Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.07.2021 korralduse nr 141/14173-46-1 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ja 14.09.2021 vaideotsuse nr 6-1/4994-2 tühistamiseks ning 23.08.2021 korralduste nr 14-1/14173-462 ja nr 14-1/14173-46-3 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask
RESOLUTSIOON
Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 23.08.2021 korraldused nr 14-1/14173-46-2 ja nr 14-1/14173-46-3.
Jätta kaebus rahuldamata:
2.1.Maksu- ja Tolliameti 30.07.2021 korralduse nr 14-1/14173-46-1 tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks;
2.2.Maksu- ja Tolliameti 14.09.2021 vaideotsuse tühistamiseks.
Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 6 eurot.
Jätta rahuldamata kaebaja vastuväide kohtu tegevusele seoses juurdepääsupiirangu kohaldamisega vastustaja esitatud lisadele 3.4, 6 ja 7.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.04.2022, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas Norra maksuameti taotlusel rahvusvahelise ametiabi korras 30.07.2021 korraldusega nr 14-1/14173-46-1 Xit kolmanda isikuna esitama oma pangakontode väljavõtted LHV Pangas ja Swedbankis perioodi 01.01.2017–31.12.2019 kohta. Dokumendid tuli esitada hiljemalt 20.08.2021.
2.X esitas 19.08.2021 vaide MTA korralduse kehtetuks tunnistamiseks.
3.MTA kohustas 23.08.2021 korraldusega nr 14-1/14173-46-2 AS-i Swedbank ja 23.08.2021 korraldusega nr 14-1/14173-46-3 AS-i LHV Pank edastama Xi pangakontode väljavõtted ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2019. AS LHV Pank täitis MTA korralduse 27.08.2021 ja AS Swedbank 06.09.2021, mõlemad pangad saatsid MTA-le Xi pangakonto väljavõtte.
4.MTA edastas 07.09.2021 Xi kontoväljavõtted Norra maksuametile.
5.MTA rahuldas 14.09.2021 vaideotsusega nr 6-1/4994-2 Xi vaide ja tunnistas MTA 30.07.2021 korralduse nr 14-1/14173-46-1 kehtetuks põhjusel, et korraldusest ei selgu, kelle maksustamist kontrollitakse.
6.Vastusena Xi 06.10.2021 teabenõudele edastas MTA 11.10.2021 Xile MTA 23.08.2021 korraldused pankadele, pankadest saadud vastused ja pangakonto väljavõtted ning posti teel saadetud vastuse Norra maksuametile.
7.Tallinna Halduskohtusse saabus 13.10.2021 Xi kaebus nõuetega tühistada MTA 30.07.2021 korraldus nr 14-1/14173-46-1 või alternatiivselt tunnistada see õigusvastaseks, tühistada MTA 14.09.2021 vaideotsus nr 6-1/4994-2 ning tühistada MTA 23.08.2021 korraldus nr 14-1/1417346-2 AS-le Swedbank ja MTA 23.08.2021 korraldus nr 14-1/14173-46-3 AS-le LHV Pank.
8.Kohus võttis 15.10.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks Maksu- ja Tolliameti, kes esitas 15.11.2021 vastuse kaebusele ning taotluse vastuse lisadele 3.4, 6 ja 7 juurdepääsu piiramiseks.
9.Kohus piiras 28.01.2022 määrusega kaebaja juurdepääsu eelnimetatud vastustaja esitatud lisadele ning määras kaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
10.Kaebaja esitas 21.02.2022 täiendavad seisukohad ning vastuväite kohtu tegevusele seoses juurdepääsupiirangu kohaldamisega, põhjendades seda sellega, et kaebajal ei ole võimalik võrdselt vastustajaga formuleerida oma seisukohti kohtule esitatud materjalide suhtes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
11.Kaebajale tehtud korraldus on õigusvastane. Kuigi vastustaja tunnistas selle kehtetuks, ei teinud ta seda kõigi kaebaja poolt vaides esitatud motiividel (enamus motiive jäid lahendamata), mistõttu on kaebaja arvates ka vaideotsus õigusvastane. Nimelt märkis vastustaja, et kolmandale isikule teabe nõudmiseks antud korraldus peab vastama kõigile maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lgs 3 ettenähtud nõuetele, v.a juhul kui esineb alus MKS § 511 lg-s 8 sätestatud erinormi kohaldamiseks. Kuna aga selles asjas alust erinormi kohaldamiseks ei esine, siis ei ole vaidlustatav korraldus õiguspärane osas, milles on märkimata jäetud kontrollitava maksukohustuslase andmed, mistõttu vaie tuleb rahuldada ja tunnistada vaidlustatav korraldus kehtetuks. Vaideotsuses märgitakse veel, et arvestades, et vaie rahuldatakse, siis ei pea vaide lahendaja vaideotsuses vajalikuks käsitleda vaide esitaja muid väiteid. Kui vaideotsusest võib kokkuvõttes aru saada selliselt, et korraldus on ikkagi terves ulatuses kehtetuks tunnistatud (vaideotsus on oma sisu ja otsustuse osas vastuolulised), on kaebaja jaoks tegemist ikkagi õigusvastase olukorraga. Nimelt on tugevalt rikutud kaebaja eraelu puutumatust ja kogutud tema eraelu puudutavaid andmeid ja
2(11)
3-21-2345 jagatud neid teise riigi maksuhalduriga. Kaebaja soovib, et selle teabe jätkuv kasutamine lõpetatakse ja tema eraelu jätkuv rikkumine heastatakse.
