3-21-2784 X kaebus Tallinna Vangla 22. oktoobri 2021. a käskkirja nr 5-2/21/628 ja 25. novembri 2021. a vaideotsuse nr 5-15/21/507-2 tühistamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. jaanuari 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale asjas nr 3-21-2784 menetlusse.
2.Jätta läbi vaatamata X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punkt 1 asjas nr 3-21-2784 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 235 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/628 karistati kinnipeetav X vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest distsiplinaarkorras ja määrati karistuseks noomitus. X ei allunud 24.09.2021 kella 08.06 paiku kambris S2-02 hommikuse loenduse ajal vanemvalvur C korraldusele loenduse ajal voodist välja tulla (ettekanne nr 1-21-929). Seda kinnitab tunnistaja, II üksuse vanemvalvur W 14.10.2021 ütlustes. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et 23.09.2021 ööl vastu 24.09.2021 tundus kinnipeetav olevat nõrk. Menetluse käigus ettekande koostanud II üksuse vanemvalvur C 14.10.2021 täiendavatest ütlustest nähtub, et loenduse ajal anti kinnipeetavale aega voodist tõusmiseks, kuid kinnipeetav ütles kohe, et ei
3-21-2784 tõuse. Samas sai kinnipeetav mõne aja pärast ilma kõrvalise abita voodist välja ratastooli kirjade üleandmiseks läbi kambri toiduluugi. Voodist ratastooli minek võttis kinnipeetaval aega, kuid ta sai sellega hakkama. Meditsiiniosakonnast 14.10.2021 saadud info kohaselt oli 24.09.2021 X tervislik seisund stabiilne ja rahuldav, sümptomid oksendamisest või muust akuutsest sekkumist vajavast seisundist puudusid. Kinnipeetavale anti võimalus anda selgitusi distsiplinaarmenetluse algatamisel, kuid kinnipeetav ei soovinud neid kirjalikult anda. Tunnistaja kinnitab ettekandes kajastatud asjaolusid. Kuna valvuri korraldus ei olnud tühine, oleks X pidanud korraldusele kohe alluma. X-le oli enne rikkumise toimepanemist tutvustatud VangS § 67 p-st 1 tulenevaid kohustusi, mistõttu oli tegemist süülise rikkumisega. Arvestades, et X ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning võttes arvesse rikkumise asjaolusid, on proportsionaalne karistada kinnipeetavat noomitusega.
2.X esitas Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, mis jäeti 25.11.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/507-2 rahuldamata.
3.X esitas 29.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Valvur koostas ettekande 22.09.2021, kuid selles on märgitud, et juhtum leidis aset 24.09.2021. Kaebajal ei olnud võimalik voodist tõusta, kuna ta on raske liikumispuudega ning liigub üksnes ratastoolis. Kaebajal ei ole võimalik püsti tõusta ning ta on loenduse ajal alati istunud voodis. Üheski õigusaktis ega vangla kodukorras pole märgitud, et liikumispuudega inimene peab istuma loenduse ajal ratastooli. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
4.Tallinna Halduskohtu 14.01.2022 määrusega jäeti rahuldamata X menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks (p 1). Kaebajal puuduvad sissetulekud ja varad, et tasuda 15 euro suurune riigilõiv. Samas on kaebus perspektiivitu, mistõttu puudub alus menetlusabi taotluse rahuldamiseks. Kaebaja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et 24.09.2021 ei allunud ta vanglaametniku korraldusele. Seejuures nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et ettekanne kaebaja toime pandud rikkumisest on tehtud 24.09.2021, mitte 22.09.2021. Samuti on paljasõnaline kaebaja väide, et tal paluti püsti seista. Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja kohaselt ei allunud X vanglateenistuse ametniku korraldusele loenduse ajal voodist välja tulla. Ettekande koostanud vanglateenistuse ametniku täiendavatest ütlustest nähtub, et kinnipeetavale anti aega selleks, et ta saaks voodist üles tõusta ja minna ratastooli, kuid kinnipeetav seda ei teinud. Samuti on vangla esitanud tõendid, et kaebajal puudusid 24.09.2021 tervislikust seisundist tulenevalt takistused vanglaametniku korralduse täitmiseks. Vangla päevakava osaks on mh loendus. Loendus viiakse läbi vangla direktori määratud korras (justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 10 lg 3). Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p 6.2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud loenduse ajal vanglaametniku kambrisse sisenemisel püsti tõusma ja seisma korrektselt riietatuna kambri akna juures või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal; kinnipeetava voodi on korrastatud; kinnipeetav peab loenduse ajal kandma vanglariietust (v.a vahistatu) ja nimesilti. Praegusel juhul tõlgendas vanglaametnik Tallinna Vangla kodukorra p-i 6.2 lähtuvalt selle eesmärgist (korraldada kinnipeetavate järelevalvet; korratu voodi võib takistada kiiret ja efektiivset visuaalset järelevalvet, kuna korratute voodiriiete alla/vahele saab peita keelatud esemeid, mis võivad jääda vanglateenistuse ametnikule visuaalsel vaatlusel märkamata ja seada ohtu vangla julgeoleku) ja kaebaja
2(4)
3-21-2784 tervislikust seisundist. Asjaolu, et kaebaja on liikumispuudega, ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud, vaid on sellest lähtuvalt palunud kaebajal tõusta voodist ja istuda ratastooli.
MÄÄRUSKAEBUSE SEISUKOHAD
5.X palub 19.01.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.01.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et kaebaja pani vaidlusaluse teo toime. Ühestki õigusaktist ei tulene, et puudega kinnipeetav peab istuma loenduse ajal toolis, ratastoolis või põrandal. Loenduse ajal anti kaebajale korraldus tulla voodist välja ja seista püsti, mida kaebaja ei suuda teha. Seetõttu jäi kaebaja voodisse istuma. Valvurid ei andnud korraldust istuda voodi asemel ratastooli. Seniajani on kaebaja alati istunud voodis, mitte ratastoolis. Määruskaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu jääb läbi vaatamata X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
7.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.01.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
8.Haldusasja lahendamisel ei ole määrav, et kaebaja väitel on tal varem lubatud loenduse ajal istuda voodi serval. Kinnipeetaval tuleb täita konkreetses olukorras antud vanglaametniku seaduslikku korraldust (VangS § 67 p 1), milleks praegusel juhul oli korraldus voodist väljuda (vt vanemvalvur C 24.09.2021 ettekanne). Kaebaja korraldust ei täitnud, mida kinnitas tunnistaja W 14.10.2021 selgituses. Kogutud tõenditest ei nähtu, et kaebajale oleks antud korraldus tõusta püsti, vaid korralduse sisuks oli voodist välja tulemine. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et ta võib jääda voodi peale istuma, vaid tal oleks tulnud istuda ratastooli. Õige on halduskohtu viide Tallinna Vangla kodukorra p-le 6.2. Kuigi viidatud sättes on mh märgitud, et loenduse ajal peab kinnipeetav vanglaametniku kambrisse sisenemisel tõusma püsti, nähtub distsiplinaarmenetluses kogutud materjalidest, et valvurid arvestasid kaebaja liikumispuudega ning palusid tal voodist väljuda. Kuigi kaebaja ei saa püsti seista, ei tähenda see, et tal on õigus jääda loenduse ajal voodisse lamama. Toimiku materjalide pinnalt puudub alus kahelda selles, et kui X oleks istunud ratastooli, oleks sellega loetud ametniku korraldus täidetuks ning kaebajal puudus vajadus püsti tõusta.
9.Vanemavalvur C 24.09.2021 ettekande kohaselt põhjendas X korraldusele mitteallumist sellega, et tal on halb olla, sest pole septembri algusest saadik midagi söönud. Tunnistaja W kinnitas 14.10.2021, et ööl vastu 24.09.2021 tundus kinnipeetav olevat nõrk. Samas nähtub 24.09.2021 ettekandest, et 16 minutit hiljem (kl 08.22) sai X tulla voodist välja, istuda ratastooli ning tulla kambri luugi juurde kirja andma. Sama kinnitab tunnistaja enda ütlustes. Kuigi 3(4)
3-21-2784 ettekandest nähtuvalt märkis X, et kirja andmise ajal püsis ta vaevu ratastoolis, oli kaebajal ka loenduse ajal võimalik istuda hetkeks ratastooli. Eelduslikult ei kesta loendus pikka aega – arvestades mh, et juba 16 minutit hiljem kogusid valvurid kirju –, mistõttu ei saanud see olla kaebaja jaoks ülemäärane pingutus ka juhul, kui kinnipeetav tundis ennast nõrgana. Lisaks kinnitas arst 14.10.2021 kirjas, et 24.09.2021 oli X seisund stabiilne ning rahuldav. C selgitas 14.10.2021, et voodist ratastooli minek toiduluugi juurde tulekuks võttis X-l aega, kuid ta sai sellega hakkama. Ka hommikuse loenduse ajal anti X-le aega, et voodist tõusta.
10.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eelnevast, et distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega on piisavalt tõendatud, et kaebaja pani distsiplinaarrikkumise toime. Kohtumenetluses ei ole vastupidise kohta tõendeid esitatud. Kaebajat karistati noomitusega, mis on leebeim distsiplinaarkaristus (VangS § 63 lg 1 p 1). Karistuse määramisel on arvesse võetud sündmuse asjaolusid ning varasemate distsiplinaarkaristuste puudumist, samuti rikkumise raskust. Karistus on vastavuses toimepandud rikkumisega ning proportsionaalne.
11.Seega on kaebuse eduväljavaated vähesed ning halduskohus jättis menetlusabi taotluse õigesti rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.