Aktsiaseltsi RETENT kaebus Sihtasutuse Tallinna Hambakliinik riigihankes „Hambaraviseadmete ostmine“ (viitenumber 240809) 30.11.2021 otsuste tühistamiseks osas, millega lükati aktsiaseltsi RETENT pakkumus hanke osas nr 1 tagasi ning tunnistati Plandent Eesti osaühingu pakkumus hanke osas nr 1 vastavaks ja edukaks ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.01.2022 otsuse vaidlustusasjas number 215-21/240809 osaliselt tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) aktsiaselts RETENT (registrikood 10126713), volitatud esindaja v.adv Birje Kalmus Vastustaja (hankija) Sihtasutus Tallinna Hambakliinik (registrikood 90008465), volitatud esindaja v.adv Veikko Puolakainen Kolmas isik (pakkuja) Plandent Eesti osaühing (registrikood 10117045)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta aktsiaseltsi RETENT kaebus rahuldamata.
2.Mõista aktsiaseltsilt RETENT välja Sihtasutuse Tallinna Hambakliinik kasuks menetluskulu summas 1512 eurot (koos käibemaksuga).
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.01.2022 määruse resolutsiooni punktiga 9 kohaldatud esialgne õiguskaitse.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui
menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1). Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Tallinna Hambakliinik alustas 24.09.2021 avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Hambaraviseadmete ostmine“ (viitenumber 240808). Hange on jaotatud kaheks osaks: (1) hambaraviseadmed tüüp 1 (5 komplekti); (2) hambaraviseadmed tüüp 2 (2 komplekti). Mõlemas osas hinnatakse pakkumusi üksnes maksumuse alusel.
2.Hanke osas nr 1 esitasid pakkumused kaks pakkujat: aktsiaselts (edaspidi AS) RETENT (pakkumuse hind 97 000 eurot) ning Plandent Eesti osaühing (edaspidi OÜ) (107 982 eurot).
3.Hankija 30.11.2021 otsusega lükati hanke osas nr 1 AS RETENT pakkumus tagasi ning tunnistati Plandent Eesti OÜ pakkumus vastavaks ja edukaks. Hankija põhjendas kaebaja pakkumuse tagasi lükkamist asjaoluga, et pakkuja AS RETENT pakkumus ei vasta „Tehniline kirjeldus_Osa 1 – Hambaraviseadmed tüüp 1-5 komplekti“ punktile 2.3. „Hambaraviseade peab olema kõrge töökindlusega, kõik korpuse detailid peavad olema metallist“.
4.AS RETENT esitas hankija 30.11.2021 otsuste peale vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO), paludes mh hankija kohustamist tegema uued otsused, millega tunnistataks AS RETENT pakkumus hanke osas nr 1 vastavaks ja edukaks.
5.VAKO 05.01.2022 otsusega vaidlustusasjas nr 215-21/240809 jäeti läbi vaatamata vaidlustus osas, mis puudutab nõuet kohustada Sihtasutust Tallinna Hambakliinik võtma hanke osas nr 1 vastu AS RETENT pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused (resolutsiooni punkt 1), muus osa jäeti vaidlustus rahuldamata (resolutsiooni punkt 2) ning mõisteti AS-lt RETENT Sihtasutuse Tallinna Hambakliinik kasuks välja viimase lepingulise esindaja kulud summas 1782 eurot (koos käibemaksuga); AS-i RETENT menetluskulud jäeti tema enda kanda (resolutsiooni punkt 3). VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Vaidlustuses esitatud kohustamisnõue ei ole vastuvõetav ning see tuleb jätta läbi vaatamata (riigihangete seadus (RHS) § 192 lg 3 p 7). Pakkuja saab pärast pakkumuste esitamist nõuda vaid hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, mitte hankija kohustamist mingiks tegevuseks (vt RHS § 190 lg 4, § 197 lg 1 p 5). Hankija lükkas vaidlustaja pakkumuse tagasi põhjusel, et see ei vasta tehnilise kirjelduse punktile 2.3. Viidatud punkt sätestab järgmist: „Hambaraviseade peab olema kõrge töökindlusega, kõik korpuse detailid peavad olema metallist.“ Hankija hinnangul ei täida pakkumus nõuet, mille järgi peavad kõik pakutava seadme korpuse detailid olema metallist. Vaidlustaja on hankijale pakkunud hambaraviseadet SternWeber S280TRc ning poolte vahel puudub vaidlus, et antud seadme välispind ei ole täiesti plastmassivaba, st see ei ole üleni metallist. Riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuse tõlgendamise võimalused peavad tulenema asjaomase tingimuse tekstist. See tähendab, et hanketingimuse tõlgendamise alguspunktiks on alati tingimuse tekst (vt otsus asjas nr 181-21/239028, p 20). Grammatilisest tõlgendusest lähtuvalt tuleb järeldada, et tehnilise kirjelduse p-s 2.3 mainitud „korpus“ ei hõlma
