lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2635/10

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2635/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4715
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2635 MV, KKK, SL, RÕ, AÕ, JK, LH, MK, BP, KK, KV, SKR, DZ, KV, BT, SA, AL, ASK, ES, IP, MT, HB, MK, KV, MA, TK, PE, MM, EV, VR, AV, AM, RT, IT, EV, MT, MK, MV, SM, KT, MV, KK, EK, KK, BM, RK, AK, MK, VL, MS, MK, IK, KK, EP, OB, VB, EE, KN, KA, RJ, KH, ML ja AA kaebus Vabariigi Valitsuse kohustamiseks väljastama igale kaebajale tõendi selle kohta, et neid tuleb Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel samaväärselt COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga Kaebajad – MV, KKK, SL, RÕ, AÕ, JK, LH, MK, BP, KK, KV, SKR, DZ, KV, BT, SA, AL, ASK, ES, IP, MT, HB, MK, KV, MA, TK, PE, MM, EV, VR, AV, AM, RT, IT, EV, MT, MK, MV, SM, KT, MV, KK, EK, KK, BM, RK, AK, MK, VL, MS, MK, IK, KK, EP, OB, VB, EE, KN, KA, RJ, KH, ML ja AA Vastustaja – Vabariigi Valitsus, volitatud esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Kairi Kilgi

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MV, KKK, SL, RÕ, AÕ, JK, LH, MK, BP, KK, KV, SKR, DZ, KV, BT, SA, AL, ASK, ES, IP, MT, HB, MK, KV, MA, TK, PE, MM, EV, VR, AV, AM, RT, IT, EV, MT, MK, MV, SM, KT, MV, KK, EK, KK, BM, RK, AK, MK, VL, MS, MK, IK, KK, EP, OB, VB, EE, KN, KA, RJ, KH, ML ja AA määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta MV, KKK, SL, RÕ, AÕ, JK, LH, MK, BP, KK, KV, SKR, DZ, KV, BT, SA, AL, ASK, ES, IP, MT, HB, MK, KV, MA, TK, PE, MM, EV, VR, AV, AM, RT, IT, EV, MT, MK, MV, SM, KT, MV, KK, EK, KK, BM, RK, AK, MK, VL, MS, MK, IK, KK, EP, OB, VB, EE, KN, KA, RJ, KH, ML ja AA määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2021. a määruse peale menetlusse.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Võtta haldusasja materjalide juurde 13. jaanuari 2022. a vastustele lisatud tõend.

3-21-2635

3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-2635 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 305) punktis 5 sätestati 15.11.2021 kehtinud sõnastuses, et korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid, kui isik: on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva (p 2); on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta (p 3); on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud maksimaalse kaitse ja saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta (p 31); on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta (edaspidi vaktsineeritud isikuga võrdsustatud isik). Kui isik haigestub COVID-19 haigusesse kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta alapunktis 2 sätestatut (p 4); on punktis 12 sätestatud korras ja tingimustel tegevusega otseselt seotud isik. Terviseamet kehtestab nimetatud punktis isikutele vajalikud liikumisvabaduse piirangud. Samuti ei kohaldata koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid, kui isiku vaktsineerimine ja testimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit arvestades või kui isik on alla 12-aastane, välja arvatud p 4 alapunktis 21 sätestatud juhul. Korralduse p-s 10 seati täiendavad piirangud ja meetmed kontrollitud tegevuste korraldamisele avalikes sise- ja välisruumides (vt p 10 alapunktid 1–7). Korralduse p 13 kohaselt võib tegevuse eest vastutav isik p-s 10 nimetatud tegevusi läbi viia, kui osalejate arv ei ületa sisetingimustes 1000 ja välistingimustes 2000 isikut. Tegevus on lubatud, kui on tagatud teiste asjakohaste punktis 10 ning tegevuse eest vastutava isiku või tegevuses osaleva isiku kohta punktides 14, 151, 16 ja 17 sätestatud nõuete täitmine. Korralduse p 14 sätestas, et isik võib punktis 13 sätestatud tingimustel tegevuses osaleda, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: isik on alla 12 aasta ja 3 kuu vanune (p 1); ta on 12 aasta ja 3 kuu vanune kuni 18-aastane (kaasa arvatud), kes õpib üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, tal puuduvad haiguse tunnused ja ta võtab osa üksnes punkti 10 alapunktis 1 loetletud tegevustest või spordivõistlusest. Samuti kohaldatakse selles alapunktis sätestatut isikule, kes saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19aastaseks. Selles alapunktis sätestatud tingimusi kohaldatakse ka punkti 10 alapunkti 6 tegevuste suhtes, kui õppija võtab osa õppekavajärgsest tegevusest, milles osalevad sama klassi või rühma õpilased (p 2); tema vaktsineerimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit arvestades ning ta esitab enne tegevuses osalemist sellekohase tõendi (p 3); ta on punktis 5 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud, sealhulgas täiendava vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab 2(10)

3-21-2635 enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi (p 4); ta on tegevusega seotud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud (p 5); ta on tegevuse eest vastutav isik või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik (p 6).

2.MV, KKK, SL, RÕ, AÕ, JK, LH, MK, BP, KK, KV, SKR, DZ, KV, BT, SA, AL, ASK, ES, IP, MT, HB, MK, KV, MA, TK, PE, MM, EV, VR, AV, AM, RT, IT, EV, MT, MK, MV, SM, KT, MV, KK, EK, KK, BM, RK, AK, MK, VL, MS, MK, IK, KK, EP, OB, VB, EE, KN, KA, RJ, KH, ML ja AA (kaebajad) esitasid 15.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada Vabariigi Valitsust väljastama igale kaebajale tõendi selle kohta, et neid tuleb korralduse nr 305 kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel samaväärselt COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga. Kaebajad ei ole vaktsineeritud ega soovi seda teha. Iga kaebaja on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning saavutanud organismis teaduslikult aktsepteeritud antikehade tasemest suurema taseme (≥ 50.0 AU/ml). Seetõttu ei ole nad nakkusohtlikud ning nende õiguste piiramine on põhjendamatu. Vaidlustatud korralduse põhjendustes pole esitatud selgeid kriteeriume ega viiteid tõenditele, mis võimaldaksid eristada kaebajaid vaktsineeritud inimestest olukorras, kus labori testitulemus viitab vaktsineerimisega samaväärsele leiule. Kaebajaid tuleb kohelda võrdselt vaktsineeritutega. Kaebajatele seatud piirangud on ebaproportsionaalsed (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-1-02, p 15). Vastustaja on korralduse nr 305 seletuskirjas toonud välja, et piirangud ja meetmed kehtestatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil. Kaebajate suhtes kehtestatud piirangud ei ole sobiv abinõu (Riigikohtu otsus nr 518-8, p 62). Terviseameti peadirektori asetäitja on märkinud, et läbipõdemise järgselt on (uuesti) nakatunud 0,2% inimestest. Samas on ligi 800 000 vaktsineeritud inimestest nakatunud u 23 000 inimest ehk ca 3%. Seega annab läbipõdemine nakatumise vastu enam kui kümme korda tõhusama kaitse kui vaktsineerimine. Kaebajate õiguste piiramine ei ole vajalik viiruse leviku vähendamiseks (Riigikohtu otsus nr 5-18-8, p 65). Mõõdukuse hindamisel tuleb käsitada piirangutest potentsiaalselt saadavat kasu üksnes nende kohaldamisel kaebajate suhtes. Arvestada tuleb ainult nende hüvedega, mis tulenevad vahetult kaebajatele kohaldatud piirangutest, arvestades isikupõhist riski (sh COVID-19 antikehade taset) nakatuda või nakkust edasi kanda. Alternatiivselt, kui asja lahendamisel tuleb arvesse võtta kõiki hüvesid, mis vastustaja meetmetest võivad teoreetiliselt tuleneda, tuleb arvesse võtta ka kõiki negatiivseid tagajärgi, mida vastustaja kohaldatud meetmed üleüldiselt põhjustavad. Kaebajad kuuluvad antikehadega isikute gruppi ning nende piiritlemine konkreetsete analüüside pinnalt oleks lihtne. COVID-19 nakatumise puhul on ohustatud eelkõige riskirühmadesse kuuluvad isikud. Kui vastustaja eesmärgiks oleks vähendada rasket haigestumist ja nakkuse levikut ning eeldada, et piirangud omavad selle eesmärgi täitmisel positiivset mõju, oleks proportsionaalne kehtestada piirangud üksnes nende isikute suhtes, kes kuuluvad riskirühma (vt ka õiguskantsleri 12.01.2021 vastus õigusaktide eristamise ning COVID-19 haiguse levikuga seotud piirangute õigusliku iseloomu ja vaidlustamise kohta). Seejuures on nii peaminister kui ka töö- ja tervishoiuminister selgitanud, et täiendavate piirangute kehtestamise eesmärgiks on (sund)vaktsineerimine, milleks puudub vastustajal seaduslik alus. Täitevvõim sekkub põhiseadusvastaselt inimeste õigusesse otsustada ise enda tervise üle (vt ka Eesti Päevalehe 26.08.2021 artikkel).

3(10)

3-21-2635 Vaktsineerimisega kaasneb terviserisk (vt nt Postimehe 06.11.2021 ja 11.11.2021 avaldatud artiklid). Eestis on koroonavaktsiinide tagajärjel esinenud tõsiseid kõrvalmõjusid enam kui 200 inimesel. Vastustajal puudub õiguslik alus survestada kaebajaid selliseid riske võtma. Puuduvad toetusmeetmed olukorraks, kus isikul tekib tervisekahju vaktsineerimise tagajärjel. Vabariigi Valitsuse tegevus on vastuolus inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel (Oviedo konventsioon) artiklitega 1, 2 ja 5 (vt ka Roberto Andorno, The Oviedo Convention: A European Legal Framework at the Intersection of Human Rights and Health Law. Journal of International Biotechnology Law 2(4), lk-d 133–143). Konventsioon keelab inimeste tervise valdkonnas sekkumise, kui see ei toimu vabatahtlikult ning eraisiku huvid on kõrgemal puhtühiskondlikest huvidest (vt ka PS § 20). Samuti on keelatud meetmed, mis diskrimineerivad inimesi eesmärgiga sundida neid täitevvõimu otsusega nõustuma. Seega on õigusvastane ka inimeste valikute kaudne mõjutamine. Korralduse nr 305 kui üldkorralduse kehtestamise aluseks on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 27 lg 1 p-d 1 ja 2, § 27 lg 3, § 28 lg 2 p-d 1–3 ja 5, § 28 lg-d 3, 5, 6 ja 8, § 452 lg 1 ning riigipiiri seaduse (RiPS) § 17 lg 1 p 1. Intensiivsemad põhivabaduste piirangud saab kehtestada üksnes formaalses mõttes seadusega. Vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (nt Riigikohtu 03.12.2007 otsus nr 3-3-1-41-06, p 22; 16.03.2010 otsus nr 3-4-1-8-09, p 160 ja 17.12.2019 otsus nr 5-19-40, p 50; vt ka PS kommenteeritud väljaanne, § 11). NETS § 28 lg-d 2, 5 ja 6 lubavad Vabariigi Valitsusel kehtestada teatud koroonapiiranguid üksikaktiga. Riigikogu on Vabariigi Valitsusele volitusi andes lähtunud eeldusest, et isegi kui tuleb kehtestada määratlemata arvu isikute suhtes üleriigilisi piiranguid, kehtivad need tähtajaliselt. Seniajani kehtestatud piirangud ei ole kehtinud lühiajaliselt. Seetõttu on küsitav, kas Vabariigi Valitsus sai kehtestada piiranguid (üld)korralduse vormis. Piirangute kehtestamisel peaks olema suurem otsustusõigus Riigikogul (vt ka õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021, lk 2). NETS § 28 lg 6 annab Vabariigi Valitsuse üksikaktile laiema kohaldamisala kui Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 30 lg 31, mis lubab valitsusel kehtestada korralduse alusel ülesandeid valitsusasutustele. NETS § 28 lg 6 on vastuolus PS §-ga 104 (vt ka PS § 3 ja Riigikohtu 26.04.2016 otsus nr 3-2-1-40-15, p 46; 05.02.1998 otsus nr 3-4-1-1-98, p IV; 27.02.2015 otsus nr 3-4-1-54-14; 01.07.2015 otsus nr 34-1-20-15 ja 26.06.2014 määrus nr 3-2-1-153-13, p 72). Kuna NETS § 28 lg 6 laiendab oluliselt valitsuse õigust anda korraldusi (võrreldes senise VVS § 30 lg-ga 31), on tegemist PS § 104 lg 2 p 8 kohaldamisalasse kuuluva Vabariigi Valitsuse tegevust reguleeriva seadusega, mille vastuvõtmise poolt pidi hääletama Riigikogu koosseisu häälteenamus. Seadusemuudatuse vastuvõtmise poolt hääletas Riigikogus 47 saadikut. Seadusemuudatus on vastu võetud põhiseadusevastaselt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2021 määrus nr 3-21-1052, p 18; vrdl ka Riigikohtu 23.03.1998 otsus nr 3-4-1-2-98; 05.11.2002 otsus nr 3-4-1-8-02 ja 26.11.2007 otsus nr 3-4-1-18-07). NETS § 28 lg-d 5 ja 6 annavad piirangute sisu ja ulatuse kehtestamise pädevuse Terviseametile ja suure mõju korral Vabariigi Valitsusele. Samas puuduvad volitusnormis konkreetsed tingimused (nt ajaline ja ruumiline) ning kord piirangute kehtestamisele. Volitusnorm annab valitsusele liialt laiaulatusliku pädevuse. Laiaulatuslikku mõju omavad piirangud tuleb kehtestada seadusega. Vastustaja on rikkunud korralduse nr 305 põhjendamiskohustust ega ole arvestanud ametliku statistikaga (www.koroonakaart.ee). Seisuga 10.11.2021 oli täielikult vaktsineeritud inimesi 772 234 (kaebuse p 83). COVID-19 haigusesse nakatunud inimeste arv on kasvanud vaktsineerimise tempos (100 000 inimese kohta ligi 1808 nakatumist). Nakatumised hakkasid vähenema pärast muude piirangute kehtestamist, mitte vaktsineerimise tagajärjel (kaebuse p 84). Surmade osakaal on pärast massilist vaktsineerimist kasvanud (kaebuse p 85). Nakatumiste 4(10)

3-21-2635 tase on 2021. a suvel-sügisel oluliselt suurem kui 2020. a suvel-sügisel, mil vaktsiinid ei olnud veel saadaval (kaebuse p-d 86 ja 87). COVID-19 kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka, sest võib ohustada haiglavõrgu võimekust. Seega pidi vastustaja analüüsima meetmeid, mis võimaldavad haiglavõrgu võimekust suurendada, kuid seda ei ole tehtud. Kuigi teatud juhtudel võib haigus kulgeda raskelt või raskemalt, on suurem osa rahvastikust viirusest puutumata ning pole sattunud haiglasse. Enamik koroonatestidest on negatiivsed (ligi 90%; kaebuse p 92). Suurem osa positiivse testitulemusega inimestest ei haigestu või haigestuvad määral, mida võib võrrelda grippi haigestumisega. Terviseameti andmetel oli 12.11.2021 seisuga haiglas 556 koroonaviirusega nakatunud patsienti ning 01.11.2021 seisuga 571. See teeb 10 518 positiivsest testist 0,45%. 01.11.2021 seisuga oli suremuse protsent 0,08%. Samas nt Ebola viiruse puhul on haigustunnused piinarikkad ning suremuse protsent 20–80%. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel nakatub tuberkuloosi igal aastal maailmas 10 miljonit inimest ja sureb 1,3 miljonit inimest (suremus 13%). Kollapalaviku tüsitusena tekkinud maksakahjustuse tõttu on suremus 15%. Seega ei saa COVID-19 viirust pidada eriti ohtlikuks nakkushaiguseks. Euroopa Ravimiamet (EMA) on loetlenud ligikaudu miljon kõrvaltoime juhtu pärast COVID19 vaktsiinide süstimist. Kõrvaltoimed võivad mõnedel juhtudel olla väga tõsised, sh kaasneda nt neuroloogilisi häireid. Samuti on EMA kinnitusel COVID-19 vastased vaktsiinid põhjustanud Euroopa Liidus ligikaudu 5000 inimese surma. Vastustaja tugineb seni vaid Krista Fischeri arvutustele, kuid pole väljastanud arvutuste alusandmeid ega muutnud prognoosi kontrollimist objektiivselt võimalikuks. Seejuures tunnistas KF ise, et eksis 2020. a prognoosi tegemisel kümme korda. 05.11.2021 seisuga oli Eestis vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 60,76% elanikkonnast ning vaktsineerimiskuur lõpule viidud 57,9% elanikkonnast. COVID-19 haigeid 100 000 elaniku kohta oli Eestis 15 274 ning COVID-19 diagnoosiga inimeste surmasid 100 000 elaniku kohta

119.Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti nakatumisnäitaja kõrge, kuid see ei sõltu üksnes elanikkonna vaktsineerituse tasemest. Näiteks oli Lätis vaktsineerimiskuur lõpetatud 56,02% elanikkonnast, kuid koroonahaigeid 100 000 elaniku kohta oli vaid 11 860. Seega on Eestis vaktsineeritud protsentuaalselt rohkem inimesi, kuid nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 3414 võrra kõrgem. Bulgaarias on täielikult vaktsineeritud 22,54% elanikkonnast ning koroonahaigeid 100 000 elaniku kohta 8944. Vaktsineeritute protsent Bulgaarias on üle kahe korra väiksem kui Eestis, kuid nakatumisnäitaja 6330 võrra madalam. Bulgaarias tuleb avalikes kohtades kanda maski; toidupoed, apteegid, pangad jms on kõigile avatud; lasteaiad on lahti ning kaugõppel on vaid ülikoolid või koolid, mis asuvad piirkonnas, kus koroona levik on kõrge. Bulgaarias on meelelahutusasutusi, spordikeskusi, restorane jms võimalik külastada ka negatiivse PCR-testiga (kehtiv 72 h) või antigeeni testiga (kehtiv 48 h). Alaealistelt vaktsineerimise või läbipõdemise tõendit ega negatiivset testi ei nõuta. Slovakkias on vaktsineerimiskuur lõpule viidud 42,32% elanikkonnast ning praeguseks on seal koroonahaigeid 100 000 elaniku kohta 9292. Tšehhis on nimetatud näitaja 7589 võrra kõrgem, st 16 881, olukorras, kus 57,09% elanikkonnast on täielikult vaktsineeritud. Sloveenias on rahvastiku täieliku vaktsineerituse tase 54,01% ja COVID-19 haigete arv 100 000 elaniku kohta 16 763. Sloveenias kehtib siseruumides maski kandmise kohustus alates 7. eluaastast ning tööl käimiseks tuleb esitada vaktsineerimise või läbipõdemise tõend või negatiivne testi tulemus. Sama nõue kehtib üritustest osavõtmisel. Lisaks tohib üritustel osaleda maksimaalselt 50 inimest. Seega puudub objektiivselt tõendatav korrelatsioon rahvastiku vaktsineerituse taseme ning viirusnakkuse leviku vahel. Erinevus seisneb ainult selles, et kõrgema koroonahaigete levikuga riikides lubatakse immuniseerimistõenditega ringi käia ega suudeta kontrollida, kui palju isikuid viirust levitavad (vrdl ka Slovakkia ja Tšehhi piirangute süsteemi, kaebuse p-d 118

5(10)

3-21-2635 ja 119). Seega ei ole karmimad piirangud ning kõrgem vaktsineerituse tase efektiivne meede viiruse leviku pidurdamisel. On mitmeid riike, kus vaktsineerituse protsent on Eestiga võrreldav ning suremus 100 000 elaniku kohta vähemalt 30% kõrgem (kaebuse p 124). Seega ei ole vaktsineerimise hõlmatus seotud COVID-19 diagnoosi saanud inimeste surmade vähenemisega. Eestist üle 10% suurema hõlmatusega riikides on keskmiselt ligi 33% suurem COVID-19 diagnoosiga inimeste surmade arv (nt Portugalis). Sama kinnitavad Iirimaa ja Islandi näited (kaebuse p-d 126–132). Vaktsineerimine ei saavuta nakkuse levitamise peatamise eesmärki. Vaktsineerimine võib aidata ära hoida raske haigestumise, kuid puuduvad teaduslikud tõendid, et vaktsineeritud isikud ei kannaks viirust edasi. Vaktsineerimispass ei garanteeri immuunsust viiruse vastu ega tähenda, et isik ei või viirust edasi levitada. Ka vastustaja ise on möönnud, et vaktsineeritud inimesed levitavad nakkust ning ka nende kokkupuuteid tuleks piirata (vt haldusasjas nr 3-212533 esitatud vastuse p-d 10.6 ja 10.8; näide Mongoolia kohta kaebuse p 139; kaebuse p-d 140 ja 142). Vastustaja ei ole eristanud mõisteid nakatuma ja nakatama (kaebuse p-d 145 ja 147).

3.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus kohustamaks Vabariigi Valitsust väljastama kuni praeguses kohtuasjas tehtava lahendi jõustumiseni igale kaebajale tõendi selle kohta, et neid tuleb korralduse nr 305 kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel samaväärselt COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui vastustaja kehtestatud meetmed kehtivad kaebajate suhtes kogu menetluse jooksul, peavad nad taluma ebamõistlikke piiranguid. Ühtlasi kaasnevad piirangutega kaebajatele igapäevaselt pöördumatud tagajärjed, kuna nad on sunnitud väga suure osa enda soovitud tegevustest (nt treenimine, kultuuriürituste väisamine, sotsiaalse elu elamine jms) tegemata jätma. Kui kohus peaks kaebuse rahuldama ning piirangud tühistama, ei oleks kahjulike tagajärgede heastamine tagantjärele võimalik. Vastustaja kehtestatud meetmed piiravad kaebajate põhiõigusi. Kaebajad on tõendanud, et neil on koroonaviiruse vastased antikehad ning nad on haiguse läbi põdenud. Samuti on tõendatud, et COVID-19 viirusest põhjustatud haiguse läbipõdenud inimestel on üksnes 0,2% tõenäosus haigusesse nakatuda (vaktsineeritud isikutel 3%). Läbipõdenud isikuid ei ole kordagi hospitaliseeritud ning kaebajatel on haiguse vastu tugev kaitse (ligi 10 korda parem kui vaktsineeritud inimestel), mistõttu ei ole nad teistele inimestele nakkusohtlikud. Ajavahemikus 01.07.2021–10.11.2021 oli PCR-testile positiivse vastuse saanud 75 959 inimesest varem COVID-19 läbipõdenud vaid 623 inimest ehk 0,82%. Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga positiivse diagnoosiga inimesi oli 24 833 inimest ehk 32,6%. Sel perioodil COVID-19 tõttu hospitaliseeritud 3038 inimese hulka ei kuulunud Terviseametile teadaolevalt ainsatki varem haiguse läbipõdenud isikut. Ükski kaebaja pole olnud hospitaliseeritud. Kaebajad ei nõustu senise kohtupraktikaga, mille kohaselt võib samade kvaliteedinäitajatega isikuid diskrimineerida, lähtudes ettevaatuspõhimõttest. Ebavõrdne kohtlemine ei ole avalikes huvides. Tervishoiusüsteemi kaitse ei ole nakkuse leviku takistamise seisukohalt asjakohane. Kuna esialgse õiguskaitse taotlusega kohaldatav abinõu on ajutise iseloomuga, ei kaasne taotluse rahuldamisega vaidluse ette ära otsustamist (Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 määrus nr 3-21-152, p 20; 31.03.2020 määrus nr 3-20-452, p 14).
4.Vabariigi Valitsus palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

6(10)

