Edasikaebamise kord ja muud Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu selgitused Ringkonnakohtule
päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse pooltele kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Vangla 31.01.2022 käskkirjaga nr 6-3/72-1 tunnistati Mikhail Simtsov süüdi Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises ja määrati talle toime pandud rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 6-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Käskkirja põhjenduse kohaselt ähvardas M. Simtsov hommikuse loenduse ajal valvurit roojaga visata.
2.M. Simtsov on esitanud 2.02.2022 Viru Vangla 31.01.2022 käskkirja nr 6-3/72-1 peale vaide ja taotles käskkirja kehtetuks tunnistamist.
Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja laekus 4.02.2022 M. Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus, milles tema taotles Viru Vangla 31.01.2022 käskkirja nr 6-3/72-1 kehtivuse ja täitmise peatamist. Taotluse kohaselt põhjustab kartseris viibimine korvamatut kahju taotleja vaimsele tervisele. Taotlejal esineb pidev depressioon ja probleemid psüühikaga. Ta on manustanud 15 aasta jooksul antidepressante. Ühtlasi taotles M. Simtsov kohtult taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega.
4.Kohus kohustas 7.02.2022 Viru Vanglat esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.
5.Viru Vangla vastas kohtunõudele 8.02.2022. Viru Vangla ei pidanud taotlust põhjendatuks ja palus jätta taotlus rahuldamata.
3-22-289
6.Tartu Halduskohus rahuldas 9.02.2022 määrusega taotleja menetlusabi taotluse ja vabastas ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Sama määrusega peatas kohus Viru Vangla 31.01.2022 käskkirja nr 6-3/72-1 kehtivuse alates 9.02.2022 kuni 14.02.2022 (kaasa arvatud). Kohus kohustas Viru Vanglat esitama kohtule hiljemalt 14.02.2022 täiendavad selgitused ja tõendid.
7.Viru Vangla täiendavad selgitused ja tõendid laekusid kohtusse 11.02.2022. Viru Vangla oli jätkuvalt seisukohal, et taotleja on võimeline kandma üksikvangistust, kuna tal esinevad kergelt laadi vaimsed terviseprobleemid. Kohtu seisukoht
8.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-le 1 on esialgse õiguskaitse taotluse võimalik esitada kohtule nii vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või peale kaebuse esitamist. Kohus tuvastas, et taotleja on esitanud 2.02.2022 Viru Vanglale 31.01.2022 käskkirja nr 6-3/72-1 peale vaide. Taotluses esitatud abinõu on asjakohane ja lubatav (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kohus rahuldas 9.02.2022 taotleja menetlusabi taotluse ja vabastas ta esialgse õiguskaitse taotluse eest riigilõivu tasumise kohustusest. Taotlus vastab vorminõuetele. Seega leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on lubatav.
9.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.
10.Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus
10.1.Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel võib tekkida pöördumatu ja kahjuliku tagajärje tekkimise võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks võimatu või vähemalt raskendatud.
10.2.Taotlusest on võimalik aru sada, et taotleja esialgse õiguskaitse vajadus seisneb selles, et kartseris viibimine põhjustab korvamatut kahju taotleja vaimsele tervisele. Taotlejal esineb pidev depressioon ja probleemid psüühikaga. Alusetult kartserisse paigutamise ja seal hoidmise eest vangla poolt makstav hüvitis ei ole piisav.
10.3.Kohtule esitatud taotleja tervisekaardist tulenevalt on tal 13.10.2021 psühhiaatri poolt diagnoositud düstüümia F34 (haigusjuhtum nr 06148357). Viru Vangla arsti Henry Silvet hinnangul tähendab taotlejale pandud diagnoos kroonilist kerget meeleolu langust. Antud häiret iseloomustab väsimustunne ning antud diagnoosiga inimesed on kaeblikud, kuid tulevad toime igapäevaelu nõudmistega. Taotleja on vanglaarsti vastuvõtul viimati kurtnud meeleolu langust 19.09.2021. Pärast seda kuupäeva on taotleja korduvalt käinud vanglaarsti vastuvõttudel, kuid
3-22-289 igasugused kaebused seoses vaimse tervisega tal puudusid. Seega leidis arst, et pole alust arvata, et kartseris viibimine mõjuks taotleja tervisele kuidagi halvasti, mistõttu on taotleja võimeline kandma kartserikaristust (digitaalse toimiku leht 68).
10.4.Kohus märgib, et arst Henry Silvet on Viru Vangla üldarst, mitte psühhiaater. Samas ei ole selline asjaolu aluseks kahelda tema poolt 10.02.2022 antud hinnangus. Kohus tuvastas, et arsti poolt haiguse düstüümia F34 kirjeldatud sümptomid on relevantsed ehk tegemist on kergelt laadi depressiooniga. Seega, objektiivsed andmed kinnitavad seda, et taotleja paigutamine 6-ks ööpäevaks kartserisse, ei mõjuta tema vaimset tervist pöördumatult negatiivselt. Arvestades taotleja terviseseisundit, ei ole talle määratud distsiplinaarkaristuse määr ilmselgelt ebaproportsionaalne.
10.5.Haldusasja materjalidest ei ole näha ka sellist asjaolu, et karistuse täitmisele pööramise tõttu oleks järjestikult üksikvangistuses viibitud päevade üldarv ületanud kokku 45 päeva, mida on kohtupraktikas peetud normiks. Vangla selgituse kohaselt viibib taotleja hetkel karantiinis ning vangla kavatseb pöörata distsiplinaarkaristuse täitmisele, kui taotleja on meedikute poolt terveks tunnistatud. Kuna karantiinis viibimist saab kohtu hinnangul pidada ka üksikvangistuses olekuks (on välistatud liikumine osakonna piires ja verbaalsed kontaktid teiste kinnipeetavatega), ei ületa COVID-19-sse nakatumise korral karantiinis viibimise aeg üldjuhul 10-14 päeva. Võttes arvesse taotlejale määratud distsiplinaarkaristuse aega (6 ööpäeva) ja karantiinis veetud aega (14 ööpäeva), ei ületaks ka sellisel juhul kohtupraktikas lubatuks tunnistatud VangS § 63 lg 1 p-s 4 nimetatud maksimaalset kartseris viibimise määra ehk 45 päeva.
10.6.Sellest tulenevalt on kohtul alust arvata, et taotleja on võimeline kandma 31.01.2022 käskkirjaga nr 6-3/72-1 määratud karistust ning sellega ei kaasne taotlejale pöördumatult negatiivne tagajärg.
10.7.Lisaks märgib kohus, et kohtupraktikas on leitud, et alusetult kartseris viibimise tõttu tekkinud negatiivne tagajärg on korvatav mittevaralise kahju hüvitamisega.1 Kohus möönab, et hüvitis iga alusetult viibitud kartseris ööpäeva eest summas 6,39 eurot ei puugi tänasel päeval olla piisav, kuid vangla kahju hüvitamise otsus ei ole lõplik ja sellega mittenõustumise korral on taotlejal õigus pöörduda halduskohtusse suurema hüvitise väljamõistmise nõudes.
10.8.Sellest tulenevalt leiab kohus, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus.
11.Vaidemenetluse perspektiiv
11.1.Kohus ei jaga ka taotleja arvamust vaidemenetluse perspektiivikuse osas. Kohus märgib, et tulenevalt vaide ja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusest puudub vaidlus selle üle, et taotleja on ähvardanud hommikusel loenduse ajal valvurit roojaga viisata. Kohus nõustub vastustaja poolt 31.01.2022 käskkirjas nr 6-3/72-1 taotleja käitumisele antud hinnanguga ehk sellega, et taotleja käitumist tuleb kvalifitseerida Viru Vangla kodukorra punkti 1.2.8. rikkumisena. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et talle esitatud süüdistus on jäänud arusaamatuks jne. Kohtule teadaolevatel andmetel selgitavad vanglaametnikud riigikeelt mitteoskavatele kinnipeetavatele üldjoontes riigikeelsete paberite sisu, eriti distsiplinaarmenetluse alustamise kohta. Seega, taotleja poolt nimetatud asjaolu, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole vangla
TrtRKm 3-21-2506 p 12.
3-22-289 võimaldanud talle dokumentide tõlget, saab kohtu hinnangul mõjutada käskkirja vaid formaalset õiguspärasust, kuid mitte materiaalset. Lisaks märgib kohus, et ei ole näha ka muid asjaolusid, mis viitaksid 31.01.2022 käskkirja nr 6-3/72-1 ilmselge õigusvastasusele. Distsiplinaarkaristus oli määratud vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-le 41 ehk ühe kuu jooksul vangla poolt rikkumise teadasaamise päevast arvates. Järelikult peab kohus taotletava vaide perspektiive pigem kasinaks.
12.Huvide kaalutlemine
12.1.Avalikes huvides on määratud distsiplinaarkaristuse koheselt täitmisele pööramine vastavalt VangS § 65 lg-le 1. Määratud sanktsiooni koheselt rakendamine aitab tõhusalt mõjutada kinnipeetava õigusvastast käitumist ja suunata ta õiguskuulekale teele ning paremini tagada vangla distsipliini ja julgeolekut. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise peatamine vaidemenetluse ajaks võib endaga kaasa tuua tagajärge, kus kohaldatud esialgse õiguskatse abinõu läheb üle ka halduskohtumenetlusele (HKMS 249 lg 4 p-d 1ja 2), mille kestvus on tunduvalt pikem kui vaidemenetluse oma. Järelikult ei ole kohtu arvates välistatud, et distsiplinaarkaristuse täitmise peatamise tõttu selle hilisem täitmisele pööramine ei ole enam võimalik vastavalt VangS § 65 lg-le 6, mistõttu esineb oht, et eelpoolkirjeldatud avalik huvi saab kannatada ehk määratud distsiplinaarkaristus jääb täitmata.
12.2.Pidades silmas seda, et taotlejal ei esine kohtu arvates tungivat esialgse õiguskaitse vajadust ning vaidemenetluse perspektiiv on väike, leiab kohus, et antud juhul kaalub avalik huvi taotleja huvid peatada distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine vaidemenetluse ajaks.
12.3.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
13.Taotleja on pöördunud kohtusse ainult esialgse õiguskaitse taotlusega. Seega, käesoleva määrusega lõpetab kohus halduskohtumenetluse. Esialgse õiguskaitse taotlust lahendavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus, on kohtul kohustus kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata. Kohus vabastas taotleja 9.02.2022 määrusega riigilõivu tasumise kohustusest. Sellest tulenevalt ja lähtudes HKMS § 118 lg-st 3, jätab kohus menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt )
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.