Otsuse avalikult teatavaks 15.02.2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-21-529
Haldusasi
A.K. kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 05.03.2021 ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/20/4156
Menetlusosalised
Kaebaja: A.K. Vastustaja: Andmekaitse Inspektsioon Kolmandad isikud: Lääne-Harju vald, S. N. ja A. S.
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.03.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.12.03.2021 saabus Tallinna Halduskohtule A.K. kaebus Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 05.03.2021 ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/20/4156. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub esialgse õiguskaitse korras peatada AKI 5.03.2021 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-1/20/4156 kehtivus või alternatiivselt peatada nimetatud ettekirjutuse täitmine.
2.15.03.2021 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Ühtlasi keelas kohus vastustajal esialgse õiguskaitse korras sunniraha rakendamise 05.03.2021 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.1/20/4156 täitmise tagamiseks kuni 23.03.2021 (k.a).
3.Vastustaja ja kolmandad isikud esitasid kohtule vastuväite esialgse õiguskaitse kohaldamisele. 22.03.2021 määrusega otsustas kohus jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
4.13.01.2022 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja palub tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 05.03.2021 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1.1/20/4156 osas, milles see kohustab A.K. lõpetama YouTube videos aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=DGBNK_GjW9U&t=36 ametnike isikuandmete avalikustamine, kas video avalikest kanalitest kustutamise teel või muutes videos kõikide ametnike kujutised ja hääled äratundmatuks ametnike suhtes, kes käituvad korruptiivselt, sh esitavad A.K. kohta teadlikult valeandmeid, moonutavad A.K. kohta käivat teavet ja avaldavad kolmandatele asjasse puutumatutele isikutele A.K. isikuandmeid. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.
5.1.Kaebaja ei nõustu sellega, et tal on kohustus ära kustutada ametniku ebaseaduslikku toimingut fikseeriv teave, kus on fikseeritud ametnik ja tema sooritatav toiming, milleks on toimiku näitamisest keeldumine. Kahetsusväärselt keeldub ametiasutus enda toiminguid muul viisil fikseerimast, mistõttu puudub kaebajal ja kahjuks ka paljudel teistel vallaelanikel võimalus enda õigusi kaitsta.
5.2.Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus läbi viidud haldusmenetluse käigus HMS § 6 ega selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid, samuti HMS § 40 lg 1 sätestatud põhimõtet, et ärakuulamine toimub vahetult enne haldusakti andmist, kui haldusorgan on asja juba sisuliselt otsustanud ja kavatsetava otsuse menetlusalusele isikule teatavaks teinud. Käesoleval juhul anti kaebajale vastuväidete esitamiseks võimalus ainult menetluse alguses edastatud kirjas, milles teavitati menetluse alustamisest. Hilisemas 17.12.2020 kirjas ei andnud vastustaja kaebajale võimalust seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Sellega rikkus vastustaja HMS § 40 lõikes 1 sätestatud põhimõtet, et ärakuulamine toimub vahetult enne haldusakti andmist, kui haldusorgan on asja juba sisuliselt otsustanud ja kavatsetava otsuse menetlusalusele isikule teatavaks teinud.
5.3.Kaebaja leiab, et haldusakt ei vasta HMS § 54 nõuetele. Kaebaja on seisukohal, et enne ettekirjutuse tegemist tuli vastustajal kaaluda ebaseaduslikult käituvate ametnike huve varjata enda tegevust ja avalikkuse huvi saada teada, et need konkreetsed ametnikud käituvad ametikohustusi täites õigusvastaselt. Kaebaja tugineb siinkohal Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 punktile d ja f, artiklile 9, artikli 85 punktidele 1 ja 2, IKS § 4, IKS seletuskirjale ja PS § 45, mis tunnustavad ajakirjandusvabadust. Kaebaja toob siinkohal välja, et Lääne-Harju Vallavalitsuse ametnikud S. N. ja A. S. on korduvalt rikkunud kaebaja õigust enda toimiku andmetega tutvuda ning toimiku andmeid salvestada. Nimetatud ametnikud teevad seda teadlikult ja pahatahtlikult, kuna kohtule esitatud andmed ja toimiku andmed ei kattu suures osas ja kaebaja saaks toimiku andmete esitamisega kõik ametnike valeväited ümber lükata. Seetõttu on protokollitud (salvestatud) kaebaja toimiku näitamisest keeldunud ametniku toimingust keeldumise põhjendused.
Praegusel juhul on salvestatud ja avaldatud vaid ametnike ametialane tegevus, millest ei oleks ilma selle salvestiseta jälgegi. Seega ei riku andmete avaldamine ülemäära ametnike huve ja õigusvastaselt käituvatest ametnikest avalikkuse teavitamise huvi on oluliselt suurem, kui ametniku andmete avaldamisega kaasnev riive. Kaebaja märgib veel, et riigil lasub üldiselt kohustus mitte sekkuda ajakirjandusvabadusse, samas on talle pandud ülesanne tagada toimiv õigusraamistik põhivabaduse toimimiseks ning adekvaatsed õiguskaitsevahendid. Kui andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamine esineb, kuid see ei ole ülemäärane, võib isikuandmeid töödelda. Avalik huvi on tuletatud ülaltoodud kohtupraktikast ning sellest, et ajakirjanduslik isikuandmete töötlemine peab aitama kaasa diskussiooni tekkimisele demokraatlikus ühiskonnas. Üksikisiku andmete kajastamine ajakirjanduse poolt peab olema põhjendatud millegi väga olulisega, et sekkumine tema eraellu oleks proportsionaalne. Seega võib ajakirjandus isikuandmeid töödelda ka sellises olukorras, kus esineb andmesubjekti õiguste või vabaduste riive. Alles siis, kui esineb ülemäärane õiguste või vabaduste riive, tuleb kaaluda, kas avalik huvi kaalub üles andmesubjekti õiguste riive. Ametnike andmete avaldamine ajakirjanduslikul eesmärgil on lubatav. Vastustajal oli kohustus kogutud andmeid analüüsides hinnata kõiki asjaolusid ja teha kaalutusõiguse alusel põhjendatud otsus. Käesoleval juhul vastustaja seda teinud ei ole. Kaebaja leiab, et otsuse teinud ametnik ei ole suutnud eristada ametikohustusi täitvat ametnikku tavapärasest eraisikust, keda avalikus kohas tema teadmata filmitakse ja seda salvestust pärast levitatakse. Ametiisikul tuleb ametiülesandeid täites arvestada, et need ülesanded on avalikkuse huvides. Seega ei ole vastustaja otsuse tegemisel kaalunud kumb huvi on suurema kaaluga, mistõttu on ettekirjutuse põhjenduses märgatavad kaalutulusvead, mis mõjutasid otsuse tegemist. Vastustaja toob põhjendustes Riigikohtu seisukoha (kohtuotsus nr 3-17-842, p 25), mille kohaselt on kohus on leidnud, et ametnike eraelu puutumatuse osana võib näha õigust, et nende tegevust teenistusülesannete täitmisel ei salvestataks ega edastataks. Samas jätab vastustaja tähelepanuta samas punktis välja toodud Riigikohtu seisukoha, et teatud juhtudel on selline salvestamine lubatav. Riigikohtu nimetatud seisukohast võib välja lugeda, et salvestamise ja andmete edastamise piirang kehtib ennekõike ametnike puhul, kelle tegevus on õiguspärane. Praegusel juhul ei ole see aga ligilähedaseltki nii, kuna ametnikud on võtnud eesmärgiks kaebajat teadlikult ja sihilikult kiusata ning avaldada kaebaja kohta ebaõiged andmeid ning seada ebaseaduslikke piiranguid kaebaja isikuõiguste teostamisel.
5.4.Kaebaja peab vajalikus eraldi välja tuua, et 08.08.2018 keeldus vastustaja kaebaja kaebust menetluse võtmast põhjusel, et kaebus on seotud ametniku tegevusega, mille on tinginud eravaidlus seoses vanema õiguste täitmisega perekonnaseaduse tähenduses. Samas võttis vastustaja 13.11.2020 kirjaga samadel asjaoludel menetlusse Lääne-Harju Vallavalitsuse kaebuse. See on täiesti absurdne olukord, kui täpselt samadel asjaoludel, st üks pool avaldab asjassepuutumatutele kolmandatele isikutele teise poole andmeid, siis võetakse samadel ajaoludel menetlusse vaid ametiasutuse kaebus. Kaebajale jääb arusaamatuks, kas vastustaja menetlebki asju tulenevalt sellest, kas samas vaidluses on kaebuse esitajaks ametiasutus või eraisik.
5.5.Kaebaja menetluskulud antud asjas on kokku 820 eurot (vt kaebaja 21.01.2022 menetlusdokument ja selle lisad – KIS dok 20s). Kaebaja on seisukohal, et kõik kulud on olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.1.AKI selgitab esmalt, et ei kohustanud kaebajat videot üldiselt oma valdusest kustutama, vaid lõpetama video avalikustamise või alternatiivselt lõpetama videos teiste isikute isikuandmete avalikustamine seeläbi, et muuta kõikide teiste isikute kujutised ja hääled ära tundmatuks (AKI ettekirjutuse punkt 1).
6.2.Vaidlusaluse järelevalvemenetluse esemeks oli teiste inimeste isikuandmete avalikustamine, seega ka kontrollimine, kas isikuandmete avalikustamiseks piiramatule isikute ringile on olemas õiguslik alus.
6.3.AKI peab vajalikuks selgitada, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõudeid ei kohaldata, kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik eranditult isiklike või koduste tegevuste käigus (IKÜM art 2 lg 2 punkt c). Seega, kui kaebaja oleks vestluse lastekaitseametnikega salvestanud vaid selleks, et seda ise kodus vaadata ja mitte kellelegi edastanud, andmekaitse nõuded ei kohalduks ja AKI poleks järelevalvemenetlust alustanud.
6.4.Samuti ei saa välistada, kuivõrd see polnud vaidlusaluse järelevalvemenetluse esemeks, et kaebajal on õigus teiste isikuandmeid sisaldavat videot säilitada oma õiguste kaitse eesmärgil IKÜM art 6 lg 2 punkti f alusel. (Oma õiguste kaitseks vestluste lindistamise lubatavust õigustatud huvi alusel on analüüsinud Riigikohus lahendis 3-17-842. ) Ka seda ei ole AKI ettekirjutusega keelanud.
6.5.Tegevus, mille AKI ettekirjutusega kohustas lõpetama, on teiste inimeste isikuandmete avalikustamine piiramatule isikute ringile.
6.6.Kuivõrd isikuandmete töötlemiseks, sh avalikustamiseks, peab alati IKÜM art 5 lg 1 punktist a tulenevalt olema õiguslik alus, küsiski AKI 13.11.2020 järelepärimises, millisel õiguslikul alusel kaebaja teiste isikute isikuandmeid avalikustab. Kaebaja vastas 23.11.2020 mh: „Mis puudutab meie salvestiste avaldamist, siis on tegu ajakirjandusliku eesmärgiga ja ka ülekaaluka avaliku huviga ning ajakirjanik ei pea olema esialgu veel kõigile teada (vähemalt seni, kui oleme saanud kõik vastused).“
6.7.AKI selgitas juba 13.11.2020 järelepärimises kaebajale, et käesoleval juhul ei ole ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete avalikustamiseks isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 eeldused täidetud: „Seadus annab võimaluse avalikustada inimese andmeid ka ajakirjanduslikul eesmärgil, kuid seda siiski vaid (IKÜM ja isikuandmete kaitse seaduse § 4) rangetel tingimustel: tegemist peab olema ajakirjandusliku eesmärgiga, avaldamine peab olema kooskõlas ajakirjanduseetika reeglitega ning konkreetse inimese identiteedi avalikustamise vastu peab olema avalik huvi. Samuti ei tohi avalikustamine kahjustada ülemäära kellegi õigusi. Ühe perekonnatüli asjaolude kajastamiseks puudub kindlasti avalik huvi. Lisaks kahjustab peretüli avalikkuse ees lahkamine kindlasti laste õigusi.“ Sama selgitas AKI kaebajale nii 17.12.2020 tehtud ettepanekus kui ka 05.03.2021 tehtud ettekirjutuses.
6.8.AKI kordab veel kord, et käesoleval juhul ei ole täidetud IKS § 4 eeldustest eelkõige avaliku huvi kriteerium. Avaliku huvi olemasolu saab jaatada, kui tõstatatud teema ja avalikustatud isikuandmed aitavad kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas. Ei saa välistada, et avalik huvi võib olla kohalike omavalitsuste lastekaitseametnike üldise töökorralduse suhtes. Kindlasti ei saa aga nõustuda, et debatile aitaks kaasa konkreetsete lastekaitseametnike ja veelgi enam, valla sotsiaalosakonnas käinud kodanike andmete avalikustamine, kes on jäänud avalikustatud videole. Samuti ei saa jaatada avaliku huvi olemasolu konkreetselt ühe isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel toimuva vaidluse osas, eriti küsimuses, mis puudutab toimikuga tutvumise võimalusi, mis on aga kõnealuse avalikustatud video peamine küsimus. Riigikohus on lahendi 3-2-1-85-15 punktis 23 leidnud, et isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi.
6.9.Isegi, kui asuda seisukohale, et teiste isikute isikuandmete avalikustamiseks esines avalik huvi, siis AKI hinnangul on eeldus, et avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika reeglitega, siiski täitmata. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi
(https://www.asn.org.ee/koodeks.html. 08.04.2021. ) punkti 3.7 järgi peab heli-ja pildiülesvõtete ning informatsiooni hankimisel kasutama ausaid võtteid, välja arvatud juhtudel, kui avalikkuse huvid nõuavad sellise informatsiooni avaldamist, mida pole võimalik hankida ausal viisil. Vaidlusalusel videol oli näha, et kaebaja ei teavitanud ametnikke ega vallavalitsuses viibinud isikuid, et soovib oma vestlused ametnikega videosalvestada ja veelgi enam need pärast avalikustada. Ametnikud palusid ka korduvalt, et salvestamine lõpetataks. AKI ei leia põhjust, millised avalikkuse huvid õigustaksid antud juhul seda, et kaebaja poleks pidanud informatsiooni hankimisel kinni pidama ausatest võtetest.
6.10.Samuti on tõenäoline, et videos isikuandmete avalikustamine kahjustab andmesubjekte ülemäära, igal juhul neid inimesi, kes antud juhul olid vaid vallavalitsust külastamas ja juhuslikult kaebaja videole jäid. Riigikohus on lahendis 3-17-842 leidnud, et ka ametnike eraelu puutumatuse osana võib näha õigust, et nende tegevust teenistusülesannete täitmisel ei salvestataks ega edastataks.
6.11.Teatud juhtudel võib mõni muu kaalukas eesmärk, näiteks inimese vajadus enda õiguste rikkumist tõendada, kaaluda üles ametnike õiguse eraelu puutumatusele. Kuid ka sellisel juhul tuleb oma õiguste kaitseks valida proportsionaalne meede, nt tõendi esitamine õiguskaitseorganitele või äärmisel juhul professionaalse meedia poole pöördumine, aga mitte isikuandmeid sisaldava salvestise piiramatule avalikkusele internetis avalikustamine. Samuti tuleb lähtuda andmete kasutamise minimaalsuse põhimõttest, st avaldada vaid nii palju, kui on hädavajalik eesmärgi saavutamiseks. Antud juhul oleks kaebaja saanud piirduda ka näiteks sellega, et oleks avalikkust teavitanud, et Lääne-Harju vallavalitsuse lastekaitsespetsialistid ei võimalda tal toimikutega tutvuda. Konkreetsete isikute nimede, hääle ja pildi lisamine ei ole enam hädavajalikud andmaks edasi infot, et kaebajal on probleem Lääne-Harju vallavalitsuse ametnikega.
6.12.Eelnevast tulenevalt on AKI seisukohal, et kaebajal ei olnud IKS § 4 alusel õigust teiste inimeste isikuandmeid avalikustada, kuivõrd kõik IKS § 4 eeldused ei olnud täidetud. (Riigikohus on lahendis 3-2-1-159-14 leidnud, et varem kehtinud IKS § 11 lõike 2, mis on samasisuline praegu kehtiva IKS §-ga 4, on rakendatav vaid juhul, kui koos esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust.)
6.13.Kuivõrd ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete avalikustamise eeldused polnud täidetud ja muid õiguslikke aluseid kaebaja ei esitanud, sai AKI jõuda vaid järeldusele, et teiste isikute isikuandmete avalikustamiseks kaebajal õiguslikku alust ei ole. Seetõttu tuli teha ettekirjutus isikuandmete avalikustamise lõpetamiseks.
6.14.Kaebaja väited, et ta ei osanud 23.11.2020 vastuses enda seisukohti kõige paremini selgitada, sest tundis end AKI poolt alandatuna ja alla surutuna, ei ole asjakohased, kuivõrd kaebaja ei ole ka kohtule esitatud kaebuses isikuandmete avalikustamise õigusliku alusena põhjendanud muid aluseid kui IKS § 4. Ka ei saa AKI poolt kaebajale 23.11.2020 järelepärimises tehtud selgitusi kuidagi pidada ähvardusteks, pigem on tegemist hea halduse tava raames teavitamiskohustuse täitmisega, mis on AKI praktikas tavaline.
6.15.Kaebaja mainib küll kohtule esitatud kaebuses õiguslike alustena IKÜM art 6 lg 2 punkte d ja f. IKÜM preambula punktist 46 selgub, et punkti d alusel saab isikuandmeid töödelda vaid andmesubjekti eluliste huvide kaitseks (ingl k interest which is essential for the life of the data subject) ehk sisuliselt ilma töötlemiseta peaks andmesubjekti elu olema ohus. Selle eelduse täidetust kaebaja ei selgita ega põhjenda.
6.16.Punkti f osas leiab kaebaja, et ametnikud on kaebaja õigusi rikkunud ja nii kaebaja kui teiste isikute õiguste rikkumise lõpetamiseks tuli ametnike isikuandmed avalikustada. Nagu eelpool selgitatud, ei ole tõepoolest välistatud, et kaebajal oli vaja vallavalitsuse ametnike isikuandmeid oma õiguste kaitseks töödelda, aga seda saanuks ja tulnuks teha proportsionaalsete meetmetega. Samuti peab õigustatud huvi alusel isikuandmete töötlemiseks
läbi viidud olema õigustatud huvi analüüs, kus mh kaalutakse plaanitavate meetmete proportsionaalsust saavutatava eesmärgiga. Seda kaebaja AKI-le ega ka kohtumenetluse jooksul esitanud ei ole.
6.17.Kaebaja heidab AKI-le ette, et AKI pole tema õiguste kaitseks järelevalvemenetlust algatanud, kuid kaebaja ei ole AKI-le esitanud kaebust küsimuses, et tal ei ole võimalik saada vallavalitsuselt avalikku teavet või et talle pole võimaldatud tutvuda enda või oma laste isikuandmetega. AKI selgitas kaebajale ka 17.12.2020 ettepanekus, et kui tal on vallavalitsusele etteheiteid oma andmete väljastamise osas või teabega tutvumise osas, tuleb nende asjaolude kohta teha nõuetele vastav kaebus.
6.18.Kaebaja on AKI-le 2020. aastal teinud vaid kaebuse küsimuses, kuidas on PPA toimikust jõudnud tema kohta käivad andmed kohtumenetlusse. AKI-l ei ole järelevalvepädevust kohtute õigust mõistva tegevuse raames isikuandmete töötlemise osas, sest IKS § 2 punkti 2 kohaselt kohaldatakse IKÜM nõudeid põhiseaduslikele institutsioonidele niivõrd, kuivõrd see ei puuduta nende põhiseaduslike ülesannete täitmist ega ole reguleeritud neid puudutavates eriseadustes. Varasematel aastatel AKI-le tehtud kaebuste sisuks on olnud asjaolud, et mõni ametnik levitab ilma õigusliku aluseta kaebaja andmeid. AKI on kõikide pöördumiste puhul asjaolusid kontrollinud, kuid pole kaebaja õiguste rikkumist tuvastanud.
6.19.Kaebaja väited, et AKI pole võimaldanud kaebajal enne haldusakti andmist olla ära kuulatud ja esitada vastuväiteid, ei ole õiged, sest AKI on nii 13.11.2020 järelepärimises selgitanud võimalust esitada asjas oma arvamus ja vastuväited kui ka 17.12.2020 tehtud ettepanekus andnud võimaluse kindlaks tähtajaks esitada ettepaneku täitmise osas tagasisidet. Kaebaja ei ole peale 17.12.2020 ettepaneku saamist AKI-le midagi vastanud.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
7.Kolmanda isikutena kaasatud Lääne-Harju Vallavalitsus, S. N. ja A. S. (kolmandad isikud) vaidlevad kaebaja kaebusele vastu ning paluvad kohtul jätta kaebus rahuldamata.
7.1.Kaebaja A.K. on kaebuse asjaolude kirjelduses toonud välja mitmeid episoode, mille puhul kaebaja arvates on tema suhtes õigusvastaselt käitutud ning mis andis talle õiguse rikkuda vallavalitsuse sotsiaalametnike õiguseid ning neid esmalt loata filmida ning seejärel videoklipp avalikustada. Kolmandad isikud juhivad tähelepanu sellele, et A.K. väited ning käesoleva kaebuse alus (Andmekaitse Inspektsiooni 05.03.2021 ettekirjutus-hoiatus) ei ole omavahel seoses, mistõttu tuleks jätta need tähelepanuta.
7.2.Kaebaja väidab oma kaebuses, et kuivõrd tal ei lubatud tutvuda oma lastega seonduva toimikuga, on tal õigus salvestada pildi- ja heliga sotsiaaltöötajate tegevus, sest kaebaja tegevusel on olemas väidetavalt ajakirjanduslik avalik huvi. Kolmandate isikute poolt kohtule esitatud dokumendiga on tõendatud, et kaebajal oli õigus tutvuda toimikuga v.a. osas, milles on toimikule juurdepääsupiirang (vt kolmandate isikute 09.04.2021 vastuse lisa 1 – KIS dok 15s). Ka kaebaja poolt youtube.com keskkonda üles laetud videost on näha, kuidas A.K. käes oli suur hulk dokumente, mida ta lehitses. Seega ei ole täidetud kaebaja enda püstitatud eeldus, et kuivõrd tal toimikuga tutvuda ei lubatud, oli tal õigus valla ametnikke filmida. Kaebaja valetab.
7.3.Kolmandad isikud rõhutavad, et filmimine kaebaja poolt algas juba enne Lääne-Harju Vallavalitsuse ruumidesse sisenemist ukse taga, mida on samuti filmilt näha. Filmimine jätkus pidevalt valla ruumides ning valla külastuse eesmärk oligi filmida kogu protsessi, mis kaasneb tema toimikuga tutvumisega. Kui kaamera paluti sulgeda ja filmimine lõpetada, siis tehti seda näiliselt, valetades, et kaamera enam ei filmi. Kolmandad isikud lisavad siinkohal ka S. N. ekirja (vt kolmandate isikute 09.04.2021 vastuse lisa 2; e-kiri on saadetud vahetult peale kaebaja lahkumist vallast salvestamise kasutamise keelamise kohta – KIS dok 15s) kaebajale ja kaebaja vastuse koos selgitusega, miks ta filmis: „Kuna ametnikud ei mäleta, eitavad toimunut ja esitavad teadlikult valeandmeid siis kasutatakse neid nii Teie mälu värskendamiseks kui ka
kohtumenetluse raames. Olemasolevaid audio/video salvestisi kasutatakse laste ja enda kaitseks. Kui Teil on sellest tulenevalt pretensioone, saate pöörduda kohtu poole. Teie poolt ametnikuna esitatud väiteid ja ütlusi kasutatakse kirminaalasja alustamiseks Teie vastu. Olen Teie seaduserikkumistest Teid ka varem hoiatanud!“
7.4.Kaebaja on oma kaebuses toonud väga õigesti välja järgneva: „Üksikisiku andmete kajastamine ajakirjanduse poolt peab olema põhjendatud millegi väga olulisega, et sekkumine tema eraellu oleks proportsionaalne.” Kolmandad isikud toovad välja, et A.K. puhul ei ole tegemist ajakirjanikuga ning andmeid ei kajastata ajakirjanduses, vaid seda on teinud üks üksikisik teiste üksikisikute suhtes. Samuti ei ole võimalik iseloomustada vaidlust teemal, millises asukohas A.K. peaks saama toimikut lugema (kas ametniku kabinetis, vallamaja koridoris või kodus), kui väga olulist, põhjendamaks üksikisiku andmete kajastamist avalikult kasutatavas internetikeskkonnas. Seega ei ole sekkumine S. N. ja A. S. eraellu proportsionaalne ning ametnike tegevuse ülesfilmimine ei ole õiguspärane.
7.5.Kaebaja ei ole oma kaebuses toonud välja, milline avalik huvi kaalub üles sotsiaaltöötajate isikuandmete avaldamise veebikeskkonnas Youtube. Kaebaja väited, et nende videote tõttu on saadud kedagi „aidata“, on üldsõnalised, sest konkreetselt nende videote avaldamisega ei ole kellelegi abi osutatud ning kaebaja ei ole toonud välja, millist abi osutati. Ka kaebaja vastuse (vt kolmandate isikute 09.04.2021 vastuse lisa 2 – KIS dok 15s) kohaselt salvestas ta isiklikust huvist, ähvardades seejuures ametnikke (st kolmandaid isikuid).
7.6.Andmekaitse Inspektsioon on toonud juba enda 17.12.2020 ettepanekus isikuandmete avalikustamise lõpetamiseks välja, et avalik huvi ei saa olla kaebaja ja kohaliku omavalitsuse vahel toimuva vaidluse osas, eriti seetõttu, et vaidlus puudutab laste õiguseid ning laste huvide kaitseks ei tohi selliseid vaidluseid avalikkuse ees lahata.
7.7.Lisaks laste huvide kaitsele on Riigikohtu lahendis nr 3-17-842 punktis 25 märkinud, et ametnike eraelu puutumatuse osana võib ette näha õigust, et nende tegevust teenistusülesannete täitmisel ei salvestataks ega seda salvestist ei edastataks kolmandatele isikutele. Nimetatud lahendi punktis 26 on kolleegium selgitanud, et antud lahendi puhul oli salvestise edastamine lubatud, sest see edastati vaid sisekontrolli osakonna ametnikule ja peadirektorile. Samas kui antud juhtumis oleks kaebaja avaldanud salvestise määramata isikute ringile, oleks tulemus olnud teistsugune, sest riive tugevus ametnike isikuandmete kaitseõigusele sõltub ka sellest, kellele ja kuidas andmeid avaldatakse.
7.8.Euroopa Kohus on korduvalt tõdenud, et isikuandmete kaitse laieneb avalikke ülesandeid täitvatele inimestele, vt nt ClientEarth ja PAN Europe vs. EFSA, C-615/13 P, p 30 ja Buivids, C-345/17, p-d 44-47. Seega on sotsiaaltöötajate isikuandmed kaitstud ka juhul, kui nad teevad samas ametialaseid toiminguid.
7.9.Kaebaja väidab, et enne ettekirjutuse tegemist oleks AKI pidanud tegema kindlaks, kas ametnikud käituvad õigusvastaselt. Samas ei ole Andmekaitse Inspektsioonil pädevust kontrollida ametnike käitumise õiguspärasust või -vastasust, vaid analüüsida, kas teatud tegu (video üleslaadimine veebikeskkonda www.youtube.com) riivab teiste isikute (sotsiaaltöö ametnikud) eraelu. Andmekaitse Inspektsioon ei pea ega saa analüüsida juhtumi sisu, sest see pädevus kuulub teistele õiguskaitseorganitele, kelle poole kaebaja pöördunud ei ole.
7.10.Kolmandad isikud paluvad kaebuse esitajalt välja mõista menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale kokku summas 1 848,00 eurot (summa koos käibemaksuga) (vt kolmandate isikute 21.01.2022 menetlusdokument – KIS dok 19s).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut
veenda ega tõendada, et vaidlustatud ettekirjutus-hoiatus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele. Samuti on järgitud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus - IKÜM) isikuandmete kaitse seaduses (IKS) ja Eesti Vabariigi põhiseaduses (PS) sätestatud nõudeid ning haldusmenetluse seaduses (HMS) ja korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud tingimusi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud ettekirjutuses, kui ka nende vastustaja ja kolmandate isikute vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid järgmiste selgituste ja põhjendustega.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja avaldas Youtube keskkonnas avalikult video aadressil https://www.youtube.com/watch?v=DGBNK_GjW9U&t=36 , kust videol on näha Lääne-Harju Vallavalitsuse töötajate ja vallavalitsust külastanud kodanike isikuandmeid.
10.Vaidlust ei ole ka selles, et vastustaja tegi 05.03.2021 kaebajale ettekirjutus-hoiatuse nr 2.11/20/4156 KorS § 28 lõike 1, IKS § 56 lõike 2 punkti 8, § 58 lõike 1, IKÜM artikli 58 lõike 2 punkti g, IKÜM artikli 5 lg 1 punkti a ning IKÜM artikli 6 lõike 1 alusel täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse:
1.Lõpetada Youtube videos aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=DGBNK_GjW9U&t=36s teiste inimeste isikuandmete avalikustamine kas video avalikest kanalitest kustutamise teel või muutes videos kõikide teiste isikute kujutised ja hääled äratundmatuks. Ettekirjutus-hoiatuse täitmise tähtajaks määras AKI 12.03.2021.
11.IKÜM art 6 sätestab isikuandmete töötlemise seaduslikkuse tingimused. Art 6 p 1 kohaselt:
1.Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud: a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil; b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele; c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks; d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.
Esimese lõigu punkti f ei kohaldata, kui isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus oma ülesannete täitmisel. Kaebaja tugines oma väitel andmete avaldamisel viidatud art punktidele d ja f. Samuti IKÜM art 85 punktidele 1 ja 2, mis sätestavad, et liikmesriigid ühitavad õigusaktiga käesoleva määruse kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabaduse õiguse, muu hulgas seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks (p 1). Seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks näevad liikmesriigid ette vabastusi või erandeid II peatükist (põhimõtted), III peatükist (andmesubjekti õigused), IV peatükist (vastutav töötleja ja volitatud töötleja), V peatükist (isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele), VI peatükist (sõltumatud järelevalveasutused), VII peatükist (koostöö ja järjepidevus) ja IX peatükist (andmetöötluse eriolukorrad), kui need on vajalikud, et ühitada õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega (p 2). Viimaseks tugines kaebaja IKS § 4 ja PS § 45. IKS § 4 sätestab, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. PS § 45 kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
12.Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebajal puudub eelmises punktis viidatud alustel õigus isikuandmete avaldamiseks, kuivõrd esiteks on täitmata IKS § 4 sätestatud avaliku huvi kriteerium. Kohus jagab vastustaja seisukohta selles, et avaliku huvi olemasolu saab jaatada, kui tõstatatud teema ja avalikustatud isikuandmed aitavad kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas. Ei saa välistada, et avalik huvi võib olla kohalike omavalitsuste lastekaitseametnike üldise töökorralduse suhtes, kuid see ei õigusta konkreetsete isikute isikuandmete avaldamist. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et vastavale debatile ei aita kaasa konkreetsete lastekaitseametnike ja valla sotsiaalosakonnas käinud kodanike andmete avalikustamine, kes on jäänud avalikustatud videole. Samuti ei saa jaatada avaliku huvi olemasolu konkreetselt ühe isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel toimuva vaidluse osas, eriti küsimuses, mis puudutab toimikuga tutvumise võimalusi, mis on aga kõnealuse avalikustatud video peamine küsimus. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli tegemist kaebaja erahuviga, mitte aga avaliku huviga, millest tulenevalt on vastustaja õiguspäraselt nõudnud kaebajalt vaidlustatud haldusaktiga isikuandmete avalikustamise lõpetamist, kas video avalikest kanalitest kustutamise teel või muutes videos kõikide teiste isikute kujutised ja hääled äratundmatuks.
13.Kuivõrd vaidlustatud haldusakti aluseks oleva video peamiseks eesmärgiks oli näidata seda, et kaebaja ei saa haldusmenetluse toimikuga tutvuda, siis selgitab kohus, et kaebajal on selle õiguse kaitseks olemas teised kohased õiguskaitsevahendid. Nimelt on kaebajal võimalik selleks esitada vastav kohustamisnõue halduskohtule. Seejuures ei võta kohus siinkohal seisukohta selles, kas kaebajal oleks olnud õigus kasutada vastavat videomaterjali konkreetses menetluses tõendina, kuivõrd see väljuks käesoleva kaebuse esemest. Küll aga märgib kohus, et arvestades Riigikohtu lahendiga nr 3-17-842, võiks vaidlusaluse videomaterjali kasutamine konkreetses menetluses olla ka lubatav, kuid see ei tähenda seda, et sama materjali avalikustamine üldsusele oleks kooskõlas ülaltoodud õigusliku regulatsiooniga ning õiguspärane.
Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et isegi, kui asuda seisukohale, et teiste isikute isikuandmete avalikustamiseks esines avalik huvi (millega kohus ei nõustu), siis on eeldus, et avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika reeglitega, siiski täitmata. Samuti ei ole andmete töötlemine kooskõlas IKÜM art 5 lg 1 p 1, mis sätestab, et isikuandmete töötlemisel tagatakse, et töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev („seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus“). Nimelt ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei teavitanud ametnikke ega vallavalitsuses viibinud isikuid, et soovib oma vestlused videosalvestada ja need pärast avalikustada. Seejuures palusid ametnikud salvestamise lõpetada, millist soovi kaebaja ignoreeris. Eeltoodust tulenevalt jagab kohus vastustaja seisukohta ka selles, et käesoleval juhul videos isikuandmete avalikustamine kahjustab andmesubjekte ülemäära ega ole ka proportsionaalne meede (milleks võiks olla konkreetse salvestuse esitamine tõendina toimunust asjakohasele õiguskaitseorganile või kohtule).
14.Veel heitis kaebaja kaebuses vastustajale ette ärakuulamispõhimõtte ning uurimiskohustuse rikkumist. Esmalt märgib kohus, et asjas esitatud tõenditest nähtub, et kaebajale anti võimalus esitada menetluses (menetluse alustamisel 13.11.200 nr 2.1-1/20/4156) omapoolsed seisukohad, mida kaebaja ka kasutas – kaebaja on omapoolsed seisukohad AKI-le esitanud ning need on kajastatud ka vaidlustatud haldusaktis. Samas heidab kaebaja vastustajale ette seda, et 17.12.2020 ettepanekus isikuandmete avalikustamise lõpetamiseks kaebajale enam võimalust oma seisukohti esitada ei antud. Kohus kaebajaga ei nõustu, kuivõrd esiteks avaldas vastustaja oma seisukoha kaebaja tegevuse ja tema poolt esitatud seisukohtade osas oma 17.12.2020 ettepanekus. Samas on märgitud ka vastavas ettepanekus, et kaebajal tuleb anda omapoolne tagasiside ettepaneku täitmise osas hiljemalt 20.12.2020. Seega oli kaebajale sisuliselt antud ka veelkord võimalus oma seisukohti avaldada (vt kaebuse lisa AKI 17.12.2020 nr 2.1-1/20/4156 – KIS dok 1s). Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul kaebajale tagatud tema ära kuulamine. Teiseks viitas kaebaja vastustajapoolsele uurimiskohustuse rikkumisele. Kaebaja väidab, et enne ettekirjutuse tegemist oleks vastustaja pidanud tegema kindlaks, kas ametnikud käituvad õigusvastaselt. Kohus nõustub siinkohal vastustaja ja kolmandate isikutega ja leiab, et vastustajal ei ole pädevust kontrollida ametnike käitumise õiguspärasust mingis teises haldusmenetluses, mis ei ole AKI-le esitatud kaebuse esemeks. AKI pädevuses oli käesoleval juhul analüüsida, kas kaebaja poolt vastava video üleslaadimine veebikeskkonda www.youtube.com riivas õigusvastaselt teiste isikute eraelu või mitte. Seda on vastustaja ka õiguspäraselt teinud ning selle tulemusena andnud vaidlustatud haldusakti.
15.Muud kaebaja väited (väited kaebaja muude pöördumiste osas vastustaja ja ka Lääne-Harju Vallavalitsuse poole) ja ka osad kolmandate isikute väited (kaebaja isikuomanduste jms kohta) ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt mingit tähtsust ja väljuvad kaebuse esemest, millest tulenevalt jätab kohus need tähelepanuta. Kohus lahendab käesolevas asjas vaidluse üksnes küsimuses sellest, kas AKI 05.03.2021 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1-1/20/4156 on õiguspärane või mitte (vt ka HKMS § 41 lg 1 ).
16.Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse andmisel vastustaja poolt ja selle sisus ühtegi rikkumist, leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu.
Menetluskulud
17.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
18.Kolmandad isikud olid menetluses vastustaja poolel, millest tulenevalt tuleks kolmandate isikute menetluskulud kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja mõista. Kolmandate isikute esindaja palub mõista välja Lääne-Harju Vallavalitsusele menetluses kantud õigusabikulud 14 tunni eest summas 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks, kokku 1848 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kolmandate isikute esindaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, kuid ei ole kohtule esitanud kuludokumente (puudu on arve(d) ja/või leping). Isegi juhul, kui need oleks esitatud, on haldusorganile menetluskulude hüvitamine piiratud (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-50-16, p 22 ning otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 32 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus leiab, et see põhimõte kehtib ka juhul kui haldusorgan on kolmandaks isikuks. Eraisikust kolmandad isikud ei ole kohtule oma nimel menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ega näidanud nende kandmist või vallale hüvitamise kohustust seoses valla kantud menetluskuludega. Seega ei saa kolmandate isikute menetluskulusid välja mõista ning kõigi kolmandate isikute menetluskulud jäävad nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.