TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-66131 eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid ning edastada elektronpostiaadressile [email protected].

ASJAOLUD

Harju Maakohtu 29.12.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-66131 määrati XXXX eestkostjaks XXXX tähtajaga kolm aastat. Kohus seadis eestkoste XXXX kõigi asjade ajamiseks. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 29.12.2011. Harju Maakohtu 27.01.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-43968 seadis kohus XXXX üle tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määras XXXX eestkostjaks XXXX. XXXXüle seatud eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 27. jaanuariks 2017. Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on seisukohal, et eestkoste seadmine XXXX suhtes on põhjendatud ning XXXX on sobiv isik täitma eestkostja ülesandeid (tl 76-77). 27.10.2016 esitas XXXX kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt viibib XXXX XXXX ja asub XXXX liialt kaugel. XXXX käib XXXX regulaarselt külastamas. Eestkoste pikendamise vajadus ei ole tähtis. Kui eestkoste pikendamine on vajalik, on XXXX nõus olema edasi eestkostja (tl 84). 31.10.2016 esitas XXXX kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on XXXX veendunud, et tema vend XXXX vajab jätkuvalt eeskostet. XXXX on nõus, et tema isa XXXX jätkab tema eestkostjana. See on tema jaoks emotsionaalselt oluline. XXXX jätkab tema aitajana, nagu on seda siiani teinud (tl 85). 31.10.2016 esitas XXXX kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on XXXX veendunud, et XXXX vajab jätkuvalt eeskostet. XXXX on nõus jätkama oma poja XXXX eestkostjana (tl 84). XXXXRÕA korras määratud esindaja on seisukohal, et nii XXXX eestkoste pikendamine kui ka senise eestkostja kohustuste edasine täitmine vastab eestkostetava huvidele (tl 90).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse, XXXX, XXXX, XXXX esindaja seisukoha ja XXXX poolt ärakuulamisel avaldatuga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXXX üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda

2-08-66131 vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilasjas nr 2-11-43968 viidi 03.01.2012 läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis XXXX psüühilise seisundi hindamiseks seoses eestkoste vajaduse kindlaksmääramisega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 1 nähtub, et esineb XXXX raske püsiva kuluga psüühikahäire, mis on hõlmatav määratlusega “vaimuhaigus” püsikululise paranoidse skisofreenia näol. Temal esinevad psüühikahäired on sellise ulatusega, et ei võimalda tal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Tingituna vaimsest seisundist ei suuda XXXX aru saada volituste ja tehingute õiguslikest tagajärgedest. Ta vajab elukestvalt selliste toetavate või piiravate tingimuste (sh eestkoste) seadmist sotsiaalse keskkonna poolt, millega oleksid tagatud tema püsimine ravisuhtes, tema igapäevane toimetulek ning sotsiaalne turvalisus. Tema seisundi paranemist ei ole alust prognoosida. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole XXXX suuteline iseseisvalt tegema tehinguid. Esinev psüühikahäire ei võimalda tal aru saada perekonnaõiguslike tehingute ja suhete õiguslikest tagajärgedest. Kohus ei pidanud käesolevas tsiviilasjas XXXX suhtes uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist vajalikuks, kuna eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat (TsMS § 528 lg 2 p 2). AS-is XXXX 19.10.2016 toimunud ärakuulamisel selgitas kohus XXXX ärakuulamise põhjust ja asjaolusid. XXXX räägib ja vastab küsimustele piisavalt arusaadavalt, silmside olemas. XXXX - teab oma nime, vanust, sünnipäeva; - seletab, et sündis Tallinnas, ema surnud, isa ja õde elavad XXXX; - seletab, et tema töötas laevaremonditehases lukksepana, pärast tehase aiandis; - XXXX olles on tal oma ülesanded, hoolitseb jäneste eest. Õhtuti pikutab, kuulab raadiot, vaatab telerit; - väidab, et teab poliitikat, küsimusele kes on president, vastab Kaljulaid; - räägib, et isa ja õde hoolitsevad tema eest, käivad külas. Ütleb, et isa ajab tema asju. Võib ka edaspidi ajada; - ütleb, et ise ei suuda oma asju ajada – poes ei oska osta, raha ei tunne, pole üksi poes käinud; - küsimusele tervise kohta ei oska midagi vastata ... vaatab nõutult otsa - küsimustele eestkoste sisu, ulatuse ja tähtaja peale kehtitab õlgu, pilk nõutu (tl 80). XXXX ja XXXX on veendunud, et XXXX vajab jätkuvalt eeskostet. Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXXX psüühilist seisundit, leiab kohus, et XXXX eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXXX psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXXX, XXXX, XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest ning arvestades XXXX poolt ärakuulamisel avaldatuga, asub kohus seisukohale, et XXXX eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi

2-08-66131 ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXXX üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on XXXX huvide kaitseks endiselt vajalik, on XXXX endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on XXXX eestkostja ülesandeid täitnud tema isa Gustav Leppik, kes on siiani täitnud eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides. Kohtu hinnangul on põhjendatud pikendada XXXX volitusi XXXX eestkostjana. XXXX eestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 23.12.2021. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXXX esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. jaanuaril. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut;

2-08-66131 sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.