Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
23. märts 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2635 MV, KKK, SL, RÕ, AÕ, JK, LH, MK, BP, KK, KV, SKR, DZ, KV, BT, SA, AL, ASK, ES, IP, MT, HB, MK, KV, MA, TK, PE, MM, EV, VR, AV, AM, RT, IT, EV, MT, MK, MV, SM, KT, MV, KK, EK, KK, BM, RK, AK, MK, VL, MS, MK, IK, KK, EP, OB, VB, EE, KN, KA, RJ, KH, ML ja AA kaebus Vabariigi Valitsuse kohustamiseks väljastama igale kaebajale tõendi selle kohta, et neid tuleb Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel samaväärselt COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga Kaebajad – MV, KKK, SL, RÕ, AÕ, JK, LH, MK, BP, KK, KV, SKR, DZ, KV, BT, SA, AL, ASK, ES, IP, MT, HB, MK, KV, MA, TK, PE, MM, EV, VR, AV, AM, RT, IT, EV, MT, MK, MV, SM, KT, MV, KK, EK, KK, BM, RK, AK, MK, VL, MS, MK, IK, KK, EP, OB, VB, EE, KN, KA, RJ, KH, ML ja AA Vastustaja – Vabariigi Valitsus, volitatud esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Kairi Kilgi
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MV, KKK, SL, RÕ, AÕ, JK, LH, MK, BP, KK, KV, SKR, DZ, KV, BT, SA, AL, ASK, ES, IP, MT, HB, MK, KV, MA, TK, PE, MM, EV, VR, AV, AM, RT, IT, EV, MT, MK, MV, SM, KT, MV, KK, EK, KK, BM, RK, AK, MK, VL, MS, MK, IK, KK, EP, OB, VB, EE, KN, KA, RJ, KH, ML ja AA määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
3-21-2635
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
3-21-2635 enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi (p 4); ta on tegevusega seotud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud (p 5); ta on tegevuse eest vastutav isik või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik (p 6).
3(10)
3-21-2635 Vaktsineerimisega kaasneb terviserisk (vt nt Postimehe 06.11.2021 ja 11.11.2021 avaldatud artiklid). Eestis on koroonavaktsiinide tagajärjel esinenud tõsiseid kõrvalmõjusid enam kui 200 inimesel. Vastustajal puudub õiguslik alus survestada kaebajaid selliseid riske võtma. Puuduvad toetusmeetmed olukorraks, kus isikul tekib tervisekahju vaktsineerimise tagajärjel. Vabariigi Valitsuse tegevus on vastuolus inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel (Oviedo konventsioon) artiklitega 1, 2 ja 5 (vt ka Roberto Andorno, The Oviedo Convention: A European Legal Framework at the Intersection of Human Rights and Health Law. Journal of International Biotechnology Law 2(4), lk-d 133–143). Konventsioon keelab inimeste tervise valdkonnas sekkumise, kui see ei toimu vabatahtlikult ning eraisiku huvid on kõrgemal puhtühiskondlikest huvidest (vt ka PS § 20). Samuti on keelatud meetmed, mis diskrimineerivad inimesi eesmärgiga sundida neid täitevvõimu otsusega nõustuma. Seega on õigusvastane ka inimeste valikute kaudne mõjutamine. Korralduse nr 305 kui üldkorralduse kehtestamise aluseks on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 27 lg 1 p-d 1 ja 2, § 27 lg 3, § 28 lg 2 p-d 1–3 ja 5, § 28 lg-d 3, 5, 6 ja 8, § 452 lg 1 ning riigipiiri seaduse (RiPS) § 17 lg 1 p 1. Intensiivsemad põhivabaduste piirangud saab kehtestada üksnes formaalses mõttes seadusega. Vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (nt Riigikohtu 03.12.2007 otsus nr 3-3-1-41-06, p 22; 16.03.2010 otsus nr 3-4-1-8-09, p 160 ja 17.12.2019 otsus nr 5-19-40, p 50; vt ka PS kommenteeritud väljaanne, § 11). NETS § 28 lg-d 2, 5 ja 6 lubavad Vabariigi Valitsusel kehtestada teatud koroonapiiranguid üksikaktiga. Riigikogu on Vabariigi Valitsusele volitusi andes lähtunud eeldusest, et isegi kui tuleb kehtestada määratlemata arvu isikute suhtes üleriigilisi piiranguid, kehtivad need tähtajaliselt. Seniajani kehtestatud piirangud ei ole kehtinud lühiajaliselt. Seetõttu on küsitav, kas Vabariigi Valitsus sai kehtestada piiranguid (üld)korralduse vormis. Piirangute kehtestamisel peaks olema suurem otsustusõigus Riigikogul (vt ka õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021, lk 2). NETS § 28 lg 6 annab Vabariigi Valitsuse üksikaktile laiema kohaldamisala kui Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 30 lg 31, mis lubab valitsusel kehtestada korralduse alusel ülesandeid valitsusasutustele. NETS § 28 lg 6 on vastuolus PS §-ga 104 (vt ka PS § 3 ja Riigikohtu 26.04.2016 otsus nr 3-2-1-40-15, p 46; 05.02.1998 otsus nr 3-4-1-1-98, p IV; 27.02.2015 otsus nr 3-4-1-54-14; 01.07.2015 otsus nr 34-1-20-15 ja 26.06.2014 määrus nr 3-2-1-153-13, p 72). Kuna NETS § 28 lg 6 laiendab oluliselt valitsuse õigust anda korraldusi (võrreldes senise VVS § 30 lg-ga 31), on tegemist PS § 104 lg 2 p 8 kohaldamisalasse kuuluva Vabariigi Valitsuse tegevust reguleeriva seadusega, mille vastuvõtmise poolt pidi hääletama Riigikogu koosseisu häälteenamus. Seadusemuudatuse vastuvõtmise poolt hääletas Riigikogus 47 saadikut. Seadusemuudatus on vastu võetud põhiseadusevastaselt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2021 määrus nr 3-21-1052, p 18; vrdl ka Riigikohtu 23.03.1998 otsus nr 3-4-1-2-98; 05.11.2002 otsus nr 3-4-1-8-02 ja 26.11.2007 otsus nr 3-4-1-18-07). NETS § 28 lg-d 5 ja 6 annavad piirangute sisu ja ulatuse kehtestamise pädevuse Terviseametile ja suure mõju korral Vabariigi Valitsusele. Samas puuduvad volitusnormis konkreetsed tingimused (nt ajaline ja ruumiline) ning kord piirangute kehtestamisele. Volitusnorm annab valitsusele liialt laiaulatusliku pädevuse. Laiaulatuslikku mõju omavad piirangud tuleb kehtestada seadusega. Vastustaja on rikkunud korralduse nr 305 põhjendamiskohustust ega ole arvestanud ametliku statistikaga (www.koroonakaart.ee). Seisuga 10.11.2021 oli täielikult vaktsineeritud inimesi 772 234 (kaebuse p 83). COVID-19 haigusesse nakatunud inimeste arv on kasvanud vaktsineerimise tempos (100 000 inimese kohta ligi 1808 nakatumist). Nakatumised hakkasid vähenema pärast muude piirangute kehtestamist, mitte vaktsineerimise tagajärjel (kaebuse p 84). Surmade osakaal on pärast massilist vaktsineerimist kasvanud (kaebuse p 85). Nakatumiste 4(10)
3-21-2635 tase on 2021. a suvel-sügisel oluliselt suurem kui 2020. a suvel-sügisel, mil vaktsiinid ei olnud veel saadaval (kaebuse p-d 86 ja 87). COVID-19 kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka, sest võib ohustada haiglavõrgu võimekust. Seega pidi vastustaja analüüsima meetmeid, mis võimaldavad haiglavõrgu võimekust suurendada, kuid seda ei ole tehtud. Kuigi teatud juhtudel võib haigus kulgeda raskelt või raskemalt, on suurem osa rahvastikust viirusest puutumata ning pole sattunud haiglasse. Enamik koroonatestidest on negatiivsed (ligi 90%; kaebuse p 92). Suurem osa positiivse testitulemusega inimestest ei haigestu või haigestuvad määral, mida võib võrrelda grippi haigestumisega. Terviseameti andmetel oli 12.11.2021 seisuga haiglas 556 koroonaviirusega nakatunud patsienti ning 01.11.2021 seisuga 571. See teeb 10 518 positiivsest testist 0,45%. 01.11.2021 seisuga oli suremuse protsent 0,08%. Samas nt Ebola viiruse puhul on haigustunnused piinarikkad ning suremuse protsent 20–80%. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel nakatub tuberkuloosi igal aastal maailmas 10 miljonit inimest ja sureb 1,3 miljonit inimest (suremus 13%). Kollapalaviku tüsitusena tekkinud maksakahjustuse tõttu on suremus 15%. Seega ei saa COVID-19 viirust pidada eriti ohtlikuks nakkushaiguseks. Euroopa Ravimiamet (EMA) on loetlenud ligikaudu miljon kõrvaltoime juhtu pärast COVID19 vaktsiinide süstimist. Kõrvaltoimed võivad mõnedel juhtudel olla väga tõsised, sh kaasneda nt neuroloogilisi häireid. Samuti on EMA kinnitusel COVID-19 vastased vaktsiinid põhjustanud Euroopa Liidus ligikaudu 5000 inimese surma. Vastustaja tugineb seni vaid Krista Fischeri arvutustele, kuid pole väljastanud arvutuste alusandmeid ega muutnud prognoosi kontrollimist objektiivselt võimalikuks. Seejuures tunnistas KF ise, et eksis 2020. a prognoosi tegemisel kümme korda. 05.11.2021 seisuga oli Eestis vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 60,76% elanikkonnast ning vaktsineerimiskuur lõpule viidud 57,9% elanikkonnast. COVID-19 haigeid 100 000 elaniku kohta oli Eestis 15 274 ning COVID-19 diagnoosiga inimeste surmasid 100 000 elaniku kohta
5(10)
3-21-2635 ja 119). Seega ei ole karmimad piirangud ning kõrgem vaktsineerituse tase efektiivne meede viiruse leviku pidurdamisel. On mitmeid riike, kus vaktsineerituse protsent on Eestiga võrreldav ning suremus 100 000 elaniku kohta vähemalt 30% kõrgem (kaebuse p 124). Seega ei ole vaktsineerimise hõlmatus seotud COVID-19 diagnoosi saanud inimeste surmade vähenemisega. Eestist üle 10% suurema hõlmatusega riikides on keskmiselt ligi 33% suurem COVID-19 diagnoosiga inimeste surmade arv (nt Portugalis). Sama kinnitavad Iirimaa ja Islandi näited (kaebuse p-d 126–132). Vaktsineerimine ei saavuta nakkuse levitamise peatamise eesmärki. Vaktsineerimine võib aidata ära hoida raske haigestumise, kuid puuduvad teaduslikud tõendid, et vaktsineeritud isikud ei kannaks viirust edasi. Vaktsineerimispass ei garanteeri immuunsust viiruse vastu ega tähenda, et isik ei või viirust edasi levitada. Ka vastustaja ise on möönnud, et vaktsineeritud inimesed levitavad nakkust ning ka nende kokkupuuteid tuleks piirata (vt haldusasjas nr 3-212533 esitatud vastuse p-d 10.6 ja 10.8; näide Mongoolia kohta kaebuse p 139; kaebuse p-d 140 ja 142). Vastustaja ei ole eristanud mõisteid nakatuma ja nakatama (kaebuse p-d 145 ja 147).
6(10)
3-21-2635 Kaebuses viidatud antikehade taset, mis on suurem kui referentsväärtus (≥ 50.0 AU/ml), ei nähtu kõigi kaebajate tõenditest. Osadel kaebajatel on antikehade taseme mõõtmisühikuks AU/ml asemel COI. Haigla labor ja konkreetne analüüs peavad olema akrediteeritud. Akrediteeritud meditsiinilaborite nimekirjas ei ole nt Kuressaare haigla laborit, kus on väljastatud osade kaebajate antikehade testi tõend. Seega ei ole tõend usaldusväärne ega kinnita COVID-19 haiguse läbipõdemist. Eelnev kehtib ka tõendite kohta, mis on väljastatud tervishoiuasutuse Medco Partners OÜ, UÜ Sinu Arst Terviseteenused ning Solartime OÜ poolt. Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajad ei ole toonud välja ülekaalukaid huve või ülemäärast õiguste rikkumist, mis kaasneks piirangute järgimisega. Nii on nt tavapäraseks saanud veebitrennid, restoranitoidu koju tellimine, netipõhised filmide ja seriaalide vaatamisplatvormid, veebipõhised perekondlikud kokkusaamised jmt, millele on kaebajatel piiranguteta ja vaktsineeritud inimestega võrdne ligipääs. Kuna üldkorralduses ei kaaluta üksikjuhtumi asjaolusid ega üksikisiku huve, vaid tehakse üldistusi, peaksid kaebajad tooma välja erandlikud asjaolud, mis õigustaksid nende pidamist tavaolukorrast erinevaks. Kaebajad ei ole seda teinud. Korralduse nr 305 kehtestamise eesmärgiga on vastuolus lubada vaktsineerimata antikehadega inimestel osaleda sotsiaalsetel ettevõtmistel piiranguteta, kuigi korraldus nr 305 ei anna selleks alust (vrdl samas Tallinna Halduskohtu 21.10.2021 määrus nr 3-21-2386 ja 29.10.2021 määrus nr 3-21-2461). Korralduse nr 305 eesmärk on kehtestada inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sh riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sh piirata sobival viisil isikute kokkupuutumise võimalusi. Korralduses nr 305 kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut, viirusega nakatumist ja raskelt haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Nakkusohutuse kontrollimine võimaldab hoida ühiskonda võimalikult avatuna ning majandustegevust jätkata. Nende eesmärkide ja hüvede kaitseks kehtestatud piirangutest on korralduses nr 305 nähtud ette erandeid nii palju, kui on mõistlikult ja teaduspõhiselt võimalik. COVID-19 viirus on jätkuvalt tundmatu ja muteeruv, mille osas viiakse järjepidevalt läbi teadusuuringuid ning teave täieneb ja muutub pidevalt. Kui nakkushaigus on suure nakatuvusega ning levib kiiresti ja ulatuslikult või selle kulg on raske või eluohtlik, peab olema võimalik kasutada igal ajal asjakohaseid ja vajalikke meetmeid, sh piiranguid, et selle levikut tõkestada. Nakkushaiguse leviku tõkestamisele aitab kaasa see, et vaktsineerimata isikud ei saa sotsiaalsetest üritustest samaväärselt osa võtta kui vaktsineeritud isikud, sest vaktsineerimata isikutel on oht kergemini nakatuda ning viirust edasi kanda, sh sattuda haiglaravile. Sellist käsitlust toetab korralduse nr 305 seletuskiri. Eelneva tõttu on vaktsineerimata inimesed ohustatud grupp. Seega on korralduses nr 305 kehtestatud nõuded sobivad, mõistlikud ning eesmärgipärased. Vastustaja on korralduse nr 305 kehtestamisel ja muutmisel tuginenud teaduslikule konsensusele ning lähtunud teadusnõukoja soovitustest, mis põhinevad parimatel teaduslikel andmetel. Vaktsineerimine on tõhusaim viis, et rasket COVID-19 viirusesse haigestumist vältida ja minimeerida haiglasse sattumise võimalust ning vähendada tervisehoiusüsteemi koormust. Korralduses nr 305 sätestatud piirangute kehtestamisel on seda asjaolu silmas peetud. NETS § 28 lg-tes 2, 5, 6 ja 8 on vastustajale antud volitus kehtestada nakkushaiguse leviku tõkestamiseks erinevaid liikumis- ja tegevusvabaduse piiranguid. Korralduses nr 305 märgitud meetmete ja piirangute kehtestamiseks üldkorraldusena tuleneb õiguslik alus NETS § 28 lg-st 7(10)
3-21-2635
8(10)
3-21-2635 ning võrdsetel alustel vaktsineeritud inimestega. Korralduses toodud meetmete kehtestamiseks eksisteerib ülekaalukas avalik huvi. Epidemioloogiline olukord Eestis on võrdlemisi halb. Koroonaviiruse riskitase oli 18.11.2021 seisuga kõrge. Prof JS sõnul põevad haiglaravi vajanud vaktsineeritud inimesed haigust võrreldes vaktsineerimata patsientidega kergemalt ja lühemalt. Ühtlasi on vaktsineeritud inimestel ligi 8 korda väiksem tõenäosus haiglaravi vajaduse järele. Vaktsineerimata isikute hulgas on märkimisväärselt rohkem patsiente, kes vajavad intensiivravi. See toob kaasa täiendava personali vajaduse ning plaanilise ravi piiramise. 11.11.2021 seisuga oli 81% haiglaravil viibijate põhihaiguseks COVID-19, kellest omakorda 70% ei olnud saanud ühtegi vaktsiinidoosi. Endiselt püsib kõrge surmade arv. Arvestada tuleb ettevaatuspõhimõttega, mistõttu on lubamatu anda laiemaid vabadusi isikutele, kelle puhul puudub teaduslik kindlustunne, et neil on kaitse COVID-19 vastu.
3-21-2635 vastustaja seisukohtadega, mille ta on esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuses esitanud halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.