X kaebus Otepää Vallavalitsuse 12. juuli 2021. a korralduse nr 2-3/501 tühistamiseks ja Otepää valla kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Y Vastustaja – Otepää vald, esindaja vallasekretär Janno Sepp
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale 11. augustil 2021 esitatud järgmised menetlusdokumendid: 1) Y avaldus õiguskantslerile (dtl 65-69) ja 2) õiguskantsleri 6. augusti 2021. a vastus (dtl 70-71).
2.Rahuldada X kaebus.
3.Tühistada Otepää Vallavalitsuse 12. juuli 2021. a korraldus nr 2-3/501.
4.Kohustada Otepää valda kaebaja taotlust korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks uuesti läbi vaatama.
5.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
Asendada kohtuotsuse avaldamisel X, Yja W nimed ning kinnistu aadress tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. aprillil 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-21-1593
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohus rahuldas 22. aprilli 2021. a otsusega haldusasjas nr 3-21-294 W kaebuse, tühistas Otepää Vallavalitsuse 8. veebruari 2021. a korralduse nr 2-3/85 ja kohustas Otepää valda W taotlust korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks uuesti läbi vaatama (dtl 921).
2.Otepää Vallavalitsus jättis 14. juuni 2021. a korraldusega nr 2-3/430 rahuldamata W taotluse korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks, kuna ta ei ole enam jäätmevaldaja, kellel on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus (dtl 34-35).
3.Y, X(kaebaja) ja W volitatud esindaja, esitas 30. juunil 2021 Otepää Vallavalitsusele vaide 14. juuni 2021. a korralduse nr 2-3/430 peale ja taotluse vabastada Valga maakond Z kinnistu erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest põhjusel, et alates 9. novembrist 2020 kinnistul ei elata ja seda ei kasutata, mistõttu ei ole tekkinud ja ei teki olmejäätmeid (dtl 36-40).
4.Otepää Vallavalitsus jättis 12. juuli 2021. a korraldusega nr 2-3/500 W vaide rahuldamata (dtl 27-29).
5.Otepää Vallavalitsus jättis 12. juuli 2021. a korraldusega nr 2-3/501 rahuldamata kaebaja taotluse korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks Z alevikus Z asuva kinnistu suhtes, kuna kinnistut kasutatakse (dtl 30-33).
6.Kaebaja esitas 13. juulil 2021 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles soovis tühistada Otepää Vallavalitsuse 12. juuli 2021. a korralduse nr 2-3/501 eesmärgiga saada oma kinnistule vabastus korraldatud jäätmeveost jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 4 alusel, kuna alates
9.novembrist 2020 kinnistul ei elata ja seda ei kasutata (dtl 1-8, 54).
7.Tartu Halduskohus võttis 26. juuli 2021. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustaks Otepää valla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 62-64).
8.Kaebaja esitas 11. augustil 2021 täiendavate tõenditena kirja õiguskantslerile, õiguskantsleri vastuse ja riigilõivu tasumise maksekorralduse (dtl 65-72).
9.Otepää vald esitas 24. augustil 2021 vastuse kaebusele (dtl 73-76).
10.Kaebaja esitas 30. augustil 2021 täiendavad selgitused (dtl 77-81).
11.Vastusena kohtunõudele esitas Otepää vald 22. oktoobril 2021 täiendavad selgitused ja puuduolevad tõendid (dtl 90-93).
12.Kaebaja esitas täiendavad selgitused ja tõendid ka 25. oktoobril ning 5. ja 10. novembril 2021 ning 30. detsembril 2021 ja 10. jaanuaril 2022 (dtl 94-100, 103-104, 108-109, 110-114).
13.Vastustaja esitas 27. jaanuaril 2022 täiendava seisukoha (dtl 115-117).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebaja on taotlenud Otepää Vallavalitsuse 12. juuli 2021. a korralduse nr 2-3/501 tühistamist ja Otepää valla kohustamist rahuldada kaebaja taotlus, väites järgmist.
2(9)
3-21-1593
14.1.Y esitas 29. novembril 2020 ema W esindajana Otepää Vallavalitsusele taotluse korraldatud jäätmeveost erandkorras liitumisest vabastamiseks. Taotluse esitamise tingis asjaolu, et sel ajal kinnistu endine omanik ja ainus elanik W haigestus ootamatult, mistõttu alates 9. novembrist 2020 nimetatud kinnistul keegi ei ela ja seda ei kasutata, käiakse vaid hooldustöid teostamas ja vara säilimiseks kontrollkäike tegemas. Veel oli taotluse esitamise põhjuseks asjaolu, et vajalik ravi oli väga kallis, mida haigekassa ei finantseeri ning sellest tulenevalt tuli kulusid kokku hoida.
8.veebruaril 2021 edastas Otepää Vallavalitsus korralduse nr 2-3/85 „Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmine“, jättes arvesse võtmata Y põhjendused, millistesse oli suhtutud kergekäeliselt.
11.veebruaril 2021 sai Valga maakond Z kinnistu kinkelepinguga ümber vormistatud W soovil lapselapsele X, kes on Y poeg. Kinnistu ümbervormistamine ei muutnud asjaolu, et seal endiselt ei elata ja seda ei kasutata. Kaebajal puudub igakuine kindel sissetulek, mistõttu on teenuse mittetarbimisest tingitud kulutuste kokkuhoid igati põhjendatud. Peamiseks hooldustööks on muru niitmine ning seda ei ole palju ja see ei võta palju aega.
14.4.Hooldustööde teostamise käigus ei ole alates 9. novembrist 2020 (s.o kinnistul mitteelamisest ja selle mittekasutamisest) kõnesoleval kinnistul tekkinud ja ei teki olmejäätmeid JäätS § 69 lg 4 mõttes. Hooldustööde tegemine ei eelda kinnistul elamist ja selle kasutamist ning sellest tulenevate olmejäätmete tekkimist.
14.5.Otepää Vallavalitsus Tartu Halduskohtu haldusasjas nr 3-21-294 tehtud otsuses toodud asjaolusid ja Y kinnitust kinnistul endiselt mitteelamise ja selle mittekasutamise kohta arvesse ei võtnud ning neid kontrollima ei vaevunud ning võrdsustas lühiajaliste hooldustööde tegemise kinnistul elamise ja selle kasutamisega. Hooldustööde tegemise kohustus tuleneb 21. mai 2020. a Otepää Vallavolikogu määrusest nr 10 „Heakorraeeskiri“.
14.6.Otepää Vallavalitsus on oma tegevusega tekitanud olukorra, kus igakordsel kinnistul viibimisel peab tundma end ahistatuna, kuna Otepää Vallavalitsuse ametnik käib pildistamas ja filmimas. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 järgi võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Antud juhul tekib tunne, et isik on muutunud menetluse objektiks. Ükskõik, kuidas põhjendada kinnistul mitteelamist ja selle mittekasutamist, Otepää Vallavalitsus seda ei usu, põhjendamata, miks.
14.7.Vundamendi parandamist on hea teha ajal, mil kinnistul keegi ei ela ja seda ei kasuta. Nimetatud tööde käigus ei ole tekkinud ja ei teki olmejäätmeid JäätS § 69 lg 4 mõttes. JäätS § 7 lg 2 kohaselt ei kuulu olmejäätmete hulka ehitus- ja lammutusjäätmed. JäätS § 72 kohaselt on ehitus- ja lammutusjäätmed ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed. Otepää Vallavolikogu määruse nr 2 „Otepää valla jäätmehoolduseeskiri“ § 7 kohaselt ei tohi segaolmejäätmete kogumismahutisse panna ehitus- ja lammutusjäätmeid. Juhul, kui vundamendi parandustööde käigus tekib ehitus- ja lammutusjäätmeid, siis käideldakse neid vastavalt jäätmeseadusele. Arvestades hindade kallidust, siis on vundamendi parandustöödeks vajalik materjal välja arvestatud üsna täpselt ning ülejääkide tekkimine on vähetõenäoline. Vundamendi parandustööde tegemise ajal kinnistul ei elata ja seda ei kasutata, seal viibitakse vaid lühiajaliselt ning nende tööde käigus ei ole tekkinud ja ei teki olmejäätmeid. Tööd ei ole mahukad. Tööde käigus on osaliselt vundament lahti kaevatud. Lahti kaevatud maapind on asetatud vundamendikraavi kõrvale ning tööde lõppedes see silutakse ümber elamu tagasi ilma jäätmeid tekitamata. Tööde käigus ei ole siiani purunenud töövahendid, pole kasutatud töökindaid ning ei ole tekkinud toidu- ja joogipakendite jääke, kuna tööde tegemise käigus ei toituta.
14.8.Kinnistul ei oma sissekirjutust keegi ja selle kasutamiseks ei ole sõlmitud lepinguid kolmandate isikutega.
14.9.Kinnistut ei kasutata suvilana ega maakoduna. 3(9)
3-21-1593
14.10.Tartu Halduskohus on otsuses haldusasjas nr 3-21-294 märkinud, et kinnistu kasutamine JäätS § 69 lg 4 mõttes hõlmab ainult sellise kinnistu kasutamise, mille puhul tavapäraselt tekivad olmejäätmed. Juhul, kui on tõendatud, et kinnistul ei elata, ning puuduvad asjaolud, mis viitaksid kinnistu sellisele kasutamisele, mille käigus tavapäraselt tekivad olmejäätmed, ei saa kohalik omavalitsus tugineda paljale väitele, et kinnistu mittekasutamine ei ole tõendatud, vaid peab kas isiku korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastama või vabastamata jätmise korral esitama piisava põhjenduse, miks ta leiab, et kinnistul siiski tekib olmejäätmeid.
14.11.Nimetatud olmejäätmete tekkimise asjaolusid vastustaja kõnesoleva kinnistu puhul tuvastanud ei ole. Otepää Vallavalitsus on kinnistul hooldustööde tegemise kinnitust leidnud vaid 13.veebruaril, 30. aprillil ja 29. mail 2021.
15.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele esitas vastustaja kokkuvõtvalt järgmised väited.
15.1.JäätS § 69 lg 4 sõnastusest nähtub, et kohalik omavalitsus võib, aga ei pea vabastama jäätmevaldajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
15.2.Vastustaja arvestab jäätmeveost vabastamise otsustamisel avalikku huvi. Otepää valla territooriumile paigaldatud avalikud prügikastid ei ole mõeldud eramajapidamistes tekkiva olmeprügi äraandmiseks, kuid paraku on need puhkuste perioodil ja nädalalõppude järgselt sageli olmejäätmeid sisaldavate prügikottidega täitunud. Olmejäätmeid sisaldavaid prügikotte viiakse pidevalt ka avalikesse pakendikonteineritesse ja sellest on kujunenud elanike jaoks tõsine probleem. Vallas on hulgaliselt kinnistuid, mida püsivalt ei kasutata ja vastustaja hinnangul on tõenäoline, et olmeprügi sisaldavaid jäätmekotte jätavad avalikesse prügikastidesse ja pakendikonteineritesse isikud, kellel puudub korraldatud jäätmeveoga liitumine oma kinnistul. Valla territooriumi puhas keskkond ja jäätmete kogumise süsteemi sujuv toimimine on avalikes huvides ning vastustaja arvestab seda korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluste hindamisel.
15.3.Avalikes huvides on ka jäätmete kogumine ja veo toimimine piirkonna jäätmetekitajate jaoks tervikuna võimalikult soodsatel tingimustel. Seetõttu on oluline, et võimalikult suur osa Otepää valla jäätmetekitajaid oleks korraldatud jäätmeveoga liitunud. On tõsi, et korraldatud jäätmeveo raames pakutavad lahendused ei pruugi igaühele sobida, kuid kokkuvõttes tagab süsteem jäätmete tõhusama kokku korjamise ja keskkonna väiksema reostamise. Korraldatud jäätmeveo ideeks on n-ö solidaarsusprintsiip, kus tasutakse nii süsteemi toimimise kui ka prügi tekitamise eest. Sarnaselt tuleb kõigil elektrivõrguga liitunud kinnistutel tasuda võrgutasu olenemata sellest, kas ja kui palju elektrienergiat tegelikkuses tarbitakse. Asjaolu, et kaebaja ei soovi süsteemi toimimist rahastada, ei oma avaliku huvi hindamisel tähtsust.
15.4.JäätS § 69 lg 42 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmeveost vabastamise tähtaja määramiseks eelnevalt kohapeal kontrollima, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Vastustaja hinnangul on jäätmevaldaja selgituste ja kinnistu korduva kontrollimise tulemusel kõnealuse kinnistu kasutamine (hooldus- ja remonditööde tegemine) tuvastatud ning need asjaolud on ka vaidlustatud korralduses esitatud.
15.5.JäätS § 69 lg 4 ei sea isiku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist sõltuvusse sellest, kui suurel hulgal või mis liiki jäätmeid kinnistu kasutamisel tekib. Jäätmete hulga ja liigi tuvastamise kohustuse panemine vastustajale ei ole põhjendatud, sest nende asjaolude tuvastamiseks peaks isikut ja tema kasutuses olevat kinnistut kestvalt jälgima. Selline tegevus oleks vastustajale ebamõistlikult koormav ning kitsendaks ebaproportsionaalselt kaebaja eraelu puutumatust. Olukorras, kus on tuvastatud, et kaebaja kinnistut kasutab, ei saa tema korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise aluseks olla väide, et kasutamise käigus kinnistul jäätmeid ei teki, sest selline väide ei ole tegelikkuses kontrollitav. Kinnistu 4(9)
3-21-1593
kasutamise tuvastamisel piisab mõistlikust tõenäosusest, et kasutamise käigus võib olmejäätmeid tekkida. Jäätmete tekkimise tõenäosust on vaidlustatud korralduses piisavalt selgitatud.
15.6.Vastustajat ei teavitatud kinnistu võõrandamisest ja jäätmevaldaja vahetumisest. Vastustaja sai kinnistu omaniku vahetusest teada alles 2. juunil 2021, kui kontrollis kinnistusraamatu andmeid 29. novembri 2020. a taotluse uuesti läbi vaatamisel. Uue jäätmevaldaja (kaebaja) taotlus korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks vaadati läbi tähtaegselt. Kuna taotluses oli jäätmevaldaja põhjalik arvamus ja vastuväited välja toodud, olid nimetatud asjaolud menetluses piisavalt välja selgitatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Vastustaja jättis 12. juuli 2021. a korraldusega nr 2-3/501 rahuldamata kaebaja taotluse korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks Z asuva kinnistu suhtes, kuna kinnistut kasutatakse. Kaebaja on esitatud kaebuses seisukohal, et kinnistul ei elata ja kinnistut ei kasutata ning vastustajat tuleb kohustada rahuldama kaebaja taotlust korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks. Seega nii asjas nr 3-21-294 kui ka praeguses asjas seisneb vaidlusküsimus selles, kas kinnistut JäätS § 69 lg 4 tähenduses kasutatakse. Vaidlus puudub haldusorgani pädevuse üle.
17.JäätS § 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, eluvõi äriruum. Vastavalt JäätS §-dele 9 ja 10 on jäätmevaldaja jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed. Kohus nõustub vastustajaga, et vastavalt eeltoodud sätetele saab kaebajat lugeda jäätmevaldajaks jäätmeseaduse tähenduses, tulenevalt tema kinnisasja omaniku staatusest (dtl 43-45).
18.JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastavalt JäätS § 66 lg-tele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. JäätS § 68 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmevoe eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Otepää vallas reguleerib korraldatud jäätmeveoga ja jäätmehooldusega seonduvat lisaks Otepää Vallavolikogu 22. märtsi 2012. a määrusega nr 2 vastu võetud "Otepää valla jäätmehoolduseeskiri" (jäätmehoolduseeskiri).
19.Vastavalt JäätS § 69 lg-le 1 loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo registreeringu kehtima hakkamisest või sama seaduse § 66 lg-s 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. Isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Jäätmehoolduseeskirja § 16 ls 3 kohaselt moodustab omavalitsuse haldusterritoorium koos teiste Valga maakonna kohalike omavalitsuse üksustega ühise jäätmeveo piirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks JäätS § 69 lg 1 alusel. Kaebaja poolne tegelik prügi tekitamine ei ole JäätS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt oluline, vaid määrav on, kes on kinnistu omanik ja mis kinnistul asub.
5(9)
3-21-1593
20.JäätS § 69 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Seega on JäätS § 69 lg 4 kaalutlusõigust ette nägev norm ning kohalik omavalitsus võib, kuid ei pea jäätmevaldajat vabastama korraldatud jäätmeveoga liitumisest. JäätS § 69 lg 4 ei sea isiku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist sõltuvusse sellest, kui suurel hulgal või mis liiki jäätmeid kinnistu kasutamisel tekib. Jäätmevaldajal, kes kinnistul ei ela või kinnistut ei kasuta, on küll õigus kohaliku omavalitsuse üksusele esitada taotlus teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks, kuid kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole kohustust igal juhul jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada.
21.JäätS § 1 lg 4 sätestab, et jäätmeseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades jäätmeseaduse erisusi. HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
22.Vastustaja on 12. juuli 2021. a korralduses nr 2-3/501 tuvastanud, et -
riiklikusse ehitisregistrisse on kõnealusel aadressil registreeritud elamu, kuur, kõrvalhoone ja abihoone; kinnistusraamatu registriosa andmetel on kaebaja kõnealuse kinnistu omanikuna sisse kantud 11. veebruari 2021. a kinnistamisavalduse alusel 16. veebruaril 2021. a; kohapealne kontroll kõnealusel kinnistul on teostatud 30. aprillil ja 29. mail 2021. a ja selle käigus on tuvastanud, et kinnistule oli pargitud sõiduk. 29. mail 2021. a tehtud fotodel ja videol on näha, et kinnistul on muru niidetud ning elamu vundament on avatud.
23.Seejärel esitas vallavalitsus kaalutlused, miks kaebajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest ei vabastata: -
-
-
jäätmevaldaja on selgitanud, et kinnistul asuva elamu osas tehakse hooldustöid. Vastustaja hinnangul ei ole vundamendi remonditööde teostamine samastatav olukorraga, kus kinnistu omanik käib harva lühiajaliselt üksnes kinnistut kontrollimas. Jäätmevaldaja selgituste ja kinnistu korduva kontrollimise tulemusel on kinnistu kasutamine tuvastatud; remonditööde käigus tekib tavapäraselt erinevaid olmejäätmeid (koristusjäätmed, kasutatud töökindad, purunenud töövahendid, materjalide jäägid, toidu ja joogi pakendamise jäägid) ning vähemasti ei saa jäätmete tekkimist käesolevas asjas tuvastatud asjaolude põhjal välistada; see, kas jäätmeid tekitab omanik või tema loal mõni muu kolmas isik, ei ole oluline;
6(9)
3-21-1593
-
-
-
kinnistuga seotud isikute elamine, õppimine või töötamine Tartumaal või sissekirjutuse puudumine, ei välista kinnistu kasutamist. Kinnistu kasutamiseks saab lugeda ka hooldustööde tegemist, kusjuures ei ole oluline, et hooldustöid teostaks tingimata kinnistu omanik ise või et neid tehtaks nädala sees; kulud jäätmeveole ei ole käesoleval juhul avalikku huvi silmas pidades suured (jäätmevaldaja poolt kasutatava 240 1 kogumismahuti puhul minimaalse veosagedusega 1 kord 12 nädala jooksul on tühjenduse hind ca 15 eurot aastas) ja neid saab veelgi kokku hoida kasutades jäätmete vähesuse korral jäätmekotte (tühjenduse hind ca 9 eurot aastas) või naabruses asuva jäätmevaldajaga ühise mahuti kasutamise korral kulusid kokkuleppel jagades; remonditööde tegemine on kinnistu kasutamine JäätS § 69 lg 4 mõistes. Remonditööde puhul ei saa kuidagi välistada olmejäätmete tekkimist ja ei ole oluline, kas neid tekib vähe või palju. Kui jäätmeid tekib vähe, saab valida veoks väiksema konteineri või jäätmekoti ning tiheasustusalal biojäätmete kompostimise korral jäätmetekke kohas on JäätS § 71 lg 2 p-st 2 tulenevalt võimalik veograafikut hõrendada ühe korrani 12 nädala jooksul.
