lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-400/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-400/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3205
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 01.04.2022, Tartu 3-22-400 A.T. kaebus Viru Vangla 18.05.2020. a korralduse nr 14/454-1 tühistamiseks, Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi tegevuse peale ning Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 10.03.2022. a määrus A.T. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja A.T.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada A.T.le määruskaebuse lisa 1-l lehel.
2.Rahuldada A.T. määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 10.03.2022. a määruse resolutsiooni p 1 kaebuse tagastamise kohta kohustamisnõudes Justiitsministeeriumi vastu lõpetada helistamisel numbrite valimise piiramine, kohustamisnõudes Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu järgida pöördumiste lahendamisel seaduses sätestatud tähtaegasid, tuvastamisnõuetes Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi tegevuse peale ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Justiitsministeeriumi vastu. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Saata tühistatud osas asi tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2-3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kohustas 18.05.2020. a korraldusega nr 1-4/454-1 alates 18.05.2020 II üksuse kinnipeetavaid enne telefonikõne tegemist esitama andmed, kellele kinnipeetav soovib helistada.
2.A.T. esitas 07.09.2020 Viru Vanglale vaide, milles ta palus tunnistada kehtetuks Viru Vangla 18.05.2020. a korraldus. A.T. märkis, et sai korraldusest teada 06.09.2020.
3.Viru Vangla tagastas 27.10.2020. a otsusega nr 6-12/290-2 A.T. vaide, kuna vaide esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Vangla märkis, et A.T. oli vaidlustatud korralduse sisulisest nõudest teadlik hilisemalt alates 25.06.2020, mil selle mõju hakkas temale reaalselt avalduma. Seega oli vaide esitamise viimane päev 25.07.2020.
4.A.T. esitas 31.10.2021 Viru Vanglale vaide (registreeritud 02.11.2021 nr 6-12/470-4), milles ta palus tunnistada kehtetuks Viru Vangla 18.05.2020. a korraldus, kuna see hakkas tema õigustele mõju avaldama järjekordselt 28.-31.10.2021, mil ta soovis helistada numbritele, mis ta on varasemalt esitanud, kuid ei saanud helistada, sest numbrid olid blokeeritud.
5.Viru Vangla tagastas 28.02.2022. a otsusega nr 6-12/470-2 A.T. vaide, kuna vaide esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Vangla märkis, et vaide esitamise viimane päev oli 25.07.2020.
6.A.T. esitas 10.02.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: tühistada Viru Vangla 18.05.2020. a korraldus nr 1-4/454-1; kohustada Viru Vanglat ja Justiitsministeeriumi lõpetama telefoninumbrite vaba valimise ja telefonikaardi vaba kasutamise piiramine ja blokeerimine; tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus kaebaja poolt 01.08.2021-30.01.2022 esitatud (ca 170) pöördumiste lahendamata jätmisel; tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi tegevus kaebaja pöördumiste tähtaegselt lahendamata jätmisel; kohustada Viru Vanglat ja Justiitsministeeriumi järgima pöördumiste lahendamisel seadustes sätestatud tähtaegasid; mõista Viru Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt välja solidaarselt kaebajale õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitis 5000 eurot. Veel palus kaebaja jätta asjas kohaldamata ja tunnistada põhiseadusega (PS) ja Euroopa inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EÕIK) vastuolus olevaks vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5 ja 8, § 29 lg 21, vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 511 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47. Kaebaja soovis asja arutamist kohtuistungil ning palus nõuda vastustajatelt välja kaebusega seotud pöördumised ja vabastada end riigilõivu tasumisest.
7.Tartu Halduskohus tagastas 10.03.2022. a määrusega A.T. kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis A.T. menetlusabi taotluse ja taotluse tõendite kogumiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); asendas avaldatavas määruses A.T. nime tähemärgiga (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Tühistamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vangla 18.05.2020. a korralduse vaidlustamiseks kohtus peab kaebaja esmalt läbima HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 5 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse. 2) Kohustamisnõue Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu lõpetada helistamisel numbrite valimise piiramine kuulub HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 5 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastamisele. 3) Kaebajal puudub tuvastamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus, sest vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks ning kohus ei pidanud vajalikuks jätta kaebust selle väljaselgitamiseks käiguta. Toimiku materjalidest on ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks kaasnenud negatiivseid tagajärgi sellega, et vangla vastas hilinemisega tema 01.11.2021 pöördumisele nr 6-12/470-1. Kaebajal on õigus vaidlustada kohtus seaduses sätestatud tähtajal vaide tagastamist (28.02.2022 vaie 6-12/470- 2). Vangla ja Justiitsministeeriumi toimingu õiguspärasuse abstraktne kontroll ei ole lubatav, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa

kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Kaebaja pöördumistele vastamisel tähtaja ületamise õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1) ning kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. 4) Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud. Kahju hüvitamise nõue kuulub HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 8 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.A.T. esitas 20.03.2022 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.03.2022. a määruse, millega kohus tagastas kaebuse. Määruskaebuse põhjendused: Tühistamisnõudes tagastati kaebus ebaõigesti, sest kaebaja esitas 01.11.2021 vaide nr 6-12/470-1, mis on tänaseni lahendamata. Kaebuse tagastamine on vastuolus EIÕK art 6 lg-s 1 ja art-s 13 tagatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile. VangS § 11 lg-d 5 ja 8 on vastuolus ratifitseeritud välislepinguga ning kohtul on kohustus PS § 3 lg 1 ja § 123 lg 2 alusel otsekohaldada EIÕK sätteid, et tagada võimalikult tõhus õiguste kaitse, aga mitte otsida võimalusi kaebuse mittemenetlemiseks. Eeltoodud põhjustel tagastas kohus ebaõigesti ka kaebuse hüvitamisnõudes ning lisaks põhjusel, et õigusaktid ei näe ette kohustuslikku kohtueelset menetlust Justiitsministeeriumi vastu kahjunõude esitamisel. Ka tuvastamisnõudes tagastati kaebus ebaõigesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et A.T. määruskaebus halduskohtu määrusele, millega kaebus tervikuna tagastati, tuleb rahuldada osaliselt.
10.HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. HKMS §-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas asja menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks.
11.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha Tartu Halduskohtu poolt kaebuse tagastamise osas seonduvalt tühistamisnõudega (I), seejärel seonduvalt tuvastamis- ja kohustamisnõuetega (II) ning hüvitamisnõuetega (III). Viimaks lahendab ringkonnakohus muud kaebaja taotlused (IV). I
12.Kaebaja palus kaebuses tühistada Viru Vangla 18.05.2020. a korraldus nr 1-4/454-1. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses (p 7), et tühistamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
13.Kaebaja märgib määruskaebuses, et tühistamisnõudes tagastati kaebus ebaõigesti, sest kaebaja esitas 01.11.2021 vaide nr 6-12/470-1, mis on tänaseni lahendamata. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Viru Vanglale vaide vangla 18.05.2020. a korralduse (tl 18) tühistamiseks esmalt 07.09.2020 (tl 22-22p) ja seejärel 31.10.2021 (registreeritud 02.11.2021 nr 6-12/470-1, tl 25-25p). Vangla tagastas 07.09.2020 esitatud vaide 27.10.2020. a otsusega nr 6-12/290-2 (tl 23-23p) ja samuti tagastas 31.10.2021 esitatud vaide 28.02.2022. a otsusega nr 6-12/470-2 (tl 26-26p). Seega on õige kaebaja väide, et ta esitas vanglale vaide

nr 6-12/470-1, kuid samas on ebaõige kaebaja väide, et see on tänaseni lahendamata. Vangla on mõlemad kaebaja vaided tagastanud.

14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et tühistamisnõude osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Arvestades, et Viru Vangla on kaebaja vaided eelnimetatud korralduse peale tagastanud, kuna vaided ei olnud tähtaegselt esitatud ja tähtaega ei ennistatud, siis tuli halduskohtul hinnata, kas vangla poolt vaide tagastamine oli õiguspärane. Kohtupraktikas on selgitatud, et kaebuse esitamine kohtule ei ole lubatav, kui kaebaja ei ole käitunud kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja kohtueelne haldusmenetlus on lõpetatud õiguspäraselt vaide tagastamisega. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel peab halduskohus veenduma, et esines alus, millele viidates tagastati vaie (RKHKm 29.04.2014, 3-3-1-78-13, p-d 19-20). Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada halduskohtu määruse põhjendusi alljärgnevaga.
15.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-is sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega kui vangla vaide tagastab, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, siis on kinnipeetaval õigus esitada kaebus halduskohtule. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega on VangS § 11 lg-s 5 nimetatud kohtueelne menetlus ette nähtud kohustuslikuna ning tuginevalt HKMS § 47 lg-le 1 on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Vaide tagastamise puhul loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks juhul, kui kohustuslikus kohtueelses menetluses on vaie ebaõigesti tagastatud.
16.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatud haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. HMS § 79 lg 1 p 3 kohaselt vaie tagastatakse, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata.
17.Viru Vangla sedastas 27.10.2020. a otsuses vaide tagastamise kohta, et A.T. oli vangla 18.05.2020. a korraldusest teadlik kõige hilisemalt alates 25.06.2020, seega oli vaide esitamise viimane päev 25.07.2020. Vangla märkis, et A.T. poolt on vaide esitamise tähtaeg mööda lastud ja seda ei ennistata. Ringkonnakohtule ei ole teada, et kaebaja oleks vangla 27.10.2020. a otsuse järel kohtusse pöördunud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 31.10.2021 uue vaide vangla 18.05.2020. a korralduse peale. Olukorras, kus kaebaja oli vangla 18.05.2020. a korraldusest teadlik juba vähemalt alates 25.06.2020, millele ei ole kaebaja ka kaebuses ega määruskaebuses vastu vaielnud, siis oli vaiete esitamise ajaks seaduses ettenähtud 30-päevane vaidlustamise tähtaeg ilmselgelt möödunud. Seetõttu oli vangla poolt kaebaja vaide tagastamine õiguspärane. Sellest tingituna tuleb lugeda, et kaebajal ei ole tühistamisnõude osas kohtueelne menetlus läbitud. Kuna kaebaja rikkus kohustusliku kohtueelse menetluse korda, ei ole tal HKMS § 47 lg-st 1 ja § 121 lg 1 p-st 4 tulenevalt tekkinud tühistamisnõude osas kohtusse pöördumise õigust. Järelikult halduskohus tagastas kaebuse tühistamisnõude osas õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks.

II

18.Kaebaja palus kaebuses tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus tema poolt 01.08.2021-30.01.2022 esitatud pöördumiste (taotlused, vaided, teabenõuded, kokku ca 170) lahendamata jätmisel ning veel palus tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi tegevus kaebaja pöördumiste tähtaegselt lahendamata jätmisel. Halduskohus märkis määruses (p 9), et kaebaja taotleb kaebuses Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses kaebaja pöördumistele vastamisega. Halduskohus leidis, et tuvastamiskaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
19.HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus peab selgitama välja kaebuse eesmärgi ning sellele vastava kaebuse eseme ja liigi. Poolte võrdsuse tagamiseks peab kohus vajadusel kaebajale selgitama kaebuse täpsustamise vajadust ning andma selleks tähtaja (RKHKm 11.05.2005, 3-3-1-22-05, p-d 6-7). HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt tagab kohus ka omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Vastutus oluliste asjaolude igakülgse väljaselgitamise eest lasub halduskohtumenetluses kohtul. Selliste asjaolude välja selgitamata jätmine võib kujutada endast menetlusnormi rikkumist (RKHKo 29.09.2005, 3-3-1-32-05, p 18). Halduskohtul tuleb välja selgitada kaebaja tegelik tahe (RKHKm 19.02.2012, 3-3-1-87-11, p 18). Seega on tõendite kogumise ja tõendamise eesmärgiks asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemine.
20.Kaebaja taotles kaebuses tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus kaebaja poolt 01.08.2021-30.01.2022 esitatud pöördumiste lahendamata jätmisel. Halduskohus märkis määruses (p 11), et kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks kaasnenud negatiivseid tagajärgi sellega, et vangla vastas hilinemisega tema 01.11.2021. a pöördumisele nr 6-12/470-1. Eelnevast lähtudes on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja sisustanud kaebuses esitatud tuvastamisnõuet teisiti, kui halduskohus enda määruse põhjendustes märgib. Ühtlasi ei nähtu ringkonnakohtule kaebaja esitatust, milliseid pöördumisi täpselt on ta silmas pidanud esitatud tuvastamisnõudes nii seonduvalt Viru Vangla kui ka Justiitsministeeriumi tegevusega. Seega jättis halduskohus eelmärgitud nõuetega seonduvalt välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja rikkus seeläbi uurimispõhimõtet. Eelnevat arvestades ringkonnakohus tühistab selles osas halduskohtu 10.03.2022. a määruse ja saadab asja vastavas osas tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
21.Eelnimetatud tuvastamisnõudega on seotud kaebuses esitatud nõue kohustada Viru Vanglat ja Justiitsministeeriumi järgima pöördumiste lahendamisel seadustes sätestatud tähtaegasid. Halduskohus ei ole selle kohustamisnõude osas kaebuse tagastamist vaidlustatud määruses üldse põhjendanud, vaid on üksnes määruse resolutsioonis märkinud otsustuse kaebus tervikuna tagastada. Sellega on halduskohus eiranud HKMS § 165 lg-st 1 tulenevat põhimõtet, et kohtulahendi põhjendav osa peab võimaldama jälgida selle resolutsiooni kujunemist ja on seetõttu lahendi kontrollitavuse seisukohalt määrava tähtsusega (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura2013, lk 560). Arvestades eelnevat ja lisaks ka asjaolu, et eelmainitud tuvastamisnõuetes saadetakse asi tagasi halduskohtule, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu 10.03.2022. a määruse ka eelmärgitud kohustamisnõude osas kaebuse tagastamise kohta ja saadab asja vastavas osas tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
22.Veel palus kaebaja kaebuses kohustada Viru Vanglat ja Justiitsministeeriumi lõpetama telefoninumbrite vaba valimise ja telefonikaardi vaba kasutamise piiramine ja blokeerimine. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses (p 8), et kaebaja palus kaebuses Viru Vanglat ja Justiitsministeeriumi kohustada lõpetama helistamistel numbrite valimise piiramine. Kaebaja ei ole halduskohtu tõlgendusele määruskaebuses vastuväiteid esitanud. Halduskohus leidis, et kohustamisnõue kuulub HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 5 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastamisele.
23.Arvestades, et kaebaja ei ole kaebuses väidetu kohaselt enne kaebuse esitamist halduskohtule esitanud eelmainitud kohustamisnõuet Viru Vanglale, siis leidis halduskohus määruses õigesti, et selles osas kuulub kaebus tagastamisele kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi kaebuse tagastamise aluse osas. Arvestades asjaolu, et kaebajal on eelnimetatud nõude osas läbimata VangS § 11 lg-s 5 ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks.
24.Ringkonnakohus märgib, et VangS § 11 lg-s 5 sätestatust lähtudes ei laiene kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue Justiitsministeeriumile. Seega tagastas halduskohus ebaõigesti kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu kohustamisnõudes Justiitsministeeriumi vastu lõpetada helistamisel numbrite valimise piiramine. Seetõttu tühistab ringkonnakohus eeltoodud osas halduskohtu 10.03.2022. a määruse ja saadab asja vastavas osas tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
25.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et leiab käesoleva määrusega üksnes, et eelnevalt märgitud osas on halduskohus kaebaja kaebuse ebaõigesti tagastanud. Halduskohtul tuleb kontrollida kaebuse lubatavuse eeldusi (s.h nõuete asjakohasust) ning kaebuse eseme väljaselgitamise korral võib ilmneda, et siiski esineb alus kaebuse tagastamiseks. III
26.Kaebaja palus kaebuses mõista solidaarselt Viru Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt välja moraalse ehk mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 eurot. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses (p 13), et kahju hüvitamise nõue kuulub HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 8 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastamisele.
27.Ringkonnakohus märgib, et VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas on selgitatud, et halduskohus saab kaebust menetleda vaid osas, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (RKHKo 02.10.2014, 3-3-1-47-14, p 20 ja seal viidatud kohtulahendid). Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et Viru Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes kuulub kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastamisele. Kaebaja ei ole kaebuses väidetu kohaselt enne kaebuse esitamist halduskohtule esitanud kahju hüvitamise nõuet Viru Vanglale. Halduskohus viitas eelnimetatud nõude osas kaebuse tagastamise alusena HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 11 lg-le 8. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi kaebuse tagastamise aluse osas. Arvestades asjaolu, et kaebajal on eelnimetatud nõude osas läbimata VangS § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustuslik

kohtueelne menetlus, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks.

28.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebus kahju hüvitamise nõudes Justiitsministeeriumi vastu tuleb tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Halduskohtu viidatud VangS § 11 lg 8 sätestab kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude üksnes vangla tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõudele. Seega Justiitsministeeriumi tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamisele ei laiene VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohtueelse menetluse läbimise nõue. RVastS § 17 lg 1 kohaselt kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS ei näe ette kahju hüvitamise nõude esitamisel Justiitsministeeriumi vastu kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist enne halduskohtusse pöördumist. Seega hüvitamiskaebuse esitamiseks otse halduskohtule takistusi ei esine. Kui kaebaja oleks valinud võimaluse esitada esmalt kahju hüvitamise taotlus Justiitsministeeriumile, siis oleks tal õigus halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul tema taotluse lahendamisest arvates. Kuna kaebaja esitas Justiitsministeeriumi vastu hüvitamiskaebuse otse halduskohtule, ei olnud halduskohtul alust tagastada kaebust selles osas kohtueelse menetluse läbimata jätmise põhjendusel. Kuna halduskohus tagastas ebaõigesti kaebuse eeltoodud osas, siis tühistab ringkonnakohus selles osas halduskohtu 10.03.2022. a määruse ja saadab asja vastavas osas tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. IV
29.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka kaebaja väited, et kaebuse tagastamine on vastuolus EIÕK art 6 lg-ga 1 ja art-ga 13 ning VangS § 11 lg-d 5 ja 8 on vastuolus ratifitseeritud välislepinguga, alust määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse tagastamisest ei saa tuletada EIÕK artiklite rikkumist. EIÕK art 6 lg 1 järgi on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. EIÕK art 13 näeb ette, et igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. EIÕK art 13 ei eelda, et õigus kohtusse pöörduda peaks olema absoluutsena tagatud. Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHKm 04.06.2013, 3-3-1-86-12, p 11). PS § 123 lg 2 näeb ette, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Riigikohtu selgituste kohaselt eeldab ratifitseeritud välislepingu vahetu kohaldamine, et Eesti õiguses ei ole asjassepuutuvat normi või on see vastuolus välislepingu vastava sättega (RKHKo 02.10.2014, 3-3-1-47-14, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist sellise olukorraga ning EIÕK sätete vahetuks kohaldamiseks puudub alus ja vajadus.
30.Kõike eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus A.T. määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tartu Halduskohtu 10.03.2022. a määruse resolutsiooni p 1 kaebuse tagastamise kohta kohustamisnõudes Justiitsministeeriumi vastu lõpetada helistamisel numbrite valimise piiramine, kohustamisnõudes Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu järgida pöördumiste lahendamisel seaduses sätestatud tähtaegasid, tuvastamisnõuetes Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi tegevuse peale ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Justiitsministeeriumi vastu. Muus osas jätab ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Ringkonnakohus saadab tühistatud osas asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

31.Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust tingituna võib halduskohtul tekkida uuesti vajadus lahendada kaebaja tõendi kogumise taotlus ja menetlusabi taotlus.
32.Kaebaja esitas määruskaebuse lisana Viru Vanglale 31.10.2021 esitatud vaide nr 6-12/470-1. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna eelnimetatud vaie on juba haldusasja toimikus olemas (tl 25-25p), siis tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisa kaebajale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium