X kaebus COVID-19 piirangute ja vaktsineerimise asjus
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.02.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.02.2022 määruse peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.02.2022 määrus kaebuse tagastamise osas muutmata, kuid muuta selles osas määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Tühistada halduskohtu 07.02.2022 määruse resolutsiooni p-d 2 ja p 3. Teha esialgse õiguskaitse osas uus määrus ning jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas halduskohtule 23.08.2021 kaebuse, mille nõuded olid järgmised: 1) tühistada Euroopa Liidu (EL) COVID-tõend ja selle analoog Eestis; 2) kohustada Eestit ja EL-i alates 25.08.2021 lubama kaebajal hoolimata COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimisest keeldumisest vabalt liikuda Eesti, EL ja kolmandate riikide territooriumil; 3) tühistada EL põhiõiguste harta artikkel 51; 4) nõuda Eesti riigilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 2 500 000 000 eurot; 5) nõuda Euroopa Liidu Kohtult kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 65 000 000 000 eurot.
3-21-1942 Kaebaja vabastatakse vanglast tingimisi ennetähtaegselt 14.09.2021. Enne seda lubatakse kaebaja ilmselt lühiajalisele väljasõidule. Kaebaja keeldub vaktsineerimisest, maski kandmisest ja testimisest. Seetõttu on kõik tema õigused ära võetud. See on diskrimineerimine ja inimväärikust alandav kohtlemine ning tekitatud kahju tuleb kaebajale hüvitada. Kaebusele oli lisatud taotlus kohaldada esialgset õiguskaitset.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 29.09.2021 määrusega kahju hüvitamise nõuded (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta (resolutsiooni pd 4 ja 5). Kaebajal tuli kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu. Kaebaja ei saa taotleda COVID-19 tervisetõendi tühistamist ega keelata selle kasutamist isikute nakkusohutuse tõendamiseks. Samuti ei saa kaebaja vaidlustada välisriikide koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestatud piiranguid ega EL-i akte. Eesti kohtu jurisdiktsioon on piiratud Eesti territooriumiga. Kaebajal oleks võimalik vaidlustada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldust nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 305), kui selles kehtestatud konkreetsed meetmed ja piirangud kaebaja õigusi riivavad (vangistuses viibimise ajal). Kaebaja ei saa abstraktselt nõuda, et enda nakkusohutust mittetõendanud inimestele oleks tagatud võimalus piiranguteta töötada, külastada kõiki üritusi, mitte kanda kaitsemaske ja reisida. Halduskohtusse saab pöörduda üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja viibib vangistusregistri andmetel tänaseni Tallinna Vanglas (hiliseim vabanemisaeg 2024. a-l) ning kohtule ei ole antud juhul äratuntav kaebaja puutumus hetkel riigis (väljaspool vanglat) kehtestatud piirangutega. Vanglas viibides ei saa kaebaja reisida ega üritusi külastada. Kui kaebaja väidetavaid õigusi rikub vangla, tuleks faktiline rikkumine lihtsalt ja selgelt lahti kirjutada. Kui piirangud tulenevad vangla tegevusest, peab kaebaja läbima kohustusliku kohtueelse menetluse.