2(10)
3-22-127
mitte vaid hambaraviseadme seesmist ja kandvat konstruktsiooni, vaid ka seadme kere välimisi osiseid, mis sisemust katavad. Kuna riigihange on suunatud hankija vajaduste rahuldamisele, siis on oluline, mida hankija on tõlgendatava tingimusega silmas pidanud. Hankija soovib hanke osas nr 1 soetatavad seadmed, õieti osad neist, paigutada mobiilsesse hambaravikabinetti (lihtsustatult: selleks spetsiaalselt kohandatud autobussi). Sellises keskkonnas peab hambaraviseade taluma erinevaid füüsikalisi jõude, samuti pidama vastu vibratsioonile ja temperatuuri kõikumistele jne. Üleni metallist korpusega seade on sellistes tingimustes turvalisem, vastupidavam ja töökindlam valik kui plastikdetailidega seade. Niisiis toetab hankija eesmärk selle riigihanke korraldamisel järeldust, et seadme korpuse mõistet tuleb tõlgendada laialt. Hankijal on igasugune õigus hankida parimat saadaolevat tehnoloogiat ning ta ei pea rahulduma kehvemaga (vt VAKO otsus asjas nr 187-17/192426, p 21; otsus asja snr 12-19/199628, p 11). Kuna vaidlustaja pakutud seadme korpuse kõik detailid ei ole metallist, siis hankija võis ja pidigi vaidlustaja pakkumuse selles sisalduva sisulise puuduse tõttu RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama (vrdl VAKO otsus asjas nr 137-20/220835, p 12). Arvestades, et vaidlustaja pakkumus on hanke osas nr 1 õiguspäraselt tagasi lükatud ning vaidlustaja on selles hankeosas õigesti edasisest hankemenetlusest kõrvale jäetud, siis ei saa vaidlustaja jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Sellest lähtuvalt tuleb vaidlustaja ülejäänud nõuded juba eos, tulenevalt tema esimese nõude alusetusest, jätta rahuldamata (vt VAKO otsus asjas nr 129-21/236097, p 18). Juhul, kui vaidlustaja on seisukohal, et kolmandal isikul puuduvad hankija nõutud ISO-sertifikaadid, siis on tegemist pakkujale suunatud kvalifitseerimistingimusega, mitte pakkumuse vastavustingimusega ning seetõttu pidanuks vaidlustaja vaidlustama kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust, mitte tema vastavaks tunnistamise otsust.
6.AS RETENT esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sihtasutuse Tallinna Hambakliinik riigihankes „Hambaraviseadmete ostmine“ (viitenumber 240809) 30.11.2021 otsuste tühistamiseks osas, millega lükati AS-i RETENT pakkumus hanke osas nr 1 tagasi ning tunnistati Plandent Eesti OÜ pakkumus hanke osas nr 1 vastavaks ja edukaks ning VAKO 05.01.2022 otsuse vaidlustusasjas number 215-21/240809 tühistamiseks osas, millega jäeti AS RETENT vaidlustus rahuldamata ja mõisteti AS-lt RETENT välja Sihtasutuse Tallinna Hambakliinik kasuks viimase lepingulise esindaja kulud summas 1782 eurot (käibemaksuga) ning AS-i RETENT menetluskulud jäeti tema enda kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja hinnangul on riigihankes nr 240809 kaebaja pakkumus ebaõigesti mittevastavaks tunnistatud (tagasi lükatud) ning seetõttu on ebaõigesti ka hanke osa 1 suhtes Plandent Eesti osaühingu pakkumus edukaks tunnistatud. Kaebaja pakkumus vastas hanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimis- ja vastavusnõuetele. Kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud tagasi lükata, mistõttu tuleks kehtetuks tunnistada lisaks edukaks tunnistamise otsusele vastavusotsus osas, millega nii vaidlustaja pakkumus kõrvaldati kui ka osas, millega kolmanda isiku pakkumus vastavaks tunnistati.
7.1.Põhjendatud on kontrollida riigihanke alusdokumentides nõutud ISO-sertifikaatide olemasolu pakkujal, kuivõrd need on kogu hooldus- ja teenindusprotsessi reguleerivateks standarditeks. Antud juhul on hankija vastava nõude riigihanke alusdokumentides pakkumustele esitanud ning seda ka vastavusotsuse raames kontrollinud (vt kaebuse lisa 2), kuid asunud ebaõigele järeldusele, et kolmandal isikul on vastavad sertifikaadid olemas. Kolmandal isikul puuduvad vastavad sertifikaadid. Hankija on VAKO-le esitanud Planmeca Oy-le väljastatud sertifikaatide koopia. Kolmas isik on aga Plandent Eesti osaühing. Tegemist 3(10)
3-22-127
ei olnud ka Planmeca Oy ja kolmanda isiku ühispakkumisega (vt RHS § 103). Seetõttu ei vasta kolmanda isiku pakkumus hanke alusdokumentides sätestatud nõuetele ning see oleks tulnud tagasi lükata.
7.2.Isegi kui nõustuda VAKO seisukohaga, et vastavaks tunnistamise otsuse raames puudus vajadus kontrollida kolmandal isikul ISO-sertifikaatide olemasolu (seda oleks tulnud teha eraldi, pakkumiste kvalifitseerimisel), leiab kaebaja, et arvestades RHS regulatsiooni ning hankija tegevust ja vastust VAKO-le, on hankija kooskõlas RHS § 52 lg-ga 2 ja RHS § 114 lgga 1 pärast pakkumuste avamist kontrollinud mõlema pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni ning seejärel hinnanud pakkujate pakkumuste vastavust ning vormistanud selle koos kui „vastavusotsuse“. Samas, kuna kolmandal isikul puuduvad ISOsertifikaadid, tulnuks kolmanda isiku pakkumine kõrvaldada.
7.3.Hankija otsus lükata kaebaja pakkumus tagasi, on õigusvastane. VAKO on asunud seisukohale, et kuna kaebaja pakkumuses pakutud seadme korpusele on disaini eesmärgil lisatud plastkattega detaile, siis hankija pidigi hankija pakkumuse olulise puuduse tõttu tagasi lükkama. Samas on VAKO nõustunud hankijaga, et üleni metallist korpusega seade on niisugustes tingimustes turvalisem, vastupidavam ja töökindlam valik kui plastikdetailidega seade. Hankija on aga vastavaks tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse, kus on samuti korpusel detaile, mis ei ole metallist (vt hankija vastus VAKO-le, p 28 ning kaebuse lisa 2).
7.4.Olukorras, kus hankija hindab ühe pakkumuse vastavaks vaatamata plastikdetailidele tootel viitab sellele, et tegemist ei olnud hankija jaoks olulise tingimusega ning hankija on vastavast tingimusest loobunud. Sel juhul ei oleks hankija tohtinud ka kaebaja pakkumust vastava tingimuse tõttu tagasi lükata vaid pidanuks pakkumusi hindama võrdsetel alustel (kõiki pakkumusi samade tingimuste kohaselt). Käesoleval juhul ei ole seda tehtud. Hindamiskriteeriumi õigusvastasusele peab saama tugineda ka hindamise vaidlustamisel, kui selleks on mõjuv põhjus (vt Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-538/13: eVigilo, p-d 55-58; vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-20-1198). Hindamiskriteerium, mille kohaselt peavad kõik korpuse detailid olema metallist, on õigusvastane. Antud juhul on ühe pakkuja pakutud toote korpuses esinenud plastdetailide tõttu lükatud pakkumus tagasi, kuid teise pakkuja (kolmas isik) pakutud toote korpuses plastdetailide esinemisele vaatamata tunnistatud pakkumus vastavaks. Sellega on hankija ühtlasi kohelnud pakkujaid ebavõrdselt. VAKO ei ole avaldanud seisukohta kolmanda isiku pakkumise tagasi lükkamata jätmise kohta seoses seadmel asuvate plastikelementidega.
7.5.Arusaamatu on VAKO väide, et üleni metallist korpusega seade mobiilses hambaravikabinetis on turvalisem, vastupidavam ja töökindlam. Kaebaja on esitanud tõendeid, et tema pakutud seadmeid on edukalt kasutatud mobiilsetes hambaravikabinettides ka varasemaltki. Kaebaja ei nõustu VAKO hinnanguga mõistele „korpus“. Hankija on kinnitanud, et mobiilse kabineti eripäradest tulenevalt on vajalik, et hambaravitooli konstruktsioonid oleksid võimalike tekkivate probleemide vältimiseks valmistatud metallist ning et sõnaraamatust tulenevalt tähendab korpus masina põhiosa, kere. Antud juhul ongi kaebaja pakutud toolide põhiosa ja kere ning konstruktsioonid olnud metallist. Hankija ei ole tõestanud vastupidist. Korpusele on küll lisatud disaini eesmärgil plastkattega detaile, kuid viimased ei mõjuta seadme vastupidavust või jäikust.
7.6.Kaebaja ei nõustu VAKO seisukohaga, et kaebaja ei saa jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Juhul kui hankija vastavusotsus tühistada, siis on kaebajal teoreetiline võimalus saada hankeleping (esimesel juhul kas osutudes edukaks pakkujaks või teisel juhul kõigi pakkumuste tagasilükkamise tõttu läbi potentsiaalselt uue riigihanke korraldamise).
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 4(10)
3-22-127
8.1.Kaebaja on halduskohtu ette toonud valdavalt samad argumendid, mis ta esitas VAKO-le, kuid mida riigihankevaidluste lahendamisele spetsialiseerunud VAKO pidas alusetuks. Vastustaja hinnangul on VAKO otsuse põhjendused asjakohased ja kaebuse väited ei lükka neid põhjendusi ümber.
8.2.Kaebus ei sisalda enam nõuet kohustada vastustajat tegema uus otsus, millega tunnistataks vaidlustaja pakkumus hanke I osas vastavaks ja edukaks. See nõue oli esitatud VAKO-le, kes aga märkis põhjendatult, et sellist nõuet ei saa hankija otsuste kehtetuks tunnistamise raamides VAKO-le esitada. VAKO jättis pakkuja kohustamisnõude RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata. Sellest tulenevalt on VAKO otsus selles osas vaidlustamata ning seega jõustunud (RHS § 200 lg 4).
8.3.Hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamise ja kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta on õiguspärane.
8.4.VAKO leidis 05.01.2022 otsuses (II osa) põhjendatult, et peamise menetletava nõudena taotleb vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Menetluslikult on oluline, et kui kaebaja pakkumus on hanke Osa nr 1 osas õiguspäraselt tagasi lükatud, siis ei osale kaebaja edasises hankemenetluses ja ei saa jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Sellest tulenevalt tuleb kõik tema ülejäänud nõuded juba eos jätta rahuldamata. Seetõttu ei ole asjakohane kaebusest arutelu osas, kas kolmandal isikul olid vajalikud sertifikaadid või mitte.
8.5.Vastustaja nõustub VAKO otsuse punktides 11-17 märgituga. VAKO on õigesti leidnud, et vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise aluseks oli see, et hankija arvates ei täida pakkumus nõuet, mille järgi peavad kõik pakutava seadme korpuse detailid olema metallist (VAKO otsuse punkt 11). VAKO on veenvalt selgitanud, et vaidluse lahendamisel tuleb terminit „korpus“ tõlgendada lähtudes grammatilisest tõlgendusest esmajoones, kuid vajadusel kasutada ka teisi üldtunnustatud tõlgendamisvõtteid, arvestades hankija eesmärki. VAKO jõuab lõppkokkuvõttes õigele järeldusele, et kuna vaidlustaja pakutud seadme kõik korpuse detailid ei ole metallist, vaid suur osa seadme korpusest moodustavad plastmassdetailid, siis hankija võis ja pidigi vaidlustaja pakkumuse selles sisalduva sisulise puuduse tõttu RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama. Hankija nõustub VAKO otsuse põhjendustega ka selles, et praeguses vaidluses ei oma tähtsust, kas vaidlustaja pakutavad toolid on kasutusel kuskil mujal mobiilses hambaravikliinikus. Ka ei oma tähtsust, kas plastmassdetailid mõjutavad seadme omadusi. Hankija seatud vastavustingimus oli ühene ja selge – kõik korpuse detailid peavad olema metallist.
8.6.Kaebaja ja kolmanda isiku pakutud tooted ei olnud identsed. Vastustaja jääb 15.12.2021 VAKO-le esitatud vastuväidete juurde. Vaidlustaja pakutavad seadmed ei vastanud tehnilisele kirjeldusele. Pakkumus lükati tagasi põhjusel, et tema pakkumus ei vasta „Tehnilise kirjeldus Osa 1 – Hambaraviseadmed tüüp 1-5 komplekti“ punktile 2.3. „Hambaraviseade peab olema kõrge töökindlusega, kõik mobiilse hambaravi haagises kasutatavate ravitoolide korpuste detailid peavad olema metallist. Vastustaja ei ole kohelnud pakkujaid ebavõrdselt. Vaidlustaja pakkumus oli erinevalt kolmanda isiku pakkumusest sisuliselt mittevastav. Pakkujad ei pakkunud samasuguseid, vaid erinevaid tooteid.
8.7.Vastustajal ei ole kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid tal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad tingimused. Hankijal on eriti suur kaalumisruum rahvatervise valdkonnas. Hankijal on konkreetse tingimuse (kõik mobiilse hambaravi haagises kasutatavate ravitoolide korpuste detailid peavad olema metallist) esitamiseks objektiivsed põhjendused ning ta ei ole pakkujat sellega nõudega ebavõrdselt kohelnud. Seejuures riigihanke alusdokumente vaidlustatud ei ole. Hankijal on õigus saada
5(10)
3-22-127
parimat saadaolevat tehnoloogiat ning hankija ei pea rahulduma kehvemaga (vt VAKO otsus nr 187-17/192426; otsus nr 12-19/199628).
8.8.Kaebaja esitas hankes pakkumise hanke Osale 1, milles pakkus 5 hambaraviseadet SternWeber S280TRc komplekti. Hankijal ei ole kahtlust, et tavapärastes kliiniku töö tingimustes on samad hambaraviseaded osutunud töökindlaks. Praeguse hanke eripäraks on, et hanke Osa 1 raames soovis hankija osta hambaraviseadmeid, kus osa komplektist (3 hambaraviseadet) hakatakse kasutama mobiilse hambaravi kabinettides. Mobiilse hambaravikabineti varustusele on seatud kõrgendatud nõudmised. Kabinetis paiknevad seadmed ja varustus massiga üle 5 kg peavad olema kinnitatud liikumatult ka sõiduki kokkupõrkel mõjuva aeglustuse kuni 100m/s2 korral (sõiduki piki- ja põikisuunas). Pealisehitis ning selles paiknevad seadmed ja varustus massiga üle 5 kg peavad olema kinnitatud piisavalt, et tagada nende liikumatus vertikaalsihilise kiirenduse kuni 20m/s2 korral. Mobiilses hambaravikabinetis mõjuvad sõiduki liikumisel ka hambaravitoolidele füüsikalised jõud. Lisaks liikumisel tekkivatele jõududele peab tool taluma temperatuuride kõikumisi suurtes piirides ning taluma vibratsiooni. Seetõttu on vajalik, et hambaravitooli konstruktsioonid oleksid võimalike tekkivate probleemide välistamiseks valmistatud metallist. Eelnevalt kirjeldatud tehniliste tingimustega on kursis ka vaidlustaja, kuna talle väljastati need hanke tingimused. Samuti sisaldus viide, et 3 hambaarstiseadmekomplekti on mõeldud mobiilse hambaravi haagisele, praeguse hankeasja vastavustingimuste p 4 kui ka tehnilise kirjelduse osa 1, hanke objekt p 1.1.
8.9.Asjaolu, et vaidlustaja pakutavad seadmed ei vasta täielikult hankija seatud kriteeriumile metallkonstruktsiooni kohta, tõendas hankija fotodega hankija poolt pakutavatest seadmetest (vt VAKO toimik). Fotod on tehtud hankija kliinikus varasemalt ühes varasemas hankes samalt vaidlustajalt ostetud samadest seadmetest SternWeber S280TRc. Fotodel on punaste täppidega märgistatud korpuse osad, mis on tehtud plastmassist. Fotodelt võib näha, et korpus on suuremal määral kaetud plastikuga, mis vastustaja hinnangul mõjutab seadmete püsivust ja vastupidavust kasutades liikuvas hambaravi kabinetis (haagises). Vastustaja esitas võrdluseks ka fotomaterjali, mis puudutas Plandent Eesti OÜ poolt pakutavaid seadmeid (vt VAKO vastuse lisa 3 – „Planmeca CompactTM i Classic“). Piltidelt nähtub, et hambaraviseadmel puuduvad võrdluses kaebaja pakutava seadmega plastmasselemendid, mis viitavad sellele, et antud parameetri järgi saab antud toote vastavaks hinnata. Vaidlustaja poolt VAKO-le esitatud pildid (vt 001 – lisa 4 – pilt kolmanda isiku pakkumusest) kolmanda isiku pakkumusest ei vasta tõele, sest pakutakse hoopis teist mudelit. Hankija leiab, et kolmanda isiku pakkumine on vastav tehnilistele nõuetele ja seetõttu polnud seda mingit põhjust ka tagasi lükata. Praeguse vaidluse keskne küsimus ei ole see, kas kolmanda isiku pakutav seade vastas tingimustele, vaid see, kas kaebaja pakutavad seadmed vastavad hankija seatud tingimustele.
8.10.Kolmanda isiku kvalifitseerimisega seonduv ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna kaebaja ei osale edasises hankemenetluses. Arvestades, et kaebaja pakkumus on hanke osas nr 1 õiguspäraselt tagasi lükatud, siis ei osale kaebaja edasises hankemenetluses ja seetõttu ei saa kaebaja ka jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Sellest tulenevalt tuleb kõik tema ülejäänud nõuded jätta rahuldamata, k.a. väited kolmandal isikul vajalike sertifikaatide puudumisest. Vastustaja nõustub VAKO seisukohaga (vt VAKO otsus, p-d 18-20), et kaebaja väited ISO sertifikaatide nõudega seonduvalt on tema pakkumuse kontrolli vastavuse kontekstis põhimõtteliselt asjakohatud. ISO sertifikaatide nõue on olemuselt pakkujale suunatud kvalifitseerimistingimus, mitte pakkumuse vastavustingimus.
6(10)
3-22-127
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Kaebuses on taotletud 1) hankija 30.11.2021 vastavusotsuse hanke (viitenumbriga 240809) osas nr 1 tühistamist; 2) hankija 30.11.2021 koostatud edukaks tunnistamise otsuse hanke (viitenumbriga 240809) osas nr 1 tühistamist ning 3) VAKO 05.01.2022 otsuse vaidlustusasjas number 215-21/240809 tühistamist osas, milles jäeti AS RETENT vaidlustus rahuldamata ning mõisteti AS-lt RETENT välja vastustaja menetluskulud. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustajaga, et käesoleval juhul ei ole kaebaja vaidlustanud VAKO 05.01.2022 otsuse resolutsiooni punkti 1, millega jäeti vaidlustus läbi vaatamata osas, mis puudutab nõuet kohustada Sihtasutust Tallinna Hambakliinik võtma hanke osas nr 1 vastu AS-i RETENT pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused. Selles osas on VAKO 05.01.2022 otsus jõustunud (RHS § 200 lg 4).
11.Kaebaja on 07.02.2022 menetlusdokumendis avaldanud, et kuigi kaebaja hinnangul on 07.02.2022 menetlusdokumendi lisadega (fotod) ning menetluses varem esitatud materjalide põhjal üheselt selge, et kolmanda isiku pakutud toote korpuse kõik detailid ei ole metallist (sisaldavad plastikosi), palub kaebaja ebapiisavate tõendite korral kohtul koguda vajadusel täiendavaid tõendeid (nt korraldada vaatlus vmt) või teha pooltele ettepanek esitada täiendavaid tõendeid.
12.Kaebaja on asjakohaselt viidanud HKMS § 59 lg-le 3, mis sätestab, et kui asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt, teeb kohus menetlusosalistele, kes peab asjaolu tõendama, ettepaneku need esitada või kogub tõendeid ise.
13.Kohtu hinnangul puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks seoses asjaoluga, milline korpus oli kolmanda isiku pakutaval tootel. Nii nagu kaebaja on viidanud, siis on nii vaidlustusmenetluses (vt vastustaja 15.12.2021 menetlusdokumendi lisa 3, VAKO toimik) kui ka kohtumenetluses (vt kaebaja 07.02.2022 menetlusdokumendi lisad 1-2) esitatud tõendid asjaolu kohta, millisest korpusest on tehtud kolmanda isiku pakutav toode. Seetõttu puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks, kuivõrd asjaolu on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud (HKMS § 62 lg 2 viimane lause).
14.Poolte vahel on põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt lükanud kaebaja pakkumuse hanke osas nr 1 tagasi, kuivõrd kaebaja pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentidele, täpsemalt tehnilise kirjelduse punktile 2.3 põhjusel, et pakutava toote korpus ei olnud üleni metallist. Lisaks on vaidlusaluseks küsimuseks, kas hankija, olles vastavaks tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse, milles pakutud toote korpus ei olnud kaebaja väitel ka 100% metallist, on hankija sisuliselt loobunud hanketingimusest, et pakutava toote korpus peab olema metallist ning seega oleks pidanud ka kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistama. Samuti on poolte vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas sellega on vastustaja kohelnud pakkujaid ebavõrdselt.
15.Vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 2.3 peab hambaraviseade olema kõrge töökindlusega, kõik korpuse detailid peavad olema metallist1. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et tehnilise kirjelduse punktis 2.3 mainitud „korpus“ ei hõlma mitte vaid
Avalikult kättesaadav riigihangete registrist aadressilt: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/3624256/documents/source-document?group=B&documentOldId=14740603 seisuga 01.03.2022.
7(10)
3-22-127
hambaraviseadme seesmist ja kandvat konstruktsiooni, vaid ka seadme kere välimisi osiseid, mis sisemust katavad (vt VAKO 05.01.2022 otsus, p 13).
16.Hankedokumentides ette nähtud tingimusi tuleb tõlgendada lähtuvalt nende eesmärgist, ülesehitusest ja sõnastusest (vt Euroopa Kohtu 20.04.2007 määrus kohtuasjas C-189/06 P: TEA-CEGOS ja STG vs. Komisjon, punkt 31). Kaebaja on üksnes lähtunud keelelisest tõlgendamismeetodist, kui leiab, et sõnaraamatust tulenevalt tähendab korpus masina põhiosa, kere (vt kaebuse p 1.15). Kuid ka selline grammatiline tõlgendus pole kohtu hinnangul päris korrektne. Nimelt on Eesti Keele Instituudi (edaspidi EKI) veebilehelt (portaal.eki.ee) leitav EKI ühendsõnastik 2021 (Sõnaveeb), mis annab sõna „korpus“ esmaseks seletuseks masinat või seadet kaitsev (või kaunistav) kõva kate2. Seega ka plastdetailid, mis on kaebaja väitel lisatud disaini eesmärgil ning mis ümbritsevad metallkonstruktsiooni on osa seadme korpusest. Seetõttu on VAKO õigesti järeldanud, et tehnilise kirjelduse punktis 2.3 mainitud „korpus“ ei hõlma mitte ainult hambaraviseadme seesmist ja kandvat konstruktsiooni, vaid ka seadme kere välimisi osiseid, mis sisemust katavad (vt VAKO 05.01.2022 otsus, p 13). Siinkohal nõustub kohus VAKO otsuse punktis 14 märgituga, et vajadusel tuleb riigihanke alusdokumentide sätte tõlgendamisel kasutada grammatilise meetodi kõrval teisigi õigusteaduses üldtunnustatud tõlgendamismeetodeid. Kohus ei pea vajalikuks neid VAKO seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2). Nii viib ka teleoloogiline tõlgendusmeetod tulemuseni, et „korpus“ hõlmab ka seadme konstruktsiooni ümbritsevat katet.
17.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja poolt pakutaval tootel (hambaraviseade SternWeber S280TRc) ei ole kogu välispind metallist ehk plastmassivaba. Selle kohta on vastustaja esitanud vaidlustusmenetluses ka tõendid (fotod), millel on punase värviga märgistatud pakutava toote plastmassist osad (vt VAKO toimik, hankija 15.12.2021 vastuse lisa 2). Nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud ka kaebaja, vaid hoopis leidnud, et kaebaja pakutud toolide põhiosa ja kere ning konstruktsioonid on metallist, kuid korpusele on lisatud disaini eesmärgil plastkattega detaile, mis aga ei mõjuta seadme vastupidavust ega jäikust (kaebuse punkt 1.15).
18.Asjakohatu on kaebaja väide, et plastdetailid ei mõjuta toote funktsionaalsust. Hankijal on lai kaalutlusruum määratlemaks riigihanke alusdokumentides tingimused. „Hankijal ei ole kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid tal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest. Senikaua kuni tingimusele on objektiivne põhjendus olemas ja see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus RHS § 88 lg-ga 7 vastuolus. Eriti suur on hankija kaalutlusruum tingimuste kehtestamisel rahvatervise valdkonnas.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.11.2020 otsus nr 3-20-718, p 17). Kuigi praegusel juhul ei ole vaidlustatud riigihanke alusdokumente, siiski on VAKO oma 05.01.2022 otsuse punktis 14 analüüsinud ka hankija kohaldatud kriteeriumi objektiivset põhjendust ning leidnud järgmist: „Nimelt soovib hankija hanke osas nr 1 soetatavad seadmed, õieti osad neist, paigutada mobiilsesse hambaravikabinetti (lihtsustatult: selleks spetsiaalselt kohandatud autobussi). Sellises keskkonnas peab hambaraviseade talume erinevaid füüsikalisi jõude, samuti pidama vastu vibratsioonile ja temperatuuri kõikumistele jne. Tuleb nõustuda hankijaga, et üleni metallist korpusega seade on niisugustes tingimustes turvalisem, vastupidavam ja töökindlam valik kui plastikdetailidega seade. Niisiis toetab hankija eesmärk selle riigihanke korraldamisel järeldust, et seadme korpuse mõistet tuleb tõlgendada laialt.“ Kohus nõustub nende põhjendustega.
19.Kohus nõustub vaidlusaluses VAKO otsuses märgituga, et kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsus on õiguspärane (vt VAKO 05.01.2022 otsus, p 15) ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2).
20.Kaebaja on vaidlustanud ka vastustaja 30.11.2021 otsuse, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus hanke osas nr 1 vastavaks ja edukaks. Kaebaja hinnangul on vastustaja kohelnud pakkujad ebavõrdselt, kuivõrd ka kolmanda isiku pakutud toote korpus sisaldab plastdetaile.
21.Kohus nõustub VAKO-ga, et kuivõrd kaebaja pakkumus on hanke osas nr 1 õiguspäraselt tagasi lükatud, siis on kaebaja selles hankeosas õigesti edasisest hankemenetlusest kõrvale jäetud; seega ei saa vaidlustaja jõuda hankelepingu sõlmimiseni ning kaebaja ülejäänud nõuded tuleb juba eos jätta rahuldamata (vt VAKO 05.01.2022 otsus, p 18).
22.Kohtuasjas C-401/09 P on Üldkohus märkinud (ja sellega on nõustunud ka Euroopa Kohus), et hageja ei suutnud tõendada, et kõnealust läbirääkimistega menetlust reguleerivates dokumentides ette nähtud imperatiivne kriteerium, mille kohaselt pidi pakkujatel olema nõutav luba, oli õigusvastane, ja teiseks, et see äriühing oli oma kirjalikes märkustes sõnaselgelt möönnud, tal ei olnud mingil juhul võimalik Saksamaal nõutavat luba saada; hagejal ei olnud Üldkohtu hinnangul mingisugust võimalust saada kasu sellest, kui üks või mitu tema seitsmest väitest oleks osutunud põhjendatuks; isegi kui tema pakkumuse tagasilükkamise ja hankelepingu teiste pakkujatega sõlmimise otsused oleks tulnud nende väidete alusel tühistada, ei ole hageja siiski suutnud tõendada, et põhjus, miks hankija tema pakkumuse tagasi lükkas, oleks õigusvastane, mistõttu saaks hankija asendada vaidlustatud otsused vaid niisuguse uue otsusega, mis lükkab kaebaja pakkumuse samal põhjusel tagasi (punkt 29).
23.Ka käesoleval juhul tuleb nentida, et hankija ei oleks saanud teha teistsuguse sisuga otsust kaebaja pakkumise osas hanke osas nr 1, mistõttu sõltumata sellest, kas kaebus oleks ülejäänud väidete osas (seoses kolmanda isiku pakkumusega) edukas, ei saaks kaebaja jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Seda põhjusel, et tema pakkumine ei vastanud selgelt ja läbipaistvalt sätestatud tehnilise kirjelduse punktile 2.3, mille kohaselt kõik korpuse detailid peavad olema metallist. Tegemist oli kriteeriumiga, mis kehtis kõigile pakkujatele, mistõttu ei esine diskrimineerimist (vt Euroopa Kohtu 09.06.2011 otsus kohtuasjas C-401/09 P, p 26). Samuti ei ole kaebajat koheldud ebavõrdselt võrreldes kolmanda isikuga. Kaebaja ei ole samas olukorras kolmanda isikuga, kuivõrd pakuti erinevaid hambaraviseadmeid ning isegi juhul, kui hankija hindaks kaebaja pakutud toodet samal viisil, kui kolmanda isiku pakutavat toodet, ei saaks kaebaja pakkumist lugeda riigihanke alusdokumentidega kooskõlas olevaks. Nimelt nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kolmanda isiku pakutaval tootel on fotol näidatud vaid üks koht punase täpiga (vt vastustaja 15.12.2021 menetlusdokument vaidemenetluses, lisa 3; VAKO toimik), kus asub plastikdetail, erinevalt kaebaja pakutavast hambaraviseadmest, kus on punasega märgistatud enamus korpuse osadest (vt vastustaja 15.12.2021 menetlusdokument vaidlustusmenetluses, lisa 2; VAKO toimik). Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ja kolmanda isiku ebavõrdset kohtlemist ei esine.
24.Eeltoodust lähtuvalt puudub vajadus analüüsida kaebaja väidet seoses kolmandal isikul väidetavalt ISO-sertifikaatide puudumisega, kuivõrd see ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsele. Nimelt sõltumata asjaolust, kas kolmandal isikul on olemas ISOsertifikaadid, ei saaks hankija teha kaebaja osas teistsugust otsust ning kaebajal puudub võimalus jätkata edasises hankemenetluses eesmärgiga sõlmida hankeleping.
25.Ülaltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
9(10)
3-22-127
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda.
27.Haldusorgani esindajatasu väljamõistmist peetakse kohtupraktikas põhjendamatuks juhul, kui vaidlus on seotud haldusorgani põhiülesannetega. Riigihankeasjadest võrsunud vaidlusi ei saa käsitada haldusorgani põhitegevusena, sest hankemenetluste läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p-d 30–31; 15.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 33). Küll aga tuleb menetluskulude väljamõistmisel hinnata õigusabikulude väljamõistmise ulatust. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
28.Vastustaja on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 1512 eurot koos käibemaksuga (kokku 7 töötundi, ühe tunni hind 180 eurot (ilma käibemaksuta)). Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad õigusabikulud järgnevast: 1) 19.01.2022 tutvumine kaebusega ja Tallinna Halduskohtu 18.01.2022 määrusega, esmane analüüs, 1 tund (180 eurot); 2) 20.01.2022 vastuse koostamine kaebusele, 2 tundi (360 eurot); 3) 25.01.2022 vastuse koostamine kaebusele, 3 tundi (540 eurot); 4) 26.01.2022 vastuse täiendamine, lõpetamine, kohtule edastamine, 1 tund (180 eurot). Taotlusele on lisatud kuludokument – arve nr 20220015 (HKMS § 109 lg 1 ja lg 11).
29.Kohtu hinnangul on vastustaja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja menetluskulud on ülepaisutatud. Kuigi kaebus sisaldab samu väiteid, nagu vaidlustusmenetluses, mistõttu ka vastustaja vastus on oma sisult sarnane VAKO-le esitatud vastusega. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et kohtumenetluses tuli vastustajal lisaks esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele ning läbi töötada kohtumäärused. Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et vaidlustusmenetluses on vastustaja menetluskulud olnud suuremad (vastavalt 1782 eurot), kui kohtumenetluses. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja vastuväited vastustaja menetluskulude suurusele põhjendatud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt välja vastustaja kasuks menetluskulud summas 1512 eurot (koos käibemaksuga).
30.Kolmas isik menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad kolmanda isiku võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
31.Juhindudes HKMS § 253 lg-st 3 tühistab kohus oma 18.01.2022 määruse resolutsiooni punktiga 9 kohaldatud esialgse õiguskaitse.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.