Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 31.03.2022, Tartu 3-20-2182 Xi kaebus Kambja Vallavalitsuse 29.10.2020. a korralduse nr 2266 „Ehitusloa väljastamine“ ja 05.11.2020 väljastatud Xxx ehitusloa nr 2012271/37392 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 22.06.2021. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Volitatud esindaja v.adv. Allar Jõks Vastustaja Kambja vald Kolmandad isikud Y Z Volitatud esindajad v.adv. Margo Lemetti ja v.adv. abi Kevin Kõo
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.06.2021. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Mõista Xilt Y kasuks välja kolmandate isikute menetluskulud ringkonnakohtus summas 1935 (tuhat üheksasada kolmkümmend viis) eurot. Jätta rahuldamata kolmandate isikute taotlus menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise väljamõistmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 01.05.2022 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Ülenurme Vallavolikogu kehtestas 08.02.2011. a otsusega nr 6 Villa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringuga hõlmatud alal moodustati 10.11.2014. a kinnistamisavalduse alusel Xxx krunt ja katastriüksuse sihtotstarbeks määrati detailplaneeringule tuginedes 100% üldkasutatav maa.
2.Ülenurme Vallavalitsus kinnitas 23.03.2016. a korraldusega nr
projekteerimistingimused, millega määrati Xxx krundile ehitusõigus ja maa kasutamise sihtotstarbeks määrati elamumaa. Ülenurme Vallavalitsus määras 06.09.2016. a korraldusega nr 411 Xxx katastriüksuse sihtotstarbeks elamumaa.
3.Haldusreformi tulemusena moodustati Kambja valla ja Ülenurme valla ühinemise teel uus haldusüksus, mis hakkas kandma nime Kambja vald (Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrus nr 101).
4.X on Xxx omanikuna kantud kinnistusraamatusse 10.06.2019. Y ja Z on Xxx omanikena kantud kinnistusraamatusse 07.05.2020.
5.Kambja Vallavalitsus väljastas 29.10.2020. a korralduse nr 2266 „Ehitusloa väljastamine“ alusel 05.11.2020 Xxx kinnistule ehitusloa nr 2012271/37392. Korralduse kohaselt on ehitusloa taotleja kinnistu omandamisel lähtunud õiguslikust ootusest, mille kohaselt on taotleja omandanud elamumaa, eesmärgiga rajada sellele sihtotstarbekohane ehitis. Korraldus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ning ehitusseadustiku (EhS) § 39 lg 1 ja § 42 lg 5 alusel. Ehitusloa kohaselt on lubatud kinnistul ehitada kahekorruseline üksikelamu ehitusaluse pinnaga 275,2 m2.
6.Xxx omanik esitas 05.11.2020 ehitamise alustamise teatise nr 2011581/10925.
7.X esitas 08.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Kambja Vallavalitsuse 29.10.2020. a korraldus nr 2266 ja 05.11.2020 väljastatud ehitusluba nr 2012271/37392. Kaebuse põhjendused: Kaebajal on kaebeõigus, kuna väljastatud ehitusluba rikub tema subjektiivseid õigusi. Ehitusluba ei ole kooskõlas planeeringutega. Vastustaja tegevust ei muuda õiguspäraseks asjaolu, et Xxx kinnistule on 23.03.2016. a otsusega nr 102 kehtestatud projekteerimistingimused. EhS § 27 lg 3 keelab projekteerimistingimustega detailplaneeringut olemuslikult muuta. Üldmaa muutmine elamumaaks ei ole detailplaneeringu täpsustamine, vaid selle olemuslik muutmine. Vastustaja jättis kaebaja ja teised puudutatud isikud (vähemalt xxx omaniku) ära kuulamata. Kaebaja põhjendatud huvi vastustaja jaoks pidi olema ilmselge, kuna kaebaja oli esitanud vastustajale taotluse projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamiseks.
8.Tartu Halduskohus jättis 22.06.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kohus menetles kaebust kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud ulatuses. 2) Vaidlustatud ehitusloa andmisel ei ole kinni peetud EhS § 44 lg-st 1 tulenevast nõudest järgida kehtivat detailplaneeringut. Ei ilmne, et vastustaja oleks näidanud tahet detailplaneeringulahenduse kaudu planeerimisseaduse (PlanS) § 142 alusel teha üldplaneeringus muudatust kolmandatele isikutele kuuluva kinnistu osas ning arutatud ei ole ka üldplaneeringu vastavalt muutmist (istung 00:16:29). Vastustaja ei ole soovinud muuta üld- ega detailplaneeringut, eesmärgiga võimaldada elamu ehitamine xxx kinnistul (istung 00:16:06).
3) Detailplaneeringu järgse sihtotstarbe muutmisel on tegemist detailplaneeringu olemusliku muutmisega EhS § 27 lg 3 tähenduses, mida ei saa EhS § 32 p-st 3 tulenevalt teha projekteerimistingimustega. Kehtivast õigusest ei tulene võimalust muuta projekteerimistingimustega üldkasutatavat maad elamumaaks. Vastuolu tõttu kehtiva detail- ja üldplaneeringuga on vaidlusalune ehitusluba õigusvastane. 4) Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on ehitis valmimas ja kahe kuu pärast loodetakse sisse kolida (istung alates 00:06:38). Kohtupraktikas ei ole ehitatava või valminud elamu lammutamine kuigi sage lahendus ka olukorras, kus ehitusluba on antud õigusvastaselt. Praegusel juhul selliseid aluseid ei ilmne. Kaebaja kinnitas, et tema eesmärgiks ei ole kolmandate isikute poolt vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatud (ehitatava) elamu lammutamine (istung 00:17:01, 00:26:08). 5) Olukorras, kus kaebaja ei saavuta Xxx kinnistu kasutamisvõimalust rohealana, oleks mistahes täiendava asjaajamise panemine kolmandatele isikutele koormav, eriti arvestades, et tõendatud ei ole nende pahausksus kinnistu soetamisel elamu ehitamise eesmärgil ega ehitusloa taotlemisel. Kinnistusraamatu andmete järgi oli tegemist 100% elamumaaga (tl 77jj). Xxx kinnistut ei ole senini antud avalikku kasutusse, tegemist on eraomandiga. 6) Kaebaja soov saavutada meelepärane elukeskkond ei kaalu üles kolmandate isikute usaldust ehitusloa kehtima jäämise suhtes. Kuigi planeeringuga vastuolus oleva ehitusloa väljastamist ei saa õigustada, väärib tähelepanu kolmandate isikute öeldu, et üksikelamute ehitamiseks mõeldud kinnistute vahel asuva Xxx kinnistu üldine kasutus oleks problemaatiline eramuomanike huvide ja ootuse seisukohast, kes on soetanud kinnistud teades, et naabruses on elamumaa (kohtuistungil alates 01:09:08). Hüpoteetiline on kaebaja väide tema kinnistu väärtuse vähenemisest õigusvastase ehitusloa tõttu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.X esitas 22.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.06.2021. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus leidis ekslikult, et kolmanda isiku usaldus õigusvastase ehitusloa kehtima jäämiseks kaalub üles kaebaja huvi ehitusloa tühistamiseks. Kohtul tulnuks kohaldada HMS § 67 lg 4 p 1 ja kaebus rahuldada. 2) Otsus on vastuolus HMS § 67 lg 4 p-ga 2. Kuna kohus tuvastas, et ehitusluba ei vasta detailplaneeringule, on vastustajal õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada. 3) Otsus on vastuolus HMS § 67 lg 4 p-ga 5. Õigusvastane on ehitusloa andmine olukorras, kus projekteerimistingimustega on muudetud üldmaa elamumaaks ning see ei oleks tohtinud jääda märkamata hoolsal isikul Yl, kes on juriidilise kõrgharidusega. Kolmandad isikud on ehitamise alustamisega võtnud riski, et ehitusluba võidakse tunnistada kehtetuks või tühistada. 4) Paljasõnalised on kohtu põhjendused selle kohta, kui koormav oleks kolmandale isikule ehitusloa seadustamine. Ehitusloa tühistamine ei peaks kaasa tooma Xxx ehitise lammutamist.
10.Kambja vald ei nõustu 16.08.2021. a vastuses kaebaja apellatsioonkaebusega. Vastuse põhjendused: 1) Lähtuda tuleb HMS § 67 lg-st 2. Asjakohane ei ole HMS § 67 lg 4 p 1, sest kolmandad isikud soetasid Xxx elamumaa sihtotstarbega kinnistu. Õigustatud on ootus kehtivate projekteerimistingimuste alusel ehitusloa andmiseks. Kolmandatel isikutel tekkis projekteerimistingimuste väljastamisest ja Xxx katastriüksuse sihtotstarbe määramisest elamumaaks piisavas ulatuses kaitstav usaldus. 2) Asjaolu, et Y on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, ei saa olla määrav. Ehitusloa kui haldusakti sidusus on sõltuvuses eelnevate haldusaktide (projekteerimistingimuste väljastamine ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine elamumaaks) kehtivusest, mitte selle õiguspärasusest. Olukord, kus haldusorgan või kohus tühistaks haldusakti, et siis haldusorgani
poolt hiljem samasisuline haldusakt uuesti välja antaks, ei vasta haldusmenetluse üldpõhimõttele haldusmenetluse eesmärgipärasuse osas.
11.Kolmandad isikud paluvad 16.08.2021. a vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda ja mõista kaebajalt välja kolmandate isikute ringkonnakohtus kantud menetluskulud ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Vastuse põhjendused: 1) Kaebajal puudub kaebeõigus. Detailplaneeringust ei tulene kaebajale Xxx kinnistuga seoses ühtegi subjektiivset õigust. Tegemist oli ja on eraomandis oleva maaga, mille omanikel puudub planeeringust tulenev kohustus anda kinnistu avalikku kasutusse. 2) Ehitusluba ei ole õigusvastane. Kohalikul omavalitsusel tuli lähtuda ehitusloa andmisel kehtivatest projekteerimistingimustest. Xxx ehitustingimuste osas, milles detailplaneering ja projekteerimistingimused on vastuolus, tuleb lähtuda projekteerimistingimustest. Kohalik omavalitsus ei ole tunnistanud projekteerimistingimusi kehtetuks. Üldplaneeringust ei tulene, et Villa tn piirkonna (s.h Xxx kinnistu) ehituse kavandamisel tuleb juhinduda üksnes kehtivast detailplaneeringust. Seega ei ole ehitusluba vastuolus üldplaneeringuga ega saa sel põhjusel olla õigusvastane. 3) Kohtuotsus ei ole vastuolus HMS §-ga 67. Asjakohatud on kaebaja etteheited HMS § 67 lg 4 p 1 kohaldamata jätmise kohta. EhS § 46 lg 2 p 2 alusel ei ole ehitusloa kehtetuks tunnistamine võimalik. Kolmandatel isikutel puudus kahtlus, et ehitusluba võiks pidada õigusvastaseks. Asjakohatud on viited, et Y on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Kaebaja jätab selgitamata, kuidas võiks väidetav Y teadmine kanduda üle Zle.
12.X palus 10.03.2022. a taotluses mõista enda menetluskulud summas 5202,12 eurot (käibemaksuga) välja Kambja vallalt.
13.Kolmandad isikud märkisid 11.03.2022. a seisukohas, et ringkonnakohtul tuleb käsitleda ja kontrollida kõiki algse kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise aluseks olevaid asjaolusid ka omal algatusel, s.h kaebaja kaebeõiguse ja haldusakti õiguspärasuse küsimus ning seda sõltumata sellest, kas kolmandad isikud on esitanud (vastu)apellatsioonkaebuse või mitte. Kolmandad isikud paluvad mõista kaebajalt välja ringkonnakohtu menetluskuluna 1935 eurot Y kasuks ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest.
14.Kambja vald palus 18.03.2022. a seisukohas jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja väitel ei ole õigusteenuse tunnihind 231,15 eurot (käibemaksuta) mõistlik ega kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kaebaja esindaja poolt apellatsioonimenetluses kliendi esindamisele kulunud aeg ei ole proportsionaalne vaidluse keerukuse ja koostatud menetlusdokumentide mahuga. Põhjendamatult suur ajakulu on kulunud apellatsioonkaebuse ja menetluskulude nimekirja koostamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi.
16.Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kaebajal on detailplaneeringust ning kinnistu väärtuse väidetavast vähenemisest tulenev subjektiivne õigus ehitusloa vaidlustamiseks. Ka leidis halduskohus, et ehitusluba on küll kooskõlas projekteerimistingimustega, kuid ei ole
kooskõlas kehtivate planeeringutega ning on seetõttu õigusvastane. Halduskohus jättis sellegipoolest kaebaja taotluse ehitusloa tühistamiseks rahuldamata, põhjendades seda kolmandate isikute usalduse kaitsega, mis kaalub üles kaebaja huvi ehitusloa tühistamiseks. Kaebaja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et kolmandate isikute usaldust ei ole haldusakti andmisel rikutud. Kolmandad isikud on omakorda seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus, ehitusluba ei ole õigusvastane ning kohtuotsuses on õigesti arvestatud kolmandate isikute usaldust haldusakti kehtima jäämise vastu.
17.HKMS § 197 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. HKMS § 197 lg 2 järgi ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Seega ei piira apellatsioonkaebuse õiguslikud väited selle läbivaatamise ulatust (RKHK 12.11.2019. a otsus asjas nr 3-16-1573 p 35).
18.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on eksinud kaebaja kaebeõiguse kindlakstegemisel kolmandate isikute ehitusloa vaidlustamiseks. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. RVastS § 3 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Halduskohus leidis otsuses õigesti, et ehitusluba ei saa vaidlustada avalikes huvides (populaarkaebusega) ega teiste isikute õiguste kaitseks (otsuse p 11), kuid tuvastas ebaõigesti kaebaja subjektiivsete õiguste riive ehitusloa vaidlustamiseks (otsuse p 12). Ringkonnakohus muudab vastavas osas halduskohtu otsuse põhjendusi, sest leiab, et vaidlustatud ehitusluba ei riiva ka kaebaja subjektiivseid õigusi ega anna seetõttu kaebajale kaebeõigust kolmandate isikute ehitusloa vaidlustamiseks.
19.Kaebaja on Kambja vallas Ülenurme alevikus Xxx asuva kinnistu omanikuna 28.05.2019 asjaõiguslepingu alusel kinnistusraamatusse kantud 10.06.2019. Kaebuses halduskohtule põhjendas kaebaja enda kaebeõigust sellega, et kaebaja lähtus selle kinnistu vanematele ostmisel kehtestatud Villa detailplaneeringust, mille järgi pidi Xxx kinnistul asuma avalik haljasala (lõkkeplats), mitte elamu. Haljasala asemel elamu püstitamine mõjutab negatiivselt kaebaja kinnisasja väärtust. Lisaks on kaebajal 4-aastane laps, mistõttu oli kaebajale äärmiselt oluline, et talle kuuluva krundi naabruses oleks võimalus lapsega vabas õhus aja veetmiseks. Kaebuse kohaselt on oluline vahe, kas maja vahetus läheduses paikneb roheala, mida kaebaja laps, vanemad kui ka teised saavad kõik vabalt kasutada või lubatakse järjekordselt haljasala asemel elamuehitust. Xxx kohta ehitusloa väljastamine mõjutab kaebaja väitel oluliselt tema elukeskkonda, mistõttu esineb igal juhul oluline puutumus (kaebuse p-d 19-22).
20.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et kohtus kaitstav õigus võib võrsuda planeeringust (RKHK 16.12.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 10 jj), sh ka Ülenurme Vallavolikogu poolt 08.02.2011 kehtestatud Villa maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneeringust (Villa DP). Villa DP (Tartu 2010) joonise kohaselt on maaüksuse pos 11 (praegune Xxx) sihtotstarbeks üldkasutatav maa (tl 21) ning detailplaneeringu seletuskirja lk-l 10 selgitatakse, et Pos 11 krundile on planeeritud üldkasutatav haljasala (tl 15p). Üldkasutatava maa sihtotstarbega on 12.12.2014 kinnistusraamatusse kantud ka Xxx (tl 77), omanikuks Villa DP-st huvitatud isik, OÜ Ülenurme Investeeringud.
21.Haldusasja materjalidest nähtuvalt väljastas Ülenurme Vallavalitsus 23.03.2016. a korraldusega nr 102 projekteerimistingimused, millega muudeti Xxx (kinnistu nr xxx, katastritunnus xxx) sihtotstarve elamumaaks (tl 62-63). Pooled ei vaidle selle üle, et korraldusega väljastatud projekteerimistingimused on kehtivad. Ka ei vaidle pooled selle üle, et 17.05.2016 on kinnistusraamatus Xxx algne omanik, OÜ Ülenurme Investeeringud
asendatud kandega uue omaniku, M.V. Kinnisvara OÜ kohta ning 14.10.2016 on muudetud Xxx kinnistu sihtotstarve maakatastri andmetest lähtudes elamumaaks (tl 77-78). Seejärel on kinnistu veel kaks korda omanikku vahetanud, mille käigus kinnistu sihtotstarve ei muutunud. 12.12.2017 on kinnistusraamatust kustutatud Ülenurme valla kasuks seatud isiklik kasutusõigus, mille sisuks oli kinnisasja igakordse omaniku kohustus mitte taotleda kinnistule hoonete rajamiseks ehituslube enne kõigi 27.01.2011 lepingu punktis 3.10 nimetatud kohustuste täitmist (tl 81). Muid piiratud asjaõigusi kinnistu kasutamiseks (v.a. tehnovõrgu või rajatise seadmiseks) kinnistusraamatust ei nähtu.
22.Riigikohus on selgitanud, et detailplaneeringu suurema täpsusastme tõttu tuleb üldplaneeringu ja detailplaneeringu vastuolu korral lähtuda detailplaneeringust (RKHK 25.11.2019. a otsus asjas nr 3-17-1930, p 14.2). Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga, et eeltoodust järeldub, et kui ehitusõiguslikud dokumendid on omavahel vastuolus, tuleb lähtuda suurema täpsusastmega dokumendist. Ajal, mil kaebaja Xxx omandamiseks asjaõiguslepingu sõlmis (28.05.2019), ei kaitsnud Villa DP enam kaebaja kaebeõigust seonduvalt Xxx kinnistule ehitamisega, kuna sel ajal kehtisid juba Ülenurme Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused, mis olid detailplaneeringust suurema täpsusastmega. Nõustuda tuleb kolmanda isikuga ka selles, et tähtsust ei oma, kas projekteerimistingimused olid väljastatud õigusvastaselt või mitte. Oluline on, et need olid õigusjõusse astunud, st neid polnud enam kellelgi võimalik vaidlustada.
23.Seonduvalt kaebaja väidetega elukeskkonna halvenemise kohta ehitusloa väljastamise tõttu Xxx kinnistule märgib ringkonnakohus ka järgmist. 28.05.2019, mil kaebaja Xxx kinnistu omandamiseks asjaõiguslepingu sõlmis, pidid kaebajale lisaks ringkonnakohtu poolt juba eelnevalt selgitatule kinnistusraamatust nähtuma ka järgmised asjaolud: 1) Xxx asuva kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa; 2) kinnistu omanikuks on eraõiguslik isik, kes ei olnud Villa DP tellija; 3) kinnistusregistris puuduvad andmed kinnistu koormamise kohta piiratud asjaõigustega viisil, millest võiks järeldada kinnistu avalikku kasutust. AÕS § 55 lg 1 ls 1 järgi on kinnistusraamat avalik. AÕS § 55 lg 2 kohaselt ei või keegi end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. AÕS § 56 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Seega puudus kaebajal ka Xxx kinnistusraamatu andmetele tuginedes alus väita, et ta eeldas Xxx kinnistu omandamisel Xxx kinnistu kasutamisvõimalust avaliku haljasalana. Seejuures ei ole kaebaja selgitanud, millisest normist lähtudes tekkinuks tal subjektiivne õigus teisele eraisikule kuuluva kinnistu vabaks kasutamiseks.
24.Kaebaja väitis kaebuses ka kinnisasja väärtuse vähenemist seoses haljasala asemele elamu püstitamisega Xxx kinnistule. Maakatastri andmetest nähtuvalt ei asu Xxx kinnistu kaebajale kuuluva Xxx kinnistu vahetus naabruses ega saa seetõttu mõjutada kaebaja kinnistult avanevat vaadet, kaebaja kinnistule langevat päikesevalgust, vähendada kaebaja privaatsust ega tekitada muid reaalseid ehitisest johtuvaid mõjusid (vt järgneval leheküljel väljavõte Maa-ameti geoportaalist). Kuna ringkonnakohus eelnevalt leidis, et kaebaja ei saanud projekteerimistingimuste väljastamise tõttu Villa DP-le tugineda ning kaebaja eeldust Xxx kinnistu kasutamiseks rohealana ei toeta ka kinnistusraamatu andmed Xxx kohta, on kaebaja väited kinnisasja väärtuse vähenemisest ainetud.
25.Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja väited enda ilmse kaebeõiguse kohta on alusetud. Kuna kaebajal kaebeõigus puudus, ei pidanud halduskohus hindama kaebaja väiteid seoses ehitusloa õigusvastasusega ega uurima seda, kas kolmandate isikute usaldus haldusakti kehtima jäämise suhtes kaalub üles kaebaja huvi haldusakti tühistamiseks. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.06.2021. a otsuse
resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
26.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kolmandad isikud taotlevad kaebajalt Y kasuks ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude summas 1935 eurot ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise väljamõistmist. Kolmandate isikute taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Viivise väljamõistmine menetluskuludelt on võimalik TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kuid HKMS sellist võimalust ette ei näe (RKHK 15.02.2021. a otsus asjas nr 3-18-2294, p 27). Seega puudub ringkonnakohtul alus viivise väljamõistmiseks. Ka ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise aja lisamine õigusabikulude hulka. Kohtupraktika kohaselt ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud esindaja kulu vajalik ega põhjendatud kulu HKMS § 109 lg 6 mõttes (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-77-14 p-s 12 avaldatud seisukohta sarnase sisuga TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel). Samas on kolmandate isikute poolt õigusabi eest taotletud summa väiksem kui õigusabikulud koos menetluskulude nimekirja koostamise kohta märgitud kuluga. Seetõttu mõistab ringkonnakohus kolmandate isikute poolt taotletud menetluskulu summas 1935 eurot täies ulatuses kaebajalt Y kasuks välja.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.