12.Kaebaja on Eesti Vabariigi maksuresident ja seda on ka äriühing BHH Baltic OÜ. Kaebaja ei ole teinud Norras mingeid tulu tekitavaid tehinguid ega tegutsenud seal füüsilisest isikust ettevõtjana ega palgatöölisena, mistõttu on kaebaja arvates ilmselge, et Norra maksuhaldur ületas oma pädevust, kui kontrollib kaebaja ja teise Eesti maksumaksja vaheliste tehingutega seonduvat ning selle käigus kohustab kaebajat esitama oma arvelduskontode väljavõtted kolme aasta osas. Kaebaja jaoks on arusaamatu vaidlustatud korralduses esitatud väide, et kõik võimalused teabe kogumiseks on Norra maksuhalduri poolt ammendunud. Isegi kui küsitud teave peaks olema vajalik Norra maksuhaldurile, ei ole selles küsimuses kaebaja poole varem kordagi pöördutud. Kuigi Norra maksuhalduri pädevuses on põhjust kahelda, on ebaseaduslik ja ebaproportsionaalne kohustada kaebajat esitama oma pangakontode väljavõtted ja seda kolme aasta kohta. Ehk siis ühtegi selgitust kaebaja tehingute kohta tegelikult ei soovitud, kuid kogu oma elu (pangakonto kaudu) pidi kaebaja avama. See viitab sellele, et kogutakse infot info kogumise pärast. Selline tegevus rikub oluliselt isiku Põhiseadusega kaitstud eraelu puutumatust.
13.Ootamata ära vaidemenetluse tulemuse, tegi vastustaja pankadele korraldused kaebaja arvelduskontode väljavõtete esitamiseks. Kuigi korralduse andmise ajal oli vastustaja teadlik vaidemenetlusest, on korraldustes seda varjatud ja märgitud, et vastustaja on teinud kaebajale pangakonto väljavõtte saamiseks korralduse, kuid isik (kaebaja) jättis andmed esitamata. Hea halduse põhimõtte kohaselt oleks vastustaja pidanud märkima, et kaebaja on korralduse vaidemenetluses vaidlustanud. Kaebaja leiab, et pankadele tehtud korraldused on samuti õigusvastased. Nimelt sätestab MKS § 146 lg 2, et MKS § 61 või 62 alusel kolmandale isikule antud korralduste täitmine peatub kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Kaebaja leiab, et seda sätet tuleb mõista selliselt, et kui kolmas isik vaidlustab temalt ja tema kohta teabe kogumise, siis on sellega peatunud ka selle kolmanda isiku kohta teabe kogumine teistelt isikutelt. Kaebaja arvates on selline tõlgendus põhjendatud, vastupidisel juhul kaotaks kolmandalt isikult teabe kogumise piiramise regulatsioon igasuguse mõtte, kuna maksuhalduril on võimalik ikkagi see teave saada. Kolmanda isiku õigustel on kaebaja arvates siin oluliselt suurem kaal. Antud juhul kontrolliti väidetavalt BHH Baltic OÜ tegevust Norras, kuid kaebaja kohta sooviti saada ebaproportsionaalses koguses infot, st ka seda, mis kuidagi ei puuduta ega saagi puudutada BHH Baltic OÜ maksumenetlust. Kaebaja leiab, et sellises olukorras on kolmanda isiku õiguste tagamine vältimatu ja Eesti maksuhalduri poolt ja kaebaja kohta teabe kogumine tulnuks vastustaja poolt ka faktiliselt peatada, kuigi ka seadusest see automaatselt tuleneb.
14.Täiendavas seisukohas märgib kaebaja, et tal on õigus saada vaideotsuse ja kohtuotsuse kaudu õiguslik hinnang 30.07.2021 korralduse õiguspärasusele kõigi kaebaja poolt nimetatud aspektide ja faktiliste asjaolude osas. Sellest sõltuvad õiguskaitsevahendid, milliseid kaebaja võtab ette edaspidi seoses oma õiguste rikkumisega (kahju hüvitamine ja õigusvastaselt saadud teabe kasutamise lõpetamine Norra maksuhalduri poolt). Vastustaja otsustas sisuliselt mitte tunnistada kaebaja õiguste rikkumisi teistes vaides ja kaebuses nimetatud aspektides, tunnistades 30.07.2021 korralduse kehtetuks formaalse aspekti alusel. Kaebaja näeb selles õiguslikku kavalust, kuna kui vastustaja oleks tunnistanud 30.07.2021 korralduse kehtetuks ka teistel vaides esitatud motiividel, siis tõenäoliselt ei oleks vastustajal olnud võimalik pöörduda sama teabe saamiseks pankade poole.
15.Kaebaja leiab, et pankadele tehtud korralduste õiguspärasus sõltub otseselt sellest, kas 30.07.2021 korraldusega oli õiguspärane nõuda kaebajalt teabe esitamist ning kas sellise teabe esitamine on õiguspärane. 30.07.2021 korralduse sisulise õigusvastasuse korral ei ole vastustajal õigust osutada haldusabi kaebajat puudutava teabe osas Norra maksuhaldurile ja seega ei ole õigust nõuda sama teabe esitamist krediidiasutusele adresseeritud korraldusega. Haldusabi osutamisel kaebaja pangasaladust sisaldava teabe osas peab maksuhaldur teabe kogumiseks pöördum
3(11)
3-21-2345 korraldusega mitte krediidiasutuse kui kaebaja pangakontode halduri, vaid kaebaja kui pangakontode omaniku poole, nagu vastustaja ka tegi.
16.Kaebaja leiab, et kui maksuhaldur tegi sarnase korralduse eelnevalt pangakonto omanikule ja pangakonto omanik vaidlustas korralduse, siis kuni vaidluse lõppemiseni ei saa maksuhaldur koguda sama teavet teistele nn kolmandatele isikutele tehtud korraldustega. Kaebaja tugineb MKS § 146 lg 2 ja MKS § 151 lg 1 regulatsioonile, mis kaitseb kolmandast isikust pangakonto omanikku juhul, kui kolmas isik ei nõustu teabe nõudmisega temalt ja vaidlustab MTA korralduse. Sel juhul peatub MTA korraldusega nõutud teabe esitamise kohustuse täitmine vaidluse ajaks sõltumata sellest, kellel peale pangakonto omaniku on veel juurdepääs teabele. Maksuhaldur ei saa nõuda pangakonto omanikuga peetava vaidluse ajal sama teabe esitamist pangalt. Vastustaja seisukohad
17.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu.
18.Vaidlustatud korraldused on antud Norra maksuhalduri järelepärimiste alusel rahvusvahelise ametiabi korras. Rahvusvahelise ametiabi andmist reguleerib siseriiklikus õiguses MKS § 511, mille lõike 1 järgi rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping, osutab MTA. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et rahvusvahelist ametiabi taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused määratakse kindlaks riigisiseste õigusaktidega.
19.MTA asus 14.09.2021 vaideotsuses seisukohale, et kaebajale tehtud 30.07.2021 korraldus on õigusvastane ja sellest tulenevalt tunnistas haldusakti kehtetuks. Seega olid kaebajale haldusaktiga pandud kohustused lõppenud juba enne kaebuse esitamist. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui HKMS § 152 lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Seega esines antud juhul alus kaebuse menetlusse võtmata jätmiseks. 30.07.2021 korraldusest ei tulenenud ka täiendavaid haldusakte või haldustoiminguid. Seetõttu ei saaks ka kehtetu haldusakti tühistamine kaebajale kasu tuua. Kaebaja on alternatiivselt esitanud taotluse 30.07.2021 korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole selgitanud, milles konkreetselt seisneb põhjendatud huvi ja vajadus õigusvastasuse tuvastamiseks. Seega tuleb menetlus selle taotluse osas lõpetada.
20.Kuna kaebajale haldusaktiga pandud kohustused on korralduse kehtetuks tunnistamisega lõppenud, ei oma käesolevas vaidluses tähendust kaebaja väited 30.07.2021 korralduse ebaseaduslikkusest ja ebaproportsionaalsusest. Siiski märgib vastustaja, et Norra maksuhalduri taotlusest nähtuv viitab sellele, et vastava teabe kogumise vajadus on rahvusvahelise ametiabi taotluses piisavalt põhjendatud. Kaebaja arvates on arusaamatu väide, et Norra maksuhalduri poolt on kõik võimalused teabe kogumiseks ammendunud. Kaebaja märgib, et tema poole ei ole selles küsimuses varem kordagi pöördutud. Vastustaja juhib tähelepanu, et Norra maksuhaldur ei saagi iseseisvalt kaebaja poole pöörduda, selleks on tal võimalus üksnes rahvusvahelise ametiabi korras Eesti maksuhalduri kaudu, nagu on praegusel juhul ka tehtud.
21.Kaebaja arvates on vaideotsus õigusvastane. Kaebaja leiab, et kuigi vastustaja tunnistas korralduse kehtetuks, ei teinud ta seda kõigil kaebaja poolt vaides esitatud motiividel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 1 kohaselt on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Käesoleval juhul on isiku vaie rahuldatud. Seega leiab vastustaja, et kaebajal puudub kaebeõigus vaideotsuse vaidlustamiseks ning esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1). 4(11)
3-21-2345
22.Lisaks on vastustaja seisukohal, et vaideotsus on õiguspärane ja põhjendatud. Vaideotsuses on asutud seisukohale, et 30.07.2021 korraldus ei ole õiguspärane, kuivõrd sellest ei selgu, kelle maksustamist kontrollitakse. Sellest tulenevalt vaie rahuldati ning tunnistati 30.07.2021 korraldus kehtetuks. Vastustaja hinnangul toimis vaideotsuse koostaja õiguspäraselt, jättes vaide esitaja muud väited vaideotsuses käsitlemata. MKS § 149 lg 2 kohaselt ei ole maksuhaldur vaide rahuldamise korral kohustatud vaideotsust vormistama, vaid teeb soovitud toimingu või haldusakti muudatuse. Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatu kinnitab, et üksnes vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus olema põhjendatud. Seega, olles toonud välja vaide rahuldamist tinginud asjaolud, puudus vaide lahendajal vajadus analüüsida kaebaja muid väited. Seega on kaebaja vastuväited vaideotsusele põhjendamatud.
23.Vastuseks kaebaja väidetele AS-ile Swedbank ja AS-ile LHV Pank tehtud korralduste osas leiab vastustaja, et ka nimetatud haldusaktide tühistamiseks puudub alus. Vastustaja leiab, et pankadele tehtud korraldused olid nõuetekohaselt põhjendatud ja õiguspärased. X ei olnud nimetatud korralduste adressaat. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebaja väited sellest, kuidas nimetatud korraldused tema õigusi rikuvad, on ebamäärased ja ebaveenvad. Seega leiab vastustaja, et Xil puudub kaebeõigus nende haldusaktide vaidlustamiseks. Vastustaja ei nõustu siinjuures kaebaja väidetega, nagu oleks menetluses kogutud infot, mis kuidagi ei puuduta BHH Baltic OÜ maksumenetlust. Vastustaja hinnangul on kogutud tõendite seos Norra maksuhalduri läbiviidava kontrolliga ilmne. Lisaks kinnitab BHH Baltic OÜ tegevuse toimumist Norras ka maksuhalduri vastus BHH Baltic OÜ teabenõudele.
24.Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Kuna AS Swedbank ja AS LHV Pank on korraldused täitnud, on korralduste kehtivus lõppenud. Vastustaja on täitnud ka rahvusvahelise ametiabi nõude, edastades kogutud teabe Norra maksuhaldurile. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et 30.07.2021 korralduse vaidlustamine peatas ka tema kohta teabe kogumise kolmandatelt isikutelt. MKS § 146 lg 2 kohaselt peatab vaidlustamine konkreetse kolmanda isiku suhtes tehtud korralduse täitmise, kuid see ei takista maksuhalduril pöörduda teabe kogumiseks teiste isikute poole. Seega on maksuhaldur käitunud õiguspäraselt, asudes olukorras, kus kaebaja talle antud korraldust ei täitnud, koguma vajalikku teavet teistelt isikutelt. Lisaks märgib vastustaja, et antud juhul oleks maksuhaldur võinud pangakonto väljavõtete saamiseks koheselt pöörduda pankade poole, ilma eelnevalt kaebajale korraldust tegemata.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Menetlusosaliste seisukohtade ja esitatud tõendite hindamise järel leian, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt võtan seisukoha kaebaja nõuete osas, mis puudutavad talle tehtud MTA 30.07.2021 korraldust ja kaebaja vaide osas tehtud vaideotsust ning seejärel käsitlen pankadele tehtud 23.08.2021 korraldusi. MTA 30.07.2021 korralduse tühistamise või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõue
26.MTA tunnistas 14.09.2021 vaideotsusega 30.07.2021 korralduse kehtetuks. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Kaebaja esitas kaebuses nõude tühistada MTA 30.07.2021 korraldus, taotledes alternatiivselt ka selle õigusvastasuse tuvastamist.
27.Tühistamisnõude peamiseks eesmärgiks on kõrvaldada haldusakti kehtivus, mistõttu üldjuhul kehtetu haldusakti tühistamist nõuda ei saa. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine võimalik üksnes juhul, kui kehtetu haldusakti „ületühistamine“ on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, see tähendab, et vaidlustatud haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata haldusakti kehtivuse 5(11)
3-21-2345 lõppemisele olla täielikult ammendunud (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, punktid 10 ja 11). Kehtetu haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele.
28.Kuna kaebajale ja pankadele kolmandate isikutena antud MTA korraldustega seonduvad asjaolud vajasid täiendavat kontrolli ning kehtetuks tunnistatud korralduse jätkuva mõju puudumine kaebaja õigustele ei olnud ilmne, võttis kohus määrusega kaebuse menetlusse nii 30.07.2021 korralduse tühistamise kui alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
29.Poolte seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega tutvumise järel on kehtetuks tunnistatud korralduse puhul selle tühistamise nõue minu hinnangul sisutühi, kuna HMS § 61 lg-st 2 tulenevalt ei ole korraldusest tulenev kohustus enam kehtiv ega kuulu täitmisele. Praegusel juhul ei ole kehtetuks tunnistatud korralduse „ületühistamine“ põhjendatud, sest see ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. See tähendab muu hulgas seda, et kaebus peab aitama kaasa isiku õiguste kaitsmisele ning kaebuse rahuldamise korral peab isik saama sellest mingi eelise või õigusliku kasu. Kaebajale 30.07.2021 tehtud korraldus kaebaja LHV Pangas ja Swedbankis asuvate pangakontode väljavõtete esitamiseks tunnistati tervikuna MTA 14.09.2021 vaideotsusega kehtetuks. Kaebaja 30.07.2021 korraldust täitma ei pidanud, seega ei esitanud kaebaja MTA-le korraldusega nõutud pangakontode väljavõtteid ning samuti ei kohustanud MTA kaebajat korralduse täitmata jätmise eest tasuma MTA-le sunniraha.
30.Kehtetuks tunnistatud korralduse tühistamine ei annaks kaebajale enam mingit eelist ega mõjutaks olemasolevaid õigussuhteid. Korralduse ületühistamisest kaebajale mingit õiguslikku kasu enam tõusta ei saa (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2018 määrus nr 3-18-81) ning selleks puudub kaebaja õiguste kaitseks seetõttu vajadus. Kaebajale tehtud korraldusel puudub ka otsene seos pankadele tehtud korraldustega, seega ei ole pankadele tehtud korralduste seaduslikkus ja õiguspärasus sõltuv kaebajale tehtud korralduse kehtetuks tunnistamise või kohtumenetluse tulemusena ületühistamise põhjendustest.
31.Alternatiivselt palub kaebaja tuvastada MTA 30.07.2021 korralduse õigusvastasus. Esmalt selgitan, et kuivõrd vastustaja tunnistas vaideotsusega korralduse tervikuna kehtetuks, kuna see oli õigusvastane osas, milles selles oli jäetud märkimata kontrollitava maksuasja maksukohustuslase andmed, siis puudub vajadus õigusvastasuse kohtulikuks tuvastamiseks, kuna vastustaja on korralduse õigusvastasust juba ise vaideotsuses tunnistanud ning sellest lähtuvalt korralduse kehtetuks tunnistanud.
32.Täiendavalt selgitan, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude aluseks on põhjendatud huvi ja kaebaja õiguste kaitse vajaduse olemasolu. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses, sest sellisel juhul jääb haldusakt kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb ära näidata, milleks on kaebuse esitajale kasulik tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi kaebuse esitajat õiguste teostamisel ja kaitsmisel (vt Riigikohtu 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-100-08, punkt 36; 06.05.2009 määrus nr 3-3-1-21-09, punkt 30; 10.09.2009 otsus nr 3-3-1-24-09, punkt 7; 12.11.2009 määrus nr 3-3-1-70-09, punkt 12). Seega peab õigusvastasuse tuvastamine andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu ning aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Kaebaja ei ole minu hinnangul veenvalt välja toonud, milline on tema põhjendatud huvi MTA 30.07.2021 korralduse õigusvastasuse tuvastamisel. Põhjendatud huvi ei tulene ka seosest pankadele tehtud korraldustega, kuna nende õiguspärasus ei sõltu kaebajale tehtud korralduse õiguspärasusest ning pankadele tehtud korraldused on kaebaja eraldi tühistamisnõudega käesolevas asjas vaidlustanud. 6(11)
3-21-2345
33.Riigikohtu seisukohtadele tuginedes on tuvastamiskaebus lubatav nt ka juhul kui kaebajal on huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (Riigikohtu 28.05.2014 otsus nr 3-3-1-8-14, punkt 11; 26.11.2014 määrus nr 3-3-1-60-14, punkt 18) või kui tuvastamiskaebus võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus (vt Riigikohtu otsus nr 3-31-24-10, punkt 20). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu otsus nr 33-1-61-13, punkt 21) ning tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (vt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-24-10, punkt 20). Praegusel juhul ei ole põhjust eeldada, et MTA rikub igakordselt maksumenetluses kolmandatelt isikutelt rahvusvahelise ametiabi korras teabe nõudmisel seadust. Lisaks on kaebajal õigus taaskordse sellise teabe nõudmise juhtumil pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
34.Kuigi kaebaja viitab hüvitamisnõude esitamise võimalikkusele, siis ei ole kaebaja väitnud, et korraldusega oleks talle tekitatud kahju ning et korralduse õigusvastasuse tuvastamine oleks vajalik esitatava kahjunõude ühe eelduse kindlakstegemiseks. Kuna kaebaja korraldust ei täitnud ning oma pangakontode väljavõtteid MTA-le ei esitanud, siis ei ole ka mulle 30.07.2021 korraldusest kaebajale tekkida saav kahju äratuntav. Tuvastamisnõude esitamist piirab ka HKMS § 45 lg 2, mille teise lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
35.Eeltoodud põhjustel jätan kaebuse rahuldamata MTA 30.07.2021 korralduse tühistamise nõudes ja alternatiivsena esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõudes. MTA 14.09.2021 vaideotsuse tühistamise nõue
36.Kaebaja taotleb kohtult ka 14.09.2021 vaideotsuse tühistamist. Vaideotsusega rahuldas MTA kaebaja vaide ning tunnistas 30.07.2021 korralduse kehtetuks. Kaebaja vaidlustab vaideotsuse kohtus üksnes seetõttu, et vastustaja ei käsitlenud vaideotsuses kõiki kaebaja vaides toodud vastuväiteid ning enamus vastuväiteid jäi vaideotsuses lahendamata.
37.Vastustaja on vaideotsuses õigesti märkinud, et kuivõrd vaie kuulub rahuldamisele juba üksnes seetõttu, et korralduses puuduvad kontrollitava maksukohustuslase andmed, siis puudub vajadus käsitleda vaide esitaja muid väiteid. Vaideotsusega tunnistati korraldus kehtetuks tervikuna, seega ei oleks kaebaja muude vastuväidete käsitlemine muutnud vaidemenetluse tulemust. Korraldus vaidemenetluse tulemusena enam kaebaja õigusi rikkuda ei saa ning kaebajale kohustusi kaasa ei too, olenemata sellest, kas vaide lahendaja käsitles vaideotsuses kõiki kaebaja vastuväiteid või mitte. Ka menetlusökonoomiliselt ei ole põhjendatud vaideotsuses kõike vaides esitatut käsitleda, kui korraldus kuulub kehtetuks tunnistamisele juba ühe seadusest tuleneva nõude järgimata jätmise tõttu. Ma ei nõustu kaebajaga, et vaideotsus on oma sisu ja otsustuse osas vastuoluline. Vaideotsuses on selgelt märgitud, et vaidlustatav korraldus ei ole õiguspärane osas, milles on märkimata jäetud kontrollitava maksukohustuslase andmed ning sellest tulenevalt tuleb vaie rahuldada ja tunnistada vaidlustatav korraldus kehtetuks. Vaideotsusega kehtetuks tunnistatud korraldusega ei ole kaebaja eraelu puudutavaid andmeid kogutud ega jagatud, seega ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et 30.07.2021 korraldusega seonduv on hoolimata vaide rahuldamisest endiselt õigusvastane ning seetõttu tuleb kohtul analüüsida ka kõiki teisi vaides esitatud motiive.
38.Eeltoodust tulenevalt jätan kaebuse MTA 14.09.2021 vaideotsuse tühistamise nõude osas rahuldamata. MTA 23.08.2021 AS-le Swedbank ja AS-le LHV Pank tehtud korralduste tühistamise nõue
39.Erinevalt vastustajast olen seisukohal, et kaebajal on kaebeõigus pankadele tehtud korralduste vaidlustamiseks. Kui eitada kaebaja kaebeõigust pankadele tehtud korralduste vaidlustamisel 7(11)
3-21-2345 üksnes seetõttu, et kaebaja ei ole sellise korralduse adressaat, siis ei olekski isikul võimalust oma õiguste kaitseks vastustaja õigusvastase tegevuse eest. Seega oleks selline tõlgendus selges vastuolus põhiseadusliku õigusega tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele.
40.Samuti leian, et lubatud ja asjakohane on tühistamisnõude esitamine. Tühistamiskaebus ei ole haldusakti täitmise korral asjakohane siis, kui sel ei ole kaebaja jaoks enam mingisugust kestvat negatiivset mõju. Kui selline mõju võib aga olemas olla, siis tuleb kohtul vaadata tühistamiskaebus sisuliselt läbi. Käesolevas asjas on pangad vaidlustatud korraldused täitnud ning pankadelt saadud kaebaja pangakontode väljavõtted on esitatud rahvusvahelise ametiabi korras Norra maksuhaldurile sealses BHH Baltic NUF ja teiste Norra äriühingute osas toimuvas maksumenetluses. Seega ei saa välistada kaebaja pangaandmete kogumise ja esitamisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid kaebajale, kuna kaebaja pangasaladust sisaldavad dokumendid on esitatud Norra maksuhalduri maksutoimikusse. Seetõttu on tühistamiskaebus endiselt lubatav kaebuseliik ning siinjuures ei ole määrav, et MTA korraldused olid halduskohtule kaebuse esitamise hetkeks juba AS-i Swedbank ja AS-i LHV Pank poolt täidetud ning saadud info ka Norra maksuhaldurile edastatud.
41.Seega järgnevalt tuleb kontrollida, kas MTA poolt pankadele tehtud korraldused on kooskõlas kehtiva õigusega.
42.Korralduste õiguslike alustena on vastustaja märkinud MKS § 30 p 2, § 46, § 61 lg 1 ja lg 3 ning § 62 lg 1 ja lg 3 p 2 ja 4 ning § 511–517.
43.MKS § 511 lg-d 3 ja 4 näevad ette, et rahvusvahelist ametiabi taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses ning ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused määratakse kindlaks riigisiseste õigusaktidega. MKS § 511 lg-st 4 tulenevalt tuleb teabe nõudmisele kohaldada eelkõige maksukorralduse seadust.
44.MKS § 30 p 2 kohaselt võib MTA maksukohustuslase ja kolmanda isiku nõusoleku ning teadmiseta avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide asutustele, kes on pädevad maksukohustuslasega seotud teabe vahetamiseks Euroopa Liidu õigusaktides ettenähtud korras. MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. MKS § 61 lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. MKS § 62 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirang. MKS § 62 lg 3 p-d 2 ja 4 käsitlevad dokumentide esitamise viisi ning MKS § 46 sätestab formaalsed nõuded maksuhalduri haldusaktidele.
45.Kaebaja leiab ennekõike, et pankadele esitatud korraldused on õigusvastased, kuna vastustaja ei oodanud ära kaebajale tehtud korralduse osas toimuva vaidemenetluse tulemust. Kaebaja leiab, et MKS § 146 lg-t 2 tuleb mõista selliselt, et kui kolmas isik vaidlustab temalt ja tema kohta teabe kogumise, siis on sellega peatunud ka selle kolmanda isiku kohta teabe kogumine teistelt isikutelt. Kaebaja arvates on selline tõlgendus põhjendatud, kuna vastupidisel juhul kaotaks kolmandalt isikult teabe kogumise piiramise regulatsioon igasuguse mõtte, kuna maksuhalduril on võimalik ikkagi see teave saada. Kaebaja tõlgendusega MKS § 146 lg-st 2 ei saa nõustuda.
8(11)
3-21-2345
46.MKS § 146 lg 2 kohaselt peatub kolmandale isikule MKS § 61 või 62 alusel tehtud korralduse täitmine selle vaidlustamise ajaks ning sellest tulenevalt ei saa maksuhaldur enne vaidemenetlust ja ka võimalikku kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumist korralduse täitmist kolmanda isiku poolt nõuda ega rakendada korralduses ettenähtud sunniraha. Vastupidiselt kaebaja arusaamale, tingis tema suhtes antud korralduse täitmise peatumine vaidemenetluse ajaks just selle, et vastustajal oli ametiabi palve täitmiseks vajalike andmete saamiseks tarvilik koostada korraldused pankadele, kus kaebaja pangakontod asuvad. MKS § 146 lg 2 regulatsiooni mõte ei ole keelata maksuhaldurit alternatiivsetest teabeallikatest samasisulise teabe hankimist (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2022 otsus nr 3-20-1209, punkt 8.4). Kaebaja suhtes tehtud korralduse täitmise peatamine ei tähenda, et sellega on keelatud samas küsimuses korralduste tegemine teistele menetlusvälistele nö kolmandatele isikutele. Juhin siinkohal tähelepanu sellele, et Norra maksuhalduri ametiabi palves on justnimelt palutud küsida andmeid kõnealustest pankadest, mitte kaebajalt kui pangakontode omanikult endalt. Seega ei oleks vastustajal olnud praegusel juhul üldse vajadust kaebaja enda poole pangakontode väljavõtete saamiseks pöörduda.
47.MTA korraldused pankadele tehti rahvusvahelise ametiabi korras esitatud Norra maksuhalduri taotluste täitmiseks. Vastustaja esitas kohtule ka Norra maksuhalduri rahvusvahelise ametiabi 27.02.2020 ja 30.07.2021 taotlused koos tõlgetega (dtl 40-49, 70-78 (tõlge), 79-81, 87-90 (tõlge)), millest nähtub, et Norra maksuhaldur viib läbi kontrolli Norra äriühingute (kelle nimedele on piiratud juurdepääs) ja BHH Baltic NUF suhtes ajavahemiku 01.01.2017-31.12.2019 kohta. Teabe küsimise vajadust ja Norras toimuva maksumenetluse sisu on taotlustes põhjendatud sellega, et Norra maksuhaldur on välja selgitanud, et ehitustööde teostamiseks Norras kooskõlas siseriiklike õigusaktidega on teiste seas OÜ BHH Baltic loonud endale Norras filiaali BHH Baltic NUF. Norra maksuhalduri algatatud kontrolli tulemusel on Norra maksuhalduril põhjust uskuda, et Eesti alltöövõtjate asutamise kaudu on Norrast välja toimetatud märkimisväärseid rahavoogusid, millest lõikavad kasu kõnealuse süsteemi võtmetähtsusega juhid. Norra maksuhaldur on 27.02.2020 taotluses selgitanud, et küsitav pangateave on oluline, et hinnata ettevõtte struktuuri eesmärki ja maksustamata rahaliste vahendite suunamist Norrast välja kuni need jõuavad skeemi niiditõmbajate kätte. Norra maksuhaldur selgitab ka 27.02.2020 taotluses, et Norrast liigub rahavoog Eesti alltöövõtjale OÜ-le BHH Baltic ning sealt edasi muu hulgas Xile. Seega Xi pangakontode väljavõtete küsimine on vajalik rahavoogude Norrast välja suunamise ja nende ülekannete saaja kaardistamiseks, et välja selgitada Norras maksustamata jäänud potentsiaalne tulu. Seega on taotlustes selgitatud ka mille kontrollimiseks Norra maksuhaldur kaebaja pangakontode väljavõtteid vajab.
48.Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja vastuväide, et Norra maksuhalduril puudub pädevus kontrollida kaebaja ja teise Eesti maksuresidendi OÜ BHH Baltic vaheliste tehingutega seonduvat. Norra maksuhaldur on taotlustes piisavalt kirjeldanud seoseid ja vajadust Norras läbiviidavas maksumenetluses koguda teavet ja kontrollida tehingute toimumist OÜ BHH Baltic ja Xi vahel. Norra maksuhalduri pädevust ei väära ka asjaolu, et tegemist on Eesti maksuresidentidega, kuna just sel põhjusel on Norra maksuhaldur pöördunud teabe saamiseks rahvusvahelise ametiabi korras MTA poole.
49.Kaebaja märgib kaebuses, et Norra maksuhaldur ei ole tema poole kordagi pöördunud korraldustega küsitud teabe saamiseks, mistõttu ei nõustu ta, et võimalused teabe kogumiseks on Norra maksuhalduri poolt ammendunud. Kuivõrd praeguses asjas on tegemist rahvusvahelise ametiabi korras esitatud taotluse täitmisega, siis ei pea kohus kontrollima MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangu täitmise eeldusi, vaid piisab sellest, et Norra maksuhaldur on kinnitanud oma ametiabi taotluses, et on ammendanud tavapärased teabeallikad, mida sai kasutada antud olukorras teabe saamiseks, ohustamata teabe kogumise tulemust. Antud asjas on vastav kinnitus esitatud (dtl 78 ja 90). Märgin täiendavalt, et Norra maksuhaldur on rahvusvahelise ametiabi taotlustes palunud konkreetselt kaebaja Eesti pankades asuvate pangakontode väljavõtteid. Selliste andmete kogumiseks on Norra maksuhalduril võimalus üksnes rahvusvahelise ametiabi kaudu, kuna Eesti 9(11)
3-21-2345 pankadelt otse ega maksumenetluse subjektilt Norras ei ole Norra maksuhalduril võimalik kaebaja kohta selliseid andmeid saada.
50.Märgin ka, et pidades silmas taotluses kirjeldatud Norra maksuhalduri poolt läbiviidava maksumenetluse ajavahemikku ja ulatust, ei ole põhjust pidada korraldusega nõutavat teavet ebaproportsionaalseks võrreldes kontrolli eesmärgi ja ulatusega.
51.Kuigi eelnevast tulenevalt leian, et kaebuses ja täiendavas seisukohas esitatud vastuväited ei ole põhjendatud, siis tuleb MTA 23.08.2021 korraldusd AS-ile LHV Pank ja AS-ile Swedbank tühistada. Sarnaselt kaebajale 30.07.2021 esitatud korraldusega, ei ole ka kummaski korralduses pangale märgitud maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse. Korraldustes on küll kirjeldatud, et Norra maksuhaldur on vastustaja poole pöördunud seoses Xi ja ettevõtte OÜ BHH Baltic vahel toimunud tehingute kohta teabe saamiseks ajavahemikul 01.01.2017-31.12.2019. Samas ei ole korraldustes välja toodud, et Norra maksuhaldur viib läbi maksumenetlust BHH Baltic NUF osas. MKS § 61 lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse. Norra maksuhalduri 27.02.2020 taotluses MTA-le on selgelt kirjas, et maksukontrolli viiakse läbi Norra äriühingute, kelle nimed on varjatud, ja BHH Baltic NUF suhtes. Selline info MTA korraldustes AS-le LHV Pank ega ASle Swedbank ei kajastu. Seega ei vasta vaidlustatud korraldused MKS § 62 lg-s 3 sätestatud nõudele. Maksuhaldur on ka ise oma 14.09.2021 vaideotsuses selgitanud, et praeguses asjas puudub alus kohaldada MKS § 511 lg-s 8 sätestatud erinormi, mille kohaselt võib vastustaja välisriigi pädeva asutuse taotluse alusel kolmandalt isikult teabe nõudmisel jätta korralduses märkimata selle maksukohustuslase identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, kuna Norra maksuhalduri taotluses sellist palvet ei sisaldu.
52.Seega ei ole MTA 23.08.2021 korraldused pankadele õiguspärased. Rahuldan kaebuse osas, milles kaebaja palub tühistada MTA 23.08.2021 korraldused AS-ile Swedbank ja AS-ile LHV Pank. Vastuväite lahendamine
53.HKMS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsuses tuleb lisaks kaebuse nõuetele lahendada ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
54.Kaebaja esitas 21.02.2022 vastuväite Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 määrusele osas, milles kohus piiras kaebaja juurdepääsu vastustaja esitatud lisadele 3.4, 6 ja 7. Jään 28.01.2022 määruse põhjenduste juurde ja jätan vastuväite rahuldamata. Kaebaja juurdepääsu on määrusega piiratud OÜ BHH Baltic pangakonto väljavõttele, OÜ BHH Baltic OÜ poolt MTA-le esitatud teabepäringule ja selle vastusele. Kõik eelnimetatud dokumendid sisaldavad OÜ BHH Baltic maksusaladust, mille avaldamiseks kaebajale ei ole OÜ BHH Baltic nõusolekut andnud ning mille avaldamine kohtumenetluses ei ole seetõttu lubatud. Vastustaja esitas need dokumendid kohtule selleks, et lükata ümber kaebaja väiteid OÜ BHH Baltic sidemete puudumise kohta Norraga.
55.Minu hinnangul ei ole vastustaja esitatud lisadele 3.4, 6 ja 7 juurdepääsu piiramine kohtumenetluses takistanud ega raskendanud kaebaja võimalusi oma vastuväidete ja seisukohtade esitamisel ning õiguste kaitsel. Kui kaebaja ei nõustu vastuväite rahuldamata jätmisega, saab ta soovi korral esitada oma vastuväited apellatsioonkaebuses. 10(11)
3-21-2345 Menetluskulud
56.Kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud. Ainsaks teadaolevaks menetluskuluks on kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebaja esitas kohtule viis erinevat nõuet, millest rahuldamisele kuulub kaks, seega mõistan vastustajalt kaebaja kasuks välja 6 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.