lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-200/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 28.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-200/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1310
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VSkE § 491 lg 2, 5VangS § 11Ülerahvastatuse keeldHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusHMS § 21 lg 1Tõlk

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-200/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium08.06.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-2820/8Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja25.11.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-200

Määruse kuupäev

28.02.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 160 000 euro ulatuses

Menetlusosalised

Kaebaja – Deniss Bodnja Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Deniss Bodnja kaebus.
2.Jätta Deniss Bodnja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Võtta praeguse haldusasja materjalide juurde Viru Vangla poolt haldusasjades nr 3-21-2363, 3-21-2672 ja 3-21-2835 esitatud 14.02.2022. a vastus kohtunõudele nr 1-8/30512-10 koos lisadega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Deniss Bodnja (kaebaja) esitas 19.01.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 160 000 euro ulatuses seoses perearsti ja pereõe tegevusega kaebaja kartserisse paigutamisel ja hoidmisel kõikide kartseris veedetud päevade eest. Kaebaja põhjendab, et tema seljaprobleemidele vaatamata leidsid meditsiinitöötajad, et ta võib kartseris viibida madratsita ning külmal pinnal. Lisaks soovitas neuroloog teha kaebajal harjutusi matil, aga perearst seda kaebajale ei määra. Kaebaja heidab vanglale ette ka seda, et talle ei ole kartseris olles osutatud meditsiiniabi. Samuti tuleks kaebajale võimaldada neuroloogi vastuvõtt, aga seda ei tehta. Kaebaja viitab kaebuses, et ta on antud teemaga seoses esitanud vanglale kaks kahju hüvitamise taotlust, mida ei vaadatud õigusvastaselt läbi. Kaebaja arvates tuleks kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda seega läbituks. Kaebusele on lisatud vanglale adresseeritud kaebaja võõrkeelsed kahjunõuded nr 6-16/279-1 ja nr 6-16/281-1. Kaebaja palub need kaks kahjunõuet koos läbi vaadata, kuivõrd tegemist on sarnaste kahjunõuetega

3-22-200 (piinamine, psühholoogiline surve, tervisekahju tekitamine, meditsiiniabi osutamata jätmine ja spetsialisti poole abi saamiseks pöördumise takistamine). Kaebaja taotleb ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

2.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 4.
3.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude kohustuslik kohtueelne menetlus tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8, mille kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
4.Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
5.Kaebaja on kaebuses viidanud tema poolt vanglale esitatud kahjunõuetele nr 6-16/279-1 ja nr 6-16/281-1 ning leiab, et kohustuslik kohtueelne menetlus tuleks lugeda läbituks. Viru Vangla poolt haldusasjades nr 3-21-2363, 3-21-2672 ja 3-21-2835 esitatud 14.02.2022. a vastusest kohtunõudele nr 1-8/30512-10 ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et vangla on kaebaja võõrkeelsed kahjunõuded nr 6-16/279-1 ja nr 6-16/281-1 tagastanud 13.01.2022. a vastustega nr 6-16/279-3 ja nr 6-16/281-3. Kohus võtab nimetatud vastuse kohtunõudele koos lisadega praeguse haldusasja materjalide juurde. Vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et vangla tagastas kaebaja kahjunõuded, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks kahjunõuete puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas.
6.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas kaebaja kahjunõuded tagastati õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines kahjunõude läbivaatamist takistav puudus.
7.Põhiseaduse §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi

3-22-200 kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.

8.Kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491. Kuni 13.02.2022 kehtinud VSkE redaktsiooni § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lg 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE § 491 lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE § 491 lg-st 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas, VSkE § 491 lg 5 kohaselt, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
9.VSkE §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
10.Viru Vangla asus kohtueelses menetluses seisukohale, et kaebaja oskab oma õiguste kaitsmiseks ehk eestikeelse kahjunõude koostamiseks piisaval määral eesti keelt ning sellest tulenevalt ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja võõrkeelsete kahjunõuete vangla kulul tõlkesse edastamist. Kaebaja on osalenud Viru Vanglas riigikeele õppes järgnevalt: ajavahemikul 07.05.2018–03.08.2018 osales A1 tasemel ning sooritas eksami 99%-le, ajavahemikul 27.08.2018–04.06.2019 osales A2 tasemel ning kursus on sooritatud 78%-le, ajavahemikul 07.10.2019–29.06.2020 osales B1 tasemel, lõpetades kursuse positiivselt 61%-le. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab B1 tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg; saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse; oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal; oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane.
10.1.Kohus nõustub Viru Vanglaga ning leiab, et kaebaja keeleoskustaset arvestades peaks ta suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendada sellisel tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kahju hüvitamise taotlus ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust kaebajale teadaoleval teemal. Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab ka see, et kaebaja on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi, mille sisu on arusaadav. Kohtule esitatud kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja raskusteta mõistetavaid pöördumisi. Lisaks on kaebaja suutnud esitada haldusasjas nr 3-21-2363 vaidlustatud Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/769-1 peale vaide eesti keeles ning kohtu hinnangul ei saa olla kaebajal takistusi ka lihtsas eesti keeles kahjunõude koostamisel. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vangla on kaebaja kahjunõuded tagastanud õiguspäraselt, sest kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne kahjunõue.
11.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium