Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/769-1, 26.10.2021. a käskkirja nr 6-3/949-1, 04.10.2021. a käskkirja nr 6-3/821-1, 06.10.2021. a käskkirja nr 6-3/828-1 ja 12.11.2021. a distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-1/33037-1 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Deniss Bodnja Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Deniss Bodnja kaebus.
2.Jätta Deniss Bodnja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Deniss Bodnja (kaebaja) esitas 14.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et Viru Vanglas diskrimineeritakse teda sellega, et haldusmenetlusse ei kaasata vene keele tõlki. Kaebaja hinnangul on tema eesti keele oskuse tase A2, mitte aga B1, nagu vangla väidab, kuna eksamist on möödas ligi kaks aastat ja vahepeal pole kaebaja keelt praktiseerinud. Kaebaja leiab, et kuna talle tõlki ei tagatud, siis tuleb tühistada järgnevad haldusaktid: Viru Vangla 13.09.2021. a käskkiri nr 6-3/769-1, 26.10.2021. a käskkiri nr 6-3/949-1, 04.10.2021. a käskkiri nr 6-3/821-1, 06.10.2021. a käskkiri nr 6-3/828-1 ja 12.11.2021. a distsiplinaarmenetluse protokoll nr 7-1/33037-1. Kaebaja märgib, et pärast rikkumiste tuvastamist tahab ta ka kompensatsiooni 40 eurot iga kartseris veedetud päeva eest. Kahjunõue on tingitud kartseris viibimisega kaasnevatest ebamugavustest ning samuti avaldab pikaajaline ilma madratsita kartseris viibimine mõju kaebaja tervisele, kuivõrd kaebajal on seljaprobleemid. Kaebaja taotleb ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
2.Vastusena kohtunõuetele edastas Viru Vangla kohtule 13.01.2022 kaebuse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid ning 14.02.2022 selgituse ja tõendid seoses kaebaja keeleoskusega.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab praeguse kaebusega HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/769-1, 26.10.2021. a käskkirja nr 6-3/949-1, 04.10.2021. a käskkirja nr 6-3/821-1, 06.10.2021. a käskkirja nr 6-3/828-1 ja 12.11.2021. a distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-1/33037-1 tühistamist ning HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel kahju hüvitamist.
4.Esmalt märgib kohus, et Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/769-1 on kaebaja varasemalt eraldiseisva kaebusega juba vaidlustanud ning see kaebus on registreeritud kohtus haldusasjana nr 3-21-2363. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Haldusasjas nr 3-21-2363 esitatud kaebus on käskkirja nr 6-3/769-1 tühistamise nõude osas pärast kaebaja poolt riigilõivu tasumist menetletav. Eelnevat arvestades tagastab kohus praeguses asjas esitatud kaebuse Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/769-1 tühistamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.
5.Kaebaja on kaebuses vaidlustanud ka Viru Vangla poolt 12.11.2021 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-1/33037-1. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub distsiplinaarmenetluse protokolli vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning seetõttu tuleb kaebus selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
5.1.Distsiplinaarmenetluse protokolli näol on tegemist menetlustoiminguga, mille eraldiseisvalt vaidlustamise võimalused on piiratud. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
5.2.Kohtu hinnangul ei saa distsiplinaarmenetluse protokoll antud juhul rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi ega tingi ka vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kohus selgitab, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Ka praegusel juhul on kaebajal võimalik vaidlustada distsiplinaarmenetluse raames tehtud vangla lõplik haldusakt. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja seda ka juba teinud ning vaidlustanud haldusasjas nr 3-21-2835 kõnealuse distsiplinaarmenetluse raames Viru Vangla poolt 15.11.2021 koostatud käskkirja nr 6-3/1012-1 kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta.
6.Järgnevalt võtab kohus seisukoha kaebuse lubatavuse osas Viru Vangla 26.10.2021. a käskkirja nr 6-3/949-1, 04.10.2021. a käskkirja nr 6-3/821-1 ja 06.10.2021. a käskkirja nr 6-3/828-1 tühistamise ning kahju hüvitamise nõuetes.
6.1.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,
3-21-2672 kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
6.2.Vangla haldusakti tühistamise nõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Hüvitamisnõude osas tuleneb kohustuslik kohtueelne menetlus VangS § 11 lg-st 8, mille kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
6.3.Praegusel juhul ei saa käskkirjade nr 6-3/949-1, nr 6-3/821-1 ja nr 6-3/828-1 tühistamise ning kahju hüvitamise nõuetes VangS § 11 lg-test 5 ja 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning seetõttu kuulub kaebus ka selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.
6.4.Kohtule esitatud haldusmenetluse materjalidest nähtuvalt on Viru Vangla tagastanud kaebaja poolt käskkirja nr 6-3/949-1 peale esitatud võõrkeelse vaide 22.11.2021. a vastusega nr 6-12/460-4 ning käskkirjade nr 6-3/821-1 ja nr 6-3/828-1 peale esitatud võõrkeelse vaide 17.12.2021. a vastusega nr 6-12/433-3. Vangla edastas kohtule ka praeguse kaebuse asjaoludega seonduvad kaebaja võõrkeelsed kahjunõuded nr 6-16/254-1, nr 6-16/279-1 ja nr 6-16/281-1, mis on 22.11.2021. a vastusega nr 6-16/254-4 ning 13.01.2022. a vastustega nr 6-16/279-3 ja nr 6-16/281-3 kaebajale samuti tagastatud. Vangla tagastas kaebaja vaided ja kahjunõuded seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaiete ja kahjunõuete puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget, ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas.
6.5.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas kaebaja vaided ja kahjunõuded tagastati õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines vaide ja kahjunõude läbivaatamist takistav puudus.
6.6.Põhiseaduse §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.
6.7.Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491. Kuni 13.02.2022
3-21-2672 kehtinud VSkE redaktsiooni § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lg 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE § 491 lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE § 491 lg-st 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas, VSkE § 491 lg 5 kohaselt, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
6.8.VSkE §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
6.9.Viru Vangla asus kohtueelses menetluses seisukohale, et kaebaja oskab oma õiguste kaitsmiseks ehk eestikeelse vaide ja kahjunõude koostamiseks piisaval määral eesti keelt ning sellest tulenevalt ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja võõrkeelsete vaiete ja kahjunõuete vangla kulul tõlkesse edastamist. Kaebaja on osalenud Viru Vanglas riigikeele õppes järgnevalt: ajavahemikul 07.05.2018–03.08.2018 osales A1 tasemel ning sooritas eksami 99%-le, ajavahemikul 27.08.2018–04.06.2019 osales A2 tasemel ning sooritas kursuse 78%-le, ajavahemikul 07.10.2019–29.06.2020 osales B1 tasemel ja lõpetas kursuse positiivselt 61%-le. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab B1 tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg; saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse; oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal; oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane.
6.10.Kohus nõustub Viru Vanglaga ning leiab, et kaebaja keeleoskustaset arvestades peaks ta suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendada sellisel tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Vaie ja kahju hüvitamise taotlus ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust kaebajale teadaoleval teemal. Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab ka see, et kaebaja on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi, mille sisu on arusaadav. Kohtule esitatud kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja raskusteta mõistetavaid pöördumisi. Seejuures on kaebaja esitanud eestikeelseid pöördumisi pärast B1 tasemel keelekursusel osalemist ning seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta pole oma eesti keele oskust praktiseerinud. Lisaks on kaebaja suutnud esitada haldusasjas nr 3-21-2363 vaidlustatud Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/769-1 peale vaide eesti keeles ning kohtu hinnangul ei saanud olla kaebajal takistusi ka praeguses asjas vaidlustatud käskkirjade peale eestikeelse vaide ning kahjunõude koostamisel. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vangla on kaebaja vaided ja kahjunõuded tagastanud õiguspäraselt, sest kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne vaie ja kahjunõue.
7.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.