3-21-2398 X kaebus Eesti Haigekassa tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Haigekassa, esindaja Ergo Pallo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja toimikusse X esitatud tõendid: a. 20. detsembri 2021. a väljavõte e-maksuametist; b. andmed eesti.ee portaalist haigekassa andmete osas; c. 3. oktoobri 2019. a ja 15. aprilli 2021. a ambulatoorsed epikriisid.
2.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale haldusasjas nr 3-21-2398 menetlusse.
Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni punkt 3 asjas nr 3-21-2398 osas, mis puudutab menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.X esitas 22.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Haigekassa tekitatud kahju hüvitamiseks. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et talle on tekitatud kahju ravimite ja arstiabi saamise takistamisega. Probleemid on tekkinud ravikindlustuse puudumisest. Eesti Töötukassa ei ole edastanud Eesti Haigekassale ravikindlustuse tekkimiseks vajalikke andmeid või haigekassa ei võtnud neid vastu. Samuti ei ole Maksu- ja Tolliamet (MTA) edastanud haigekassale ravikindlustuse tekkimiseks vajalikke andmeid või haigekassa ei võtnud neid
3-21-2398 vastu. Haigekassa kustutas kaebaja andmed perearsti nimistust. Lisaks tekkis segadus retseptide väljaostmisega. Kaebaja nõuab, et kõik tema andmed saaksid korda ja palub, et talle hüvitataks varaline kahju 170 eurot kuus, kokku 2085 eurot (170 × 12 + 45). Kaebaja palub kohustada haigekassat tasuma tema terviseuuringu eest, et saada teada, mitu aastat Eesti Haigekassa lühendas tema eluiga. Kaebaja nõuab haigekassa kohustamist andma selge vastus, kas diabeedi pärast antakse töövõimetus või mitte. Kahe aasta jooksul väldanud põhiseadusevastase tegevuse eest nõuab kaebaja hüvitist kokku 36 833,33 eurot.
2.Eesti Töötukassa selgitas 27.10.2021 kirjas, et kaebaja on olnud Eesti Töötukassas töötuna arvel 11.09.2020–04.03.2021 ja saanud töötuskindlustushüvitist 23.09.2020–04.03.2021. Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma töötukassa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 8 alusel (ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 5 lg 2 p 6). Töötukassa edastas 25.09.2020 haigekassale andmekogusse kandmiseks vajalikud andmed kindlustuskaitse tekkeks alates 23.09.2020 (RaKS § 91 lg 1), kuid sai vastuseks eitava teate. Haigekassa ei kandnud oma andmekogusse isiku ravikindlustust põhjendusega „isik on lahkunud välismaale“. Tavaliselt tähendab see, et rahvastikuregistris puudub isikul Eesti aadress. Täiendavalt edastas töötukassa andmed Eesti Haigekassale 25.09.2020, 09.10.2020, 17.02.2021 ja 10.03.2021 ning sai kõikidel kordadel vastuseks, et „isik on lahkunud välismaale“. Kuna kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht on enne töötuskindlustushüvitise maksmise õiguse tekkimist (23.09.2020) olnud Venemaal (kuni tänaseni), ei oleks kaebajal õigust ravikindlustusele Eestis sõltumata sellest, kas töötukassa oleks andmed edastanud haigekassale või mitte.
3.Eesti Haigekassa selgitas 27.10.2021 ja 09.11.2021 kirjades, et kaebajal oli töötava isikuna kindlustus perioodil 13.07.2021–10.10.2021. Kaebaja arvati perearsti nimistust välja Terviseameti 15.07.2020 otsusega nr 6.1-5/2 tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 8 lg 44 alusel. Haigekassa andmekogus ei ole enam logisid Eesti Töötukassa edastatud perioodi kohta, sest kindlustuskannete logid säilivad piiratud aja jooksul. Veateade kuvatakse juhul, kui isikul puudub rahvastikuregistri andmetel Eestis elukoht. Elukoha puudumise tõttu ei ole isikul õigust töötu staatuse alusel ravikindlustusele (RaKS § 5 lg 1). Isiku elukoha tuvastamiseks on Eesti Haigekassa kohustatud lähtuma rahvastikuregistri andmetest. Haigekassa ei kontrolli Eestis viibimise alust või selle kehtivust.
4.MTA selgitas 01.11.2021 kirjas, et ravikindlustuse alusandmed liiguvad töötamise registri töölepinguliste kannete alusel ning võlaõiguslike lepingute korral tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil (TSD) deklareeritud sotsiaalmaksu alusel. Ravikindlustus antakse 1 kuu kaupa, TSD esitamise tähtpäevast järgmise TSD esitamise tähtpäevani. Kuna kaebaja töötamise liik oli võlaõiguslik leping, siis liikusid ravikindlustuse alusandmed haigekassasse TSD-l deklareeritud sotsiaalmaksu alusel. Juuni 2021 TSD esitas tööandja 11.07.2021. Seega läks sõnum haigekassale 13.07.2021 ja ravikindlustus hakkas kehtima 13.07.2021. Juuli 2021 TSD esitas tööandja 09.08.2021, see edastati haigekassale 11.08.2021 ja kindlustus hakkas kehtima 11.08.2021. Perioodi 01.09.2020 kuni 31.10.2021 kohta ei ole kaebaja seoses kohtunõudes kajastatud asjaoludega päringuid teinud. Kaebaja tegi päringu perioodi 01.07.2020–01.08.2020 kohta.
5.Tallinna Halduskohus jättis 17.11.2021 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja määruse kättetoimetamisest, et kõrvaldada kaebuses esinevad puudused ja tasuda täiendav riigilõiv 735 eurot või esitada menetlusabi taotlus. 2(10)
3-21-2398
6.X esitas 18.11.2021 kaebuse teksti, mis kattub kaebaja algse kaebuse tekstiga (täiendavad tõendid esitatud 27.11.2021). Kaebaja ei täpsustanud varalise kahju arvestust ega esitanud tõendeid, mis kinnitavad varalise kahju suurust. X esitas 29.11.2021 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest ja menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest vabastamiseks.
7.Tallinna Halduskohtu 02.12.2021 määrusega jäeti rahuldamata menetlusabi taotlus riigilõivu 735 euro tasumisest ja menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest vabastamiseks (p 3). Menetlusdokumentide tõlke kulude kandmise osas jääb menetlusabi taotlus rahuldamata, sest kaebajal puudub menetlusdokumentide tõlkimise järele vajadus. Kaebaja on pöördunud kohtu poole ning suhelnud erinevate asutustega eesti keeles. Kaebaja reageeris tähtaegselt 17.11.2021 määrusele ning ta on võimeline osalema halduskohtumenetluses ilma menetlusdokumente tõlkimata. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid nõutava riigilõivu tasumiseks. Kaebaja on ühe kuu keskmiseks sissetulekuks, millest on maha arvestatud maksud ja sundkindlustuse maksed, märkinud 503,86 eurot, mis on vähem kui tasumisele kuuluv riigilõiv 735 eurot. Hoolimata eelnevast jääb menetlusabi taotlus rahuldamata, sest kaebus on perspektiivitu. Kaebuse põhjal ei ole arusaadav, kuidas nõutav varalise kahju hüvitis kujunes. Kaebaja ei ole 27.11.2021 edastatud menetlusdokumendis hüvitise kujunemist täiendavalt selgitanud. Kaebaja edastas rea väljavõtteid erinevatest andmebaasidest, kuid ei seostanud neid kaebuse nõuetega. Lisaks ei nähtu täiendavatest dokumentidest, et kaebaja oleks kandnud varalist kahju tema poolt väidetavas summas seoses retseptiravimite hüvitamata jätmisega. Kaebaja on 30.06.2021 tasunud ravimite eest 42,24 eurot ja 12.10.2021 veel 42,24 eurot. Seega esitas kaebaja tõendeid väidetava kahju osas üksnes summas 84,48 eurot. Kaebajal oli ravikindlustus 13.07.2021– 10.10.2021 ning selle perioodi eest ei saa kaebaja kahju hüvitamist nõuda. Samuti ei saa kaebaja nõuda haigekassalt kahju hüvitamist perearsti nimistust kustutamise eest. Kaebaja arvati perearsti nimistust välja Terviseameti 15.07.2020 otsuse alusel. See ei ole etteheidetav Eesti Haigekassale. Lisaks ei ole perearsti nimistust väljaarvamine vahetult seotud ravikindlustuse puudumisega, sest perearst võib olla ka ravikindlustuseta isikul. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja on saanud hüvitist retseptiravimite eest augustis 2020. Kaebaja elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel Eesti Vabariigis. Seega oli kaebaja perearsti nimistust kustutamiseks olemas õiguslik alus (TTKS § 8 lg 44). Kaebaja ei ole Terviseameti 15.07.2020 otsust vaidlustanud ega kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 3). Kaebaja esitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue saaks puudutada üksnes perioodi 11.09.2020–04.05.2021. Kaebaja oli töötuna arvel 11.09.2020–04.03.2021 ja sai töötuskindlustushüvitist ajavahemikul 23.09.2020–04.03.2021. Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati 09.03.2021 otsusega nr TA21-0035271 alates 04.03.2021. Kaebaja ei ole töötuna arveloleku lõpetamise otsust vaidlustanud. Töötukassa edastas haigekassale 25.09.2020 andmed (täiendavalt veel neli korda) kindlustuskaitse tekkimiseks 23.09.2020, kuid sai eitava vastuse märkusega „isik on lahkunud välismaale“. Seega ei kandnud haigekassa andmeid süsteemi ning isikul ei tekkinud kindlustuskaitset. Kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht oli enne töötuskindlustushüvitise maksmise õiguse tekkimist (23.10.2020) Peterburis. Kaebajal on sama aadress tänaseni ning see on olnud kaebaja elukohaks vähemalt alates 09.10.2019. Kohtupraktika kohaselt peab isikul olema ravikindlustuse tekkimiseks elukoht Eestis. Eesti 3(10)
3-21-2398 ravikindlustusega on kaetud vaid Eestis elavad isikud, olenemata nende kodakondsusest või selle puudumisest (RaKS § 5 lg 1). RaKS § 5 lg-s 1 viidatud ajutine viibimisalus annab õiguse ravikindlustusele vaid juhul, kui isik samal ajal töötab ja elab Eestis. Kui kaebaja tegelikult Venemaa aadressil ei ela ega soovi seda oma ametlikuks elukoha aadressiks, tuleb tal rahvastikuregistri andmeid uuendada. Ravikindlustust ei teki Eestisse lühiajaliselt tulnud isikutel. Riigiasutused saavad lähtuda üksnes sellest aadressist, mis on märgitud rahvastikuregistris. Y OÜ, kus kaebaja töötas 01.07.2020–01.08.2020, ei deklareerinud kaebaja eest makseid ja kaebaja töötas seal võlaõigusliku lepingu alusel. Kuna tööandja ei täitnud deklareerimiskohustust, ei saa haigekassale ravikindlustuse puudumist ette heita. B OÜ on esitanud deklaratsioonid töötamise perioodi 04.05.2021–28.06.2021 osas, mistõttu oli sellel perioodil kaebajal ravikindlustus olemas ning kahju ei tekkinud. Kaebaja töötas C OÜ-s töölepingu alusel 15.02.2020–13.05.2020. Kui tööandja jättis nimetatud perioodil sotsiaalmaksu tasumata, ei saa ravikindlustuse tekkimata jätmist haigekassale ette heita.
MÄÄRUSKAEBUSE RINGKONNAKOHTUS
8.X palub 05.12.2021 määruskaebuses (täiendatud 19.01.2022) tühistada Tallinna Halduskohtu 02.12.2021 määruse resolutsiooni p 3 ning teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus. Menetlusabi dokumentide tõlkimiseks on vajalik, et kaebaja saaks esitada kohtule venekeelse audiosalvestise. Kuna kaebajal ei ole säilinud dokumente, mis tõendaksid igakuiseid kulutusi ravimitele, loobub kaebaja varalise kahju nõudest. Haigekassa ei esitanud ühtegi dokumenti enda väidete kinnituseks. Isegi kui haigekassal ei ole säilinud logisid, peavad olema asutusesisesed dokumendid andmete edastamise ja kustutamise kohta. Kaebaja töötas 10 kuud välismaal ja 4 kuud Eestis (Q OÜ lepingud perioodidel 26.08.2017– 04.02.2018; 01.05.2018–30.09.2019). Kindlustuskaitse kehtis Eestis 15.05.2018–30.11.2019. C OÜ-ga oli leping sõlmitud 01.01.2020–13.03.2020, kuid äriühingul oli probleeme sotsiaalmaksu tasumisega. Kindlustuskaitse kehtis 15.01.2020–13.05.2020, kuid esines probleeme ravimite hüvitamisega. Hüvitati insuliini ostmiseks vajalik summa, kuid testribad pidi kaebaja ostma täishinnaga (ühe karbi hind 14–17 eurot). Y OÜ-ga oli kaebajal sõlmitud võlaõiguslik leping 01.07.2020–01.08.2020, kuid kindlustuskaitse ei tekkinud, sest äriühingul oli probleeme sotsiaalmaksu tasumisega. Kaebaja avastas esmakordselt probleemi ravikindlustuskaitsega 20.07.2020, kui soovis apteegis osta insuliini, kuid talle öeldi, et ta on kindlustamata isik. Sama olukord tekkis 12.08.2020. Müügitarkvara näitas, et kaebajal on kindlustuskaitse olemas. Insuliini sai ta osta soodustusega, kuid testribasid mitte. Kaebaja oli Eesti Töötukassas arvel ajavahemikul 11.09.2020–04.03.2021, kuid ravikindlustuskaitset ei tekkinud. Kaebaja esitas 16.09.2020 haigekassa kontoris selle kohta kaebuse, mida tõendab audiosalvestis. B OÜ-s töötas kaebaja võlaõigusliku lepingu alusel 04.05.2021–28.06.2021 ning ravikindlustuskaitse oli haigekassa kinnitusel olemas 13.07.2021–10.09.2021 ja 11.08.2021– 10.10.2021. On arusaamatu, miks kehtis kaks erinevat kindlustust perioodil 11.08.2021– 10.09.2021. Kaebajat ei ole kindlustuse kehtivusest teavitatud. 26.08.2021 sai kaebaja vastuseks, et ta on kindlustamata (vt ka haldusasi nr 3-21-292). Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 44 200 eurot, sest ta on olnud mitu kuud sügavas depressioonis, kasutamata on tööalased võimalused ning tema enesehinnang, elukvaliteet ja 4(10)
3-21-2398 tervis on langenud (väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, eraelu puutumatus ning au või hea nime teotamine). Tervisekahju tõendavad 03.10.2019 ja 15.04.2021 ambulatoorsed epikriisid. Tervisele põhjustatud varalise kahju hüvitamist kaebaja ei nõua. Samuti loobub kaebaja tema terviseuuringute ja hindamise kulutuste hüvitamise nõudest. Kaebaja nõuab avalikku vabandamist Eesti Haigekassa poolt. Kaebaja nõue ei puuduta üksnes perioodi, kui tal puudus ravikindlustuskaitse, vaid ta soovib kahju hüvitamist perioodil 15.01.2020 (alates C OÜ-s töötamisest) kuni 19.01.2022. Kaebaja mõistab, miks tal puudus ravikindlustuskaitse ajal, mil ta töötas Y OÜ-s.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
9.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
10.Kaebaja esitas ringkonnakohtule järgmised täiendavad tõendid: 20.12.2021 väljavõte emaksuametist; andmed eesti.ee portaalist haigekassa andmete osas ning 03.10.2019 ja 15.04.2021 epikriisid. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib tõendite asja materjalide juurde lisamist. Tõendid tuleb võtta haldusasja toimikusse (HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2). Nende tõenditega soovib kaebaja tõendada haigekassa õigusvastast tegevust tema ravikindlustuskaitse kohta andmete märkimisel ning kaitse tagamisel, samuti seda, et vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkis kaebajale tervisekahju. Tõendid omavad haldusasja lahendamisel tähtsust, nende esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. Asjaolud, mida esitatud tõenditega soovitakse tõendada, on haldusasjas endiselt vaidluse all.
11.Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebuse eduväljavaated on vähesed. Määruskaebuses selgitas kaebaja, et loobub varalise kahju hüvitise nõudmisest ning tema tervise uuringute ja hindamise kulutuste hüvitamise nõudest. Ringkonnakohus selgitab, et kuna määruskaebuse menetluses on vaidluse all üksnes kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine ning põhivaidlus jätkub halduskohtus, tuleb kaebajal nõudest loobumise vastuvõtmise üle otsustada halduskohtul. HKMS § 49 lg 3 p 5 ja lg 4 alusel kohaldatakse nõudest loobumise korral kaebusest loobumise sätteid (HKMS § 153 lg-d 1 ja 2). Kaebusest loobumise võtab kohus vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (HKMS § 155 lg 4). Konkreetsest nõudest loobumisel ei saa kaebaja sama nõude ja alusega kaebust enam halduskohtule esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2). Kuna kaebaja on määruskaebuses märkinud, et soovib üksnes mittevaralise kahju hüvitamist, hindab ringkonnakohus kaebaja väiteid mittevaralise kahju hüvitamise osas. Halduskohus selgitas vaidlustatud määruses mh ka seda, et kaebaja ei saa nõuda haigekassalt kahju hüvitamist perearsti nimistust kustutamise eest, sest ta arvati perearsti nimistust välja Terviseameti 15.07.2020 otsuse alusel. Ka selles osas ei ole kaebaja halduskohtu seisukohale vastuväiteid esitanud. Halduskohus peab siiski vajalike selgitustega tagama, et kaebaja õigused ei jääks kaitseta ja kaebaja saaks esitada Terviseameti otsuse tühistamiseks kaebuse, kui sellisel nõudel on eduväljavaated ja see pole võimatu kaebetähtaja rikkumise tõttu.
5(10)
3-21-2398
12.Haldusasja toimikust nähtub mitmeid erinevaid perioode, mille eest kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitist. Kaebuses on märgitud periood 01.07.2020–01.08.2020 (samuti viidatud 2020. a septembrile); halduskohus pidas mittevaralise kahju hüvitise nõudmist võimalikuks perioodi 11.09.2020–04.05.2021 eest ning määruskaebuse täienduses märkis kaebaja, et nõuab mittevaralise kahju hüvitamist perioodi 15.01.2020–19.01.2022 eest.
13.Määruskaebuse menetluses kontrollib ringkonnakohus, kas esimese astme kohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu- ja tõlkekulude tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebaja ei vastanud halduskohtu 17.11.2021 käiguta jätmise määrusele ega täpsustanud kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid (sh perioodi), tuli halduskohtul lähtuda kaebaja seni menetluses esitatud seisukohtadest ning tõlgendada kaebaja eesmärki ja tahet. Arvestades mh Eesti Töötukassalt, MTA-lt ja Eesti Haigekassalt saadud vastuseid, hindas halduskohus kahju hüvitamise võimalikkust lisaks kaebuses märgitule ka perioodi 11.09.2020–04.05.2021 eest ning lahendas selles osas kaebaja menetlusabi taotluse. Kuna 19.01.2022 vastuses kohtunõudele märkis X, et soovib kahju hüvitamist perioodi 15.01.2020–19.01.2022 eest, tuleb seda osas, milles see väljub halduskohtu poolt hinnatud perioodist, käsitada kaebuse muutmise taotlusena (HKMS § 49 lg 1). See taotlus tuleb halduskohtul lahendada asjas edasise menetlemise käigus. II
14.Kuigi kaebuse muutmise taotlus tuleb lahendada halduskohtul, peab ringkonnakohus määruse parema järgitavuse eesmärgil vajalikuks käsitada lahendis mh neid 19.01.2022 vastuses märgitud perioode, millele halduskohus hinnangut ei andnud.
15.Kaebusest ning määruskaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et ravikindlustuskaitse puudumise tõttu ei saanud ta soetada vajalikke insuliiniravimeid ja testribasid soodushinnaga. Kaebaja hinnangul on Eesti Haigekassa jätnud ebaõigesti infosüsteemi kandmata andmed kaebaja kohta, mistõttu põhjustas vastustaja tegevus olukorra, kus kaebajale ei kehtinud kindlustuskaitse. Kuigi määruskaebuse täienduses märkis kaebaja, et ei soovi kahju hüvitist üksnes selle perioodi eest, mil tal kindlustuskaitse puudus, nähtub nii kaebaja seisukohtadest kui ka esitatud tõenditest, et kaebaja seostab kahju tekkimist just selle perioodi ja haigekassa tegevusega, kui kaebajal ei olnud ravikindlustuskaitset ning ta pidi vajalikud ravimid soetama täishinnaga. Kaebaja ei ole täpsustanud, milline muu võimalik haigekassa õigusvastane tegevus võis kaebajale kahju põhjustada.
16.Kindlustatud isik RaKS tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses (SMS) sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega RaKS alusel või RaKS § 22 lg-tes 1 ja 2 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik (RaKS § 5 lg 1). Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on mh töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest lepingu teine pool maksab või teised pooled maksavad sotsiaalmaksu SMS § 9 lg 1 p 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses (RaKS § 5 lg 2 p 5) ja töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa SMS § 2 lg 1 p 8 alusel (RaKS § 5 lg 2 p 6), samuti üle ühekuulise tähtajaga või
6(10)
3-21-2398 määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja (RaKS § 5 lg 2 p 1). Olukorras, kus isik osutab teenust võlaõigusliku lepingu alusel, tekib isiku kindlustuskaitse haigekassa andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on SMS § 9 lg 1 p 4 alusel sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Haigekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist isiku eest sotsiaalmaksu deklareerimise kohta andmete saamise päevale järgneval päeval (RaKS § 8 lg 1) ning kindlustuskaitse peatub ühe kuu möödumisel SMS § 9 lg 1 p-s 4 sätestatud tähtpäevast, kui Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt ei ole isiku eest nimetatud tähtpäevaks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud või ettevõtlustulu maksu maksjalt laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud (RaKS § 8 lg 3). Töötuskindlustushüvitist saava isiku kindlustuskaitse tekib haigekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku haigekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama haigekassale Eesti Töötukassa (RaKS § 91 lg 1). Kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel Eesti Töötukassa poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Eesti Töötukassa on kohustatud teatama haigekassale sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul (RaKS § 91 lg 2). Töölepingu alusel töötava isiku kindlustuskaitse tekib maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel (RaKS § 6 lg 1) ning lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast (RaKS § 6 lg 3).
17.SMS § 6 lg 1 p 61 kohaselt maksab avalik-õiguslik juriidiline isik (praegusel juhul Eesti Töötukassa) sotsiaalmaksu isiku eest, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 6 alusel, kui tema eest ei maksta sotsiaalmaksu § 6 lg 1 p 6 või 7 alusel või § 2 lg 1 p 8 alusel või kui talle on määratud paindlik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Tasumisele kuuluv sotsiaalmaks tuleb MTA-le üle kanda maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitada samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava maksudeklaratsioon (SMS § 9 lg 1 p 4).
18.TTTS § 3 lg 1 p 1 kohaselt on selles seaduses ettenähtud tööturuteenustele ja -toetustele õigus mh Eesti alalisel elanikul. Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd (TTTS § 2 p 3). Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud TTTS § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (töötuskindlustusseaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p-d 1 ja 2). III
19.Riigiportaali eesti.ee 21.10.2021 väljavõttest haigekassa andmete kohta nähtub, et kaebaja töötas töölepingu alusel C OÜ-s ja tal oli kindlustuskaitse 15.01.2020–13.05.2020 (vt ka 15.11.2021 väljavõte). MTA 19.11.2021 e-maksuameti väljavõttest nähtub, et kaebaja töötas C OÜ-s perioodil 01.01.2020–13.03.2020. MTA selgitas 28.09.2020 vastuses, et tööandja ei tasunud 2020. a veebruaris kaebaja eest sotsiaalmaksu (vt kaebusele lisatud 2020. a sotsiaalmaksu andmete väljavõte ning MTA 28.09.2020 selgitus), mistõttu tal kindlustuskaitset ei tekkinud. Ettevõtja koostas 2020. a mais tasumisgraafiku, mille järgi tasutakse ka kaebaja töötasult maksmata sotsiaalmaks (vt ka kaebusele lisatud 28.09.2020 e-maksuameti väljavõte). 18.11.2021 e-maksuameti väljavõttest nähtub, et C OÜ on 2020. a veebruari osas kaebaja eest
7(10)
3-21-2398 sotsiaalmaksu täielikult tasunud (2020. a-l oli sotsiaalmaksu minimaalkohustus 178,20 eurot kuus ja 2021. a-l 192,72 eurot kuus (sama 2022. a-l)).
20.Haldusasja materjalidele lisatud dokumentidest on ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada, et kuna C OÜ ei tasunud kaebaja seal töötamise ajal tema eest 2020. a veebruaris sotsiaalmaksu, ei tekkinud kaebajal kindlustuskaitset. Samas nähtub, et kaebaja töötas äriühingus kuni 13.03.2020. Seega tuleb halduskohtul täiendavalt välja selgitada, kas äriühing tasus kaebaja eest sotsiaalmaksu 2020. a veebruari eest. Jaatava vastuse korral kehtis kaebaja kindlustuskaitse kuni 15.05.2020 (RaKS § 6 lg 3). Nagu eelnevalt viidatud, nähtub riigiportaali eesti.ee 21.10.2021 väljavõttest haigekassa andmete kohta, et kaebaja töötas töölepingu alusel C OÜ-s ja tal oli kindlustuskaitse 15.01.2020–13.05.2020. See viitab sellele, et äriühing oli kaebaja eest sotsiaalmaksu tasunud. Kui leiab tõendamist, et äriühing tasus kaebaja eest sotsiaalmaksu tagantjärele – millele viitab MTA selgitus, et 2020. a mais koostas ettevõte tasumisgraafiku, et mh tasuda sotsiaalmaks kaebaja eest –, ei saa kindlustuskaitse tekkimata jätmist ette heita haigekassale, sest kindlustuskaitse jäi algselt tekkimata tööandja tegevuse tulemusel. Halduskohtul tuleb pärast asjaolude täiendavat kindlakstegemist lahendada kaebaja menetlusabi taotlus vajadusel uuesti.
21.Perioodil 01.07.2020–01.08.2020 töötas kaebaja võlaõigusliku lepingu alusel G OÜ-s. MTA 24.09.2020 ja 30.09.2020 vastustes on selgitatud, et äriühing juulikuu eest kaebaja osas töötasu ei deklareerinud ega sotsiaalmaksu ei tasunud. Maksuhaldur lubas teavitada kaebaja tööandjat esitamata deklaratsioonidest. Seega ei tekkinud X-l kindlustuskaitset 2020. a juulikuu eest (vt ka RakS § 5 lg 2 p 5). Kuigi 18.11.2021 e-maksuameti väljavõttest nähtub, et Y OÜ-s töötamise ajal on kaebaja eest sotsiaalmaks täielikult tasutud, on seda tehtud väiksemas ulatuses kui 2020. a sotsiaalmaksu miinimumkohustus (2020. a-l 178,20 eurot kuus ja 2021. a-l 192,72 eurot kuus (sama 2022. a-l)). Seega ei puudunud viidatud perioodil kaebajal kindlustuskaitse mitte haigekassa, vaid tööandja tegevuse tõttu. Kaebaja on ka ise märkinud, et mõistab, miks tal puudus ravikindlustus G OÜ-s töötamise ajal.
22.Kaebaja oli töötuna arvel 11.09.2020–04.03.2021 ning talle maksti töötuskindlustushüvitist 23.09.2020–04.03.2021. Eesti Töötukassa edastas alates 25.09.2020 haigekassale vastavad andmed kaebaja kohta (lisaks edastati andmed 09.10.2020, 17.02.2021 ja 10.03.2021). Eesti Haigekassa on kokkuvõtvalt seisukohal, et kuna kaebaja elukoht ei ole registreeritud Eestis, ei pidanud haigekassa tegema märget kindlustuskaitse olemasolu kohta ajal, mil isik oli registreeritud töötuna.
23.RaKS § 5 lg 1 sätestab esimese alternatiivina, et kindlustatud isik on mh elamisõiguse alusel Eestis elav ja töötav isik, kelle eest või kes maksab enda eest ise sotsiaalmaksu. Teise alternatiivina käsitatakse kindlustatud isikuna ka isikut, kes on eelnevalt nimetatud isikuga RaKS alusel võrdsustatud. Kaebaja elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel (Politsei- ja Piirivalveameti 08.11.2021 vastus). Haigekassa on aktsepteerinud kaebajal kindlustuskaitse tekkimist ajal, mil ta töötas Eestis ning tööandja tasus tema eest sotsiaalmaksu (nt 13.07.2021– 10.10.2021). Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene aga viidatud sättest, et juhul, kui isik on töötukassas registreeritud töötuna ning tema eest maksab sotsiaalmaksu töötukassa, tekib isikul kindlustuskaitse üksnes juhul, kui tema elukoht on registreeritud Eestis. RaKS § 5 lg 1 mõistes tuli kaebajat kirjeldatud olukorras käsitada RaKS § 5 lg 1 esimeses alternatiivis nimetatud isikuna. Kuigi esimene alternatiiv seab lisaks elamisõiguse olemasolule eelduseks ka selle, et isik käiks tööl, on mõistetav, et seda tingimust ei ole võimalik täita olukorras, kus ta on registreerinud ennast töötuna töötukassas. Seega on sellisel juhul oluline, et isik täidaks elamisõiguse omamise nõuet ning tema eest makstakse sotsiaalmaksu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2011 otsus nr 3-09-2218, p 11). Kaebaja elab Eestis elamisõiguse alusel, 8(10)
3-21-2398 ta oli registreeritud töötuna ning tema eest maksis sotsiaalmaksu töötukassa. Säte ei sea täiendavaks eelduseks, et isikul peab olema Eestis registreeritud elukoht. Vastasel juhul ei oleks kaebajal saanud tekkida kindlustuskaitset ka ajal, mil ta käis tööl ning tööandja tasus tema eest sotsiaalmaksu. Kaebajal on rahvastikuregistris märgitud elukoha aadress alates 09.10.2019 Peterburis, kuid perioodidel 11.01.2019–07.03.2021 ja 09.05.2017–07.03.2021 ning 12.02.1995–05.09.2004 on kaebajale märgitud rahvastikuregistris ka Eestis asuvad lisaaadressid. Lisaks tuleb arvestada sellega, et sõltumata Venemaal registreeritud elukohast oli isikul võimalik ennast töötukassas töötuna arvele võtta ning talle määrati töötuskindlustushüvitis. TTTS § 3 lg 1 p 1 käsitab isikuna, kellel on õigus TTTS-s ette nähtud teenustele ja toetustele, mh Eesti alalist elanikku. Ka juhul, kui nõustuda tõlgendusega, et Eesti alaline elanik on isik, kellel on registreeritud elukoht Eestis, pidas töötukassa võimalikuks kaebaja töötuna arvele võtmist ning talle töötuskindlustushüvitise maksmist. Seejuures nähtub töötukassale esitatud andmetest, et X märkis enda aadressiks XXX, Tallinn (XXX). Ringkonnakohtu hinnangul võis kaebajal seega tekkida põhjendatud ootus, et tema ravikindlustuskaitse kehtib edasi ka töötuna arveloleku ajal, eriti olukorras, kus töötukassa on pidanud võimalikuks tema töötuna registreerimist ning tasunud tema eest sotsiaalmaksu. Seetõttu ei ole nimetatud osas kaebuse perspektiiv vähene ning halduskohtul tuleb asja lahendamisel hinnata, kuidas tõlgendada RaKS § 5 lg-s 1 sätestatud eeldusi praeguses olukorras.
24.21.10.2021 eesti.ee portaali väljavõttest haigekassa andmete kohta nähtub, et kaebaja töötas B OÜ-s ning tal oli kindlustuskaitse perioodidel 13.07.2021–10.09.2021 ja 11.08.2021– 10.10.2021 (vt ka 15.11.2021 väljavõte). Ka Eesti Haigekassa selgitas 27.10.2021 vastuses, et kaebaja oli kindlustatud perioodil 13.07.2021–10.10.2021. Seega ei saanud kaebajale nimetatud perioodil haigekassa tegevuse tagajärjel kahju tekkida.
25.Eesti.ee portaali 15.11.2021 väljavõttest haigekassa andmete kohta nähtub, et kaebaja töötab töölepingu alusel H OÜ-s ning tal on kindlustuskaitse 25.11.2021–10.03.2022. X 19.11.2022 vastusele on mh lisatud tõend L OÜ-s töötamise kohta, millelt nähtub kaebaja eest sotsiaalmaksu tasumine 2021. a detsembrikuus. Seega on kaebaja alates 25.11.2021 ja vähemalt kuni määruskaebuse täienduses märgitud kuupäevani 19.01.2022 kindlustuskaitstud ning haigekassa tegevus ei ole kaebajale kahju põhjustanud. Vajadusel on kaebust võimalik pärast selle muutmise taotluse lahendamist täpsustada.
26.Eelnevast tulenevalt on perioodid, mis ei ole kaebaja töötamise ega töötuna oleku ajaga hõlmatud, järgmised: 14.03.2020 (kui kaebajal C OÜ-s töötamise ajal kindlustuskaitset ei tekkinud) või 14.05.2020–30.06.2020; 02.08.2020–10.09.2020; 05.03.2021 või 04.05.2020 (kui haigekassa jättis kaebaja andmed töötuna arveloleku ajal ebaõigesti registrisse kandmata) –12.07.2021 ja 11.10.2021–24.11.2021. Haldusasjas seni kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik üheselt järeldada, kas kaebaja oli nendel perioodidel hõivatud mõne tööalase tegevusega. Kaebajal tuleb kaebust selles osas vajadusel täpsustada. Ringkonnakohus juhib aga tähelepanu sellele, et nimetatud perioodidel sai kaebajal tekkida ravikindlustuskaitse üksnes juhul, kui ta nendel perioodidel töötas ja tööandja tasus tema eest sotsiaalmaksu. Vastupidisel juhul ei ole kaebajal õigust ravikindlustusele ning haigekassale ei saa ravikindlustuskaitse tekkimata jäämist ette heita. Juhul, kui kaebaja oli nimetatud perioodidel registreeritud töötuna ning töötukassa tasus tema eest sotsiaalmaksu, tuleb halduskohtul hinnata kindlustuskaitse tekkimise võimalikkust asja sisulisel lahendamisel (vt ringkonnakohtu eelnevaid selgitusi).
27.Ringkonnakohus palus kaebajal 14.01.2022 kohtunõudes selgitada, millisel RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud alusel taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja lisas 19.01.2022 9(10)
3-21-2398 vastusele kaks ambulatoorset epikriisi. Halduskohtul tuleb asja edasisel menetlemisel hinnata, kas haigekassa võimalik õigusvastane tegevus võis kaebajale tekitada tervisekahju, mille eest kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitist. Juhul, kui kahju tekkimine seondub (osaliselt) tervise kahjustamisega, on kaebus (osaliselt) riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 12).
28.Tõlkekulude kandmist puudutavas osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole seniajani esitanud halduskohtule võõrkeelseid dokumente, mille tõlkimine oleks vajalik (HKMS § 81 lg 1). Kui kaebaja esitab võõrkeelse dokumendi, mille tõlkimist ta soovib, on halduskohtule võimalik esitada uus menetlusabi taotlus. Kohtu ja haldusorganitega on kaebaja suhelnud eesti keeles, mistõttu puudub vajadus tõlgi menetlusse kaasamiseks (HKMS § 82 lg 1).
29.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tallinna Halduskohtu 02.12.2021 määruse resolutsiooni p-i 3 osas, mis puudutab menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Muus osas jääb halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.