24.Vaidlustatud Otepää Vallavalitsuse 12. juuli 2021. a korraldusest nr 2-3/501 nähtuvalt algas haldusmenetlus kaebaja 30. juuni 2021. a taotluse esitamisega (HMS § 35 lg 1 p 1). Vastavalt HMS § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 2 järgi peab haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Eelmainitud reeglitest teevad erandi HMS § 40 lg 3 p-d 1-7. Kohus palus
14.oktoobri 2021. a kohtunõudes vastustajal selgitada, miks ei kuulanud vastustaja enne Otepää Vallavalitsuse 12. juuli 2021. a korralduse nr 2-3/501 andmist kaebajat ära ning miks ei kogunud vald 30. juuni 2021. a taotluse esitamise järgselt uusi tõendeid (dtl 87). Vastavalt JäätS § 69 lg-le 42 peab kohalik omavalitsus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Kuna vaidlusaluse asja haldusmenetlus algas 30. juunil 2021, siis ei oma määravat tähtsust, et enne menetluse algust, s.o 30. aprillil ja 29. mail 2021. a on tuvastatud, et kõnealusele kinnistule oli pargitud sõiduk. Seega ei saa ka väita, et kinnistu korduva kontrollimise tulemusel on kinnistu kasutamine tuvastatud.
25.Viidates HMS § 40 lg 3 p-le 2, leidis vastustaja, et menetlusotsus oli võimalik teha varasemalt kogutud tõendite ja taotluses esitatud põhjalike andmete põhjal, mistõttu puudus enne otsuse tegemist vajadus taotlejalt lisaandmete või selgituste saamiseks (dtl 89). Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist HMS § 40 lg 3 p-s 2 sätestatud olukorraga, kus vastustaja ei ole kaldunud kõrvale menetlusosalise poolt taotluses esitatud andmetest ning puudus vajadus lisaandmete saamiseks. Olukorras, kus vaidlusaluse kinnistu ainuomanik ja jäätmevaldaja oli vahetunud, olid vähemasti osaliselt muutunud ka põhjendused, miks jäätmeveoga liitumisest vabastamist sooviti (eelmise jäätmevaldaja puhul oli peamiseks põhjuseks raske haigestumine). Asjaolu, et nii W kui X esindaja oli Y, ning vastustajale esitati
30.juunil 2021 ühe dokumendina nii vaie 14. juuni 2021. a korralduse nr 2-3/430 peale kui taotluse vabastada Valga maakond Z kinnistu erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest, ei asenda kaebaja ärakuulamist enne kaalutlusotsuse tegemist, sest ärakuulamise eesmärgiks on muu hulgas koguda andmeid, mis tagaks õiguspärase ja kõiki olulisi asjaolusid arvesse võtva haldusakti andmise. Seega on vastustaja rikkunud kaebaja õigust olla menetluses ära kuulatud.
7(9)
3-21-1593
26.Kohus selgitas juba asjas nr 3-21-294, et kinnistu kasutamise kindlakstegemisel tuleb uurimispõhimõttest lähtudes arvesse võtta kui muid olulisi asjaolusid peale selle, et kinnistul asuvad elamiskõlbulikud hooned ja kinnistu on heakorrastatud (viidatud otsuse p 20).
27.Vastustaja jääb jätkuvalt seisukoha juurde, et kinnistu kasutamiseks saab lugeda ka hooldustööde tegemist. Seejuures on vastustaja jätnud täiesti tähelepanuta asjas nr 3-21-294 toodud selgituse (otsuse p 24), et mis puudutab kaebaja väiteid muruniitmise ja lumekoristuse kohta, siis isegi nende tööde tegemise korral lumekoristamine jäätmeid ei tekita. Varasemas kohtupraktikas (Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-2712, p 18) on leitud, et kuigi ka aia- ja haljastusjäätmed kuuluvad laiemas mõttes olmejäätmete hulka, on need JäätS § 51 p 1 kohaselt biojäätmed, mille puhul on võimalik kompostimine. Ka Otepää valla jäätmehoolduseeskirja §-st 8 tulenevalt on haljastusjäätmete kompostimine lubatav jäätmevaldaja oma kinnistul. Kaebaja kinnistu suurus ja hoonestuse paigutus võimaldavad järeldada, et kinnistu korrashoiust (niitmine, okste lõikamine) tekkivate biojäätmete kompostimine kinnistul on ka praktiliselt võimalik. Vastustaja ei ole vaidlusaluses haldusaktis väitnud, et biojäätmete kompostimine ei ole võimalik.
28.Vastustaja leiab, et kuna kinnistul tehti vundamendi remonditöid, siis pole välistatud ka jäätmete teke. Iseenesest on õige vastustaja tähelepanek, et see, kas jäätmeid tekitab omanik või tema loal mõni muu kolmas isik, ei ole oluline. Samas hõlmab JäätS § 66 lg 1 järgi korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus üksnes olmejäätmete kogumise ja vedamise määratud piirkonnast. Seega hõlmab kinnistu kasutamine JäätS § 69 lg 4 mõttes ainult sellise kinnistu kasutamise, mille puhul tavapäraselt tekivad olmejäätmed. Kaebaja on vundamendi remonditöödega seoses selgitanud: „Käies kinnistul muru niitmas, kaevasime nii mina kui minu poeg labidaga kinnistul elamu ümber oleva vundamendi lahti. Iga kord, kui käisime hooldustöid tegemas, kaevasime natuke ka vundamenti lahti. See ei olnud väga raske töö juhul, kui seda korraga vaid natuke teha ja sedasi me oleme seni ka talitanud. Kahjuks ema tervise paranemine oli ajutine, mistõttu kustus lootus ema kolimisest tagasi koju ning jäid pooleli ka vundamendi parandustööd. Tööd on plaanis lõpetada lasta mõnel ehitusettevõttel. Nende käigus on plaanis tellida ettevõttelt vundamendi armeerimine, soojustamine, betoonplaatidega katmine ning kaevamisel eemaldatud pinnase silumine. Töö ei võta ettevõttel eeldatavasti kaua aega ja selle käigus ei teki olmeprügi. Armeerimisraud, soojustusmaterjal ja betoonplaadid ei kuulu olmeprügi hulka ning need on täpselt välja arvestatud. Juhul, kui nendest tekibki ülejääke (suure tõenäosusega neid ei teki), siis käideldakse neid vastavalt.“ (dtl 79). JäätS § 7 kohaselt on olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Ehitus- ja lammutusjäätmed ei ole olmejäätmetega hõlmatud (JäätS § 7 lg 2, § 72). Ka jäätmehoolduseeskirja § 7 p 1 sätestab, et segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna ehitus- ja lammutusjäätmeid. Seega on vastustaja viide remonditööde käigus tekkida võivatele jäätmetele ainetu.
29.Vastustaja argumendid jäätmeveo kulude suuruse kohta ei ole kinnistu kasutamise tõendamisel asjakohased.
30.Eeltoodud põhjendamis- ja kaalutlusvigade tõttu on vaidlustatud korraldus kohtu hinnangul õigusvastane ja tuleb tühistada.
31.Kaebaja on esitanud ka nõude kohustada Otepää Vallavalitsust rahuldama kinnistu Z, Valga maakond kohta esitatud taotlust korraldatud jäätmeveost vabastamiseks JäätS § 69 lg 4 alusel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Tulenevalt riigivastutuse seaduse 8(9)
3-21-1593
§ 6 lg‐st 5 võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kohus on praegusel juhul heitnud vastustajale ette kaalutlusõiguse ebaõiget teostamist. Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega sisuliselt hinnata kaalumisel asjassepuutuvaid asjaolusid (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-15, p 26). Seega teeb kohus ka praegusel juhul vastustajale ettekirjutuse kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.
32.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kaebuse tervikuna.
33.Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja poolt 11. augustil 2021. a kohtule tõenditena esitatud Y kiri õiguskantslerile ja õiguskantsleri vastus käesolevas haldusasjas vajalikud tõendid. Kaebaja esindaja on 30. detsembril 2021. a küll selgitanud, et tegemist on selgitusega haldusasjas, kuid täpsemaid põhjendusi ei ole esitatud. Vastustaja hinnangul ei sisaldu kirjavahetuses õiguskantsleriga selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks see tõendina asja juurde võtta ja nimetatud tõendi vastuvõtmisest tuleks keelduda, sest tõendi esitamise vajadust ei ole põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga ning tagastab kaebajale vastavad dokumendid.
34.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja menetluskuluks riigilõiv 15 eurot (dtl 72). Kaebaja ei ole esitanud kohtule täiendavalt menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna 15 eurot. Muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1, § 109 lg 1 ls 4).
35.Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel X, Y ja W nimed ning kinnistu aadressi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.