Päidre Põllud OÜ kaebus Haljala valla kohustamiseks otsustada uuesti geoloogilise uuringu loale kooskõlastuse andmine
Menetlusosalised
Kaebaja – Päidre Põllud OÜ, seaduslik esindaja Sven Väljaots, volitatud esindaja Mihkel Nukka Vastustaja – Haljala vald Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Evelyn Jallai
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
1.Lugeda Päidre Põllud OÜ kaebus mittetähtaegselt esitatuks.
2.Jätta Päidre Põllud OÜ taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
3.Lõpetada haldusasja nr 3-21-1853 menetlus.
4.Tagastada Päidre Põllud OÜ kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot arveldusarvele, millelt see tasuti. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
1.Päidre Põllud OÜ esitas Keskkonnaametile geoloogilise uuringu loa taotluse. Geoloogilise uuringu luba taotleti Haljala vallas Pehka külas Päidre Põllud OÜ-le kuuluval Vaasli kinnistul (katastritunnus 19003:001:0121). Keskkonnaamet küsis 03.05.2021 Haljala vallalt arvamust Päidre Põllud OÜ taotluse osas.
2.Haljala Vallavolikogu ei nõustunud 29.06.2021. a otsusega nr 184 „Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta arvamuse andmine“ Pehka uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmisega.
3.Päidre Põllud OÜ esitas 11.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes tunnistada Haljala Vallavolikogu 29.06.2021. a otsus õigusvastaseks ja kohustada Haljala Vallavolikogu vaatama
3-21-1853 uuesti läbi Keskkonnaameti taotlus anda arvamus Päidre Põllud OÜ uuringuloa taotluse menetluses kahe kuu jooksul haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumisest arvates.
4.Tartu Halduskohus võttis 15.11.2021. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Haljala valla ja kaasas haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Keskkonnaameti.
5.Keskkonnaamet esitas 23.12.2021 kohtule arvamuse, milles palub lõpetada menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Juhul, kui kohus ei pea menetluse lõpetamist põhjendatuks, palub Keskkonnaamet kaebuse rahuldada. Keskkonnaamet selgitas, et edastas otsuse nr 184 kaebaja e-posti aadressile [email protected], mis on kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadress, 05.07.2021. Otsus nr 184 tuleb lugeda kaebaja poolt kätte saaduks hiljemalt 06.07.2021 (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 3). Kuna kaebus kohtule on esitatud 11.08.2021, on see Keskkonnaameti hinnangul esitatud pärast selleks ette nähtud tähtaega.
6.Haljala vald esitas 23.12.2021 kohtule vastuse kaebusele, milles leiab, et kaebus on esitatud mittetähtaegselt, ja palub haldusasja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada.
7.Päidre Põllud OÜ esitas 28.01.2022 kohtule avalduse, milles märgib, et sai Haljala Vallavolikogu otsusest nr 184 teada 12.07.2021. Kui kohus kaebajaga ei nõustu, palub kaebaja ennistada kaebetähtaeg, põhjendades avaldust lühidalt järgmiselt. 1) Vastustaja kui otsuse nr 184 koostaja ei saatnud otsust kaebajale kui puudutatud isikule. Õiguspärane ei ole olukord, kus kaebaja saab tema õigusi piiravast haldusaktist teada kolmanda isiku kaudu. Otsuse nr 184 edastas kaebajale Keskkonnaamet 05.07.2021 pärast tööpäeva lõppu. Kaebaja ainus juhatuse liige ja töötaja S. Väljaots viibis sel ajal korralisel suvepuhkusel (ajavahemikul 28.06–11.07.2021). Otsuse avamiseks tuli vajutada eraldi lingile ja avada see Keskkonnaameti infosüsteemis KOTKAS. Ei saanud eeldada, et S. Väljaots peab puhkuse ajal avama ettevõtte e-kirju (mh avama kirju KOTKAS süsteemis), veel enam analüüsima õiguste rikkumist ja pidama aru juristidega järgnevate tegevuste osas. Kaebaja sai otsusest teada 12.07.2021, kui naasis suvepuhkuselt. Kaebaja avaldas ka 04.08.2021 Keskkonnaametile saadetud kirjas, et sai otsuse nr 184 kätte 12.07.2021. 2) Kuna otsus nr 184 oli adresseeritud Keskkonnaametile, kes ei olnud sel hetkel veel keeldunud uuringuloa väljastamisest, siis ei pidanud õigusteadmisi mitteomav kaebaja mõistlikult võttes aru saama, et tal tuleks asuda vastustaja otsust vaidlustama. Kaebajale jäi ebaselgeks, kelle kaebeõigusele on Keskkonnaameti poolt 05.07.2021 edastatud otsuses nr 184 viidatud. Kaebaja pidas 11.08.2021 üleüldiselt uuringuloa teemadel nõu juristiga, kellega nõupidamisel tutvuti dokumentidega, ja jurist soovitas pöörduda vastustaja otsuse vaidlustamiseks kohtu poole. Samal päeval on kaebus kohtule esitatud.
