Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 31. märts 2022, Tartu 3-19-1831
Haldusasi
Raimo Pärna, Rene Timmi ja Janrand OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 27. mai 2019. a otsuste nr 17-6/19/384, 17-6/19/385 ja 176/19/386 ning 30. augusti 2019. a vaideotsuse nr 174/19/5-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 8. veebruari 2021. a otsus Raimo Pärna, Rene Timmi ja Janrand OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Raimo Pärna, Rene Timmi ja Janrand OÜ Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. veebruari 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebajate menetluskulu ringkonnakohtus nende endi kanda.
3.Tagastada kaebajatele apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 2. mai 2022).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 29. novembri 2017. a otsusega määrati hülgekindlamate ja suurema selektiivsusega avaveemõrdade soetamiseks toetus Raimo Pärnale (9 270,55 eurot), Rene Timmile (13 002,95 eurot) ja OÜ-le Janrand (5 706,15 eurot).
PRIA 27. mai 2019. a otsustega 17-6/384, 17-6/385 ja 17-6-386 tunnistati toetuse määramise otsused nende isikute suhtes kehtetuks ja nõuti alusetult väljamakstud toetus tagasi. Otsuste kohaselt ei vastanud isikute esitatud hinnapakkumused maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 34 „Püügivahendi parendamise toetus“ (määrus nr 34) § 6 lg-tes 1-2 sätestatud tingimustele ning toetuse väljamaksmise aluseks olevad nõuded olid täidetud kunstlikult.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (vaided jäeti rahuldamata PRIA 30. augusti 2019. a vaideotsusega nr 17-4/19/5-2) esitasid R. Pärn, R. Timmi ja OÜ Janrand kaebuse, milles palusid toetuse tagasinõudmise otsused ja vaideotsus tühistada. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebajatele tehtud etteheited nende omavahelise seotuse, hinnapakkumuste nõuetele mittevastavuse ning omavaheliste maksete näilikkuse osas põhjendatud.
3.Tartu Halduskohtu 8. veebruari 2021. otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 53 lg-st 1 tuleneb, et toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisel on PRIA-l õigus toetus tervikuna tagasi nõuda. Määruse nr 34 § 6 lg 1 kohustab taotlejat küsima toetatava tegevuse elluviimiseks üksteisest sõltumatute ettevõtjate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust ning lg 2 keelab küsida hinnapakkumust endaga seotud isiku käest tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 tähenduses.
3.2.Vaideotsuse kohaselt olid isikud hindades ja pakkumuste võitjates omavahel kokku lepitud. Maksedokumendid kajastavad edasi-tagasi rahaülekandeid ja raharingmakseid, millega on kunstlikult jäetud mulje investeeringuobjekti eest tasumisest.. Kolm kaebajat pretendeerisid vastastikku teenust osutades samale toetusele.
3.3.Õige on PRIA väide R. Timmi ja R. Pärna hõimlusest, kuna R. Pärna abikaasa tütar ja R. Timmi abikaasa on sama isik. (E. Pärn). Kahe taotleja hõimlase arvelduskontolt alguse saanud ülekannete jada on jõudnud tagasi algsele arvelduskontole. Vastustaja on tõendanud, et kõigi kolme taotleja puhul koostati taotlused E. Pärna arvutis ning muudeti samuti ühes arvutis.
3.4.Kolme ettevõtja poolt samale toetusele pretendeerimine viitab nendevahelisele tihedale seosele.
3.5.Kõigis hinnapakkumustes esines sama arvutusviga, mis viitab kaebajate majanduslikule seotusele, kuna pakkumusi koostades on aluseks võetud ühed ja samad lähteandmed.
3.6.Kaebajad on sisuliselt õigeks võtnud selle, et nad tegid teistele kaebajatele hinnapakkumusi, sh R. Pärn selle, et pakkumuse vormistas tema abikaasa tütar ja OÜ. Janrand seaduslik esindaja selle, et hinnapakkumused vormistati ühes arvutis.
3.7.PRIA on tõendanud selle, et esialgsetes pakkumustes olid hinnad kunstlikult suured ning hilisemates madalamad. Kohus ei kahelnud, et PRIA suutis välja selgitada aktsepteeritava turuhinna.
3.8.Kaebajate poolt esitatud hinnapakkumuste kalkulatsioonid olid kohtu hinnangul omavahel määravas osas sarnased. Kaebajate poolt vastastikku võidukaks tunnistatud hinnapakkumuste kohaselt oli võitnud mõrdade valmistamise tunnitöö hind kõigil juhtudel 12,5 eurot, teiseks tulnud pakkumustel kõigil 15 eurot ja kolmandaks tunnistatud pakkumustel 16 eurot. PRIA on välja toonud, et 2017. aastal oli keskmine brutotunnipalk 7,4 eurot ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügi valdkonnas veel madalam – 6,48 eurot. Seega oli hinnapakkumustes esitatud tunnitöö hindadel (12,5-16 eurot) ja asjakohaste valdkondade keskmistes hindades kuni kahekordne vahe. Kohus ei pidanud kaebajatevahelistes pakkumustes kuni ca kaks korda keskmist tunnihinda ületavat ja sendi pealt klappivaid tunnitöö hindade sarnasust usutavaks ja jagas PRIA seisukohta, et hinnapakkumuste esitajad olid omavahel võitjates kokku leppinud.
3.9.Vastustaja on õigesti tuvastanud kunstlikult hindade paisutamise põhjusena omafinantseeringu 20%-lise nõude täitmise eesmärgi.
3.10.PRIA on tõendanud ka hinnapakkumuste koostamise ühes arvutis ühe isiku poolt. Tõendatud on ka see, et sama toetust taotlenud ja saanud kaebajad esitasid omavahel võidukaid hinnapakkumisi ja arveid.
3.11.Kaebajate ühine majanduslik huvi avaldus selles, et kaebajad tegutsesid ühiselt toetuse saamise tingimuste näilise täitmise eesmärgil.
3.12.Kaebajate ja R. Timmi abikaasa konto väljavõtetega on tõendatud raha ringmaksed ja edasitagasi kanded isikute vahel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.R. Timmi, R. Pärna ja Janrand OÜ apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.PRIA on põhjendanud toetuse tagasinõudmist sellega, et R. Timmi ja R. Pärn on hõimlased. Selles küsimuses on PRIA pöördunud R. Timmi poole selgituse saamiseks juba kuu aega hiljem taotluste esitamisest (16. augustil 2017). R. Timmi R. Pärn selgitasid PRIA-le 29. augustil 2017, et nad ei ole seotud isikud TuMS § 8 mõistes. Pärast seda maksti kaebajatele toetus välja. Seega oli PRIA-l kahtlus kaebajate võimalikust seotusest juba alates 16. augustist 2017, kuid sellest hoolimata otsustas PRIA 2018. a mais, st 9 kuud hiljem kaebajatele toetuse välja maksta ning kinnitas, et rikkumisi ei ole. Sellise käitumisega tekitas PRIA isikutes õiguspärase ootuse, et nende selgitustega on arvestatud ja et toetuse väljamaksmist takistavaid asjaolusid ei esine.
4.2.Toetuste tagasinõudmise otsustele eelnenud kontrollaktis tehti R. Timmi ja R. Pärna suhtes etteheide seoses hõimlusega. Seetõttu on ebaõige halduskohtu seisukoht, et PRIA-le ei olnud toetuse tagasinõudmise aluseks olevad asjaolud toetuse määramise ajal teada. Oluline on ka see, et pärast seda, kui vaidemenetluses R. Timmi ja R. Pärna oma väidetava seotuse ümber lükkasid, seda vaideotsuses sisuliselt ei käsitletudki. Kui PRIA vaidemenetluses oma positsiooni otsuse tühistamise aluste osas muutis, oli vastav otsus ebaproportsionaalne, kaalutlusvigadega ning kehtiva õigusega kooskõlas.
4.3.E. Pärn, kellega R. Timmi abiellus, ei ole R. Pärna bioloogiline laps, vaid tema elukaaslase tütar ning nad ei ole omavahel hõimlased vastavalt perekonnaseaduse § 81 lg-le 1. Lisaks ei olnud R. Timmi toetusetaotluste rahuldamise ajal veel abielus.
4.4.Kaebajad on kinnitanud, et nad tegid teineteisele hinnapakkumisi, kuid see ei tähenda, et nad oleksid sellega omaks võtnud majandusliku seotuse.
4.5.Hinnapakkumuste koostamine samas arvutis ning selles esinev sama arvutusviga ei tõenda isikute seotust. Kalurid ei ole vilunud arvutikasutajad ning nad paluvad taotluste esitamisel kõrvalist abi. Kohus seda asjaolu ei käsitlenud.
4.6.PRIA on eksinud turuhinna määramisel, kuna majandusharu ei liigitatud õigesti.
4.7.Vaidlust pole selles, et mõrrad on valmis tehtud ning kasutuses. Seega ei sa kaebajatele ette heita ühenduse eelarvevahendite kahjustumist või nende põhjendamatut kasutamist, kuna eesmärgid, milleks toetus oli loodud, on täidetud.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebajad vaidlustavad eeskätt isikutevahelist seotust, kuid seda peamiselt läbi R. Timmi ja R. Pärna perekondlike seoste. PRIA põhikaalutluseks oli aga kaebajate lubamatu majanduslik seotus. Seega ei ole asjas määrava tähtsusega küsimus, kas R. Timmit ja R. Pärna saab pidada hõimlasteks.
5.2.Kolme hinnapakkumuse võtmise nõue ei olnud täidetud, kuna hinnapakkumused olid kooskõlastatud ning võetud seotud isikutelt, kes osutusid vastastikku võitnud pakkujateks. Vastastikku pakkumuste tegemine ja mõrdade valmistamine ei jäta kahtlust, et kõik kaebajad olid võimelised ise enda vajadustele vastavad püügivahendid valmistama.
5.3.Toetusetingimuste kunstliku täitmise korral tuleb toetus tagasi nõuda täies ulatuses ning pettuse korral ei ole PRIA-l võimalik teha teistsugust otsust. Investeeringuobjekti sihipärase kasutamise küsimus ei oma siin tähtsust.
5.4.See, kas PRIA oli teadlik R. Timmi ja R. Pärna perekondlikust seotusest, ei ole õiguspärase ootuse kontekstis tähtis.
5.5.PRIA on tõendanud piisavalt seda, et toetusetingimuste täitmine oli kunstlik ning kaebajad ei ole vastupidist tõendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlustatud haldusaktide andmise aluseks olnud põhilised faktilised asjaolud järgmised: - kõigi kolme kaebaja põhitegevusala on merekalapüük (tl 48p), kõik kolm soovisid toetust samasuguste, st hülgekindlama ja suurema selektiivsusega mõrdade ostmiseks; - kõik kolm kaebajat võtsid mõrdade ostmiseks pakkumused muuhulgas üksteiselt ning kõigil juhtudel osutus võitjaks mõni kaebajatest (tl 49p-51); - kõik kaebajate esitatud hinnapakkumused olid koostatud E. Pärna arvutis, kes on R. Pärna abikaasa tütar ja käesolevaks ajaks R. Timmi abikaasa. Kõik need dokumendid loodi samal kuupäeval (tl 51p-52, vt ka nt tl 3); - kõik hinnapakkumused on vormistuslikult sarnased, sealjuures on 1-meetriste ääremõrdade pakkumusel materjalide kogusumma arvutuses sama viga. Kaebajad on möönnud, et dokumendid vormistati ühes arvutis, kuna kalurid ei ole vilunud arvutikasutajad (tl 52p); - taotluste menetlemise ajal selgitas PRIA välja mõrdade aktsepteeritava turuhinna ning saatis kaebajatele teated hinna ülevaatamiseks. Kaebajad nõustusid ilma vastuväideteta hinnaga, mis oli nende algsest hinnapakkumusest madalam ning muudetud pakkumused olid muudetud jälle samas arvutis (tl 53); - hinnapakkumuste võrdlusest joonistus välja muster, mille järgi võidukas hinnapakkumuses oli tunnitöö hinnaks alati 12,5 eurot, teisele kohale jäänul alati 15 eurot ning kolmandale kohale jäänul alati 16 eurot (tl 53p); - kaebajate ja E. Pärna kontoväljavõtetelt nähtus, et E. Pärn tegi oma abikaasale (kaebaja R. Timmi) ülekande summas 8500 eurot, kust samal päeval kanti OÜ Janrand kontole 8559,23 eurot ning samal päeval kandis OÜ Janrand sama summa R. Timmi kontole tagasi, kusjuures mõlemad näitasid selgituseks püügivahendite eest tasumist. Samal päeval jõudis algne rahasumma 8500 eurot E. Pärna kontole tagasi. Sarnaselt liikus hiljem R. Timmi ja R. Pärna vahel 13 905,83 eurot, kusjuures 11 000 eurot sellest rahast oli R. Timmi saanud E. Pärnalt, kellele ta selle raha hiljem tagasi kandis (tl 54p).
8.Eelnevalt kirjeldatud asjaolud ei ole ilmselgelt kooskõlas toetuse andmise tingimusi reguleerivate normidega. Nimelt sätestab määruse nr 34 § 6, et taotleja küsib toetatava tegevuse elluviimiseks vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust „üksteisest sõltumatute ettevõtjate käest“ (lg 1) ning ta ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isiku käest TuMS § 8 tähenduses (lg 2). Seega on kehtestatud kaks keeldu – esiteks ei tohi küsida pakkumusi ettevõtjatelt, kes on üksteisest sõltuvad (määruse nr 34 § 6 lg 1), ning teiseks ei tohi hinnapakkumusi küsida isikult, kes on seotud taotleja endaga (määruse nr 34 § 6 lg 2). Eelduslikult on sellise regulatsiooni eesmärgiks olukorra vältimine, kus taotleja ja hinnapakkumuse tegija lepivad tänu omavahelisele seotusele kokku, kuidas pakkumuse hinda või muid tingimusi näidata taotlejale soodsal viisil selliselt, et taotleja saab toetust ka siis, kui ta pole selleks vajalikke tingimusi tegelikult täitnud (tingimuste kunstlik täitmine) või saab taotleja toetust suuremas ulatuses, kui tal tegelikult õigus oleks (näidates toote hinda turuhinnast kallimalt).
9.Seoses esimese keeluga – küsida pakkumust üksteisest sõltuvate ettevõtjate käest – nähtuvad ringkonnakohtu arvates asjast üsna ilmselgelt asjaolud, mis võimaldavad lugeda kaebajat ja hinnapakkumuste tegijaid omavahel sõltuvateks ettevõtjateks. Ülal p-s 7 kirjeldatud asjaoludest nähtub, et kõik kolm võtsid pakkumused muuhulgas üksteiselt ning kõigil juhtudel osutus parimaks pakkujaks mõni kaebajatest, pakkumused olid koostatud kahele kaebajale lähedase isiku (E. Pärn) arvutis, hinnapakkumustest joonistus välja ühtne muster hinnatasemete osas ning omafinantseeringuks vajalik raha ringles isikute vahel ja jõudis lõpuks tagasi algsele kontole. Ei ole võimalik, et sellised asjaolud saaksid juhtuda ilma, et isikud selles kokku lepiksid. Seega on hinnapakkumuste tegijad ilmselgelt vaadeldavad üksteisest sõltuvate isikutena, kellelt pakkumuste võtmine oli keelatud. Kaebajate toodud põhjendus, miks koostati pakkumused ühes arvutis – et kalurid ei ole vilunud arvutikasutajad – võib küll (vähemalt osade kalurite puhul) paika pidada, ent ei kõrvalda kahtlust selles, et pakkujad tegid pakkumusi tehes omavahel koostööd. Nii on pakkumustel sarnane mitte ainult vormistus, vaid PRIA on välja toonud, et pakkumustes oli ühesugune ka töötunni hind, mis viitab sellele, et pakkujad olid omavahel pakkumuste hinnas kokku leppinud selliselt, et kõik kaebajatest ühe pakkumuse võidaksid ja neil oleks võimalik kõigil mõrrad soetada, selle eest toetust saada ja samal ajal saaks kõigi kaebajate vahel teha rahaülekandeid, näitamaks omafinantseeringu olemasolu. Seda kinnitab ilmekalt asjaolu, et töötunni hind on ühe ja sama pakkuja puhul kõikuv sõltuvalt sellelt, kes oli parasjagu hinnapakkumuse küsija (vt tl 53-53p). Ei ole usutav, et tavapärase majandustegevuse käigus töötunni hind niimoodi erinevate ostjate puhul kõiguks. Küll on aga see arusaadav siis, kui hinnapakkumuste tegijad on omavahel kokku leppinud selliselt, et igaüks neist osutuks ühe hinnapäringu puhul võitjaks. Ehkki pakkumuste tegemises osales ka isik, kes ühelgi juhul võitjaks ei osutunud ja ei ole ka kaebajate hulgas, on siiski ilmne, et kolm kaebajat olid toetusetaotluste kontekstis üksteisest sõltuvad, sest nad aitasid üksteisel hinnapakkumusi kujundada ja tekitada olukorra, kus võitjaks osutus alati keegi nende kolme seast, nii et lõppkokkuvõttes said nad kõik soovitud toetuse.
10.Teine määrusest nr 34 tulenev keeld nägi ette, et küsida ei või hinnapakkumust endaga seotud isiku käest TuMS § 8 tähenduses (§ 6 lg 2). TuMS § 8 lg 1 sätestab: „Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: 1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased; 2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; 3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.“ Ka siin on oluline jällegi see, mis on välja toodud ülal p-s 7 ja 9 ning millest nähtub, et kõigil kolmel isikul oli huvi toetust saada ning üksteisele sobivaid hinnapakkumisi tehes aitasid nad
üksteisel toetust saada. Selline käitumine on käsitatav ühise majandusliku huvina TuMS § 8 lg 1 mõttes. Seega oli kaebajal ja temale hinnapakkumusi teinud neljast isikust kolmel (st kõigil kaebajatel), ühine majanduslik huvi igaühele toetuse saamiseks ning samal ajal üksteisele mõrdade müümiseks ning seega on nad käsitatavad omavahel seotud isikutena TuMS § 8 lg 1 ja määruse nr 34 § 6 lg 2 tähenduses.
11.Eeltoodust tuleneb, et PRIA etteheited kaebajale määruse nr 34 § 6 lg-s 1 ja 2 sätestatud keeldude rikkumise kohta on põhjendatud.
12.Apellatsioonkaebuses väidetakse, et PRIA-l olid teada R. Timmi ja R. Pärna omavahelised hõimlussidemed juba enne toetuse väljamaksmist ning sellega tekkis neil õiguspärane ootus toetuse säilitamisele. See väide ei pea paika. Asjaolust, et PRIA on toetuse välja maksnud, ei saa kuidagi tuleneda õiguspärast ootust, et seda toetust ei või pärast asjaolude kontrollimist tagasi nõuda. Kaebajad ei ole viidanud ühelegi normile, millest tuleneks, et kui PRIA on toetuse väljamaksmise ajal mingitest asjaoludest teadlik, siis ei saa ta tugineda neile asjaoludele hiljem toetuse tagasinõudmisel. Selliseid norme ei tea ka ringkonnakohus. Vastupidi, haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 5 ja 6 sätestavad põhimõtte, et isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või haldusakt oli antud isiku esitatud ebaõigete andmete alusel või pettusega haldusorganit mõjutades. Lisaks jätab kaebaja tähelepanuta, et R. Timmi ja R. Pärna omavaheline seotus ei ole kaugeltki ainus asjaolu, millele tuginedes PRIA toetuse tagasi nõudis. Neid asjaolusid oli palju (vt ülal p 7) ning isegi kui selles küsimuses oleks kaebajal õigus, ei langeks sellega ära ülejäänud asjaolud, millele tuginedes leidis PRIA, et toetuse saamise nõudeid oli rikutud.
13.See, et PRIA loobus vaideotsuses R. Timmi ja R. Pärna hõimlussidemetele viitamisest, ei tähenda kuidagi seda, et vaideotsus või toetuse tagasinõudmise otsus oleks ebaproportsionaalne, kaalutlusvigadega või kehtiva õigusega vastuolus, nagu väidab kaebaja. Ühestki õigusaktist ei tulene, et vaideotsuses peab haldusorgan kordama täielikult algses haldusaktis esitatud seisukohti. Lisaks ei tulene kuskilt, et kui vaideotsuses haldusorgan seda ei tee, on vaideotsus või algne haldusakt õigusvastane. On tõsi, et kui vaidemenetluses lükatakse ümber asjaolu, millele haldusorgan algse haldusakti andmisel tugines, võib see viia haldusakti õigusvastasuseni, kuid üksnes juhul, kui see asjaolu omas tõepoolest määravat tähtsust haldusakti andmisel ning ilma selle asjaolu esinemiseta ei oleks haldusakti saanud anda. Käesoleval juhul see nii ei ole. PRIA on toetuse tagasinõudmise rajanud mitmele asjaolule (vt ülal p 7) ning R. Timmi ja R. Pärna omavaheline seotus läbi E. Timmi ei ole neist kaugeltki ainus ega ka mitte kõige olulisem. Seetõttu isegi juhul, kui leida, et see asjaolu on ära langenud, ei mõjuta see kaebajate suhtes antud toetuste tagasinõudmise otsuste õiguspärasust. Kuna see asjaolu ei oma käesolevas vaidluses määravat tähtsust, ei pea ringkonnakohus vajalikuks täpsemalt määratleda seda, millised olid R. Timmi, R. Pärna ja E. Timmi sidemed perekonnaõiguslikus tähenduses.
14.See, kas kaebajad on omaks võtnud omavahelise majandusliku seotuse või mitte, ei oma samuti asja lahendamisel määravat tähtsust, kuna ülal kirjeldatud asjaoludest nähtus kaebajate omavaheline majanduslik seotus piisavalt selgelt. See, kas nad võtsid selle ise omaks või mitte, ei vaja ringkonnakohtu arvates seetõttu eraldi kontrollimist.
15.Kaebaja väitel pole mõrdade valmistamine kalapüük (kalapüügi tegevusala), vaid selleks tarviliku vahendi valmistamine, mistõttu ei ole PRIA määratlenud keskmist töötunni hinda tuvastades vastavat tegevusala õigesti (tl 155 ja 133p). Samas jätab kaebaja tähelepanuta, et PRIA on pidanud oluliseks mitte ainult seda, et kaebajate poolt hinnapakkumustes välja toodud töötunni hind 12,5-16 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa märkimisväärselt mitte ainult põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi keskmist töötunni hinda (6,48 eurot), vaid ka 2017. a keskmist brutotunnipalka tervikuna (7,40 eurot, vt tl 53p). Ka ringkonnakohtu arvates on see tunnihinna erinevus silmatorkav ning loob aluse kahtluseks, et kaebajad olid kooskõlastatult näidanud mõrdade hinda tegelikust turuhinnast kallimana.
16.See, et mõrrad on valmis tehtud ja kasutuses, ei välista toetuse tagasinõudmist. PRIA on viidanud mitmele Euroopa Liidu õiguse normile, millest tuleneb, et kui PRIA tuvastab toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise, tuleb toetus tervikuna tagasi nõuda. Täpsemalt on PRIA viidanud sellele, et kui isik on toime pannud pettuse, siis puudub tal alus toetust saada ning vastavalt tuleb toetuse maksmise korral see toetus täielikult tagasi nõuda (määrused nr 2015/288 art 5 p 1 ja 1995/2988 art 4 p 3). Õige pole siinkohal kaebaja arvamus, et mõrdade valmimisega on toetuse eesmärgid saavutatud. Kui toetus saavutati pettuse (tingimuste kunstliku täitmise) teel, ei ole toetuse määramise eesmärgid saavutatud, sest toetuse said isikud, kellel selleks tegelikult õigust ei olnud.
17.Eeltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust.
18.Kaebajate poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid tuleb kaebajatele tagastada, kuna need ei oma asjas tähtsust. Peamiselt kujutavad need endast dokumente, mis on mõeldud tõendama mõrdade valmistamiseks vajaliku materjali ostmist. Samas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et mõrrad on olemas, mistõttu pole nende olemasolu ja valmistamiseks vajalike materjalide ostmise tõendamine vajalik. Samuti ei vaja asjas tõendamist E. Pärna ja R. Pärna suguluse ega hõimluse küsimus, kuna nagu ülal märgitud, ei oma see asjas kaugeltki määravat tähtsust. Seega tuleb kõik kaebajate poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid neile tagastada.
19.Kaebajate menetluskulu ringkonnakohtus (1275 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kaebajate endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.