Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

väljutamiseks. Karjäär on kavandatud Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas Koonga külas asuvatele Kirsimetsa (kt 33404:002:0149) ja Sigala (kt 33404:002:0136) kinnistutele. Taotletava mäeeraldise pindala on 9,59 ha ja teenindusmaa pindala 10,27 ha. Kaevandatava katendi kogus on 97 000 m3, millest mulla kogus on 26 000 m3. Taotletava mäeeraldisega on seotud ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokid 10 ja 11. Taotletav aktiivse tarbevaru kogus on 958 000 m3, millest kaevandatav kogus on 872 000 m3. Keskmine taotletav tootmismaht aastas on 65 000 m3. Pärast kaevandamise lõppemist korrastatakse ala veekoguks. Luba taotletakse kehtivusega 30 aastat.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(14)

teha järeldusi nõudluse puudumise kohta. Liiatigi tunnistab vastustaja, et tegevus Koonga ja Koonga II karjäärides on alanud. 4) Vastustaja seisukoht, et piirkonnas on juba mitu karjääri ja see õigustab kaevandamisloa andmisega mittenõustumist on põhimõtteliselt väär. Kohtupraktikas (haldusasi nr 3-16-740) on selgitatud, et pelgalt väljastatud kaevandamislubade arv ei saa olla kaevandamisloa andmisest keeldumise põhjuseks. Lähedalasuvate karjääride tõttu on tegemist just piirkonnaga, kus juba on arvestatud kaevandamistegevusest tulenevate asjaoludega ja piirkonna elanikud on paratamatult sunnitud kohanema kaevandamisest tekkivate mõjudega. Maavara saab kaevandada seal, kus seda on ning laiema ruumilise arengu vaatepunktist on mõistlik jätkata kaevandamist piirkonnas, kus seda juba tehakse, mitte avada karjääre kaevandamisest puutumata uutes kohtades. 5) Kaebajale keskkonnaloa andmisest keeldumine võib rikkuda võrdse kohtlemise printsiipi, kuivõrd OÜ Lindamäe ning OÜ Forek on avamas analoogseid dolokivi kaevandusi Lääneranna valla territooriumil. 6) Kaebuse esitamise ajaks ei ole KeA otsustatud Koonga IV dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmist või algatamist. Ennatlik on vaidlustatud otsuses leitu, et kaevandamisloa väljastamine ei ole võimalik enne keskkonnamõjude hindamise (KMH) läbiviimist. KMH algatamine Koonga IV dolokivikarjääri suhtes on täiesti reaalne ning KMH aruande puudumine ei saa õigustada vastustaja keeldumist. Kaebaja on suhtluses KeA-ga esitanud selgitusi võimalike keskkonnamõjude kohta. Täpsustused (müra modelleerimise tingimused, saasteainete kajastamine) põhinevad juba varasemalt esitatud taotlusega nr T-KL/1003238-2 esitatud materjalidel, mille osas KeA esitas omapoolsed täpsustused 28.08.2020 kirjaga nr DM-109275-9. Täiendavad selgitused on Avalor Invest OÜ esitanud 17.12.2020. Kõik eelnimetatud dokumendid on Lääneranna vallale avalikult kättesaadavad keskkonnalubade dokumentide registris KOTKAS, millega tutvumine on uurimispõhimõttest tulenevalt vastustaja ülesandeks. 7) Vastustaja ei ole andnud kaebajale võimalust esitada arvamusi ja vastuväiteid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 2). Olukorras, kus vastustaja leiab, et teatud negatiivsete mõjude olemasolu või puudumine ei ole piisavalt selge, tulnuks kaebajalt küsida täiendavaid selgitusi, mitte jätta nõusolek andmata puuduliku informatsiooni pinnalt. Vastustaja ei ole esitanud kaebajale täiendavaid päringuid võimalike keskkonnahäiringute (müra, liikluskoormuse kasv jms) vähendamise kohta ega teinud ettepanekut täiendavate dokumentide esitamiseks või uuringute läbiviimiseks.

3(14)

