lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-512/22

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-512/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1490
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 175 lg 1, 3Otsuse avaldamineHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-22-1823/16Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja12.07.20233-21-2567/37Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.06.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-21-512

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg

3. veebruar 2022

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Sergei Martõštšenko kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 15.01.2020 ja 29.02.2020 käeraudade eemaldamisega viivitamisega

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - Sergei Martõštšenko Vastustaja - Tartu Vangla, esindaja Janek Riives

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 07.03.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.
Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 14).
5.Kohus korraldab otsuse tõlkimise kaebajale vene keelde.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1.Kaebaja Sergei Martõštšenko esitas 28.12.2020 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 11-13) seoses sellega, et kaebajal jäeti 15.01.2020 ja 29.02.2020 jalutamise ajal eemaldamata käerauad. Sellega kahjustati tema tervist ja alandati väärikust. Esimesel korral olid käerauad lühikest aega tänu kaebaja protestile. Teisel korral oli tegu kaebaja hinnangul teadlik, kuna vangla tunnistas, et valvur oli üle töötanud ja pidi tegema korraga kahte tööd. Valvur lahkus kiirustades ja väljakutse nupule vajutamine ei andnud tulemust. Kaebaja hinnangul olid tal vigastused olemas.
2.Tartu Vangla jättis 26.02.2021.a otsusega nr 1-13/339-2 (tl 14-15) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebajale kohaldati käeraudu täiendava julgeolekumeetmena 28.12.2019 10.03.2020. Vangla tunnistas, et mõlemal kuupäeval jäeti kaebajalt käerauad kohe eemaldamata: - 15.01.2020 jäeti käerauad eemaldamata, kui kaebaja saabus jalutuskäigult tagasi kambrisse (mitte jalutusboksis viibimise ajal), kaebaja viibis kambris käeraudades ligikaudu 5 minutit. Tervisekaardis seoses selle juhtumiga kanded puuduvad; - 29.02.2020 jäeti käerauad eemaldamata kaebaja jalutusboksi paigutamise järel. Ametnikud sisenesid jalutusboksi 11 minutit hiljem ja viisid kaebaja meditsiiniosakonda. Kaebaja randmetel tuvastati muljumisjäljed, käed jahedad (kindaid ei olnud käes), liikuvus vaba, olulisi vigastusi ei olnud. Käeraudade kohe eemaldamata jätmine oli õigusvastane. Vangla vabandas kaebaja ees. Tegemist oli inimliku eksitusega, mida ei saa täielikult välistada. Arvestades õigusvastaste tegevuste asjaolusid, nende ajalist kestvust ja ajalist vahet kahe sündmuse vahel, ei pidanud vangla rahalise hüvitise maksmist põhjendatuks.
3.Kaebaja esitas 09.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ning menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kohus võttis kaebuse menetlusse tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju 16 000 euro hüvitamise nõudes. Kaebaja taotles algselt ka väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist, kuid selles osas on kaebus tagastatud ja sellekohane määrus on jõustunud. Kaebaja selgitas, et tal on kahe kuu jooksul kolm korda jalutuskäigu ajaks käerauad peale jäetud. 05.12.2019.a juhtumit menetletakse kohtuasjas 3-20-477. Praeguses kaebuses nõuab kaebaja kahju hüvitamist käeraudade kohese eemaldamata jätmise eest 15.01.2020 ja 29.02.2020. Kaebaja hindas, et 15.01.2020 tekitati talle tervisekahju 1 000 eurot ja 29.02.2020 15 000 eurot. Käeraudade korduv eemaldamata jätmine ei saa olla juhuslik ja seda ei saa heastada vabandamisega. Tähtsust ei ole sellel, et kaebaja oli käeraudades lühikest aega. Rahaline hüvitis suunab vanglat olema edaspidi hoolsam. Kohus palus 06.07.2021.a määruses kaebajal täpsustada, milline terviserike talle põhjustati ning millised negatiivsed tagajärjed talle tekkisid. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb esitada tõendid, mis kinnitaksid tal tekkinud tervisekahju. Kaebaja avaldas, et käerauad soonisid randmeid viisil, mis takistas vereringet, ja soonisid kuni luuni käe siniseks. Käed ei töötanud korralikult kaua aega. Tõenditena viitas kaebaja vangla meditsiiniosakonnas tervisekaarti tehtud kandele ja fotodele. Kaebajal tekkis ka psüühiline kahju, kuna ta kartis, et järgmistel jalutuskäikudel unustatakse jälle käerauad eemaldada.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelse menetluse seisukohtade juurde (otsuse punkt 2). Vastustaja leidis, et ta on eksimuse heastanud vangla toimingu õigusvastasuse tunnistamise ja vabandamisega. Lisaks ei ole tõendatud kahju tekkimine kaebajal. 15.01.2020.a juhtumi kohta puuduvad sissekanded kaebaja tervisekaardis. Tervisekaardi väljavõte ja fotod 29.02.2020.a juhtumi kohta ei näita vigastuste tekkimist. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu hilisemaid kandeid, mida saaks seostada vaidluse all olevate juhtumitega. Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Praeguses asjas ei ole vaidluse all see, kas vastustaja tegevusetus oli õiguspärane. Vastustaja on möönnud, et käeraudade kohene eemaldamata jätmine oli õigusvastane. Kohus käsitleb järgmisena seda, kas käeraudade eemaldamata jätmine kahjustas kaebaja tervist ja tekitas talle kahju.

6.Kaebus on menetlusse võetud üksnes tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. RVastS § 9 lg 1 alusel saab füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süülise tervise kahjustamise korral. Riigivastutuse seadus ei ava tervise kahjustamise mõistet. Võlaõiguses on kehavigastus või tervisekahjustus isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi rikkumine. Siia alla kuulub inimese normaalsetesse kehalistesse, vaimsetesse, aga ka hingelistesse eluprotsessidesse sekkumine, mille tagajärjeks on inimese kehalise või vaimse heaoluseisundi häiritus. Kehavigastusega on tegemist juhul, kui füüsilise mõjutusega rikutakse isiku kehalist terviklikkust (nt vigastatakse kätt), tervisekahjustusega aga juhul, kui kehalist terviklikkust kui sellist ei rikuta, kuid esineb muu, nt viirusest, bakterist vms põhjustatud organismi seesmine patoloogiline seisund (nt kopsupõletik, psüühikahäire) (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne; juuraveeb.ee; § 129 kommentaar 4.2). Karistusõiguses on tervisekahjustus inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne; juuraveeb.ee; § 118 kommentaar 3).
7.Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et selleks, et tegemist oleks väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, peab väidetava kahju tekitanud tegevuse või tegevusetuse mõju isikule ületama teatava raskusastme või intensiivsuse. Kohtu hinnangul on selline lähenemine võimalik ka tervise kahjustamise puhul, sarnaselt otsuse punktis 6 viidatud seisukohaga karistusõiguses.
8.Kaebaja tugineb kahele juhtumile, mil vastustaja käeraudade eemaldamisega viivitas. 15.01.2020.a juhtumi kohta puuduvad kaebaja tervisekaardis kanded (tl 63). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kaebajal oleks selle juhtumi tõttu tekkinud vigastus või tervisekahjustus.
9.29.02.2020.a juhtumi kohta on tervisekaardis järgmine kanne (tl 59, 63 pöördel). Kella 8:30 paiku toodi kinnipeetav vigastuste fikseerimiseks. Jalutama minnes unustati kinnipeetavale seljapeale käerauad ajalise kestvusega 5-10 minutit. Randmetel muljumisjäljed, käed jahedad (kindaid ei olnud käes), liikuvus vaba. Olulisi vigastusi ei sedasta. Vigastused fotografeeritud. Diagnoos: S60.9+ Randme ja käe Tta (s.o täpsustamata) pindmine vigastus. Fotodel (tl 60-62) on nähtavad eelkirjeldatud muljumisjäljed. Tervisekaardi kande teinud L. Jonuks on tervishoiutöötajate registri andmetel õde. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest kuni 22.10.2021(tl 63-69) ei nähtu, et kaebaja oleks seoses selle juhtumiga pöördunud arsti poole või vajanud ravi.
10.Kohtu hinnangul tähendab eeltoodu, et 29.02.2020.a juhtum ei kujuta endast kaebaja tervise kahjustamist RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Tervisekaardis kirjeldatud ja fotodelt nähtavaid käeraudade kasutamise tagajärgi ei saa pidada vigastuseks või tervisekahjustuseks kaebaja kehalist terviklikkust rikuti väga vähesel määral ning tervise taastamine ei nõudnud meditsiinilist sekkumist.

Tõendid ei kinnita kaebaja väiteid, et käerauad takistasid oluliselt vereringet, soonisid kuni luuni käe siniseks ja käed ei töötanud korralikult kaua aega. Fotodel on nahk kaebaja kätel tavapärase värvusega (arvestades, et kaebaja tuli õuest, kus ta viibis kinnasteta), osaliselt on käeraudade jäljed punetavad. Nagu eespool öeldud, ei määratud kaebajale 29.02.2020 ravi ning kaebaja ei ole hiljem pöördunud arsti poole kaebusega käte osas. Tervisekaardist ei nähtu ka seda, et kaebajal oleksid pärast seda juhtumit tekkinud või ägenenud psüühikahäired. Kaebaja pöördus pärast 29.02.2020 omal algatusel arsti poole esimest korda 15.06.2020 ning anamneesis puuduvad viited käeraudade kasutamisele.

11.Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14, p 12.2). Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebajale mittevaralist kahju tekitanud. 15.01.2020.a juhtumi puhul ei ole tervise kahjustamine tõendatud. 29.02.2020.a juhtumi puhul on kaebajale küll pandud diagnoos, kuid juhtumi tagajärge saab pidada kergeks ning tegemist ei ole tervise kahjustamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Isegi kui pidada seda juhtumit tervise kahjustamiseks, siis ei ole rikkumise tagajärg sedavõrd intensiivne, et põhjendatud oleks rahalise hüvitise määramine kaebajale.
12.Kokkuvõttes ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
14.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium