KLM Kinnisvara OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.09.2021 korralduse nr 12.2-3/051465-7-2 täitmisest saabunud tagajärje kõrvaldamiseks ja KLM Kinnisvara OÜ arvelduskontole Maksu- ja Tolliameti 23.09.2021 korralduse nr 12.2-3/051465-7-2 alusel tasutud sunniraha 320 euro tagastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: KLM Kinnisvara OÜ, seaduslik esindaja M. L. Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tiia Pukk
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.03.2022 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 31.08.2020 korraldusega nr 12.2-3/051465-7 „Dokumentide esitamisest ja teabe andmisest“ kohustati KLM Kinnisvara OÜ kui kolmanda isiku esindusõiguslikku isikut andma perioodil mai-november 2019 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama korralduses nimetatud originaaldokumendid või nende koopiad. Dokumendid paluti esitada e-posti teel hiljemalt 08.09.2020. Samuti kohustati isikut 1(7)
ilmuma seletuste andmiseks 10.09.2020 kell 10.30 maksuaudiitori juurde korralduses toodud aadressile. KLM Kinnisvara OÜ-d hoiatati, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot.
2.KLM Kinnisvara OÜ täitis korralduse tähtaegselt korralduses nõutud dokumentide osas. Äriühingu esindaja ilmus 10.09.2020 MTA-sse, kuid keeldus perioodil mai-november 2019 Soojusekspert OÜ-ga toimunud majandustehingute kohta suuliste seletuste andmisest.
3.Maksuhaldur kohustas 14.09.2020 korraldusega nr 12.2-3/051465-7-1 „Sunniraha tasumisest“ KLM Kinnisvara OÜ-d tasuma 320 euro suurust sunniraha põhjusel, et KLM Kinnisvara OÜ seaduslik esindaja keeldus täitmast 31.08.2020 korraldust suuliste seletuste osas. Sunniraha tuli tasuda 10 päeva jooksul alates korralduse kättesaamisest. Sunniraha korralduses oli märgitud, et sunniraha tasumine ei vabasta 31.08.2020 korraldusega pandud kohustuse täitmisest.
4.KLM Kinnisvara OÜ esitas 29.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-201833) MTA 14.09.2020 korralduses määratud sunniraha sissenõudmise keelamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse. Hiljem loobus äriühing esialgse õiguskaitse taotlusest ning palus kõrvaldada MTA poolt KLM Kinnisvara OÜ-le 14.09.2020 korralduse täitmisest saabunud tagajärg ja tagastada KLM kinnisvara OÜ arvelduskontole sundtäitmise toimingutega kinnipeetud sunniraha 320 eurot.
5.Tallinna Halduskohtu 16.12.2020 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.05.2021 otsusega KLM Kinnisvara OÜ kaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohtu halduskolleegium jättis 12.08.2021 kohtumäärusega KLM Kinnisvara OÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
6.MTA kohustas 23.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/051456-7-2 KLM Kinnisvara OÜ-d tasuma 31.08.2020 korralduse osaliselt täitmata jätmise tõttu sunniraha 320 eurot. Korralduses oli viide, et sunniraha tasumine ei vabasta 31.08.2020 korralduses toodud kohustuste täitmisest. Korraldusega andis maksuhaldur uue tähtaja korralduse täitmiseks (04.10.2021) ning hoiatas, et selle täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha summas 640 eurot.
7.KLM Kinnisvara OÜ esitas 27.09.2021 MTA 23.09.2021 korraldusele nr 12.2-3/051456-7-2 vaide, mis jäeti 06.10.2021 vaideotsusega nr 6-1/5016-2 rahuldamata.
8.04.11.2021 esitas KLM Kinnisvara OÜ (kaebaja) Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 23.09.2021 korralduse nr 12.2-3/051456-7-2 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks tagastada tasutud sunniraha (s.o 320 eurot).
9.Tallinna Halduskohus käsitas kaebust heastamiskaebusena ning võttis selle 12.11.2021 kohtumäärusega menetlusse. Tallinna Halduskohtu 15.12.2021 määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjaliku menetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
10.Kaebaja nõuab MTA 23.09.2021 korralduse nr 12.2-3/051465-7-2 täitmisest saabunud tagajärje kõrvaldamist ja oma arvelduskontole MTA 23.09.2021 korralduse nr 12.2-3/051465-72 alusel tasutud sunniraha 320 euro tagastamist.
11.Kaebaja hinnangul on korraldus sunniraha tasumiseks ebaseaduslik, kuna sunniraha saab määrata üksnes korralduse täitmata jätmise puhul. Maksuhaldur oleks pidanud kaebuse esitajale saatma kirjaliku korralduse, milles on selgesõnaliselt ära toodud, milleks ta kolmandat isikut kohustab. Kolmanda isikuna ei olnud kaebuse esitajal ühtegi seadusest tulenevat kohustus „olla 2(7)
ise aktiivne“ (nagu vaideotsuses märgitud) ja minna lõppenud kohtumenetluse järgselt maksuhaldurile seletust andma. Kolmandalt isikult teabe saamiseks on vaja esitada kirjalik korraldus. Sellist korraldust maksuhaldur kaebajale teinud ei ole.
12.Maksuaudiitor suhtles kaebaja seadusliku esindajaga telefoni teel ning saatis kaebajale ka ekirja. Kaebaja vastas e-kirjale palvega saata korraldus, milles oleks ära märgitud korralduse täitmise aeg. Ilmudes 04.10.2021 maksuhalduri ruumidesse, teavitas maksuaudiitor, et ta ei ole mingil põhjusel kaebaja e-kirja kätte saanud. Kuivõrd kaebaja ei saanud teavitust justkui oleks kiri maksuaudiitori e-posti aadressilt kättetoimetamata tagasi tulnud, oli tal õigustatud ootus maksuhalduri ametnikult kirjaliku korralduse saamiseks. Kaebaja jaoks on arusaamatu ja põhjendamatu, miks määras MTA sunniraha telefonivestluse ja vastuseta jäänud e-kirja põhjal.
13.Vaideotsuses leitakse, et kaebaja kiri: „Saatke palun uus korraldus ja täpsustusega, mis täpsemalt Teil puudu on.“, viitab üheselt kaebaja soovile kas menetlusega lihtsalt venitada või siis alustada uuesti vaidlust küsimuses, mis on tegelikult juba haldusasjas nr 3-20-1833 läbi vaieldud. Kaebaja leiab, et selliste järelduste tegemine ei ole põhjendatud ja on täiest meelevaldne. Kiri on selgesõnaline ja konkreetne ning kuna eelnevalt on MTA just niimoodi, st läbi korralduste kaebajaga suhelnud, siis on kaebaja poolt põhjendatud eeldada samasugust tegutsemist ka edaspidi.
14.Kaebaja ei nõustu vaideotsuses märgituga justkui pidanuks ta ise kohtumisaja välja pakkuma ja kokku leppima. Kaebajal kui maksumenetluses kolmandal isikul ei olnud vaja initsiatiivi üles näidata ega maksuhaldurile seletusi andma minna. Kolmanda isikuna oli ta õigustatud eeldama, et talle tehakse uus vastav korraldus, kui temalt kolmanda isikuna mingit teavet vajatakse.
15.Vaideotsuses on viidatud haldusasjas nr 3-11-1289 tehtud 12.09.2012 otsusele (p-s 14) kus Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et „maksuhalduril ei ole kohustust määrata nõutava teabe andmiseks üha uusi tähtaegu. Kohustuse täitmiseks määratud tähtaja möödumise korral tuleb (maksumaksjal) dokumendid esitada esimesel võimalusel liigse viivituseta ning suuliste selgituste andmise tähtaeg kokku leppida, sest tähtaja lõppemine ei tähenda kohustuse lõppemist.“ Kaebaja leiab, et see võrdlus on meelevaldne, asjasse mittepuutuv ning eksitav, kuna kohtuotsus, mida vaideotsuses tsiteeritakse, on tehtud maksukohustuslasele tema enda maksumenetluses, mitte kolmandale isikule teise isiku maksukontrollis.
16.Kaebaja leiab, et MTA oleks pidanud ootama ära sunniraha korralduses määratud tähtpäeva, s.o 04.10.2021. Kuivõrd kaebaja käis sellel ajal seletust andmas, oleks tulnud sunniraha korraldus tühistada. Vastustaja seisukohad
17.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kõik kaebaja menetluskulud palub ta jätta kaebaja kanda. Vastustaja nõustub vaideotsuse põhjendustega. Täiendavalt märgib vastustaja järgmist.
18.Puudub vaidlus selle üle, et kohtuvaidluse ajal haldusasjas 3-20-1833 oli korralduse täitmine peatatud ja pärast kohtuvaidluse lõppemist 12.08.2021 oli kaebajal jätkuv kohustus täita vaidlustatud korraldus osas, milles see täitmata oli. Vaidlus puudub ka selles, et 23.09.2021, s.o päeval, mil koostati käesoleva vaidluse aluseks olev sunniraha korraldus, oli MTA 31.08.2020 korraldus nr 12.2-3/051465-7 täitmata.
19.Kaebaja ilmus maksuhalduri ruumidesse suuliste seletuste andmiseks 04.10.2021, toimingu kohta on koostatud suuliste seletuste protokoll, mille kättesaamist on kaebaja esindaja e-kirja teel kinnitanud. Vastustaja nõustub vaideotsuses tooduga, et vaidlusalune sunniraha korraldus meetmena täitis oma eesmärki osas, kus kaebaja esindaja soostus maksuhaldurile suuliselt ütlusi 3(7)
andma. Maksuhalduri varasemad nö pehmed meetmed helistamise ja e-kirja näol suuliste ütluste andmiseni ei viinud.
20.Vastustaja nõustub vaideotsuses tooduga ka selles, et maksuhalduril puudus võimalus arvestada kaebaja poolt saadetud e-kirjaga, mis ametnikuni ei jõudnud. Isegi kui see e-kiri olekski ametnikuni jõudnud, ei ole võimalik välja lugeda kaebaja koostöösoovi. Kaebaja e-kirjas väljendatud taotlusest väljastada talle uus korraldus selle kohta, mis täpselt veel maksuhalduril puudu on, loeb vastustaja välja kaebaja soovi venitada maksumenetlusega, millele järgneks taaskord samasisuline kohtuvaidlus. Audiitor on püüdnud kaebaja poolt nimetatud e-kirja RMIT IT kasutajatoe abiga leida, kuid RMITi serveri logidest ei leitud aadressilt xxxxxxxxxx 31.08.2021 maksuhaldurile saadetud e-kirja. Samuti nõustub vastustaja vaideotsuse punktis 14 toodu osas, et kaebaja poolt saadetud pdf-laiendiga e-kirja on tõenäoliselt töödeldud, kuivõrd see erineb visuaalselt lisaks vaideotsuses nimetatud detailides ka M. L. ja audiitori 04.10.2021 ekirjavahetusest. Tuginedes eeltoodule on vastustaja seisukohal, et kaebaja poolt viidatud asjaolu ei saa kuidagi mõjutada vaidlustatud korralduse õiguspärasust ja põhjendatust.
21.Pärast kohtuvaidluse lõppemist haldusasjas nr 3-20-1833 oli kaebaja esindajale teada, et MTA 31.08.2020 korraldus nr 12.2-3/051465-7 on täitmata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaideotsuses esitatud viide Tallinna Ringkonna 12.09.2012 otsusele asjas nr 3-11-1289 oleks meelevaldne, kuivõrd see on väljastatud maksumaksjale mitte kolmandale isikule. MKS-s on küll sätestatud, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, kuid seaduses pole sätestatud erisusi kolmandale isikule maksuhalduri korralduste täitmisel ega sunniraha määramisel.
22.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur oleks pidanud ära ootama sunniraha korralduses enda määratud tähtpäeva, s.o 04.10.2021. Vaidlusaluses korralduses määras maksuhaldur kaebajale sunniraha puuduliku koostöö eest suuliste seletuste andmiseks pärast kohtuvaidluse lõppemist kuni vaidlusaluse sunniraha korralduse väljastamise hetkeni. Lisaks määras maksuhaldur uue tähtaja suuliste selgituste andmiseks 04.10.2021, mille mittetäitmise korral oleks rakendunud järgmine sunniraha nõue. Kuna kaebaja on suulised seletused andnud, siis järgmist sunniraha nõuet ei väljastatud.
23.Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus on kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga ning kaebajale koostatud sunniraha rakendamise korraldus on õiguspärane. Puudub igasugune alus korralduse alusel tasutud sunniraha tagastamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
25.Vaidlust ei ole selles, et MTA 31.08.2020 korraldus nr 12.2-3/051465-7 on jõustunud haldusakt ja seega täitmiseks kohustuslik (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1833 p 11). Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et kaebaja esindaja ilmus suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri ametniku juurde alles 04.10.2021.
26.Menetlusosalised vaidlevad ennekõike MTA 23.09.2021 sunniraha rakendamise korralduse nr 12.2-3/051465-7-2 „Sunniraha tasumisest“ õiguspärasuse üle ning on sellest tulenevalt erineval seisukohal heastamisnõude põhjendatuse osas.
27.Riigikohtu senise praktika põhjal on MTA antavaid sunniraha tasumise korraldusi määratletud menetlustoimingutena. Seega võiks ka MTA 23.09.2021 korraldust nr 12.2-
4(7)
3/051465-7-2 „Sunniraha tasumisest“ pidada menetlustoiminguks1. Samas on uuemas Tallinna Ringkonnakohtu praktikas leitud, et MTA antavad korraldused sunniraha tasumiseks on haldusaktid2. Sõltumata haldustegevuse liigist, on kaebaja eesmärgiks kõrvaldada korralduse tagajärjed, s.t saada tagasi 320 euro suurune sunniraha, mille ta 23.09.2021 korralduse alusel tasus. Kohus selgitab, et heastamiskaebuse rahuldamine eeldab praegusel juhul, et sunniraha rakendamine 23.09.2021 korraldusega oli õigusvastane (vt ka riigivastutuse seaduse § 11).
28.Kaebaja hinnangul on MTA 23.09.2021 korraldus ebaseaduslik, kuna maksuhaldur oleks pidanud kaebajale saatma uue kirjaliku korralduse.
29.Kohus kaebaja järeldustega ei nõustu. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. MKS § 67 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur MKS §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 67 lg-st 2 tuleneb, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot.
30.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldused järgnevad: 1) on olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata; 3) adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata; 4) ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3).
31.Asja materjalidest nähtuvalt nõuti kaebajalt MTA 31.08.2020 korraldusega nr 12.2-3/0514657 teavet kui kolmandalt isikult. Korraldusega kohustati kaebajat esitama selles nimetatud dokumendid hiljemalt 08.09.2020 ning ilmuma suuliste seletuste andmiseks 10.09.2020 kell 10.30 MTA ametiruumidesse maksuaudiitor Liis Pipari juurde. Korraldus sisaldas hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot. Seega on sunniraha rakendamise eeldused täidetud nii kehtiva ettekirjutuse (vt eespool) kui ka tehtud hoiatuse osas.
32.Täidetud on ka eeldus, et ettekirjutuse adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitmata (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1, § 7 lg 1 p 3, § 8 lg 1). Kaebajat kohustati 31.08.2020 korralduses muu hulgas ilmuma maksuhalduri ruumidesse, et anda suulisi seletusi Soojusekspert OÜ-ga tehtud tehingute kohta. Kuigi kaebaja esindaja ilmus korralduses märgitud ajal maksuhalduri ruumidesse, keeldus ta suuliste seletuste andmisest ning jättis seega ühe maksuhalduri nõude tähtajaks täitmata (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1833 p 11). Lisaks ei ole vaidlust selles, et suuliste seletuste andmise osas oli 31.08.2020 korraldus ka 23.09.2021 (s.t vaidlusaluse sunniraha rakendamise aja) seisuga täitmata.
Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2016 otsus nr 3-3-1-7-16, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika Vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2022 määrus nr 3-21-2716, p 15.
5(7)
33.Ekslik on kaebaja seisukoht justkui pidanuks MTA enne 23.09.2021 sunniraha rakendamise korraldust andma kaebajale täiendava tähtaja 31.08.2020 korralduse täitmiseks. Nagu kohus eespool (ja ka haldusasja nr 3-20-1833 raames) selgitas, on 31.08.2020 korraldus jõustunud haldusakt ning selles märgitud viisil täitmiseks kohustuslik. Kuivõrd kaebaja korraldust tähtaegselt ei täitnud, andis MTA talle 14.09.2020 sunniraha rakendamise korraldusega uue tähtaja (s.o 23.09.2020). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ka nimetatud tähtpäevaks korraldust ei täitnud ning pöördus kaebusega halduskohtusse. Hiljemalt pärast haldusasjas nr 3-20-1833 tehtud otsuste jõustumist (12.08.2021) pidi kaebaja mõistma, et tal tuleb 31.08.2020 korraldust ka suuliste seletuste nõude osas täita. Ühestki õigusaktist ei tulenenud vastustajale kohustust anda kaebajale uue tähtajaga korraldus. Seetõttu on ebaõiged ka kaebaja järeldused vastava õiguspärase ootuse osas. Asjaolu, et vastustaja kaebajaga 26.08.2021 telefoni teel ühendust võttis ning 27.08.2021 ka e-postiga vastava meeldetuletuse saatis (vt vastustaja vastuse lisa 4), viitab kohtu hinnangul pigem vastustajapoolsele vastutulelikkusele ja hea halduse tava järgimisele. Vastavat kohustust vastustajal ei olnud.
34.Tõele ei vasta kaebuses (vt kaebuse p 19) väidetu, et kaebajale kui kolmandele isikule pole esitatud kirjalikku korraldust teabe saamiseks. Kaebajale on MTA 31.08.2020 korraldus kätte toimetatud ning sealt nähtub selgelt, milleks MTA teda kohustas. Olukorras, kus see korraldus kui haldusakt kehtib, ei olnud vastustajal kohustust uue korralduse andmiseks.
35.Kaebajal oli võimalus ise vastustajale teatada, millal talle sobiks suuliselt selgitusi anda (vt vastustaja vastuse lisa 4), kuid kaebaja vastavat aega välja ei pakkunud. Ka e-kiri, mille kaebaja väidetavalt MTA-le saatis (vt vastustaja vastuse lisa 1), kuid mis MTA esitatud tõendite kohaselt MTA serverisse (vastustaja vastuse lisa 5) ega seega ka asjaomase ametnikuni ei jõudnud, ei muuda sunniraha rakendamist õigusvastaseks. Kohus möönab, et kuigi vastustaja 06.10.2021 vaideotsuses märgitud asjaolud võivad anda aluse kahelda kaebaja vaidemenetluses esitatud tõendi (s.o väidetavalt 31.08.2021 MTA-le saadetu e-kirja) usutavuses, ei pea kohus selle täpsemat uurimist vajalikuks, kuna nimetatud tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust. Ka juhul, kui e-kiri, milles kaebaja palus uue korralduse saatmist („Saatke palun uus korraldus ja täpsustustega, mis täpsemalt Teil puudu on.“), oleks väidetud kujul MTA-ni jõudnud, olnuks MTA-l olnud alus sunniraha rakendada. Olukorras, kus kaebaja on korduvalt jätnud vastustaja korralduse täitmata, ei saanud ta eeldada, et vastustaja jätkab uute tähtaegadega korralduste andmist. Kaebajal oli kohustus täita korraldus juba 10.09.2020 ning seejärel 23.09.2020. Kuivõrd kaebaja oli teadlik nii kohustusest kui ka sellest, millist teavet maksuhaldur temalt soovib, pidi ta hiljemalt pärast haldusasjas nt 3-20-1833 tehtud lõpplahendi jõustumist ise korralduse täitmiseks initsiatiivi üles näitama. Kaebaja pidi mõistma, et jätkates korralduse täitmisest hoidumist ning jättes suuliste selgituste andmiseks sobivad ajad MTA-le välja pakkumata, võib see kaasa tuua uue sunniraha rakendamise.
36.Kohus selgitab, et sunniraha ei määratud telefonivestluse või vastuseta jäänud e-kirja põhjal, nagu väidab kaebaja, vaid põhjusel, et kaebaja ei ole vaatamata korduvatele tähtaja andmistele korraldust täitnud.
37.Kaebuses esitatud korduv väide justkui olnuks kaebaja õigustatud eeldama, et talle saadetakse uus korraldus, on ebaõige. Olukorras, kus kaebaja oli teadlik nii kehtivast korraldusest, selles sisalduvast (kaebaja poolt veel täitmata) nõudest kui ka sellest, et ka jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et MTA-l oli alus sunniraha rakendamiseks, ei olnud vastustajal kohustust täiendavat tähtaega määrata. Kohtu hinnangul on vastustaja vaideotsuses asjakohaselt viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2021 otsusele haldusasjas nr 3-11-1289. Kohtu hinnangul on nimetatud otsuses märgitu vaideotsuses viidatud lõigu („maksuhalduril ei ole kohustust määrata nõutava teabe andmiseks üha uusi tähtaegu. Kohustuse täitmiseks määratud tähtaja möödumise korral tuleb (maksumaksjal) dokumendid esitada esimesel võimalusel liigse viivituseta ning 6(7)
suuliste selgituste andmise tähtaeg kokku leppida, sest tähtaja lõppemine ei tähenda kohustuse lõppemist.“) osas ka kolmandale isikule kohaldatav.
38.Asja materjalist ei nähtu, et sunnivahendi liik ja selle kohaldamise viis oleksid olnud ebaproportsionaalsed. Praegusel juhul oli kohustus, mille täitmiseks sunniraha rakendati, selge ja üheselt arusaadav. MTA 31.08.2020 korraldus ega ka vastustaja antud selgitused ei saanud tekitada kaebajas ebaselgust kohustuse osas, mille täitmist temalt oodati. Samale järeldusele jõudis kohus ka haldusasjas nr 3-20-1833.
39.Kuivõrd kaebajal ei olnud õigust jätta suulised selgitused andmata, saab sunniraha rakendamist põhjendatuks pidada. Määratud sunniraha suurus ei ole vastuolus ka maksukorralduse seaduse § 67 lg-ga 3.
40.Ebaõige on ka kaebaja järeldus, justkui pidanuks MTA ootama ära enda määratud tähtpäeva (s.o 04.10.2021) saabumise ning sunniraha korralduse tühistama, kuna kaebaja käis sellel kuupäeval MTA-s selgitusi andmas. See, et kaebaja käis 04.10.2021 selgitusi andmas, ei mõjuta 23.09.2021 korraldusega määratud sunniraha rakendamise korralduse õiguspärasust. Tulles 23.09.2021 korralduses märgitud ajal MTA-sse selgitusi andma hoidis kaebaja ära uue (s.o 640 euro suuruse) sunniraha rakendamise, kuid see ei saanud mõjutada juba selle korraldusega määratud sunniraha põhjendatust.
41.Kohus ei nõustu kaebajaga justkui oleks maksuhaldur kasutanud tema käsutuses olevaid meetmeid (sh sunniraha määramist) sihipäraselt kaebaja hirmutamiseks. Sunniraha instituudi üks peamiseid eesmärke ongi mõjutada isikuid täitma nende suhtes antud haldusakte, see ei ole käsitatav karistuse ega ka kaebaja viidatud „hirmutamisvahendina“.
42.Arvestades eeltoodut ning võttes arvesse, et ATSS § 8 lõikes 3 sätestatud ja sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esine, leiab kohus, et sunniraha rakendamine MTA 23.09.2021 korraldusega oli õiguspärane. Seega ei ole heastamiskaebuse rahuldamise eeldused täidetud ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.