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huve. Kaalumise ja hindamise tulemusena leidis vastustaja, et taotletav tegevus ei sobi alale, kuhu selleks luba taotletakse. 2) Taotletav ala asub vahetult Koonga küla läheduses (ca 560 m), lisaks jäävad veelgi lähemale tootmishooned (ca 7-46 m edelas; ca 20 m põhjas) ning lähimad majapidamised asuvad juba ca 170 m kaugusel loodes ja ca 315 m kaugusel lõunas. Eeltoodule lisandub taotluses märkimata ca 900 m kaugusel asuv Pikavere küla. Vastustaja ei pea võimalikuks kaevanduse rajamist niivõrd lähedale lähiümbruses asuvatele elu- ja toomishoonetele ning Koonga külale. Kaevandustegevus põhjustaks ülemäärase negatiivse mõju läbiümbruses elavatele inimestele, mis seisneks eeskätt kaasnevas müras, vibratsioonis, tolmus, kivitükkides, maavõngetes ja liikluskoormuse kasvamises piirkonna kohalikel teedel. Neid negatiivseid mõjutusi ei ole võimalik piisaval määral vähendada, arvestades, kui lähedale jäävad lähiümbruses asuvad eluja tootmishooned taotletavale kaevandusalale. Taotletava ala lähedal elavate ja tegutsevate inimeste igapäevane elu oleks nende negatiivsete mõjutuste tõttu pidevalt häiritud ja nende elutingimused halveneksid märkimisväärselt. Kuna tegemist on tihedamalt asustatud alaga (Koonga küla), siis kaasneks negatiivne mõju koheselt paljudele inimestele korraga. 3) Kuigi taotlusele lisatud müra modelleerimise kaardi kohaselt peaks müra jääma päevase piirinormi (60 dB) sisse, ei nähtu, et mürataseme arvutamisel oleks arvestatud sellega, et taotletavast alast ca 930 m põhja suunda juba jääb Koonga dolokivikarjäär (OÜ-le Lindamäe kuuluv kaevandamisluba nr KMIN-115, kehtivusega kuni 23.12.2025) ja ca 650 m kaugusele põhja suunda Koonga II dolokivikarjäär (OÜ-le Forek kuuluv kaevandamisluba nr KMIN-112, kehtivusega kuni 29.12.2025) ning Koonga II karjääris on lõhkamistöödega juba alustatud. Kaebajagi ei ole väitnud, et seda oleks mürakaardi koostamisel arvesse võetud. Karjääride müra ja muud mõjutused kuhjuvad taotletava kaevanduse mõjutustega. Lõhkamistööd ei pruugi toimuda pidevalt, kuid moodustavad osa taotletavast tegevusest ja seejuures on kaasnevad häiringud lõhkamiste puhul oluliselt suuremad. 2021. a esimeses poolaasta jooksul on Koonga II dolokivikarjäärist saabunud kokku 28 teavitust lõhkamisest, kusjuures üks teavitus ei pruugi tähendada ainult ühte lõhkamist. See tähendab, et aasta jooksul toimub vähemalt 56 korda lõhkamisi. Seejuures teatisi esitatakse just selleks, et hoiatada ette kaasnevate mõjutuste eest. Neid mõjutusi tunnevad Koonga külas ja selle lähiümbruses elavad ja viibivad inimesed (sh siseruumides). Taotletav ala on lähiümbruses asuvatele hoonetele ja Koonga külale oluliselt lähemal, kui on Koonga ja Koonga II karjäärid. Arusaamatuks jääb modelleerimise kaardile lisatud viide, et arvestatud on kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega. Nagu kaardilt nähtub, siis suures osas jääb taotletava ala sellesse äärde, kus on rohkem asustust, lage maa (põllud). Selline kõrghaljastus, mis võiks müra summutada, jääb ala teisele küljele, kus asustus on kaugemal. Seega tegevusest tingitud mõjutused saavad levida selle võrra lihtsamini ja kaugemale just sealpool, kus on rohkem asustust. 4) Olemasolevate Koonga ja Koonga II karjääride mõjutuste skeemi kohaselt on maavõngete maksimaalne ohutsoon 300 m (lõhkelaenguga 70 kg), lendavate kivimitükkide ohutsoon on 200 m ja tolmu impulss lagedal maastikul on 600-800 m. Täiendavalt esitab vastustaja teise skeemi, kus samasuguseid mõjusid tähistavad piirjooned (sininejoon – 200 m; roheline joon – 300 m) on tõmmatud kaebaja poolt taotletava kaevanduse teenindusmaale. Vastustaja soovib nendega tõendada, et taotletava kaevanduse häiringute eeldatavasse mõjualasse (ohutsoonid ja tolm) jäävad paljud tootmishooned, õuealad, elamud ning avalikult kasutatavad alad ja teed. Seda, et mõjutused ka reaalselt tekivad ja lähiümbruses elavaid inimesi olulisel määral negatiivselt mõjutama hakkavad, tõendavad elanike kaebused Koonga II kaevandamistööde kohta. Taotleja mudeli kohaselt mõjutaks taotletaval alal toimuv lõhkamine vahetult lähiümbruses vähemalt 7 õueala ja hulgaliselt tootmisalasid. Praktiliselt mõjutaks kaevandamine tervet Koonga asulat. Mõju ulatub avalikele valla- ja riigiteedele, vallale kuuluvale avalikule parklale. 4(14)

Samuti jäävad mõjualasse autode tehnoülevaatuspunkt (mäeeraldisest ca 90 m) ja kohaliku jahiseltsi jahimaja (mäeeraldisest ca 100 m), mis pakuvad avalikkusele erinevaid teenuseid. Juba Koonga II kaevanduses toimuva tegevuse tõttu on lähiümbruse elanikud korduvalt pöördunud vastustaja poole kaebustega, et kaevandamistööd (sh lõhkamistööd) häirivad oluliselt nende igapäevaelu (vibratsioon on tugev ja tuntav, hooned ja nende osad (seinad, laed) ja esemed hoonetes värisevad jne). Seejuures Koonga II dolokivikarjäär asub tihedamatest elamugruppides ca 1,2-1,8 km kaugusel, kuid taotletav ala jääb Koonga küla kompaktsetest elamugruppidest vaid ca 200 kuni 600 m kaugusele ja müra summutavat kõrghaljastust ei ole. 5) Materjalidest võib eeldada, et kaevatava materjali väljavedu toimuks läbi Koonga küla, mis tooks kaasa märkimisväärsed negatiivsed mõjutused Koonga küla elanikele, sh liiklustiheduse kasv ja liiklusohutuse vähenemine. Koonga külas asub ka Koonga kool, mis tähendab, et külas liiguvad erinevas vanuses lapsed ja noorukid. Koonga ja Koonga II kaevanduste toodangu väljaveo liiklussageduseks hindas KMH 14 edasi-tagasi reisi tunnis, millisele niigi suurele koormusele tuleks arvestada juurde uue kaevanduse mahtude väljavedu taotletavalt alalt. 6) Vastustajal on kohustus arvestada piirkonna elanike huvide ja õigustega (sh KOKS § 2 lg 1; § 3 p-d 1-2, 4 ja 6). Vastava piirkonna (s.o eeskätt Koonga küla ja selle lähiümbruse) elanike huvi ja õigus sellele, et neil oleks võimalik selles piirkonnas igapäevaselt elada ja tegutseda ilma pidevate tõsiste häiringuteta (sh müra, vibratsioon, tolm, kivitükkide lendamine ja plahvatused vaid mõnekümne kuni mõnesaja meetri kaugusel) kaalub antud juhul üles kaebaja õiguse ja huvi tegeleda samas kohas häiringuid põhjustava kaevandamisega. 7) Materjalides ei ole nõuetekohaselt (sh piisavalt põhjalikult) hinnatud kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale, eeskätt looduskeskkonnale. 8) Puudub piisav hinnang taotletava tegevuse mõju kohta piirkonna ühisveevärgile ja veerežiimile (sh põhjaveele). Koonga küla veevarustus baseerub ühisveevärgi puurkaevul (keskkonnaregistri kood PRK0006179), millega on liitunud 94% elanikest. Seega sisuliselt kogu Koonga küla ja selle läbiümbruse elanikkond sõltub selle puurkaevu jätkuvast tõrgeteta toimimisest, kuid mingit hinnangut kaevandamise mõju kohta selle puurkaevu toimimisele ei ole antud. Lisaks on taotletava ala puhul tegemist kaitsmata põhjavee alaga, kus ümbruskonnas esineb karstinähtuseid. Hinnang võimaliku mõju kohta põhjaveele puudub. Samas on hindamine äärmiselt vajalik, sest vastustaja senine praktiline kogemus samas piirkonnas näitab, et kaevandamistegevus mõjutab piirkonna veerežiimi. Antud juhul tuleb veel arvestada, et kaks kaevandamisloaga kaevandust on piirkonnas olemas ja ühes juba toimub kaevandamistegevus (Koonga II karjäär). See tähendab, et mõjutused ümbruskonna veerežiimile tuleneksid väikese maa-ala kohta vähemalt kolmest karjäärist. Ei ole teada ka mõju Koonga järvele, mis asub 700 m kaugusele. Üldplaneeringu kohaselt on Koonga järv kavandatud puhkealaks. Koonga järv on põhjaveetoiteline järv, millesse kraave ja jõgesid ei suubu. Samast piirkonnast on vastustajal olemas praktiline näide, kus ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassid rajati paekivisse lõhutud „kanalitesse”, mis täideti liiva ja kruusaga. Eeltoodu tulemusel kuivas ära Koonga bussijaama taga asuv tiik. 9) Vastustaja hindas ja arvestas otsuse tegemisel sellega, et taotleja soovib taotletaval alal taotluses kirjeldatud tingimustel kaevandada (sh on olemas maaomaniku nõusolek) ja taotletaval alal asuv maavaravaru on aktiivse tarbevaruna arvele võetud. Lisaks võttis vastustaja arvesse, et taotletaval alal asuvate Sigala kinnistu ja Kirstimetsa kinnistu sihtotstarbed ei ole otseselt vastuolus taotletava tegevusega. Vastustaja arvestas ka, et KMH tegemist ei ole veel otsustatud, millest tulenevalt ei ole mõju ümbritsevale keskkonnale veel lõplikult selgeks tehtud. Samas ka neid asjaolusid arvestades ei pidanud vastustaja põhjendatuks loa andmisega nõustuda, kuna taotletav ala jääb selgelt liiga ligidale olemasolevatele elu- ja tootmishoonetele 5(14)