3.Kaebaja esitas 09.12.2021 halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda pole kriminaliseeritud. Austrias, Prantsusmaal ja teistes riikides isikuid sundvaktsineeritakse. Olemas on grupid, kes pole nõus EL COVID-19 tõendiga. Isikuid diskrimineeritakse. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 305 keelab Eestis ja teistes riikides vabalt liikuda. See pole eesmärgipärane isikute suhtes, kes pole nõus ennast vaktsineerima, testima ega maske kandma. Kaebaja ei soovi ennast vaktsineerida. Vabariigi Valitsuse koostatud õigustloova akti osa, mis on seotud EL COVID-19 tõendi Eesti analoogiga ja EL põhiõiguste harta art-ga 51, pole kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Valitsus on rikkunud oma kohustusi. Seeläbi on täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lg-s 1 sätestatud hüvitamise eeldus.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.01.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 29.09.2021 määruse peale rahuldamata ja halduskohtu 29.09.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus selgitas kaebajale täiendavalt, et haldusasja materjalide järgi on ka Tallinna Vanglas kasutusel abinõud COVID-19 ennetamiseks ja selle leviku tõkestamiseks. Nimelt on kaebajale tutvumiseks esitatud teavituskiri, mille kohaselt on alates 16.08.2021 peatatud vaktsineerimata vangide huvitegevuses osalemine ning vaktsineerimata vangid peavad väljaspool kambrit ja osakonda liikumisel või kokkupuutel vanglaametnikega kandma maski. Kuna kaebaja viibib Tallinna Vanglas ja kaebuses väidetu kohaselt on ta COVID-19 vastu vaktsineerimata ega soovi kanda ka maski, sest see on vastuolus kaebaja veendumustega, inimväärikust alandav ja kaebaja tervisele ohtlik, võivad kaebaja õigusi piirata eeskätt Tallinna 2(5)
3-21-1942 Vangla haldusaktid või toimingud. Kaebajal on õigus neid vaidlustada, samuti nõuda vangla õigusvastaste haldusaktide või toimingutega tekitatud kahju hüvitamist. Enne halduskohtusse pöördumist tuleb läbida vangistusseaduse (VangS) §-s 11 ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 07.02.2022 määrusega kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu (resolutsiooni p 3). Kaebust ei saa menetlusse võtta, kuna puudus on kõrvaldamata (HKMS § 121 lg 1 p 2). Kuna kohtule polnud äratuntav kaebaja puutumus riigis väljaspool vanglat kehtestatud piirangutega, tuli kaebajal kaebust täpsustada. Kaebajal tuli teatada, kas tema õigusi rikutakse vangla üksikaktiga või toiminguga, arvestades seejuures kohustusliku kohtueelse menetluse nõuet. Kaebaja pole täpsustanud, kuidas tema õigusi rikub väljaspool vanglat kehtiv piirang. Avaldusest ei nähtu, et kaebaja sooviks vaidlustada vanglas kehtestatud piiranguid. Puuduste kõrvaldamise avaldus keskendub hüvitamisnõude täpsustamisele, mille kohus tagastas 29.09.2021 määrusega. Kaebajal tuli tühistamis- ja kohustamiskaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 31.01.2022. Kui kaebuse puudused tuleks lugeda kõrvaldatuks, tuleks tühistamis- ja kohustamiskaebus tagastada halduskohtu pädevuse puudumise või kaebaja kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1). Eesti kohtutel ei ole pädevust tühistada Euroopa Liidu õigusakte ega anda vaktsineerimata isikute liikumisvabadusega seonduvaid korraldusi liidu institutsioonidele või välisriigi haldusorganitele (HKMS § 4 lg 3). Kaebaja viibib juba 2009. ast vanglas ja tema karistuse kandmine lõppeb 2024. a-l. Kaebajal ei takista reisimist teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse antud juhul COVID-19 ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud piirangud, vaid sellist võimalust pole tal vanglas karistuse kandmise tõttu. Kaebaja õigusi ei riiva vabaduses viibivatele vaktsineerimata isikutele praegu COVID-19 ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtivad piirangud. Kui kaebaja vabaneb vanglast ennetähtaegselt, on tal võimalik vaidlustada sel hetkel kehtivaid piiranguid, sh vajadusel taotleda kohtult esialgset õiguskaitset (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2022 määrus siinses asjas, punktid 10; 18-19). Kaebeõiguse puudumise tõttu kaebuse tagastamisel ei kuuluks kaebajale tagastamisele kaebuselt makstud riigilõiv. Kuna puudusi pole kõrvaldatud, tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.02.2022 määrus.
Kaebaja vabastatakse ennetähtaegselt tingimisi 14.09.2021. Enne vabastamist võimaldatakse lühiajalisi väljasõite. Kaebaja ei ole nõus laskma ennast vaktsineerida, kandma maski ega tegema testi. Kaebajat diskrimineeritakse. Tekkinud kahju tuleb hüvitada. Halduskohtu etteheited on kohatud seonduvalt vanglas ja riigis kehtestatud piirangute vaidlustamisega väljaspool vanglat alates 25.01.2022. Arusaamatu on, kuidas halduskohus lahendas tühistamisja kohustamisnõuded. Selge pole, kas halduskohus vaatas läbi esialgse õiguskaitse taotluse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse menetlusse. 3(5)
3-21-1942
8.Kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks (HKMS § 120 lg 3). Kohus tagastab kaebuse, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37– 39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kaebuses esitatud kõiki tühistamis- ja kohustamisnõudeid esitatud kujul ei saa menetleda. Euroopa Liidu digitaalne COVID-tõend ei ole haldusakt, haldustoiming ega reisidokument. Tegemist on tõendiga, mis kinnitab, et inimene on kas COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud. COVID-tõend ise ei loo isikutele piiranguid ega anna õigusi. Piirangud vaktsineerimata ja haiguse läbi põdemata inimestele on kehtestatud eraldiseisvate õigusaktidega. Seega ei tule vaidlustada mitte COVID-tõendit, vaid õigusakti, millest piirang tuleneb. Halduskohtule ei saa kaebuses esitada ka nõuet tühistada Euroopa Liidu põhiõiguste harta art
51.Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 51 on liidu õigustloov üldakt. Tegemist ei ole halduskohtus vaidlustatava haldusorgani tegevusega (nt haldusakti või toiminguga). Halduskohtul puudub pädevus Euroopa Liidu õigustloovaid üldakte tühistada. Põhivaidluse lahendamisel saaks halduskohus vajadusel küsida Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kuidas tõlgendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-t 51. Kuna halduskohtu jurisdiktsioon piirdub Eesti Vabariigi territooriumiga (HKMS § 4 lg 3), ei saa kaebuses nõuda, et halduskohus kohustaks teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide organeid lubama kaebajal vabalt liikuda nende territooriumil. Euroopa Liidu institutsioonide tegevuse peale ei saa halduskohtusse kaebust esitada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üldjuhul võimalik kaebuses esineva puudusena käsitada halduskohtu pädevuse puudumist, mida saaks käiguta jätmise määrusega kõrvaldada. Seetõttu ei tule ebapädevale kohtule esitatud kaebust tagastada mitte HKMS § 121 lg 1 p 2, vaid HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
9.Kaebusest ja kaebaja 09.12.2021 avaldusest ei ole võimalik lugeda välja kaebaja tahe vaidlustada vangla konkreetset piirangut COVID-19 haiguse ennetamisel. Kaebusest ja 09.12.2021 avaldusest nähtub, et kaebaja tahe on suunatud sellele, et vanglast vabanemise korral saaks ta ilma COVID-19 haigusest tulenevate piiranguteta vabalt liikuda. Kaebaja esitas kohustamisnõude kujul, et halduskohus kohustaks Eestit lubama kaebajal vaktsineerimata ja haigust läbipõdemata vabalt liikuda. Kaebaja selgitas 09.12.2021 avalduses, et korraldus nr 305 keelab vabalt liikuda. Seoses COVID-19 haigusega tulenevad liikumisvabaduse piirangud korraldusest nr 305, mida kaebajal on õigus vaidlustada, kui ta leiab, et see rikub tema õigusi. Kaebaja tahe vaidlustada korraldust nr 305 liikumisvabadust piiravas osas on seega kaebusest ja 09.12.2021 avaldusest väljaloetav. Selles osas on halduskohus seega ekslikult leidnud, et kaebus tervikuna tuleb puuduste kõrvaldamata jätmise alusel tagastada.
10.Ringkonnakohus asus 21.01.2022. a määrus asjas nr 3-21-1942 (p 10) seisukohale, et korraldus nr 305 ei riiva kaebaja õigusi, kuna kaebaja viibib 2009. a-st vanglas ja tema karistuse kandmine lõppeb 2024. a-l. Kaebaja ei väida ka praeguses määruskaebuses, et ta oleks viibinud COVID-19 pandeemia leviku ajal nt lühi- või pikaajalisel väljasõidul või viibinud muul põhjusel väljaspool vanglat selliselt, et temale oleksid laienenud Vabariigi Valitsuse üldkorralduse alusel vabaduses viibivatele isikutele kehtivad piirangud. Kaebaja lootus 2021. a septembris tingimisi ennetähtaegselt vabaneda on luhtunud, sest ta viibib jätkuvalt Tallinna 4(5)
3-21-1942 Vanglas. Määruskaebuses ei ole väideta, et kaebajat ootaks lähiajal ees lühiajaline väljasõit. Korralduse nr 305 alusel pole seega kaebaja õigusi piiratud. Samuti pole tõenäoline, et see lähitulevikus enne korralduse nr 305 kehtetuks tunnistamist aset leiaks. Korralduse nr 305 peale esitatud kaebuse saaks tagastada seega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohtu 21.01.2022. a määruses toodud seisukohad on ka praegu kohaldatavad.
11.Halduskohtu määrus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuna korralduse nr 305 alusel kaebajale kohtumenetluse ajal pöördumatuid tagajärgi ei saabu, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.
12.Kuna kaebus korralduse nr 305 peale tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei ole kohtul õigust kaebuselt tasutud riigilõivu 30 eurot kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 2). Halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 tuleb seega tühistada.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.