3-21-2635 Kaebuses viidatud antikehade taset, mis on suurem kui referentsväärtus (≥ 50.0 AU/ml), ei nähtu kõigi kaebajate tõenditest. Osadel kaebajatel on antikehade taseme mõõtmisühikuks AU/ml asemel COI. Haigla labor ja konkreetne analüüs peavad olema akrediteeritud. Akrediteeritud meditsiinilaborite nimekirjas ei ole nt Kuressaare haigla laborit, kus on väljastatud osade kaebajate antikehade testi tõend. Seega ei ole tõend usaldusväärne ega kinnita COVID-19 haiguse läbipõdemist. Eelnev kehtib ka tõendite kohta, mis on väljastatud tervishoiuasutuse Medco Partners OÜ, UÜ Sinu Arst Terviseteenused ning Solartime OÜ poolt. Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajad ei ole toonud välja ülekaalukaid huve või ülemäärast õiguste rikkumist, mis kaasneks piirangute järgimisega. Nii on nt tavapäraseks saanud veebitrennid, restoranitoidu koju tellimine, netipõhised filmide ja seriaalide vaatamisplatvormid, veebipõhised perekondlikud kokkusaamised jmt, millele on kaebajatel piiranguteta ja vaktsineeritud inimestega võrdne ligipääs. Kuna üldkorralduses ei kaaluta üksikjuhtumi asjaolusid ega üksikisiku huve, vaid tehakse üldistusi, peaksid kaebajad tooma välja erandlikud asjaolud, mis õigustaksid nende pidamist tavaolukorrast erinevaks. Kaebajad ei ole seda teinud. Korralduse nr 305 kehtestamise eesmärgiga on vastuolus lubada vaktsineerimata antikehadega inimestel osaleda sotsiaalsetel ettevõtmistel piiranguteta, kuigi korraldus nr 305 ei anna selleks alust (vrdl samas Tallinna Halduskohtu 21.10.2021 määrus nr 3-21-2386 ja 29.10.2021 määrus nr 3-21-2461). Korralduse nr 305 eesmärk on kehtestada inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sh riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sh piirata sobival viisil isikute kokkupuutumise võimalusi. Korralduses nr 305 kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut, viirusega nakatumist ja raskelt haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Nakkusohutuse kontrollimine võimaldab hoida ühiskonda võimalikult avatuna ning majandustegevust jätkata. Nende eesmärkide ja hüvede kaitseks kehtestatud piirangutest on korralduses nr 305 nähtud ette erandeid nii palju, kui on mõistlikult ja teaduspõhiselt võimalik. COVID-19 viirus on jätkuvalt tundmatu ja muteeruv, mille osas viiakse järjepidevalt läbi teadusuuringuid ning teave täieneb ja muutub pidevalt. Kui nakkushaigus on suure nakatuvusega ning levib kiiresti ja ulatuslikult või selle kulg on raske või eluohtlik, peab olema võimalik kasutada igal ajal asjakohaseid ja vajalikke meetmeid, sh piiranguid, et selle levikut tõkestada. Nakkushaiguse leviku tõkestamisele aitab kaasa see, et vaktsineerimata isikud ei saa sotsiaalsetest üritustest samaväärselt osa võtta kui vaktsineeritud isikud, sest vaktsineerimata isikutel on oht kergemini nakatuda ning viirust edasi kanda, sh sattuda haiglaravile. Sellist käsitlust toetab korralduse nr 305 seletuskiri. Eelneva tõttu on vaktsineerimata inimesed ohustatud grupp. Seega on korralduses nr 305 kehtestatud nõuded sobivad, mõistlikud ning eesmärgipärased. Vastustaja on korralduse nr 305 kehtestamisel ja muutmisel tuginenud teaduslikule konsensusele ning lähtunud teadusnõukoja soovitustest, mis põhinevad parimatel teaduslikel andmetel. Vaktsineerimine on tõhusaim viis, et rasket COVID-19 viirusesse haigestumist vältida ja minimeerida haiglasse sattumise võimalust ning vähendada tervisehoiusüsteemi koormust. Korralduses nr 305 sätestatud piirangute kehtestamisel on seda asjaolu silmas peetud. NETS § 28 lg-tes 2, 5, 6 ja 8 on vastustajale antud volitus kehtestada nakkushaiguse leviku tõkestamiseks erinevaid liikumis- ja tegevusvabaduse piiranguid. Korralduses nr 305 märgitud meetmete ja piirangute kehtestamiseks üldkorraldusena tuleneb õiguslik alus NETS § 28 lg-st 7(10)

3-21-2635

6.Seejuures on üldkorralduses määratletud piirangute sisu ja ulatuse kindlaksmääramisel vastustajal avar kaalutlusõigus. NETS § 28 lg 6 ei anna Vabariigi Valitsuse korraldusele laiemat kohaldamisala kui VVS § 30 lg 31. Üldkorralduse andmise õigus ei tulene VVS § 30 lg-st 31, vaid haldusmenetluse seaduse § 51 lg-st 2. Üldkorralduse andmise õigust on kinnitanud õiguskantsler (vt ka Tallinna Halduskohtu 01.10.2021 otsus nr 3-21-1079). Võrreldavatesse gruppidesse kuuluvate isikutena tuleb käsitada COVID-19 viiruse läbipõdenud ja antikehadega isikuid ning teisalt vaktsineerimiskuuri läbinud isikuid. Kaebajad ei kuulu kumbagi gruppi. Antikehade olemasolu vaktsineerimata inimesel kinnitab üksnes asjaolu, et inimene on COVID-19 läbi põdenud, kuid ei anna infot, millal see toimus. Seni puudub teaduslik konsensus küsimuses, kui kaua püsib kaitse haigestumise vastu pärast läbipõdemist. Samuti puudub ühtne arusaam antikehade mõju ja kestvuse kohta. Puudub teaduslikult kinnitatud arusaam, millest piisaks, et võrdsustada läbipõdemise teel saadud immuunsust vaktsineerimise teel saadud immuunsusega. Ükski teadusuuring ei kinnita, et COVID-19 haiguse läbipõdemine annaks haiguse vastu tõhusa ja pikaajalise kaitse. Seda ei saa järeldada ka antikehade olemasolust. Prof IL selgitusest nähtub, et kuigi antikehad näitavad kaitset haiguse vastu, pole selge, missugune on haiguse vastaseks kaitseks vajalik antikehade kontsentratsioon ja kui kiiresti see aja jooksul langeb. Korraldus nr 305 tugineb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) 10.05.2021 tehnilisel raportil. ECDC seisukoht on, et läbipõdemise puhul saab immuunsuse olemasolu tõendatuks pidada 180 päeva jooksul, kuid üksnes antikehade testi põhjal ei saa teha järeldust, et inimene on nakkusohutu või kaitstud COVID-19 vastu. Üldise erandi kehtestamist inimestele, kellel on läbipõdemisest möödas rohkem kui 180 päeva ning kellel on veres antikehad, ei saa pidada ohutuks. Euroopa Terviseohutuse Komitee (HSC) andis 18.10.2021 kinnituse, et ECDC 10.05.2021 raport ja selles antud hinnangud on endiselt kehtivad, kuna pole uusi andmeid, mis annaks alust vaadata neid ümber. ECDC jälgib pidevalt uusimaid teadusuuringuid ning antikehade testide kasutamise kohta kogutavaid andmeid ning muudab oma positsiooni, kui ilmnevad uued teaduslikud andmed. Antikehade uuringute kasutamisväärtuste osas on liialt vähe uuringuid, et neile andmetele saaks tõsikindlalt tugineda. Puudub kokkulepitud referentsväärtus, millest alates saaks inimest lugeda nakkusohutuks. Üksnes antikehade olemasolu faktist selleks ei piisa. Olemasolevatest teadusandmetest nähtub, et võrreldes läbipõdenud vaktsineerimata isikutega on vaktsineeritud isikutel oluliselt väiksem tõenäosus nakatuda COVID-19 viirusesse ja seda edasi levitada. Samuti kaob läbipõdemise teel saadud immuunsus kiiremini kui vaktsineerimise teel saadud immuunsus. KF 23.08.2021 avaldatud Eesti juuli- ja augustikuu andmete põhjal koostatud diagrammist nähtub, et täielikult vaktsineeritud inimestel on 4 korda väiksem tõenäosus nakatuda kui isikutel, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud. Lisaks on tõenäosus nakatudes haigust raskelt põdeda vaktsineeritul üle 8 korra väiksem kui inimesel, kes ei ole vaktsineeritud (vt ka 19.11.2021 KF poolt läbiviidud analüüs). Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu tulemustest nähtub, et vaktsineeritute nakatumistõenäosus on kolm korda väiksem kui neil, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud (vt ka ECDC 29.03.2021 tehniline raport; ajakirjas „Science Direct“ 15.09.2021 avaldatud artikkel ja ECDC poolt 2021. a septembris avalikustatud uuring). Küsimus sellest, kas vaktsineerimisega võib kaasneda terviserisk, on sisulise vaidluse teema. Korralduse nr 305 meetmete kehtestamisel on lähtutud PS §-st 12. Kuna kaebajad ei vasta korralduses nr 305 ettenähtud tingimustele, on erinev kohtlemine õigustatud. Korralduse nr 305 eesmärgid kaaluvad üles kaebajate huvid elada igapäevaelu võimalikult vabalt ja piiranguteta

8(10)

3-21-2635 ning võrdsetel alustel vaktsineeritud inimestega. Korralduses toodud meetmete kehtestamiseks eksisteerib ülekaalukas avalik huvi. Epidemioloogiline olukord Eestis on võrdlemisi halb. Koroonaviiruse riskitase oli 18.11.2021 seisuga kõrge. Prof JS sõnul põevad haiglaravi vajanud vaktsineeritud inimesed haigust võrreldes vaktsineerimata patsientidega kergemalt ja lühemalt. Ühtlasi on vaktsineeritud inimestel ligi 8 korda väiksem tõenäosus haiglaravi vajaduse järele. Vaktsineerimata isikute hulgas on märkimisväärselt rohkem patsiente, kes vajavad intensiivravi. See toob kaasa täiendava personali vajaduse ning plaanilise ravi piiramise. 11.11.2021 seisuga oli 81% haiglaravil viibijate põhihaiguseks COVID-19, kellest omakorda 70% ei olnud saanud ühtegi vaktsiinidoosi. Endiselt püsib kõrge surmade arv. Arvestada tuleb ettevaatuspõhimõttega, mistõttu on lubamatu anda laiemaid vabadusi isikutele, kelle puhul puudub teaduslik kindlustunne, et neil on kaitse COVID-19 vastu.

5.Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 määrusega jäeti kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tegemist on spetsiifilisi meditsiinialaseid küsimusi sisaldava vaidlusega ning kohtu roll on piiratum. Piirangute järgimine või teatud tegevusest loobumine ei too kaebajatele kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. Avalik huvi (eelkõige haiglate ravivõimekuse säilitamine) on kaalukam kui kaebajate õiguste riive. Isegi kui kaebajate õiguste riivet möönda, on see pigem väheintensiivne.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebajad esitas 14.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 määrus ning teha uus määrus, millega kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlustatud haldusakt riivab kaebajate õigusi ja toob kaasa pöördumatud tagajärjed. Tekkinud tagajärgi ei saa heastada kaebuse hilisemal rahuldamisel. Kaebajatele kohaldatud piirangud mõjutavad märkimisväärselt nende igapäevaelu. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajate õiguste piiramine ei ole mõõdukas ega põhjendatud. Haldusasjas kogutud tõendid kinnitavad, et koroonahaiguse läbipõdenud isik on COViD-19 viiruse vastu paremini kaitstud kui vaktsineeritud isik. Vastustaja nõustus, et antikehade olemasolu viitab haiguse läbipõdemisele. Kaebajad kuuluvad vaktsineeritutega võrreldavasse gruppi. Seega on kaebajate suhtes rakendatud meetmed ebaproportsionaalsed. Isegi kui kaebajate õiguste piiramine võib mingil määral avalikke huve edendada, ei edenda see neid nii oluliselt, et kaaluda üles kaebajate õiguste piiramine. Elu ja tervise kaitse on legitiimne eesmärk, kuid vastustaja kehtestatud meetmed ei edenda neid eesmärke niivõrd arvestataval määral. Halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust ega ole neid asjaolusid selgitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus arvestab 9(10)

3-21-2635 vastustaja seisukohtadega, mille ta on esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuses esitanud halduskohtule.

8.Vastuseks kohtunõudele esitasid kaebajad 13.01.2022 tõendi kaebaja AÕ antikehade testi tulemuse kohta. Tõend tuleb võtta haldusasja materjalide juurde (HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2). Esitatud tõendiga soovib kaebaja tõendada, et tal on kehas tuvastatud piisavalt COVID-19 haiguse vastaseid antikehi, mistõttu tuleks teda kohelda võrdselt haiguse läbipõdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga korralduse nr 305 mõttes. Tõend omab haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust.
9.Alates 16.03.2022 kehtivas sõnastuses ei seata Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 305 avalikus siseruumis tegevustele muid piiranguid peale hajutamise, kaitsemaski kandmise ja tegevuse eest vastutava isiku poolt desinfitseerimisvahendite olemasolu nõuete ja desinfitseerimisnõuete täitmise kohustuse. Kaebajate väidetud ebavõrdset kohtlemist selles korralduse sõnastuses ei ole enam ette nähtud ning COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine või tõendi olemasolu, mis kinnitaks vaktsineerimist või haiguse läbipõdemist, ei ole korralduse vaidlustatud osas loetletud tegevusteks enam vajalik. Ei ole ette näha, et vastustaja võiks sellised piirangud kohtumenetluse kestel uuesti ette näha, kuigi seda ei saa täielikult välistada. Seetõttu on kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks ära langenud. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust (HKMS § 249 lg 1). Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei ole kaebajate õiguste kaitse kaebust rahuldava kohtuotsusega enam oluliselt raskendatud ega võimatu.
10.Kaebajatel on karantiinikohustus korralduse nr 305 p 1 alusel, kui neile ei laiene p-des 2 või 3 loetletud erandid. Kaebajad, omades COVID-19 viiruse vastaseid antikehi, kuid olemata vaktsineeritud, peavad muudele p-de 2 või 3 tingimustele mittevastamise korral viibima Eestisse saabumisel 7 päeva oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Kaebuses ei ole korraldust nr 305 selles osas aga vaidlustatud, vaid nõutud on kaebajatele vaktsineerimist või haiguse läbipõdemist kinnitava tõendiga samaväärse tõendi väljastamist. Korralduse nr 305 p-s 1 nimetatud kohustus ei ole sellise tõendi esitamisega seotud.
11.Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium