Rehviaed OÜ kaebus Keskkonnaameti 23.02.2021 otsuse nr 8-5/20/535-12 (jäätmekäitleja registreerimisest keeldumine) ja 05.04.2021 käskkirja nr 1-1/21/70 (vaideotsus) tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja: Rehviaed, esindaja Veigo Virolainen Vastustaja: Keskkonnaamet
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rehviaed OÜ kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende end kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. aprill 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rehviaed OÜ (kaebaja) esitas 27.10.2020 kirjaga Keskkonnaametile täiendatud taotluse (tl 4-15p) jäätmekäitlejana registreerimiseks. Kaebaja soovis Harju maakonnas Jõelähtme vallas Haljava külas Kuivati kinnistul (katastritunnus 24501:001:1217, kinnistuosa nr 12488402) aia rajamiseks kasutada 500 tonni vanarehve.
2.Keskkonnaamet keeldus 23.02.2021 otsusega kaebaja tegevuse jäätmekäitlejana registreerimisest (tl 16-17p).
3.Kaebaja esitas 24.03.2021 Keskkonnaametile vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks (tl 1819p). Keskkonnaamet jättis 05.04.2021 käskkirjaga (tl 20-22p) vaide rahuldamata.
4.05.05.2021 saabus Tallinna Halduskohtule Rehviaed OÜ kaebus Keskkonnaameti 23.02.2021 otsuse nr 8-5/20/535-12 (jäätmekäitleja registreerimisest keeldumine) ja 05.04.2021 käskkirja nr 1-1/21/70 (vaideotsus) tühistamiseks.
5.Kohus võttis kaebuse oma 12.05.2021 määrusega menetlusse. 22.02.2022 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja palub Keskkonnaameti 23.02.2021 otsus nr 8-5/20/535-12 (jäätmekäitleja registreerimisest keeldumine) ja 05.04.2021 käskkirja nr 1-1/21/70 (vaideotsus) tühistada alljärgnevatel põhjustel:.
6.1.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei kohaldanud kohaselt kaalutlusõigust ning haldusorganile ettenähtud uurimispõhimõtet, haldusaktid on sisuliselt motiveerimata, üldsõnalised ja konkretiseerimata.
6.2.Vastustaja on keeldumise andmisel tuginenud Jõelähtme Vallavalitsuse 04.01.2021 kirjale nr 7-6/4567-1 (tl 23-24p), mille kohaselt ei pea Jõelähtme Vallavalitsus vanarehvidest piirdeaia rajamist (ehitamist) EhS-s sätestatu kohaselt võimalikuks. Kaebaja selgitab, et ehitusseadustiku (EhS) kohaselt ei ole kaebaja kavandatav tegevus ehitusloa ega -teatise kohustuslik, kuivõrd kaebaja kavandatava piirdeaia rajamisega ei kaasne kaevetöid. Sellest tulenevalt ei ole vajalik projekti kooskõlastamine omavalitsusega. Ka omavalitsus ise on oma 11.11.2020 kirjas nr 10-9/4099-1 (tl 25-26p) Keskkonnaametile teada andnud, et omavalitsus ei pea sellist kavandatud tegevust võimaliku ehitise püstitamisega seonduvaks ehitustegevuseks ning sellisele tegevusele ehitusseadustikus ehitiste ehitamisele sätestatud teatise- ja loamenetluse sätete kohaldamist ei pea omavalitsus võimalikuks. Lisaks on omavalitsus arvamusel, et kirjas kajastatud Rehviaed OÜ (vana)rehvidega seonduvate tegevuse puhul on tegemist pigem JäätS reguleerimisvaldkonda jäävate küsimustega.
6.3.Arusaamatuks jääb vastustaja vaideotsuses avaldatud seisukoht, et kuna kaebaja ei ole plaaninud aeda rajada mõnest teisest materjalist, siis ei saa kaebaja väita, et rehvid asendavad
muid materjale. Samas toob vastustaja vaideotsuses välja, et kaebaja on 27.10.2020 kirjas välja toonud, et „mis iganes muud aialahendust (võrk ja pvc paneelid) oleks antud kinnistul raske teostada (paigaldada), samas on muud lahendused suhteliselt kallid ning ei hoia eemal tolmu ning kõik tehnika ja vara on nähtav.“ Kaebajale jääb arusaamatuks, mil moel oleks pidanud kaebaja sellist materjali asendamist siis vastustajale veel selgitama.
6.4.Ebaselgeks jääb ka vastustaja vaideotsuses toodud selgitus rehvihakke kasutamisel Torma prügila drenaažikihi rajamisel. Kuivõrd Torma prügila puhul oli tegemist ehitusloa kohustusliku rajatisega, oli ilmselgelt vajalik ehitusprojekti koostamine ja vastava menetluse läbi viimine. Kaebaja on vastustajale selgitanud, et tema soovitud tegevus ei ole ehitusloa ega -teatise kohustuslik, ka kohalik omavalitsus on leidnud, et ei pea kaebaja kavandatud tegevusele ehitamisele sätestatud teatise- ja loamenetluse sätete kohaldamist võimalikuks. Samas saab rehvihakke kasutamise lubatavusest Torma prügila drenaažikihi rajamisel järeldada, et tegemist ei ole keskkonna- ega terviseohtliku materjaliga.
6.5.Rehvidest piirde ladumist saab lugeda jäätmete taaskasutamiseks, kui tegevus vastab JäätS §15 lg1 toodud definitsioonile - jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel, selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Vanarehvid ei vasta seega ehitusmaterjalina ehitusseadustikus sätestatud nõuetele, sest tegemist on jäätmetega ning sellest johtuvalt on siinkohal kavandatav tegevus jäätmekäitlustoiming, mitte ehitustegevus.
6.6.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole üldse hinnanud ega kaalunud Jõelähtme Vallavalitsuse seisukohta, et omavalitsuse hinnangul vastab kavandatud kujul ümbertöötlemata ja tervikkujul vanarehvide kasutamine pigem vanarehvide ladustamisele, mis kavandatud kujul kätkeks ka tõsist keskkonnariski (võimaliku tulekahju korral võivad vanarehvides sisalduvad toksiinid kui ka põlemisel tekkida võivad toksilised ained pääseda valla ja reostada õhku (atmosfääri), pinnast kui ka põhjavett, tervikrehvide kavandatud kujul pikaaegsel ladestamisel ei ole välistatud, et nendesse koguneb niiskus sellisel määral, et see muutuks erinevate kahjurite ja ka näriliste, seeläbi ka erinevate haiguste võimalikuks kasvulavaks). Omavalitsus ega keskkonnaamet ei ole hinnanud selliste riskide esinemise tõenäosust ja võimalikkust.
6.7.Vanarehvid-jäätmed (koodiga 16 01 03) taaskasutatakse läbi ladumise püsivalt piirde näol, jälgides kõiki nõudeid. Vanarehvid-jäätmed (16 01 03) asendavad ükskõik millist muud materjali (nt metallpiirdeaed, võrkaed, puitaed vmt), mida muidu oleks kasutatud piirde rajamisel. Vanarehvid-jäätmed on inertsed ja väga hea materjal, millest laduda piiret - nende kasutamisel saavutatav tulemus on kauakestev, ilmastikukindel ja täidab mitut olulist taaskasutuse funktsiooni korraga, läbi nende eelpool nimetatud viisi uuesti kasutusse võtmise. Kaebaja hinnangul on vastustaja kergekäeliselt haldusaktide andmisel tuginenud üksnes omavalitsuse seisukohale, jättes kaalumata asjaolu, et kavandatava tegevuse puhul ei ole tegemist ehitustegevusega ehitusseadustiku mõttes, vaid vanarehvide taaskasutamisega.
Vastustaja ei ole hinnanud, kas kavandatav tegevus võib kaasa tuua omavalitsuse poolt viidatud keskkonnariski. Kaebaja hinnangul kavandatud tegevus keskkonnariski kaasa ei too. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja andnud keelduva haldusakti, mis ei ole õiguspärane ja tuleb tühistada.
6.8.Kaebaja palub vastustajatel mõista välja menetluskulu summas 15 eurot (riigilõiv).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
7.Keskkonnaamet on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
7.1.Keskkonnaamet märgib esmalt, et jääb antud küsimuses vaideotsuse p-s 3.2 toodud seisukoha juurde. Nimelt JäätS § 9811 lg 1 alusel keeldub Keskkonnaamet jäätmekäitleja registreerimisest KeÜS § 52 lg-s 1 nimetatud alustel. KeÜS § 52 lg 1 p-i 4 alusel on Keskkonnaamet kohustatud keelduma jäätmekäitleja registreerimisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele. EhS § 130 lg 2 p 2 alusel on ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine kohaliku omavalitsuse ehk antud juhul Jõelähtme valla pädevuses. Jõelähtme Vallavalitsus on oma 04.01.2021 kirjas selgelt väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei pea Jõelähtme Vallavalitsus kavandatavat piirdeaia ehitamist EhS-s sätestatu kohaselt võimalikuks. Seetõttu on Keskkonnaamet lähtunud asja otsustamisel pädeva asutuse kavandatavale tegevusele vastuolevast seisukohast, millest omakorda tuleneb asjaolu, et Keskkonnaamet oli kohustatud JäätS § 9811 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 4 alusel keelduma jäätmekäitleja registreerimisest.
7.2.Keskkonnaamet märgib, et taaskasutamise mõiste on sätestatud JäätS § 15 lg-s 1. Kaebaja on nii taotluses kui ka kaebuse p-s 2.3 välja toonud, et „mis iganes muud aialahendust (võrk ja pvc paneelid) oleks antud kinnistul raske teostada (paigaldada), samas on muud lahendused suhteliselt kallid ning ei hoia eemal tolmu ning kõik tehnika ja vara on nähtav.“ Sellest tulenevalt saab väita, et kaebaja ei ole algusest peale plaaninud aeda rajada mõnest teisest materjalist, vaid soovinud aeda ehitada rehvidest. Seetõttu ei saa antud juhul olla tegemist ka mingite teiste materjalide asendamisega, mida muidu oleks aia ehitamisel kasutatud. Taaskasutamise peamine eesmärk on loodusressursside kokkuhoid. Kuna aga aeda ei rajataks ilma rehvide olemasoluta, siis ei hoita ka kokku mingeid loodusressursse. Eelnevale toetudes ei vasta kavandatav tegevus taaskasutamise mõistele JäätS § 15 lg 1 mõttes. Samuti tuleb siinkohal välja tuua, et isegi kui kaebaja poolt kavandatav tegevus oleks kooskõlas EhS-iga, siis tuleks jäätmekäitleja registreerimisest siiski keelduda KeÜS § 52 lg 1 p 4 alusel, kuna kavandatav tegevus ei vasta JäätS § 15 lg-s 1 toodud taaskasutamise mõistele. Samuti on oluline mainida, et asjaolu, et ehitamiseks kasutatakse jäätmeid, ei tähenda automaatselt, et ehitamisele sätestatud nõudeid või EhS-i ei peaks järgima. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et antud juhul on tegemist puhtalt jäätmekäitlustoiminguga (mitte ehitustegevusega).
7.3.Keskkonnaamet selgitab veelkord, et esiteks oli Torma prügila puhul ettevõttel olemas Mustvee Vallavalitsuse poolt väljastatud kehtiv ehitusluba (tl 59-60p), st kohalik omavalitsus pädeva asutusena oli nõus rehvide kasutamisega prügila ehitusel. Teiseks näeb Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 13 lg 1 ette prügila rajamisel nõrgvee kogumiseks prügila põhja ja külgede katmist vettpidavast tehismaterjalist kihi ja drenaažikihiga. Sellest tulenevalt on ka prügila
ehitusprojektis ette nähtud drenaažikihi rajamine. Seega oleks Torma prügila rajamisel ettevõte pidanud igal juhul drenaažikihi rajama ning see oleks rajatud ka looduslikust materjalist. Kuivõrd purustatud rehvid on omadustelt drenaažikihis kasutamiseks sobivad ning nende kasutamist näeb ette ka ehitusprojekt, on tegemist jäätmete taaskasutamisega, sest looduslikud materjalid asendatakse. Käesoleval juhul aga Jõelähtme Vallavalitsus rehvidest aia ehitamisega ei nõustunud, viidates, et kavandatav tegevus ei ole kooskõlas EhS-iga. Samuti ei asenda antud juhul rehvid aia ehitamisel muid materjale, mistõttu ei saa tegemist olla jäätmete taaskasutamisega.
7.4.Keskkonnariskide hindamisega seonduva osas jääb vastustaja vaideotsuse p-s 3.4 toodud seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole Keskkonnaamet kaalunud Jõelähtme Vallavalitsuse seisukohta võimaliku keskkonnariski osas, sest on leidnud, et tegevust ei saa lubada, sest see ei vasta EhS ja JäätS nõuetele. Tegevusega kaasneda võivaid võimalikke riske ja nende maandamise meetmeid tuleb kaaluda juhul kui tegevust lubatakse.
7.5.Eelnevale toetudes leiab Keskkonnaamet, et nii otsus kui ka vaideotsus on õiguspärased. Seetõttu palub Keskkonnaamet jätta kaebus rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub seejuures vastustaja seisukohtadega, mis on esitatud vastuseks käesolevale kaebusele ning vaideotsuses märgituga ega pea vastavaid väited lähtudes HKMS § 165 lg 2 vajalikuks täiendavalt üle korrata. Kohus peab vajalikuks lühidalt märkida üksnes järgmist.
9.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:
9.1.Kaebuse esitaja esitas 27.10.2020 Keskkonnaametile jäätmekäitleja registreeringu taotluse vanarehvide taaskasutamiseks (tl 4-15p). Taotluse kohaselt soovis kaebuse esitaja kasutada 500 tonni vanarehve vanarehvidest aialadumiseks katastriüksusel 24501:001:1217.
9.2.Keskkonnaamet tegi 23.02.2021 otsuse 8-5/20/535-12, millega keeldus jäätmekäitleja registreerimisest. Keskkonnaamet märkis oma otsuses, et tulenevalt jäätmeseaduse (JäätS) § 9811 lg-st 1 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 52 lg 1 pst 4 keeldub Keskkonnaamet jäätmekäitleja registreerimisest kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele. Kuivõrd Jõelähtme Vallavalitsus tõi välja, et rehvidest aia ehitamine ei ole EhS kohaselt võimalik, tuleb selline tegevus lugeda EhS vastaseks ning Keskkonnaamet jätab teid jäätmekäitlejana registreerimata. Keskkonnaamet ei nõustu ettevõtte arvamusega, et taotletava tegevuse puhul on tegemist jäätmete ladustamise ja seeläbi taaskasutamisega. Jäätmete ladustamine (taaskasutuskood R13) on taaskasutamisele eelnev toiming, ehk jäätmeid ladustatakse enne kui nad lõplikult taaskasutatakse. Kindlasti ei saa ettevõtte poolt taotletud jäätmete taaskasutamist piirdeaia rajamisel vaadelda jäätmete ladustamisena, sest ladustamine on ajutine tegevus, millele järgneb taaskasutamine, aga ettevõte taotles jäätmete lõplikku taaskasutamist aia ehitamisel. Ettevõtte poolt viidatud jäätmete taaskasutamise definitsioon toob muuhulgas välja, et jäätmeid tuleb kasutada kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud. Käesoleval juhul on Jõelähtme Vallavalitsus leidnud, et rehvidest ei ole
võimalik aeda ehitada, sest vanarehvid ei vasta ehitusmaterjalina EhS nõuetele, järelikult ei saa need vanarehvid asendada teisi materjale, millest oleks võimalik aeda ehitada. (Vt tl 16-17p)
10.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kaebaja poolt soovitud tegevuse näol – aia ehitamine vanarehvidest mahuga kokku 500 tonni ehitusloa või -teatise kohustuslik tegevus. Ehitusseadustiku Lisa 1 kohaselt on ehitusteatis ja ehitusprojekt vajalikud piirdeaia või värava ehitamisel, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Käesoleval juhul kaevetöid ei olnud planeeritud, seega leiab kaebaja õigesti, et ehitusteatist ja ehitusprojekti selle rajamiseks vaja ei ole. Samas ei tähenda see seda, et ehitamisel ei peaks järgima teisi seaduses sätetatud nõudeid sh ehitusseadustikust tulenevat nõuet, et ehitis peab olema ohutu. Seega eksib kaebaja selles, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud kaebaja jäätmekäitleja registreeringu taotluse rahuldamisest viidates Jõelähtme valla seisukohale. Keskkonnaamet tõi oma otsuses välja, et Jõelähtme Vallavalitsus ei nõustunud 04.01.2021 kirjaga nr 7-6/4567- 1 ehitusprojekti kooskõlastamisega, tuues välja, et tervise- või keskkonnaohtlike toodete, milliste osas pole tõendatud nende vastavus ehitusseadustikus sätestatud nõuetele, võimalik kasutamine ehitiste rajamiseks ei vastaks ehitusseadustikus ehitistele, ehitamisele ja ehitamisel kasutatavatele toodetele sätestatud nõuetele, mistõttu ei pea Jõelähtme Vallavalitsus vanarehvidest piirdeaia rajamist (ehitamist) ehitusseadustikus sätestatu kohaselt võimalikuks. Vastustaja on siinkohal asjakohaselt viidanud JäätS § 9811 lg 1, mille kohaselt keeldub registreeringu andja jäätmekäitleja registreerimisest KeÜS § 52 lõikes 1 nimetatud alustel. Samuti on vastustaja õigesti tuginenud KeÜS § 52 lg 1 p 4, mis sätestab, et keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele. Vastustaja ongi keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest esiteks, kuna kaebaja tegevus ei vastaks ehitusseadustikus sätestatud ehitamise ohutuse nõudele (EhS § 8 ja § 11 lg 1).
11.Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas tegemist on taaskasutamisega või mitte. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (edaspidi ka jäätmete raamdirektiiv) (viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/851) artikkel 3 punkti 15 kohaselt on „taaskasutamine“ mis tahes toimingud, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks, või jäätmete ettevalmistamine selle funktsiooni täitmiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Viidatud direktiivi üle võtva JäätS (vt direktiivi art 6, JäätS § 21) § 15 lg 1 sätestab, et jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Jäätmete taaskasutamiseks on vajalik jäätmeloa olemasolu vastavalt JäätS § 73 lg 2 p-le 2. JäätS § 15 lõike 1 sõnastusest nähtub, et tegevuse kvalifitseerimiseks taaskasutamisena peab jäätmete kasutamine toimuma selliselt, et „nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud“. Seega saab tegevust pidada taaskasutamiseks üksnes juhul, kui tegemist on tõepoolest materjalide asendamisega.
Lauseosa „muidu oleks sellel otstarbel kasutatud“ viitab kohtu hinnangul selgelt kriteeriumile, et kavandatav toimingu tegemine peab ka ilma jäätmeteta vähemalt tõenäoline olema. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C‐147/15 (Città Metropolitana di Bari versus Edilizia Mastrodonato Srl) selgitanud, et taaskasutamise toimingu põhieesmärk on loodusvarade säästmine (otsuse p 39). Ühtlasi selgitas kohus vajadust võtta sellistel puhkudel arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning ala täitmise toimingu tingimusi, et kindlaks määrata, kas see toiming oleks tehtud isegi siis, kui jäätmed oleks puudunud (otsuse punktid 42-43). Kohus leiab, et viidatud kriteerium on antud juhul täitmata. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja on oma 27.10.2020 kirjas (tl 49-51) välja toonud, et „mis iganes muud aialahendused (võrk, pvc paneelid) oleks antud kinnistul raske teostada (paigaldada), samas on muud lahendused suhteliselt kallid ning ei hoia eemale tolmu ning kõik tehnika ja vara on nähtav.“ Järelikult materjalide asendamist ei toimu (kaebaja ei ole plaaninud rajada aeda muust materjalidest kui rehvidest) ning kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja poolt taotletava tegevuse näol ei ole seega tegemist jäätmete taaskasutamisega JäätS § 15 mõistes. Järelikult keeldus vastustaja õiguspäraselt ka sel põhjusel kaebaja taotluse rahuldamisest. Siinkohal peab kohus vajalikuks veel lisaks selgitada, et isegi kui antud juhul toimuks materjali asendamine jäätmetega (milline tingimus täidetud ei ole), siis tuleb lisaks sellele välja selgitada ka selle jäätme sobivus asendamaks looduslikku materjali (vastav asjaolu tuleb tuvastada jäätmeloa menetluses). Antud juhul on vastustaja sisuliselt leidnud, et jääde ei ole ka sobiv, kuna tegemist ei ole ohutu ehitusmaterjaliga. Mis puudutab kaebaja viiteid sellele, et Torma prügilas on kasutatud rehvihaket prügila drenaažikihi rajamisel ja sellest saab järeldada, et tegemist ei ole keskkonna- ega terviseohtliku materjaliga, siis kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Esiteks ei ole käesoleval juhul vaidluse all Torma prügila ehitus- või kasutusluba ega Torma prügilale väljastatud jäätmeluba. Seega ei võta kohus ka seisukohta, kas rehvihakke kasutamine oli seal õiguspärane sh ohutu keskkonnale. Sellest, et konkreetse projekti alusel kusagil on kasutatud rehvihaket asendamaks looduslikke ehitusmaterjale, ei saa teha üldist järeldust, et tegemist on ohutu ehitusmaterjaliga, mida võib kasutada igal pool. Kohus leiab, et rehvide võimalikku taaskasutamist ja selle lubatavust (sh ohutust) tuleb hinnata iga kord lähtudes konkreetse projekti asjaoludest ning parimast võimalikust teadmisest vastava loa menetluses. Vastav menetlus on käesoleval juhul nõuetekohaselt ka läbi viidud. Viimaseks heitis kaebaja vastustajale ette veel seda, et vastustaja ei hinnanud sisuliselt võimalikke rehvidest aia ehitamisega kaasnevaid keskkonnariske – nende esinemise tõenäosust ja võimalikkust. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei pidanud vastustaja hakkama pikemalt vastavaid asjaolusid analüüsima, kuivõrd täidetud ei olnud esmased eeldused selleks, et kaebaja tegevust üldse taaskasutamiseks saaks lugeda. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et tegevusega kaasnevaid võimalikke riske ja nende maandamise võimalusi tuleb kaaluda kui tegevust lubatakse. Käesoleval juhul vastustaja aga keeldus kaebaja registreerimisest jäätmekäitlejana.
12.Kokkuvõtvalt leiab kohus arvestades eelpool tuvastatud faktiliste asjaoludega ning lähtudes viidatud õiguslikust regulatsioonist, et vaidlustatud otsuse tegemine oli põhjendatud ja õiguspärane. Kuivõrd otsus on õiguspärane, siis puudub alus ka selle suhtes tehtud vaideotsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
13.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebajate kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.