Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

3-20-2480 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-2480 ning suvilat või aiamaja lähemale kui 5 m. Ehitis ning sellega ühendatud vee- ja kanalisatsioonitorustik asuvad osaliselt Viikjärve kalda piiranguvööndis ja ehituskeeluvööndis. Vallal pole võimalik olnud veenduda ehitise ja kommunikatsioonide ohutuses, sh tuleohutuses ja ohutuses keskkonnale. Ohutust pole hinnanud ka teised pädevad asutused. Ehitis riivab piirinaabri võimalust oma kinnistule ehitada, vähendab tema privaatsust ja kinnistu väärtust ning kahjustab vaadet. Kuna kinnistule laieneb Läänemere ranna piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd, ei ole ehitist võimalik kinnistul ümber paigutada. X-l ei ole saanud tekkida õiguspärast ootust, et ehitis seadustatakse: sellele on vastu vald ja naabrid, puuduvad load ning vald ei soovi õigusvastast olukorda jätkata. Omaniku huvi ebaseadusliku hoone seadustamise vastu ei ole kaalukam avalikust huvist seaduslikkuse tagamiseks ja naaberkinnistute omanike õigustest. Tähtsust ei oma asjaolu, et ehitis asub relssidel. Relsid toetuvad maapinnale ja hoone ise on ühendatud kanalisatsiooni ja veevõrku, millest nähtub üheselt, et tegemist on ehitisega. X on saanud esitada vajalikud dokumendid, kuid ei ole seda võimalust kasutanud. Ehitisregistris on nähtav menetluse käik ning millised dokumendid on esitatud ja milliste märkustega tagasi saadetud. Haldusmenetluses on analüüsitud, kas ehitisele kohaldub ehitusteatise esitamise nõue ja seega ei ole alust uue haldusmenetluse alustamiseks.

3-20-2480 omanikele võib kaasneda püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seega ei ole EhS § 132 lg 3 p-de 1 ja 2 eeldused täidetud. Vastustaja ei ole proovinud otsida kompromissi naabrite vahel ega kaalunud muid võimalusi, mis kaebajat vähem riivaks. Kaebaja puhul on tegemist noore inimesega, kes loob peret, mistõttu on talle korraldusega antud kohustus asi lammutada või teisaldada kõige koormavam. Kaebajal on õigus oma kinnisasja käsutada ja kasutada. Vaidlustatud korralduse oleks saanud anda kaebajat vähem koormaval viisil, nt lubades hoiustada kinnistul asja, milles elamine on keelatud. Ka riivaks kaebaja õigusi vähem näiteks see, kui tal lubataks hoone nihutada Viikjärve ehituskeelu alast välja ja krundi piirist 5 m kaugusele.

3-20-2480 püstitada. Praegusel juhul ei oleks võimalik ehitist ka korrektse menetluse tagajärjel seadustada. Ebaseaduslik ehitis on algusest peale olnud relssidele ehitatud. Pärast hoone valmisehitamist ei ole olukord kardinaalselt muutunud. Samuti ei ole muutunud vahepeal ükski ehitamist reguleeriv materiaalõiguse norm, mis lubaks ebaseaduslikku ehitist ehitada. Vastustaja ei ole korralduse andmisel diskretsioonivigu teinud, kuna tegemist on ehitisega EhS § 3 mõttes. Tähtsust ei oma, kas tegemist on vallas- või kinnisasjaga, kuna EhS seda ei erista. Kuivõrd relsid toetuvad maapinnale ja hoone ise on ühendatud kanalisatsiooni ja veevõrku, on tegemist ehitisega. Ehitis, mis on ühendatud veevõrku ja elektrisüsteemi ning mida kasutatakse elamiseks, ei ole ladustatav või hoitav asi ning vajab seega kohases menetluses antud lube ning peab vastama planeeringutele. Korralduses on põhistatud, miks ei ole vaja alustada uut haldusmenetlust. Ka on korralduses selgelt põhjendatud, miks kaebaja taotlused jäeti rahuldamata. Järelevalvemenetlus peab tagama menetluse adressaadile võimaluse menetlusõiguste kasutamiseks. See eeldab, et haldusorgan informeerib adressaati tema suhtes alustatud menetlusest ja selle eesmärgist, samuti loob võimaluse olla ära kuulatud. Vastustaja on seda teinud ettekirjutuse eelnõu kaebajale edastamise ja tema vastuväidete ärakuulamise ning kaalumisega. Omandiõigust tuleb teostada vastavuses seaduses sätestatud kitsendustega ning seda ei ole õigust teha üldiste huvide vastaselt. Õigustele korreleeruvad alati ka kohustused. Kaebaja ehitas hoone valmis veel enne, kui sai kinnistu Rohuneeme tee 82b kaasomanikuks. Maaomaniku ehitusõiguse realiseerimise keelamine oleks omandi vaba kasutamise oluline piirang, mille möödapääsmatust tuleb tõendada. Kaebajale aga ei ole keegi andnud ehitusõigust ebaseaduslikult rajatud hoone ehitamiseks ja ta on hoonet lõpuni ehitades ise võtnud kulude tekkimise riski. Kaebaja ei saa vaidluses tugineda ka kodu puutumatusele, kuna ebaseaduslikult püstitatud ehitis ei loo sellist põhiseaduslikku õigust. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega seoses planeeringute ja ehituslubadega. Kaebaja ehitise osas ei ole pädevad isikud saanud ohutuse osas seisukohti anda. Mõjutused ei kaasne ainult naabritele, vaid võivad kaasneda ka Viimsi Vesi AS-le ja Imatra Elekter AS-le (liitumislepingute puudumine, tööde ebakvaliteetsest teostamisest tingitud puudused ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku sisenemisel).

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Vastustaja on tuginenud vaidlusaluse korralduse andmisel EhS § 130 lg 2 p-le 1 ja EhS § 132 lg 3 p-le 2. Viimase kohaselt otsustab haldusorgan ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune objekt on vallasasi ja seega ei vaja ehitusteatist ega ehitusluba. Pelgalt asjaolu, et hoone toetub relssidele, ei tähenda, et ehitis poleks maaga püsivalt ühendatud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1). Tavapäraste vundamendi liikide asemel teistsuguste vundamendilahenduste kasutamise korral on siiski tegemist maaga püsivalt ühendamisega. Ka see, et eritehnika abil võib 15–20 tonni kaaluva ehitise teisaldamine võimalik olla, ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Kaebaja võrdlus vagunelamuga ei ole asjakohane, kuna selle liigutamiseks ei ole vaja spetsiaalseid töövõtteid ning eritehnikat. Kaebaja sellekohastel väidetel pole ka määravat tähtsust. Vaidlusalune objekt vastab EhS § 3 lg-s 1 sätestatud ehitise tunnustele. Kaebaja kasutab seda elamiseks ning sinna on veetud kanalisatsioon ja elekter. Maja võib olla küll teisaldatav, kuid mitte 5(11)

3-20-2480 kaebaja enda jõul. Ehitis, mis on ühendatud veevõrku ja elektrisüsteemi ning mida kasutatakse elamiseks, ei ole käsitatav ladustatava või hoitava asjana. Kuivõrd see on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis, on tegemist hoonega (EhS § 3 lg 2) ja kaebaja pidi ehitamisel järgima EhS-s sätestatut. Seega ei ole vastustaja korraldust andes EhS § 19 lg-t 1 valesti kohaldanud. Haldusasja materjalist ja kaebaja enda esitatud väidetest nähtub selgelt, et kaebaja ei ole EhS-i nõudeid (§ 12 lg-d 1 ja 2, § 19 lg 1 p-d 1 ja 2) järginud. Arvestades kaebaja esitatud ekspertiisiaktis märgitud mõõtmistulemusi, oli kaebajal EhS lisa 1 kohaselt kohustus esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja nimetatud kohustust täitnud ei ole. Kuigi kaebaja isa W püüdis ehitisregistri kaudu teatud dokumente esitada (paar lehte hoone vaadetega, vt vastustaja vastuse lk 2), oli tegemist puudustega dokumendiga, mis tagastati märkustega. Kuivõrd kaebaja puudusi ei kõrvaldanud ning korrektset ehitusteatist ei esitanud, puudus tal õigus vaidlusalust hoonet ehitada. Vaidlust ei ole selles, et Rohuneeme tee 82b kinnistu suhtes kehtib Viimsi Vallavalitsuse 12.07.2016 korraldusega nr 474 kehtestatud detailplaneering, mille kohaselt võib elamukrundil paikneda üks üksikelamu ja kuni kaks abihoonet. Haldusasja materjalist (Elmet Ein OÜ 15.02.2021 eksperdiarvamuses sisalduv foto 5) nähtub, et vaidlusalune ehitis on selgelt elukondlik hoone ning tegemist ei ole abihoonega. Ka kaebaja ise on kaebusele lisatud esialgse õiguskaitse taotluses viidanud, et soovib Viimsi poolsaarel elada ja seal pere luua. Samuti on ta viidanud õigusele elamumaad sihipäraselt kasutada ja käsutada. Seega ei olnud sellise hoone ehitamine detailplaneeringuga kooskõlas. Viimsi Vallavalitsuse 10.05.2016 korralduse nr 339 „Püünsi külas, kinnistu Rohuneeme tee 82b detailplaneeringu vastuvõtmine ja valikule väljapanekule esitamine“ kohaselt oli detailplaneeringu koostamise eesmärk ühe elamukrundi ja ühe üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksuse moodustamine ja elamumaa krundil ehitusõiguse määramine olemasolevate ühe üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks; detailplaneering oli maakorralduslik ja täiendavat ehitusõigust ei määratud. Täpselt sama selgitus nähtub ka kehtestatud detailplaneeringu seletuskirja p-st 2.2, kus on ka märgitud, et „[k]rundil pos. 1 paiknevaid olemasolevaid hooneid: üksikelamut, abihoonet ja maakeldrit võib olemasolevas mahus rekonstrueerida, täiendavaid mahte ei ole ettenähtud“. Arvestades hoone kaugust naaberkinnistu piirist (u 1,4 meetrit), on vastustaja põhjendatult leidnud, et vaidlusalune ehitis on vastuolus ka üldplaneeringu teemaplaneeringuga, mille kehtestatud tingimuste kohaselt ei ole uute elamukruntide puhul lubatud elamute ehitamine lähemale kui 7,5 m krundipiirist ning suvilate või aiamajade ehitamine lähemale kui 5 m krundipiirist (vt lisa 1, p 4.1.1). Lisaks asub vaidlusalune ehitis osaliselt Viikjärve ehituskeeluvööndis. Viikjärve kaldal on vastavalt looduskaitseseadusele (§-d 35–39) kalda piiranguvöönd 50 m ja ehituskeeluvöönd 25 m ning vastavalt veeseadusele (§ 29) veekaitsevöönd 10 m. See, et osa vaidlusalusest ehitisest jääb ehituskeeluvööndisse, nähtub ka Maa-ameti kitsenduste kaardilt (kaardi väljavõte, kaebuse lisa 1, lk 2). Kuivõrd ehitis on püsitatud ilma igasuguse loata, on täidetud EhS § 132 lg 3 p 2 kohase lammutamisettekirjutuse tegemise eeldus – vaidlusaluse ehitise ehitamine on toimunud ebaseaduslikult. Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle (EhS § 130 lg 2 p 2). Sellised nõuded hõlmavad muu hulgas ehitise ohutust kogu tema kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1), ehitamise vastavust ehitusprojektile (EhS § 12 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt 6(11)

3-20-2480 korrakaitseseaduse (KorS) § 4). Eelviidatud EhS sätted kaitsevad ka naaberhoone omanike õigusi. Kuigi naaberkinnisasja omanike õigused ei ole piiramatud, on neil kohtulikult kaitstav õigus nõuda oma naabrusõigustega arvestamist ning detailplaneeringust kinnipidamist (eeldusel, et detailplaneeringu tingimused on kehtestatud naaberkinnisasja omanike kaitseks). Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse (Riigikohtu 28.03.2012 otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 11). Vaidlusaluse kinnistuga seotud detailplaneeringus on sätestatud hoonestustingimused ning viidatud ka asjakohastele kitsendustele. Seega said naaberkinnistute elanikud eeldada, et ehitamisel arvestatakse kitsendustega ja hoonete maksimaalseks arvuks krundil on 1 üksikelamu ja 2 abihoonet. Vaidlust ei ole selles, et ehitamine toimus naaberkinnisasja omanike nõusolekuta ning ühtegi kooskõlastust neilt ei küsitud. Vaidlustatud korralduses on viidatud Tormilinnu tee 2 ja Tormilinnu tee 4 omaniku selgitustele, mille kohaselt ostis ta kinnistud, tuginedes kehtivatele planeeringutele ja on asunud planeerima talle kuuluvate kinnistute hoonestust. Ebaseaduslikult rajatud hoone välistab tal rajada oma kinnistu piires Rohuneeme tee 82b kinnistu poolsesse äärde grillinurk või mistahes muu abihoone. Samuti häirib vahetult piiri ääres paikneva ebaseadusliku hoone kasutamine eluruumina oluliselt naaberkinnistu omaniku privaatsust. Atraktiivses mereäärses ja üldjoontes väljakujunenud väikeelamupiirkonnas detailplaneeringuga määratud hoonestusala on käsitatav ka kolmandate isikute õigushüvena. Kui ebaseaduslik ehitis ei vasta teema- ega detailplaneeringule, tuleb eeldada naaberkinnisasjade omanike omandiõiguse olulist riivet. Olukorras, kus isikul on kehtivat detailplaneeringut usaldades õigus eeldada, et tema kinnistu piirile ei ehitata, naaberkruntide täisehitusprotsent ning lubatud ehitiste hulk vastab lubatule ning ka lähedal asuva veekoguga seotud piiranguid ning teisi keskkonnaalaseid nõudeid täidetakse, on tegemist üleliia koormava negatiivse mõjuga. Seda mõju ei ole võimalik piisavalt vähendada ega olulises osas leevendada, sest Rohuneeme tee 82b kinnisasja piires ei ole vaidlusalust hoonet võimalik õiguspäraselt ümber paigutada. Tuleohutuse osas võib teatavate abinõude rakendamine võimalikku tuleohtu vähendada, kuid selline kompenseerimine oleks kogu muud negatiivset mõju arvestades ilmselgelt ebapiisav. Kuigi tiheasustusalal peab naaber taluma teiste naabrite ehitustegevust, laieneb see ainult õiguslikul alusel ning kehtivate planeeringutega kooskõlas toimuvale ehitamisele. Seega on täidetud ka teine EhS § 132 lg 3 p-s 2 sätestatud lammutamisettekirjutuse tegemise eeldus. EhS § 130 lg 2 p-le 1 ja EhS § 132 lg 3 p-le 2 sõnastustest tuleneb, et lammutamisettekirjutuse tegemine on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Iga ehitise, sh ka omavolilise ehitise kohustuslik likvideerimine, piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab alati omanikule kahju. Sellise intensiivsusega õiguste piirangut nagu likvideerimist peab pädev asutus saama põhjalikult kaaluda igal üksikjuhtumil eraldi (vt Riigikohtu 26.11.2002 otsus asjas nr 3- 3-1-64-02, p 10). Ettekirjutuse tegemise üle otsustamisel tuleb arvestada ehitusloa adressaadi õiguste ja õiguspärase ootusega (Riigikohtu 13.12.2018 otsus nr 3- 16-1050, p 22). Vastustaja ei ole rikkunud kaalutlusõigust ega proportsionaalsuse põhimõtet, kuna vaidlusaluses ettekirjutuses on vastanduvaid huvisid kaalutud, analüüsitud kaebaja õiguspärase ootuse olemasolu ning asjaolu, et naabrite õigusi ei ole võimalik muude kaebajat vähem koormavate meetmetega kaitsta. Ebaseaduslike ehitiste seadustamine on reeglina võimalik vaid siis, kui ehitis on ebaseaduslik üksnes formaalsetel põhjustel, kuid sisuliselt oleks niisugune ehitise püstitamine võimalik. Praegusel juhul on tegemist olulise sisulise puudusega ja detailplaneeringus sätestatud tingimused on mõeldud ka naabri(te) õiguste kaitseks. Vastustaja on asjakohaselt kaalunud seadustamise võimalusi ning jõudnud õigesti järeldusele, et materiaalõiguse normid seadustamist ei võimalda. Vastustaja juhtis juba piisavalt varajases staadiumis kaebaja tähelepanu asjaolule, et ehitustegevus ei ole 7(11)

3-20-2480 õigusaktidega kooskõlas. Seega oli kaebaja teadlik, et vastustaja peab ehitist õigusvastaseks, kuid jätkas sellele vaatamata kulutuste tegemist ning ehitas hoone valmis. Sellises olukorras täiendavate kulutuste tegemist ning seega võimaliku kahju suurendamist ei ole alust arvestada lammutamisettekirjutuse proportsionaalsuse hindamisel. Vastustajal oli korralduse andmisel kohustus arvestada ka avaliku huviga. Vastustaja seisukoht, et vald ei ole saanud veenduda ehitise ohutuses, sh tule- ja keskkonnaohutuses, on asjakohane. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheited 04.11.2020 esitatud taotluse osas. Kaebaja taotlus on käsitatav haldusmenetluse ajal ärakuulamise raames esitatud vastuväitena. Samuti nähtub vaidlustatud haldusaktist selgelt, et kaebaja taotlused jäeti rahuldamata. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tema taotlused jäeti põhjendamatult läbi vaatamata. Lisaks on kaebaja väited selle kohta, justkui oleks asjaolud muutunud või õigusnorm ära langenud, otsitud ning need ei vasta tõele. Haldusasjas esitatud fotodelt nähtub selgelt, et peamine erinevus on hoone valmiduse astmes, mitte aga mõnes olemuslikus erinevuses. Nii paikvaatluse ajal vastustaja ametniku tehtud fotodelt kui ka kaebaja esitatud fotodelt on näha relsside olemasolu ning ka arhitektuurne lahendus on äratuntavalt sarnane. Pindala puudutav erisus tuleneb tõenäoliselt sellest, et vastustaja kasutas mõõtmiseks Maa-ameti kaardirakendust (selle kasutamisele, mõõdistuse puudumisele ning võimalikule ebatäpsusele on viidatud ka vaidlustatud korralduses), kuid kaebaja kaasatud ekspert kohapealset mõõtmist (s.o võtmata arvesse kuni 1 m laiust katuseräästast). Seega on vaidlustatud korralduses õigesti leitud, et uue haldusmenetluse algatamine ei ole vajalik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-2480 04.11.2020 taotlust haldusaktiga lahendanud. Isegi kui teisaldatavale asjale kohaldub ehitusteatise esitamise kohustus, oleks haldusorgan pidanud eelnevalt kohaldama HMS § 44 lg 1 p-i 1 ja lahendama kaebaja taotluse haldusaktiga. Vastustaja on teinud diskretsioonivea, sest vaidlustatud korralduse oleks saanud anda vähem koormaval viisil, nt lubades teisaldatavat asja kinnistul hoiustada, kuid keelates selles elamise. Halduskohus ei ole otsuses selle kohta seisukohta võtnud. Kaebaja oli enne korralduse andmist selgitanud, et vajaduse korral hoiustab ta vallasasja kuni selle müügini. Samuti ei saa asi, mis on teisaldatav, rikkuda naabrusõigusi. Asjaga piirneval naaberkinnistul ei elata ja see on hoonestamata. Selles puudub vaidlus, kuna halduskohus ei pidanud selle tõendamiseks vajalikuks teha paikvaatlust. Samuti saab vallasasja ehituskeeluvööndist välja nihutada. Tõepoolest on ebaseaduslike ehitiste seadustamine reeglina võimalik vaid siis, kui ehitis on ebaseaduslik üksnes formaalsetel põhjustel, kuid sisuliselt oleks vaidlusaluse ehitise püstitamine võimalik. Kinnistut puudutav detailplaneering on kehtestatud 2016. a juulis. EhS § 27 lg 1 sätestab, et detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi ja mh juhul, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta. Kuna kaebaja huviks on, et tema hoone kinnistul säiliks, oleks vastustaja pidanud enne lammutamisotsuse tegemist ka kaaluma, kas ehitist saaks seadustada EhS § 27 alusel. Ka selle kaalumata jätmisega on vastustaja teinud diskretsioonivea. Ka projekteerimistingimuste osas tuleb arvestada avalikke huve ja naaberkinnisasja omanike huve, aga ehitist on võimalik paigaldada kinnistul asukohta, kus see ei rikuks ehituskeeluvööndit ning ei mõjutaks negatiivselt naaberkinnisasja õigusi seaduses toodud piirides.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-2480 viibimiseks loa. Pealegi ei nähtu fotodelt midagi enamat, kui on kaebaja enda esitatud fotodel või ekspertarvamuses sisalduvatel fotodel. Kõikidel fotodel on näha, et ehitis asub relssidel. Ekspertarvamuses olevatelt fotodelt nähtub veel üheselt, et tegemist on elamuga, mitte abihoonega.

3-20-2480 Vaidlustatud korralduses on muu hulgas tuginetud sellele, et vallas on suureks probleemiks tihedast inimasustusest ja puudulikust tehnilisest infrastruktuurist tulenevad keskkonnareostuse riskid. Ebaseaduslik ehitis asub Viikjärve kalda piiranguvööndis, samuti laieneb kinnistule Läänemere ranna piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd, mis välistavad ebaseadusliku ehitise ümberpaigutamise teise asukohta kinnistu piires. Ehitis rikub vaadet Viikjärve kaldakaitse alale. Hoone hakkab varajama naabrite vaadet. Lisaks detailplaneeringule on ehitis vastuolus teemaplaneeringuga. Hoone seadustamine ei saa toimuda piirinaabrite ja keskkonna arvelt. Kahjulike tagajärgede kõrvaldamiseks on vajalik ehitise lammutamine, leebemad meetmed puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on asjakohaste kaalutlustega. Ebaseaduslik ehitamine ei saanud tekitada kaebajal õiguspärast ootust, et tema huvid elamu säilitamiseks on kaalukamad kui avalik huvi ja piirinaabrite õigused. Rohuneeme tee 82b kinnistu ei ole ülemäära suur (2635 m2), seejuures on notariaalse kasutuskorraga kaebaja ainuvaldusesse ja -kasutusse antud 706 m2. Arvestades selle osa kuju, naaberkinnistute paiknemist, Läänemere ranna piiranguvööndit ning Viikjärve kaitsevööndit, ei ole ehitist võimalik nihutada viisil, et ehitisest tulenevad mõjutused vähenevad.

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.