8.Keskkonnaamet esitas 07.02.2022 kohtule seisukoha, milles märgib, et võib esineda mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Otsusele nr 184 on lisatud vaidlustamisviide, et otsuse peale võib esitada HMS alusel vaide Haljala Vallavolikogule või HKMS alusel kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale 30 päeva jooksul otsuse teatavaks saamise päevast arvates, kuid vastustaja ei ole otsust nr 184 kaebajale kui isikule, kelle õigusi otsus puudutab, teatavaks teinud. Keskkonnaamet ei viidanud oma 05.07.2021. a kirjas otseselt otsuse nr 184 vaidlustamise võimalusele, vaid selgitas, et pärast kohaliku omavalitsuse keeldumist on uuringuloa andjal (Keskkonnaametil) maapõueseaduse (MaaPS) § 35 lg 3 alusel võimalik kaaluda, kas keelduda uuringuloa andmisest või pöörduda (uuringuloa taotleja taotluse alusel) Vabariigi Valitsuse poole nõusoleku saamiseks.
3-21-1853 Keskkonnaamet ei ole ka varasemalt pidanud vajalikuks oma kirjades kohaliku omavalitsuse keelduva otsuse vaidlustamisviite kordamist, kuid möönab, et valdkonnas kogenematule isikule võib jääda ebaselgeks, et on ka võimalus kohaliku omavalitsuse otsuse vaidlustamiseks, kuna see on MaaPS § 35 lg 1 p-st 10 tulenevalt Keskkonnaametile siduv uuringuloa andmisest keeldumise alus.
9.Haljala vald esitas 09.02.2022 kohtule seisukoha kaebaja kaebetähtaja ennistamise avaldusele, milles palus jätta kaebaja taotlus rahuldamata. Vastustaja põhjendab enda seisukohti lühidalt järgmiselt. 1) Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide, et kuna otsus nr 184 jõudis kaebajani läbi Keskkonnaameti, siis justkui ei ole vajalik arvestada tähtaegasid. Otsuses nr 184 viidatud kaebetähtaja arvestus hakkas kulgema arvates otsuse kättesaamisest. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu otsused kohtuasjades nr 3-2-1-123-07, p 12; nr 3-2-1-129-15, p 15 ja nr 2-15-6538/82, p 14). Kaebajale edastati otsus nr 184 05.07.2021 ja alates 06.07.2021 kuni 04.08.2021 oli kaebajal võimalik esitada selle otsuse peale kaebus Tartu Halduskohtule, kuid kaebaja tegi seda hiljem. 2) Kuigi Haljala Vallavolikogu keeldus geoloogilise uuringu loa andmisest, teeb lõpliku otsuse Keskkonnaamet, mistõttu piirdus vastustaja otsuse nr 184 edastamisega ainult Keskkonnaametile kui seisukoha küsijale. Otsuses on viide, et kohtusse saab pöörduda 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist, seega on kaebajale olnud isegi kasulik, et vastustaja ei saatnud otsust kaebajale otse, sest sellisel juhul oleks kaebetähtaja arvestus alanud varem (vastustaja edastas otsuse nr 184 Keskkonnaametile 01.07.2021). 3) Ettevõtja kohustus on tagada oma ettevõtte õiguslikest tähtaegadest kinnipidamine ning tööde korraldus. Juhatuse liikme puhkusel viibimine ei vabasta ettevõtet õiguslike tähtaegade kinnipidamise vajadusest. Juhatuse liikmele ei rakendu töölepingu seadus, mistõttu seadusest tulenevalt ei ole juhatuse liikmel õigust ei puhkeajale ega puhkusele. Seetõttu ei saa lugeda puhkusel viibimist mõjuvaks põhjuseks tähtaja mittejärgimisel. 4) Kaebaja väide, et ettevõttes oli ainult üks töötaja, mistõttu ei saanud ta otsusest nr 184 teada enne suvepuhkuselt naasmist, ei vasta tegelikkusele. Avalikult kättesaadava info kohaselt on kaebaja töötajate arv olnud 2021. aastal 2 kuni 4 töötajat (I kvartal 4, II kvartal 2, III kvartal 2, IV kvartal 2).1 5) Kaebajat ei saa pidada antud valdkonnas ebakompetentseks. KOTKAS andmetel on kaebajal hetkel 2 kehtivat keskkonnaluba, 2 kehtivat geoloogilise uuringu luba ning menetluses on lisaks praeguses asjas käsitletavale geoloogilise uuringu loa taotlusele veel üks geoloogilise uuringu loa taotlus. Seaduste mittetundmine ei tähenda, et seadust ei tule täita. Kaebaja esitas 09.12.2021 Haljala Vallavalitsusele veel projekteerimistingimuste taotluse Haljala vallas Pehka külas Vaasli kinnistule päikesepargi ehitusprojekti koostamiseks. Haljala Vallavalitsus andis projekteerimistingimused selleks 10.01.2022, mistõttu on kaebajale tagatud Vaasli kinnistu ärilisel otstarbel kasutamine.
KOHTU SEISUKOHT
10.HKMS § 46 lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.
11.Kaebaja märkis kaebuses ja jäi ka 28.01.2022. a avalduses seisukohale, et sai Haljala Vallavolikogu 29.06.2021. a otsuse nr 184 kätte 12.07.2021. Vastustaja ja Keskkonnaamet
3-21-1853 selgitasid, et otsus nr 184 saadeti kaebajale Keskkonnaameti poolt 05.07.2021 ja see tuleb lugeda kättetoimetatuks hiljemalt järgmisel päeval. Kaebaja ei nõustu vastustaja ja Keskkonnaametiga, et otsus tuleb lugeda kättetoimetatuks hiljemalt 06.07.2021 ja et ta esitas kaebuse kaebetähtaega ületades.
12.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et Keskkonnaamet saatis kaebajale 05.07.2021 keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kirja nr DM-115297-13 „Pehka uuringuruumi uuringuloa taotluse menetluse jätkamisest“ (digitoimiku leht (dtl) 125), millele oli lisatud Haljala Vallavolikogu 29.06.2021. a otsus nr 184 (otsus nr 184 oli registreeritud infosüsteemis KOTKAS 02.07.2021 nr-ga DM-115297-12). Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et infosüsteemist KOTKAS saabus 05.07.2021 kell 18.10 kaebaja äriregistrisse kantud elektronposti aadressile [email protected] e-kirjana teavitus kaebajale dokumendi nr DM-115297-13 saabumise kohta (dtl 116). Samas teavituskirjas sisaldus link, mille kaudu oli kaebajal võimalik infosüsteemis KOTKAS selle dokumendiga, sh sellele lisatud Haljala Vallavolikogu 29.06.2021. a otsusega nr 184 tutvuda. Pooled on aga eri meelt selles, millal tuleb lugeda otsus nr 184 kaebajale kättetoimetatuks.
13.Dokumendi kättetoimetamine toimub vastavalt HMS § 25 lg-le 1 kas postiga, üleandmisega dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt saatmisega. HMS § 27 lg 1 kohaselt tehakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. HKMS § 46 lg 2 lause 1 seob kaebetähtaja kulgemahakkamise teatavakstegemisega.
14.Praegusel juhul menetles Keskkonnaamet kaebaja esitatud geoloogilise uuringu loa taotlust ning oli saatnud vastavalt MaaPS § 27 lg-le 7 uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele ehk Haljala vallale. Haljala vallalt arvamuse saamisel edastas Keskkonnaamet kaebajale kirja, millele lisas Haljala Vallavolikogu arvamuse ja milles palus kaebajal esitada oma seisukoht uuringuloa taotluse menetluse jätkamise põhjendatuse kohta. Nimetatud kirja ja sellele lisatud Haljala Vallavolikogu arvamuse tegi Keskkonnaamet kaebajale vastavalt HMS § 27 lg-le 1 kättesaadavaks keskkonnaotsuste infosüsteemis ning teade kirja kättesaadavaks tegemise kohta edastati kaebaja e-posti aadressile.
15.Kohtupraktikas on selgitatud, et haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Teatavakstegemise viis peab andma võimaluse otsustada, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Haldusakti teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusaktiga ka tegelikult tutvuks, sest vastasel juhul oleks asutustel väga raske haldusakti teatavakstegemist korraldada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2004. a määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p-d 10 ja 13). Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt (eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi p 14). Antud seisukoht kohaldub ka juriidilise isiku äriregistris märgitud elektronposti aadressile saadetud posti vastuvõtmise kohta ning äriühingute puhul kehtib haldusmenetluses kättetoimetamise osas erisäte. HMS § 27 lg 2 p 3 ei seo kättetoimetamise aega sellega, millal adressaadil on võimalik või soov talle edastatud haldusaktiga tutvuda, vaid haldusakti või haldusakti kättesaadavaks tegemise kohta käiva teate saatmisega äriühingu äriregistrijärgsele elektronposti aadressile.
16.HMS § 27 lg 2 p 3 kohaldumist praeguses asjas ei välista asjaolu, et kaebajale ei saatnud Haljala Vallavolikogu 29.06.2021. a otsust Haljala vald, vaid seda tegi Keskkonnaamet. Otsuse edastamine kaebajale Keskkonnaameti poolt oli vastavat haldusmenetlust reguleerivaid sätteid,
3-21-1853 ennekõike MaaPS § 27 lg-t 7 ja § 35 lg-t 3 arvestades õigustatud. Samuti ei välista HMS § 27 lg 2 p 3 kohaldumist praegusel juhul see, et kaebaja e-posti aadressile edastati teade Keskkonnaameti kirja nr DM-115297-13, mitte Haljala Vallavolikogu 29.06.2021. a otsuse nr 184 kaebajale kättesaadavaks tegemise kohta. Keskkonnaameti kirja nr DM-115297-13 saab antud juhul pidada mh kaaskirjaks, millega saadeti kaebajale Haljala Vallavolikogu 29.06.2021. a otsus. Arvestades HMS § 27 lg 2 p-s 3 sätestatut ja eespool viidatud kohtupraktikat ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et ta ei saanud otsust kätte enne 12.07.2021, kuna ta oli ainus juhatuse liige ja töötaja ning viibis 05.07.2021 korralisel suvepuhkusel. Juriidilisel isikul on kohustus tagada posti vastuvõtmine igal juhul.
17.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kuna on tõendatud, et kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile on 05.07.2021 saadetud teade Haljala Vallavolikogu otsuse nr 184 kaebajale kättesaadavaks tegemise kohta infosüsteemis KOTKAS, tuleb HMS § 27 lg 2 p 3 alusel hakata arvestama HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtaega 06.07.2021 ning kaebus tulnuks kohtule esitada hiljemalt 04.08.2021. Kuna kaebaja pöördus kohtusse 11.08.2021, siis on ta esitanud kaebuse mittetähtaegselt.
18.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Kohus märgib, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks saavad olla eelkõige objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018. a määrus asjas nr 3-17-2015).
19.Kaebaja on esitanud tähtaja ennistamise taotluse. Kaebetähtaja ennistamisel on määrava tähtsusega asjaolu, kas esines mõjuv põhjus, mis takistas kaebuse tähtaegset esitamist. Kaebaja väidete kohaselt oli ta 05.07.2021 juhatuse ainus liige ning äriühingul ei olnud sel ajal ka rohkem töötajaid. Kaebaja selgitab, et kuna juhatuse liige S. Väljaots viibis ajavahemikul 28.06–11.07.2021 korralisel suvepuhkusel, ei saanud ta otsusega nr 184 tutvuda 05.07.2021 ega ka sellele järgnenud päeval. Kaebaja sai otsuse nr 184 enda sõnul kätte 12.07.2021, kui naasis korraliselt puhkuselt.
20.Kohus leiab, et kaebaja juhatuse liikme puhkus ei ole selline objektiivne takistus, mille tõttu oli kaebajal kaebeõiguse kasutamine raskendatud või võimatu. Ka puhkusel olles on ettevõtte juht (olenemata ettevõtte suurusest) kohustatud tegutsema viisil, et ettevõtte huvid oleksid kaitstud. 30-päevane kaebetähtaeg on piisav selleks, et ettevõtte juht jõuaks ka puhkuse perioodil talle teatavaks tehtud haldusakti või toimingu sisuga tutvuda ning jõuda selgusele selle vaidlustamise vajalikkuses. Oluline on seegi, et tänapäevased tehnilised võimalused võimaldavad e-postkasti hallata ja teavitusi märkida väga erinevatel viisidel, mis teeb äriühingu e-posti aadressi eelduslikult hõlpsasti hallatavaks. Isegi, kui lähtuda asjaolust, et kaebaja sai otsuse kätte 12.07.2021, siis jäi tal kaebuse esitamise tähtajani (04.08.2021) veel 23 päeva, mis ei ole niivõrd lühike aeg, et selle jooksul ei oleks olnud võimalik materjalidega tutvuda ja kaebust koostada.
21.Kohtu hinnangul ei saa lugeda kaebetähtaja ületamist õigustatuks ka tulenevalt kaebaja väidetavast kogenematusest. Kuigi kaebaja väidab, et talle jäi ebaselgeks, kelle kaebeõigusele on otsuses nr 184 viidatud, ning et ta ei saanud aru, mida ta peab tekkinud olukorras tegema, viitavad praeguse vaidluse asjaolud siiski sellele, et ta kas oli otsuse vaidlustamise vajadusest teadlik või olid tal piisavad võimalused selle õigeaegselt väljaselgitamiseks. Nimelt on kaebaja esitanud õigusalaseid teadmisi omava esindaja vahendusel kohtule siiski asjakohaseid nõudeid sisaldava kaebuse. Veel on vastustaja viidanud sellele, et kaebaja kasutas juristi abi ka juba
3-21-1853 enne vastustaja poolt keelduva otsuse tegemist, samuti sellele, et kaebajal on geoloogilise uuringu loa menetluses varasem kogemus (vastustaja 09.02.2022. a seisukoha p 2.4). Lisaks nähtub äriregistri andmetest, et kaebaja lepingulise esindajana tegutsev jurist on märgitud äriühingu üle kaudse osalusega kontrolli teostavaks isikuks. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kaebaja ei olnud teadlik geoloogilise uuringu loa taotlusega seonduvast menetluskäigust ja sellest, et otsus nr 184 piirab tema õigusi, või et vastupidisel juhul ei olnuks kaebajal võimalust otsuse vaidlustamise kord, sh tähtaeg juristi abiga õigeaegselt välja selgitada. Kaebaja seaduslikul esindajal oli otsuse vaidlustamise täpse korra, sh tähtaja väljaselgitamiseks piisavalt aega ka pärast 12.07.2021 puhkuselt naasmist. Ühtlasi oli otsuses nr 184 edasikaebamise kord selgelt välja toodud. Kaebaja ei ole toonud välja ühtki sellist mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud tal kaebetähtaja jooksul vajalikku õigusabi otsida ja saada ning seejärel tähtaegne kaebus kohtule esitada.
22.Kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole ka see, et otsus nr 184 saadeti kaebajale Keskkonnaameti, mitte otsuse koostaja poolt. Kuivõrd Keskkonnaamet oli kohalikult omavalitsuselt seisukoha taotleja, oli põhjendatud nõusoleku andmise või andmata jätmise kohta tehtava otsuse edastamine Keskkonnaametile (MaaPS § 27 lg 7). Nagu kohus eespool selgitas, olid kaebajal hoolimata sellest, milline haldusorgan talle Haljala Vallavolikogu otsuse saatis, olemas võimalused kohustamiskaebusega õigeaegselt kohtusse pöördumiseks.
23.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebetähtaja ületamist ei saa pidada käesolevas asjas õigustatuks. Kuna ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, siis jätab kohus kaebaja taotluse rahuldamata.
24.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tulenevalt eelnevast lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja menetluse.
25.Menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud (HKMS § 43 lg 1 p 2). Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel ning kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot, tagastab kohus tasutud riigilõivu kaebajale (HKMS § 104 lg 5 p 4). Riigilõiv tagastatakse samale arveldusarvele, millelt see tasuti, pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.