Korrakaitse › Muu korrakaitse

3-21-2947 täitnud (p 14 ap 5) või ta on tegevuse eest vastutav või tema esindaja või seotud hädaabitööde tegemisega (p 14 ap 6). Korralduse nr 305 p 151 sätestab, et lisaks p-s 14 sätestatud alustele võib 12- kuni 18-aastane isik tegevuses osaleda, kui ta esitab tõendi COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi tegemise kohta, mille tulemus peab olema negatiivne ja mille peab olema teinud tervishoiuteenuse osutaja järgmistel tingimustel: 1) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD test peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist; 2) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test peab olema tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist. Samuti on nõuded täidetud, kui isik on teinud Terviseameti juhiste kohaselt üldapteegi tegevusloa omaja juures enesetestimiseks mõeldud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus peab olema negatiivne ning mis peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist. Korralduse nr 305 p 16 kohaselt on tegevuse eest vastutav isik kohustatud enne, kui isik osaleb tegevuses, kontrollima p-s 14 või 151 sätestatud asjaolusid, sealhulgas tõendi või testi tegemise ehtsust ning nende kehtivust ja tuvastama esitaja isikusamasuse.

3-21-2947 Korralduse mõtte ja eesmärkidega, samuti esialgse õiguskaitse kohaldamise mõtte ja eesmärkidega oleks vastuolus olukord, kus sisuliselt saaks riiklikult kehtestatud piirangutest vabastuse iga inimene, kellele ei meeldi, et tema suhtes need kohalduvad. Tulenevalt korralduse nr 305 eesmärkidest on vaktsineerimata kaebaja ja vaktsineeritud isikute erinev kohtlemine põhjendatud. Nakkushaiguse leviku tõkestamisele aitab vaieldamatult kaasa ka see, et vaktsineerimata isikud ei saaks sotsiaalsetest (vabaõhu)üritustest niivõrd igakülgselt osa võtta kui vaktsineeritud isikud, sest vaktsineerimata isikutel on oht kergemini nakatuda ning viirust edasi kanda. Kaebaja ei ole esile toonud, et vaktsineerimine oleks talle tervislikel põhjustel vastunäidustatud. Riik on teinud kõigile kättesaadavaks tasuta vaktsineerimise ning tõhustusdoosi, mille abil on vaktsineerimata isikul võimalik korraldusega nr 305 sätestatud piirangutest vabaneda. Olukorras, kus vaktsineerituse tase on jätkuvalt ebapiisav, tuleb paratamatult rakendada meetmeid inimestevaheliste kontaktide vähendamiseks. Seejuures ei ole halduskohtute praktikas peetud elanikkonnas COVID-19 vastu võimalikult suure immuunsuse saavutamist vaktsineerimise teel kuidagi meelevaldseks. Läbipõdemine ei ole võrdne vaktsineerimisega saavutatud immuunsusega. Negatiivne test ei kaitse nakatumise ega raske haigestumise eest ega ole efektiivne nakkuse leviku takistamisel. Kuna lapsed peavad koolitöös osalema, on seal kiirtestide kasutamine vajalik. Kaebajal ei ole kohustust spordiüritusel osaleda. Laste ja täiskasvanute negatiivse testiga nakkusohutuse tõendamisele seatud erinevused on põhjendatud ning nende kahe grupi ebavõrdne kohtlemine on tervishoiukriisi valguses õiguspärane. Tulenevalt senisest kohtupraktikast on kaebuse eeldatavad eduväljavaated pigem kasinad ja väheperspektiivikas on ka esialgse õiguskaitse taotlus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-2947 Isegi Terviseametil puuduvad andmed selle kohta, nagu oleks mõni Eestis toimunud välisõhuüritus osutunud märkimisväärseks nakkuse leviku koldeks ning vastustaja ei ole ka esitanud vastupidisele osutavaid tõendeid. Välisõhus toimuvatel spordivõistlustel osalemisele kehtestatud piiranguid ei saa pidada õiguspäraseks, kui piirangute kehtestaja ei suuda veenvalt tõendada nende vajalikkust ja põhjendatust. Vastustaja osutus, et kaebajal on võimalik vabaneda piirangutest vaktsineerimisega, on küüniline. Vaidluse tuum seisnebki selles, kas maratonist osavõtmise võimaluse sõltuvusse seadmine koroonavaktsiinide manustamisest on õiguspärane või mitte. Maratonil osalemise vaktsineerimisest sõltuvusse seadmine rikub vaktsineerimisvabaduse põhimõtet ja põhiseaduse (PS) §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise ja §-s 40 sätestatud usu-, veendumuste ja südametunnistuse vabaduse põhimõtet. Ka valitsuse teadusnõukoja liikmed on öelnud selgelt välja, et praegu leviva omikrontüve tingimustes ei ole vaktsiinidest kuigi palju kasu. On põhjendamatu seada inimeste võimalus ühiskondlikust elust osa võtta sõltuvusse niisuguste vaktsiinide süstimisest, mis on tehtud viiruse vastu, mis enam ei levigi. Vaktsineerimine ei taga nakkuse leviku vähendamist ulatuses, mis õigustaks vaktsineerimise kui meetme kehtestamist sisuliselt ainsa viirusevastase meetmena. On väga kaheldav, kas tõene on üldse väide, et vaktsineerimine annab kõige parema kaitse nn raske põdemise osas, kuna ka nimetatud väide ei ole kuidagi põhistatud tõendite või analüüsidega. Nt nõutakse haiglasse plaanilisele ravile pääsemise eeldusena eelnevat testimist. Ka Tartu maratonil osalemisel oleks eelnev testimine eesmärgipärasem, proportsionaalsem ja mõistlikum meede kui vaktsineerimisnõue, sest erinevalt testimisest ei tõenda vaktsineeritus mitte kuidagi isiku nakkusohutust. Statistikast tulenevalt on põhjendamatu ka vastustaja väide, et haiguse läbipõdemine ei ole võrdne vaktsineerimisega saavutatud immuunsusega. Arusaamatu on vastustaja seisukoht, nagu negatiivne test ei oleks nakkuse leviku takistamisel efektiivne. Praegu leviva omikrontüve puhul on ka Terviseameti juht märkinud, et vaktsineerimistõendi asemel kaalutakse hoopis testimise kasutusele võtmist. Vaktsineerimistõendi süsteem võimaldab seda omavatel isikutel kõikvõimalikest üritustest osa võtta ka täies teadmises, et ollakse nakatunud. Vastustaja on jätnud täielikult tähelepanuta kaebaja tõstatatud küsimuse sellest, millega on põhjendatud, et Tartu maratonist lubatakse testimise korral osa võtta alaealistel, ent mitte täisealistel isikutel. Negatiivne testitulemus tõendab nakkusohutust nii alaealiste kui ka täisealiste puhul või siis ei tõenda see nakkusohutust kummagi puhul. Praeguseks valdavaks kujunenud omikrontüvega nakatudes on tõenäosus põdeda haigust raskelt ja sattuda haiglasse äärmiselt väike. Lisaks on kaebaja vanuses (kaebaja on 41-aastane) haiglasse sattunute osakaal erakordselt väike. Terviseamet on kinnitanud, et kõigist seni koroonaviirusega nakatunult surnud inimestest on koguni 99 protsendil olnud kaasuvad haigused. Kuna kaebajal kaasuvaid haigusi ei ole ja ta on ka COVID-19 läbipõdemisega saanud immuunkaitse, on tema sattumine haiglaravile ja selle kaudu meditsiinisüsteemi koormamine väga ebatõenäoline. Kohus peaks hindama, kas kehtestatud meetmed on eesmärgipärased, põhjendatud ja proportsionaalsed ehk kooskõlas põhiseadusega ning otsustama nimetatud kaalutluste pinnalt ka esialgse õiguskaitse kohaldamise, halduskohus seda aga teinud ei ole.

3-21-2947 alternatiivse virtuaalvõistluse teel. Vastustajale teadaoleva avalikult kättesaadava informatsiooni põhjal (Tartu maratoni protokollid, ajakirjanduse väljaanded) ei ole kaebaja varem Tartu maratonil osalenud. Kehtestatud korraldustest tulenevate piirangute täitmise ajutist peatamist võiks õigustada mõjuv põhjus, st teatud erandlik asjaolu nagu aktiivse võistlussportlase eesmärk osaleda spordiüritusel (vt nt Tallinna Halduskohtu 21.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2386). Ei ole põhjendatud eeldada, et kaebajale oleks Tartu maraton niivõrd oluline, et sellest eemalejäämine põhjustaks talle teatud tagasilööke suusasportlaste konkurentsis. Vastasel juhul võiks eeldada, et kaebaja oleks püüdnud juba varem võtta kõiki meetmeid võistlusel osalemiseks. Riik on taganud igaühele võimaluse end oma tervise kaitsmise eesmärgil tasuta vaktsineerida ning seeläbi on kaebajal olemas ka võimalus piirangute kohaldamisalast väljuda. Ainus usutav lahendus viiruse pandeemilise leviku tõkestamiseks on elanikkonna ulatuslik immuniseerimine. Sel põhjusel on avaliku võimu ainumõeldavaks käitumiseks selliste regulatiivsete meetmete võtmine, mis võimalikult palju soodustavad elanikkonnas vaktsineeritute osakaalu suurenemist. Tegemist ei ole diskrimineerimisega veendumuste alusel, vaid vaktsineeritud isikute sooduskohtlemisega, mis on õigustatav avalikust huvist kantud eesmärgiga tõkestada ohtliku nakkushaiguse levikut elanikkonnas. On tõsi, et vaktsineerimine ei pruugi tagada vääramatut kaitset haigestumise vastu, kuid erinevad teadusorganisatsioonid ja -uuringud (ECDC, CDC, WHO, teadusnõukoda) kinnitavad, et just vaktsineerimine on kõige tõhusam ja efektiivsem meede COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõrjeks ja tõkestamiseks. Nagu on teadusnõukoda jaanuaris 2022 kinnitanud, aitavad vaktsiinid ka omikrontüve vastu ning haigestumise korral aitab vaktsineerimine haigust kergemalt läbi põdeda. Omikrontüve korral ei hoia nakatumist ära ka vaid eelnev läbipõdemine. COVID-19 on muteeruv haigus ja võrdlemisi ettenägematu ning võib kulgeda väga raskelt ja lõppeda surmaga. Samuti ei ole jätkuvalt üheselt teada, millistest konkreetse inimesega seotud asjaoludest võib nakatumise korral haiguse kergem või raskem kulg sõltuda. Teadusnõukoja 25.01.2022 ülevaate kohaselt on väga kõrge nakatumise arvu tõttu kasvanud märkimisväärselt just esmatasandi arstiabi koormus ning kohati on kriitiliselt halvaks muutunud arstiabi kättesaadavus. Endiselt on liikvel ka deltatüvi, mis põhjustab eeskätt vaktsineerimata inimeste hulgas tunduvamalt raskemat haigust ning kolm korda enam hospitaliseerimisi kui omikrontüvi. Vastustaja on korralduse nr 305 kehtestamisel ja muutmisel alati tuginenud teaduslikule konsensusele ning lähtunud teadusnõukoja kui organisatsiooni, mitte selle üksikute ekspertide soovitustest. Ei ole välistatud, et Tartu maratoni toimumise ajal on vastustajal põhjust kehtestada teistsugused ja praegusega võrreldes leebemad piirangud, kuid see asjaolu ei muuda hetkel kehtivaid piiranguid õigusvastaseks ega anna kaebajale alust nõuda põhjendamatut erandit Tartu maratonil osalemiseks. Negatiivne test ei kaitse nakatumise ega raske haigestumise eest, samuti ei ole see efektiivne nakkuse leviku takistamisel. Nii ei pruugi negatiivse testi andnud inimene ise olla täielikult nakkusohutu, kuna testimine võimaldab määrata ainult viiruse geneetilise materjali olemasolu, mitte selle nakatamisvõimet. Seega tähendab negatiivne testitulemus üksnes, et proovi andmise hetkel ei olnud inimese organismis piisavalt viirusosakesi. Kuidagi ei ole välistatud see, et inimene võib negatiivse proovi andmise hetkel olla juba nakatunud ning muutuda nakkusohtlikuks vahetult pärast proovi andmist. Ühtlasi võib inimene pärast negatiivse testiga proovi andmist puutuda kokku viirusekandjaga, nakatuda ja muutuda lühikese aja jooksul nakkusohtlikuks. Teadusnõukoja seisukoha kohaselt on suurtel üritustel, näiteks Tartu maratonil, kohapeal kasutatavate kiirtestide tegemise ohuks antigeeni kiirtestide madalam tundlikkus, mistõttu võib nakkuse levik veelgi suureneda ning omakorda põhjustada suuremat koormust nii esmatasandi arstiabile kui ka kiirabile. Arvestades epidemioloogilist olukorda ja asjakohaseid teadusuuringuid, ei toeta teadusnõukoda testide kasutamist COVID-negatiivsuse 5(6)

3-21-2947 tõendina, lubamaks vaktsineeris- või läbipõdemistõendita inimesi osalema üritustel ja tegevustes, mille puhul tõend on nõutud. Vaidlustatud piirangud võivad küll kaebaja õigusi riivata, kuid kehtestatud meetmetega kaitstakse ka teiste ühiskonnaliikmete vähemalt sama olulisi põhiõigusi (nt PS § 28 lg-s 1 sätestatud õigust tervise kaitsele) ja olulisi avalikke huve vältida tervishoiusektori ülekoormamist ning tagada riigi tuumikfunktsioonide toimimine ja avalike ülesannete täitmine. Kohtupraktikas ja vaidlustatud määruses on õigustatult leitud, et haiglate ravivõimekuse säilitamine tingituna COVID-19 kõrgest riskitasemest on üksikisikute huvist kaalukam.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.