema vanematekoju. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas see sai tema tervist kahjustada. Kaitsevägi ei pildistanud kaebaja vanematekodu. Avalikku teed ja sellel olevaid rehvijälgi pildistas politsei. Kaebaja väide, et vestluse eesmärgiks oli saavutada tema suhtes kriminaalmenetluse algatamine, ei vasta tõele. Vestluse sisuks oli saada võimalikult täpset infot, miks ja kus sõideti Kaitseväe sõidukiga ööl vastu 31.10.2018 ning selgitada välja menetluse vajadus. Ülema hinnangul ei oleks distsiplinaarmenetluse vahenditega olnud võimalik asjaoludes selgust saada, mistõttu ta tegi kuriteoteate.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-1711 seetõttu, kuidas oli toimunud tema küsitlemine ja seletuse võtmine ülemate poolt. Vaidlus puudub selles, et kaebaja vanematekodu pildistas PPA uurija, mitte Kaitsevägi (vt Y seletuskiri, dtl 83), kaebaja esindaja väited digitoimiku kättesaamatusest jäävad ringkonnakohtule arusaamatuks, halduskohtu viited digitoimiku lehekülgedele on täpsed ning halduskohus ei ole piiranud kaebaja juurdepääsu dokumentidele. Ringkonnakohus möönab, et ilmselt oligi kogu uurimistoimingute läbiviimine, sh ülematele oma tegemiste kohta selgituste andmine stressirohke ja konfliktsituatsioonis olemine Kaitseväega võis mõjuda kaebaja tervisele negatiivselt (ambulatoorne epikriis, dtl 88; psühholoogi memod, dtl 89 ja 90), kuid asjas esitatud tõendid ei kinnita kaebaja küsitlemist viisil, mida saaks pidada õigusvastaseks. Ühegi õigusaktiga ei ole vastuolus ka kaebaja transportimine tema vanematekoju läbiotsimisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.