ning Koonga külale. Kaevanduse rajamine taotletud alale ei oleks kooskõlas KOV ja kogukonna huvidega. Kuna ei esine ka muid mõjuvaid põhjuseid, miks põhjendaksid kaevandamise hädavajalikkust just taotletaval alal, siis keeldus vastustaja nõusoleku andmisest. 10) Seadusandja ei ole mõelnud, et kui maavaravaru on aktiivse tarbevaruna arvele võetud, siis on kaevandamine automaatselt lubatud. Kaevandamiseks tuleb ikkagi läbida nõuetekohane menetlus (vt MaaPS § 42 jj). Seadus sätestab kaevandamisloa andmisest keeldumise alused (MaaPS § 55). Kui maavaravaru arvele võtmine aktiivse tarbevaruna tähendaks automaatselt kaevandamise õigust, ei oleks KOV-ilt arvamuse küsimisel mingit sisulist mõtet. 11) Vastustaja on põhjendatult andnud hinnangu ka sellele, kas kaevandamisloa andmine oleks hädavajalik Pärnu maakonna ehituskillustikuga varustuskindluse tagamiseks. Ühel kaevandamisloaga (KMIN-115) mäeeraldisel (Koonga) ei ole veel üldse kaevandama asutud, mis näitab, et piisav nõudlus hetkel puudub ja kui see tekib, siis saab selle kaevanduse kasutusele võtta. Lisaks tagab piirkonna varustuskindlust ka Koonga külast ca 13 km kaugusel Tarva külas asuv Tarva karjäär. Vastustaja ei nõustu, et vastustaja ei võiks varustuskindlusega üldse arvestada. Vastustajal on ülevaade selle kohta, kui palju on tema territooriumil kaevandusi, kui paljudes neist toimub kaevandamistegevus ja millised tagavad piirkonna varustuskindlust. Olukorras, kus esinevad olulised asjaolud kaevandamisloa andmisest keeldumiseks, võiks varustuskindluse tagamise hädavajadus olla hoopis üks põhjus, miks kaevandusluba väljastada. Seda ongi vastustaja ühe täiendava asjaoluna otsuses arvestanud ning leidnud, et kaevandusloa väljastamist ei põhjenda praegu ka piirkonna varustuskindluse tagamise vajadus. Põhiliseks kaalutluseks on siiski see, et taotletav ala on ümberkaudsetele hoonetele ja külale liiga lähedal ning kaevanduse rajamine ei ole kooskõlas KOV ja kogukonna huvidega. 12) Vastustaja ei jätnud nõusolekut andmata pelgalt kaevandamislubade arvu tõttu. Kaevandamisloa andmise korral oleks tegemist kolmanda kaevandamisloa andmisega samasse piirkonda küllaltki lähestikku. Kaebuses viidatud lahendis nr 3-16-740 leidis kohus, et maardlate suur arv iseenesest ei pruugi tähendada KOV õiguste intensiivset riivet, kui maardlad paiknevad erinevates KOV osades (p 12). Käesoleval juhul ei paikneks kolm kaevandust eri osades, vaid lähestikku samas piirkonnas ja Koonga küla vahetus läheduses. Viidatud asjas leidis kohus ka seda, et kaevandamine võib häirida valla elanike igapäevast elu, eriti siis, kui karjäär paikneb elukohtade läheduses. Käesoleval juhul on tegemist just sellise olukorraga. Seega arvestas vastustaja põhjendatult ka seda, et materjalide kohaselt ei ole lähiümbrusesse jääva kahe karjääriga mh müra arvutamisel arvestatud. Kumulatiivset mõju ei ole arvutatud. Vastustaja ei nõustu sellega, et kuna Koonga küla lähedal on juba kaks karjääri, siis sinna ümbrusesse võib neid igal juhul juurde rajada. Õiguspärane ei ole eelistada ühes piirkonnas üksnes kaevandamisega seotud huve ning jätta tähelepanuta piirkonnas elavate, töötavate ja õppivate isikute õigused ja huvid seoses igapäevaste elamis- ja töötamistingimustega. 13) Vastustaja ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Koonga ja Koonga II dolokivikarjäärides kaevandamiseks antud load ei ole antud samal ajal või täpselt samasse kohta nagu taotleb kaebaja. Ka ei andnud viidatud kaevandamislubasid Koonga vald (Lääneranna valla õiguseellane), vaid Vabariigi Valitsus. 14) Vastustaja ei jätnud kaebaja taotlust rahuldamata põhjusel, et KMH-d ei ole tehtud, vaid ettevaatavalt märkis otsuses ära, et KMH oleks vaja igal juhul teha. KMH puudumise tõttu hinnang tegevuse mõjule ümbritsevale keskkonnale täielikult puudub.

6(14)

15) Vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ega kaebaja ärakuulamise kohustust. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt esitatud taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Otsuse aluseks olevaid asjaolusid ja põhjendusi ei muuda kaebaja täiendavad selgitused või dokumendid. Taotletava ala asukoht jääb samaks, v.a juhul, kui seda muudetakse ja esitatakse vastavasisuline uus taotlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

7(14)

ala vahekaugust lähimate (elu)hoonetega; 2) Mürataseme arvutamisel ei ole arvestatud sellega, et taotletava ala läheduses juba asub Koonga dolokivikarjäär (ca 930 m põhjas; kaevandamisluba kehtivusega kuni 23.12.2025) ja Koonga II dolokivikarjäär (ca 650 m põhjas; kaevandamisluba kehtivusega kuni 29.12.2025). Kumulatiivset mõju ei ole hinnatud. Ainuüksi Koonga II dolokivikarjääri mõjude tõttu on elanikud korduvalt pöördunud kaebustega vastustaja poole. Taotletav ala asub võrreldes eelnimetatud karjääridega Koonga küla elamutele oluliselt lähemal (seejuures puudub müra summutav kõrghaljastus); 3) Materjali vedu toimuks läbi Koonga küla, kus asub Koonga kool. See toob Koonga külas kaasa liiklustiheduse olulise kasvu ja liiklusohutuse vähenemise, kuna Koonga ja Koonga II kaevanduste toodangu väljaveo liiklussagedusele (KMH kohaselt 14 edasi-tagasi reisi tunnis) lisanduks uue kaevanduse mahtude väljavedu taotletavalt alalt; 4) Taotluses ei ole piisavalt hinnatud kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale (mitmed looduskaitselised objektid jäävad vaid mõnesaja meetri kaugusele); 5) Taotluses ei ole sisuliselt hinnatud mõju Koonga küla ühisveevärgi puurkaevule, millega on liitunud 94% elanikest. Taotletava ala puhul on tegemist kaitsmata põhjavee alaga, kus ümbruskonnas esineb karstinähtuseid. Mõjutused tuleneksid üsna väikese maa-ala kohta vähemalt kolmest karjäärist. Ka ei ole teada mõju 700 m kaugusel asuvale Koonga järvele, mis on ÜP kohaselt kavandatud puhkealaks; 6) Pärnu maakonna ehituskillustiku varustuskindlus on piisavalt tagatud.

kasutuses (tehnoülevaatuse punkt, jahiseltsi maja, 2 laohoonet, palkmajade tootmine, 2 viljakuivatit, viljaait, garaažid, avalik parkla). Lisaks jääb täielikult nende ohutsoonide sisse Keskküla elamukompleks, kus inimesed reaalselt elavad. Maavõngete ohutsooni jäävad veel mitmed elamud, samuti selle vahetusse lähedusse. Samuti puudub vaidlus, et Koonga külakeskus on taotletavale kaevandamisalale lähedal (ligi 560 m), mis on Koonga ja Koonga II dolokivikarjääriga võrreldes lähemal. Kuigi kaevandamine ei muudaks võimatuks tootmisalal tegevuse jätkamist, kaasnevad sellega siiski olulised negatiivsed mõjud ning lisaks sellele, on kaevandamisest tingitud inimeste elutingimuste halvenemine KOV arvamuse andmisel kaalukas ja asjakohane argument (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 17). 12.1 Vastustaja on otsuses välja toonud, et taotletavast alast ca 560 m kaugusel asub Koonga küla ja ca 900 m kaugusel (taotluses nimetamata) Pikavere küla. Seejuures lähimad majapidamised asuvad mõjualast ca 170 m loodes ja ca 315 m lõunas. Seega ei saa vaidlust olla, et taotletaval alal hakkaks kaevandamine toimuma elamute ja asula vahetus läheduses ning see mõjutaks elutingimusi lähiümbruses. Vastustaja ei ole seejuures kaevandamisest tingitud elukeskkonna olulist halvenemist tuletanud ainuüksi kavandatava karjääri lähedusest asulale ja elamutele, vaid on asjakohaselt arvestanud muu hulgas asjaoluga, et taotletava ala läheduses juba asuvad Koonga ja Koonga II karjäärid (vastavalt ca 930 m ja ca 650 m põhjas), millede osas kehtivad kaevandusload sisuliselt kuni 2025. a lõpuni. Seega ei ole kaebajale kaevandusloa andmisel välistatud samas piirkonnas (lähestikku) kolme karjääri samaaegne tegutsemine, mis võib kaasa tuua neist tulenevate mõjude kuhjumise. Kui eraldiseisvalt ei pruugi ühe karjääri tegevus kohalike elanike elukeskkonda ülemäära mõjutada, siis mitme karjääri tegevus koosmõjus võib endaga kaasa tuua oluliselt intensiivsemad mõjutused (sh müra, vibratsioon, mõju veevarustusele, liikluskoormus). Seetõttu on vastustaja põhjendatult pidanud oluliseks ka potentsiaalse kumulatiivse mõjuga arvestamist, millises osas aga loataotluses sisuline analüüs puudub. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et karjääride koosmõju oleks hinnatud ja arvesse võetud ega selle kohta tõendeid esitanud ka kohtumenetluses. Kaebaja esindaja möönis kohtuistungil, et KOV-il pole kohustust tellida keskkonnamõjude hindamist. See oleks ka arvamuse andmiseks ettenähtud tähtaega arvestades ebareaalne. Vastustaja on asjakohaselt ära näidanud, et juba ainuüksi Koonga II dolokivikarjääri tegevus on kaasa toonud kohalike elanike kaebused kaevandustegevusega kaasnevate mõjude kohta. Kusjuures vaidlustatud otsusest nähtuvalt asuvad Koonga küla elamugrupid taotletavale alale lähemal (ca 200 m–600 m kaugusel) kui Koonga II karjäärile (ca 1,2–1,8 km kaugusel) ning võrreldes viimasega puudub taotletava ala ja lähimate elamute vahel ka müra ja tolmu levikut takistav kõrghaljastus. Kaebaja ei vaielnud kohtuistungil vastu, et mets antud alal puudub. Kirjeldatud olukorras on alust järeldada, et kaebaja taotletud Koonga IV karjääri tegevus tooks endaga lähiümbruse elanikele juba eraldiseisvalt kaasa veelgi intensiivsemad mõjud ning kohus peab sarnaselt vastustajaga usutavaks, et piirkonnas kolme karjääri tegutsemisega kaasnevad mõjud (eelkõige müra) võivad isegi ületada ettenähtud piirnorme. Samas, keskkonnahäiring on ka selline kahjulik mõju, mis ei ületa arvulist normi või pole normiga reguleeritud (KeÜS § 3 lg 1) ning isegi kahjuliku mõju normi piiresse jäämine ei tähenda automaatselt seda, et elanikel tuleks sellist igapäevaelu oluliselt häirivat mõju (kogumis) taluda. Selline elukeskkond ei pruugi enam vastata tervise- ja heaoluvajadusele vastava keskkonna (KeÜS § 23) miinimumile, isegi arvestades, et tegemist on piirkonnaga, kus kaevandamine juba toimub. Asjaolust, et inimeste elukeskkonda on juba kehtivast loast tuleneva tegevusega halvendatud, ei teki õiguspärast ootust seda veelgi süvendada, mh kolme üheaegselt töötava karjääri avamisega. Ka mitmete kaevandustega piirkonnas on negatiivsete mõjude osas taluvuse piir, mida ületades ei saa enam rääkida inimväärsest elukeskkonnast. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et piirkonnas kolme karjääri tegutsemine tähendab võrreldes kahe karjääriga ka rohkem intensiivse mõjuga tegevusi (nt lõhkamisi). Näiteks on vastustaja 9(14)

välja toonud, et Koonga II karjäärist on ainuüksi 2021. a esimese poolaasta vältel saabunud kokku 28 teavitust lõhkamistest (üks teavitus võib seejuures tähendada rohkem kui ühte lõhkamist). Eeltoodule lisanduks lõhkamised nii Koonga kui ka kaebaja kavandatud Koonga IV karjääris. Kaebaja ei ole põhistanud, et kavandatav tegevus ei saa lähiümbruse elanikele kaasa tuua olulisi häiringuid, sh koosmõjus Koonga ja Koonga II kaevandustega. 12.2 Ühestki asjakohasest õigusaktist ei tulene, et kavandatava kaevanduse mõjusid ei peakski hindama ega arvesse võtma olukorras, kus samas piirkonnas juba on mõni kaevandus avatud ja nendest tulenevaid mõjusid uuritud. Sellisel puhul tuleb uue kaevanduse planeerimisel justnimelt arvestada, et sellest tulenevad mõjud võivad kaasa tuua kumuleeriva efekti koos juba samas piirkonnas tegutsemiseks loa saanud kaevanduste mõjudega ning hinnata, kas samasse piirkonda kaevanduse lisandumine oleks eeltoodu valguses põhjendatud. Kui kavandatava kaevanduse enda tegevusest või selle tegevuse koosmõjust teiste sama piirkonna kaevandustega tulenevad lähiümbruse elanikke ülemääraselt kahjustavad mõjud, ei pea KOV kaevandusloale nõusoleku andmisega nõustuma. KOV saab põhjendatult keelduda nõusoleku andmisest tegevusele, mis eelduslikult (senise kogemuse, varasemate keskkonnalubade KMH-de, esitatud taotluse ja selle materjalide põhjal ning arvestades tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid) ületab puudutatud isikute taluvuspiiri. Viidatud Tallinna Halduskohtu 15.09.2016 otsuses asjas nr 3-16-740 on kohus nentinud, et maardlate suur arv iseenesest ei pruugi tähendada KOV õiguste intensiivset riivet, kui maardlad paiknevad erinevates KOV osades (vt p 12). Praegusel juhul asuks kaebaja kavandatud karjäär Koonga ja Koonga II mäeeraldistega samas piirkonnas võrdlemisi lähestikku. Kaebaja on jätnud ka tähelepanuta, et samas otsuses on halduskohus muu hulgas osundanud, et mitme karjääri lähestikku paiknemine võib omada kumuleeruvat mõju (p 11) ning kaevandamine võib häirida valla elanike igapäevast elu, eriti kui karjäär paikneb elukohtade läheduses (p 12). Eelviidatud asjaoludega on KOV vaidlustatud otsuse tegemisel põhjendatult arvestanud. 12.3 Vastustaja on tuginenud ka sellele, et kaevatava materjali väljavedu hakkab eelduslikult toimuma läbi Koonga küla, kus asub ka Koonga kool ning see tooks kaasa olulise liiklustiheduse kasvu ja liiklusohutuse vähenemise külaelanike ja kooliõpilaste jaoks. Vastustaja vastav hinnang põhineb mh Koonga ja Koonga II karjääride osas koostatud KMH aruandele, kus ainuüksi eelnimetatud kaevanduste toodangu väljaveo liiklussageduseks hinnati 14 edasi-tagasi reisi tunnis (s.o üks edasi-tagasi reis iga 4 minuti järel). Eeltoodut arvesse võttes ei pidanud vastustaja võimalikuks piirkonda kolmanda kaevanduse lubamist. Kohtuistungil täpsustatu kohaselt toimub praegu töötavast Koonga II karjäärist väljavedu läbi Koonga küla, kuid loa tingimus näeb ette ümbersõidutee rajamise. Ümbersõidutee ei oleks asukoha tõttu kasutatav taotletava karjääri puhul ning seda pole taotluses ka kavandatud. Planeeritud on vedu läbi küla. Kaebaja möönis istungil, et veokite üksteisest möödumine on problemaatiline liiklusohutuse seisukohast. Teel puudub eraldi kõnnitee (v.a küla keskuses lühike lõik). Kaebaja ei ole seega ümber lükanud vastustaja argumenti liiklustiheduse kasvu ja sellega külaelanikele ja Koonga kooli õppuritele kaasnevate negatiivsete mõjude kohta. Seega ei nähtu kohtule, et ka sellekohane kohalikest huvidest lähtuv vastustaja argument oleks ebaõige või meelevaldne. 12.4 Ka on vastustaja arvestanud nõusoleku mitteandmisel sellega, et taotluses puudub sisuline hinnang taotletava tegevuse mõju kohta piirkonna ühisveevärgile ja veerežiimile (sh põhjaveele). Asja materjalidest nähtuvalt baseerub Koonga küla veevarustus ühisveevärgi puurkaevul (keskkonnaregistri kood PRK0006179), millega on liitunud 94% elanikest. Vastustaja on pidanud põhjalikumat mõju hindamist ühisveevärgi puurkaevu toimimisele ja veerežiimile oluliseks iseäranis seetõttu, et taotletava ala puhul on tegemist kaitsmata põhjavee alaga, kus ümbruskonnas esineb karstinähtuseid ning piirkonnas on juba kaks kehtiva 10(14)

kaevandamisloaga kaevandust (st mõjutused tuleneksid kaebajale loa andmisel kolmest karjäärist). Lisaks on vastustaja selgitanud, et senine kogemus samas piirkonnas on juba näidanud, et kaevandamistegevus mõjutab veerežiimi. Taotluse materjalidest ei nähtu ning kaebuses pole kaebaja põhistanud, et kavandatav tegevus, sh koosmõjus teiste läheduses asuvate karjääride tegevusega, ei saa mõjutada oluliselt piirkonna veerežiimi ega saa avaldada kahjulikku mõju piirkonna veevarustusele. Taotluses on kaebaja möönnud, et kavandatav tegevus mõjutab piirkonna veerežiimi. Nii on taotluse seletuskirja punktis 6 (lk 7) märgitud: „Arvestades Koonga IV dolokivikarjääris planeeritud tööde teostamise järjekorda, kus esmalt kaevandatakse veepealne varu kogu ulatuses ning alles seejärel alandatakse karjääris veetaset ning kaevandatakse veealune maavara, siis reaalsuses hakatakse piirkonna veerežiimi mõjutama alles peale veepealse maavara ammendamist.“ See, et kaevandamine esialgu veerežiimi mõjutama ei hakka ja mõju tekib alles hiljem (veealuse maavara kaevandamisel), ei tähenda, et võimalikku mõju ja selle vältimise/leevendamise meetmeid ei peaks enne tegevuse alustamist välja selgitama, arvestades eeltoodud mõjude ulatust. Kuna KOV ülesandeks on korraldada vallas veevarustust (KOKS § 6 lg 1), võib kaevandamine mõjutada otseselt KOV ülesande täitmist. Seega tulebki vastustajal veenduda, et kavandatav tegevus ei mõjutaks kahjulikult piirkonna veevarustust. Puhas vesi on eluliselt vajalik. Kaevandamine nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (karsti piirkonnas) toob endaga eelduslikult kaasa suuremaid keskkonnariske ning taotleja peaks piisava põhjalikkusega ära näitama, et need riskid on maandatavad. Praegusel juhul võib nõustuda vastustajaga, et taotluses ei ole kaevandamise mõju selles osas piisavalt uuritud ega ära näidatud, et kavandatav kaevandustegevus, sh koosmõjus teiste karjääridega, piirkonna veevarustusele olulist mõju avaldama ei hakka. Vastustajal ei olnud võimalik sellise mõju puudumist tuletada ka Koonga ja Koonga II karjääride KMH aruandest, kus ei ole arvestatud mõjuraadiusse lisanduda võiva kolmanda karjääriga. Kaebaja ei ole võimalikku mõju veevarustusele mingilgi määral selgitanud ka kohtumenetluses. Sellises olukorras ei saa KOV-lt eeldada nõusoleku andmist kavandatavale tegevusele ning seeläbi riski võtmist piirkonna ühisveevärgi puurkaevu toimimise ja enda seadusest tuleneva kohustuse täitmise osas.

saab KOV teavet kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta eelkõige loataotluse materjalidest (MaaPS § 50 lg 3; KeÜS § 42 lg 1 p-d 7–12 ja 15, lg 7; keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 38 lg 1 p-d 8–10). Kohtupraktika järgi võib KOV kooskõlastuse andmisest keelduda muu hulgas põhjusel, et olemasolev teave on seisukoha kujundamiseks ebapiisav (Riigikohtu 09.10.2019 otsus asjas nr 3-17-796, p 15). Kuigi KOV võib teatud juhtudel koguda täiendavat teavet ka omal algatusel, tuleb ennekõike kaevandamisest huvitatud loa taotlejal kanda hoolt selle eest, et loataotluses oleks hinnatud taotletava ala asukohta ja tingimusi arvesse võtvalt võimalikke keskkonnahäiringuid ja nende ulatust. Praegusel juhul ei ole loataotluses (ega kohtumenetluses) mitme karjääri koosmõjus tekkida võivat kumulatiivset mõju (müra, liikluskoormus kohalikel teedel, mõju veevarustusele) sisuliselt käsitletudki.

otsus asjas nr 3-3-1-61-01, p 6). Praegusel juhul sellise olukorraga ilmselgelt tegemist ei ole. Vastustaja on asjakohaselt osundanud, et kaebuses viidatud äriühingutele on nõusoleku kaevandamisloa väljastamiseks, vaatamata KOV-i keeldumisele, andnud Vabariigi Valitsus ülekaaluka riigi huvi esinemise tõttu (MaaPS § 35 lg 3). Seega ei saa ka sellest asjaolust johtuvalt väita, et vastustaja oleks oma territooriumil kaevandamise lubamisel kedagi põhjendamatult eelistanud.

13(14)

Vastustaja tugineb õigusabikulu haldusorgani kasuks väljamõistmise põhjendamisel sellele, et kaevandamisloa menetluse raames kooskõlastuse andmine ei ole KOV-i põhitegevus, vaid kõrvalfunktsioon ning Riigikohtu praktikas (Riigikohtu 13.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-34-15 ja seal viidatu) on sellisel juhul peetud õigusabikulude väljamõistmist põhjendatuks. Kohus leiab, et õigusabikulude väljamõistmine on HKMS § 108 lg-le 1 ja Riigikohtu viidatud praktikale tuginevalt (vt ka 09.10.2019 otsus asjas nr 3-17-796, p 18) võimalik, kuid kohus peab hindama ka kulude vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6). Kohus leiab, et kuna kaebuses sisulisi põhjendusi, mis eeldanuks mahukat tööd, ei olnud ja vastuses kaebusele puudus vajadus korrata 13.05.2021 otsuses nr 258 toodut (rohkem kui pool vastuse tekstist) ning ka enne istungit ei saabunud kaebuse põhjendustele täiendust, samuti pole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, tuleb põhjendatud kuluks pidada 900 eurot. Kohtuistungiga seotud kulu (151,20 eurot) vähendamiseks alust pole ning see tuleb tervikuna välja mõista. Kokku tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista menetluskulu 1051,20 eurot (sisaldab käibemaksu).

/allkirjastatud digitaalselt/

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.