Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.12.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-21-2398 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-2398 töötamist. Kaebaja palub mõista välja hüvitise mittevaralise kahju eest, sh perioodide 14.03.2020‒30.06.2020, 02.08.2020‒10.09.2020 ja 05.05.2021‒19.01.2022 eest. Haigekassa õigusvastane tegevus on seisnenud ka kaebaja andmete õigustamatus töötlemises ning selle kaudu kaebaja eraellu sekkumises. Mitmel korral on kaebaja andmeid vaadatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), mille kliendiks on mh haigekassa. Kaebaja ei saanud oma õigusi muude õiguskaitsevahenditega kaitsta, kuna avastas rikkumise alles siis, kui see oli toimunud. Haigekassa ei ole oma tegevuse eest vabandanud, vaid on seda varjanud. Kui kaebaja andmeid oleks töödeldud seadusega kooskõlas, ei oleks kahju tekkinud. Retseptide andmeid on vaadatud kaebajale teadaolevalt vähemalt 16.09.2020, 22.10.2020, 26.08.2020 ja 10.08.2020 ning igal päeval mitmeid kordi. Kaebaja on haigekassa poole pöördunud 2021. a märtsis ja aprillis, st andmete vaatamine ei ole seotud kaebaja pöördumisega. Kaebaja andmeid on muudetud. Kaebaja nõuab hüvitist rikkumiste eest, mis on toimunud perioodil 01.01.2020‒31.01.2022. Terviseamet kustutas 15.07.2020 otsusega nr 6.5/2 kaebaja õigusvastaselt perearsti nimistust. Uuesti määrati kaebaja perearsti nimistusse Terviseameti 03.05.2022 otsusega nr 6.1-5/22/6. 15.07.2020 otsuse tõttu oli kaebaja 1 aasta ja 9,5 kuud perearsti abita, mis rikkus talle PS §-st 28 tulenevat õigust tervise kaitsele. Kaebajale tekkis kahju, kuna tema terviseseisund halvenes. Kaebaja tundis end alaväärsena, nagu tema ei väärikski tervise kaitset. Alaväärsuse tulemusel sai kahjustada ka psüühiline tervis. Kaebajal on pikaajalise elaniku elamisluba ning ta elas reaalselt Eestis. Perearsti nimistusse kuulumise eelduseks ei ole rahvastikuregistri kanne, vaid tegelik Eestis elamine. Isiku elukoha kindlaks tegemiseks oleks Tervisekassa pidanud rakendama uurimispõhimõtet. Terviseamet ei toimetanud oma 15.07.2020 otsust kaebajale nõuetekohaselt kätte, vaid avaldas selle väljaandes Ametlikud Teadaanded, olgugi, et rahvastikuregistris oli olemas kaebaja e-posti aadress.

3-21-2398 kustutamise kohta. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide logide muutmisest. Olukorras, kus isikul puudub ravikindlustus, ei kohaldu ostmisel soodustus ning seega jätab apteek ravikindlustamata isiku puhul retsepti realiseerimata, kui ta näeb, et isikule ravikindlustuse puudumise tõttu soodustus ei kohaldu ning retsepti realiseerimine ei anna inimesele kasu. Sellisel juhul ei tule haigekassale teavet meditsiiniseadmete ostu aja ega hinna kohta, sest retsept ei ole realiseeritud.

3-21-2398 rahvastikuregister (määruse nr 14 § 7 lg 1 p 8 ja § 8 lg 1). Haigekassa andmekogu andmetel on õiguslik tähendus seaduses sätestatud ulatuses ning kandes märgitud asjaolu omab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva (määruse nr 14 § 5). Isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja lõpeb haigekassa andmekogusse kantud andmete alusel (RaKS § 131 lg 1). Isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab (RRS § 65 lg 1). Kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha-aadressiks. Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena (RRS § 65 lg 2). Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil on õiguslik tähendus rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäevast arvates (RRS § 66 lg 1). Seega tuvastatakse isiku kindlustuskaitse tekkimine haigekassa andmekogu alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohus 28.02.2022 otsus nr 3-20-2206, p 13.3). Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete alusel on võimalik tuvastada üks RaKS § 5 lg-s 1 sätestatud eeldus ehk kas kaebaja on Eesti alaline elanik. Seega põhineb ravikindlustuskaitse Eestis elamise nõudel ning haigekassal tuleb Eestis elamine (ja selle alusel kindlustuskaitse tekkimine) tuvastada rahvastikuregistri andmete alusel. Seetõttu on asjakohatu kaebaja seisukoht, mille kohaselt saaks kaebaja Eestis elamist tõendada mingit muud moodi. Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-s sätestatu kohaselt

(RRS § 68).

Kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht enne töötuskindlustushüvitise maksmise õiguse tekkimist (23.09.2020) oli XXX, Venemaa. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli nimetatud aadress kaebaja elukoht 09.10.2019‒17.02.2022. Kaebaja ei ole menetluses eitanud, et nimetatud perioodil tal elukohta Eestis ei olnud, ta oli koduta ning peatus erinevate tuttavate juures. Seetõttu pole kaebaja väidete ja asjas kogutud tõendite põhjal võimalik järeldada, et andmed kaebaja elukoha kohta oleksid olnud ekslikud. Kaebaja on rahvastikuregistrisse kandnud erinevaid aadresse oma lisa-aadressidena. Perioodil 11.01.2019‒07.03.2021 on kaebaja lisa-aadressiks märgitud VVV, Tallinn; 09.05.2017‒ 07.03.2021 PPP; 27.07.2020‒07.03.2021 TTT. Elukoha andmete terminist tulenevalt peab inimene selleks valima koha, kus ta elab alaliselt või peamiselt. Nende elukohtade andmeid, mida ta kasutab vahetevahel või mille andmed isik samuti ajutiselt rahvastikuregistrisse esitab, ei kanta elukoha andmeteks, vaid lisa-aadressideks (vt ka RRS seaduseelnõu (382 SE) p 3.2.1). Seega pidi haigekassa kindlustuskaitse menetlemisel lähtuma mitte kaebaja rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressidest, vaid RRS § 66 lg-te 1 ja 2 tähenduses omasid elukoha andmetena õiguslikku tähendust vaid need andmed, mis olid kantud registrisse kaebaja elukoha aadressina. Nimetatud aadress oli aga Venemaal, mitte Eestis. Eeltoodud põhjusel ei olnud kaebaja kantud haigekassa andmekogusse kindlustatud isikuna ning ehkki Töötukassa edastas haigekassale andmed kaebaja töötuna arveloleku kohta, ei kantud kaebajat elukoha puudumise tõttu haigekassa andmekogusse. Seega puudus kaebajal perioodil 11.09.2020‒04.03.2021 õigus Eesti ravikindlustusele, sest rahvastikuregistri andmete alusel elas ta Venemaal. Järelikult ei ole haigekassa tekitanud kaebajale mittevaralist kahju seonduvalt ravikindlustuse puudumisega. Töötukassa seisukoht kaebaja elukoha tuvastamisel ja talle hüvitise määramisel ei ole haigekassale siduv. Ka Töötukassa on kohustatud Eestis elamise fakti tuvastama rahvastikuregistri andmete alusel. TTTS § 3 p 1 sõnastus on analoogne RaKS § 5 lg 1 sõnastusega. Tulenevalt RaKS § 5 lg 1 esimesest lausest ei ole erandina elukoha nõuet 5(12)

3-21-2398 töötavate ning Eestis seaduslikult viibivate isikute puhul. Kaebajal oli töötava isikuna kindlustuskaitse MTA poolt edastatud andmete alusel perioodil 13.07.2021‒10.10.2021, sest tema eest oli MTA andmetel tasutud sotsiaalmaksu tema tööandja. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks haigekassa vastu seoses ravikindlustuse puudumisega perioodil 11.09.2020‒04.03.2021 rahuldamata. Riigiportaali eesti.ee 21.10.2021 väljavõttest haigekassa andmete kohta nähtub, et kaebaja töötas töölepingu alusel F OÜ-s ja tal oli kindlustuskaitse 15.01.2020‒13.05.2020. MTA emaksuameti väljavõttest nähtub, et kaebaja töötas F OÜ-s perioodil 01.01.2020‒13.03.2020. MTA selgitas 28.09.2020 vastuses, et tööandja ei tasunud 2020. a veebruaris kaebaja eest sotsiaalmaksu, mistõttu ei tekkinud tal kindlustuskaitset. Ettevõtja koostas 2020. a mais tasumisgraafiku, mille järgi tasutakse kaebaja töötasult maksmata sotsiaalmaks. F OÜ on 2020. veebruari osas kaebaja eest sotsiaalmaksu täielikult tasunud. Kuna F OÜ ei tasunud kaebaja seal töötamise ajal tema eest 2020. a veebruaris sotsiaalmaksu, ei tekkinud kaebajal kindlustuskaitset. Nähtuvalt MTA 30.03.2022 vastusest kohtunõudele, on M OÜ (endine F OÜ) 2020 veebruari TSD alusel tasumisele kuulunud sotsiaalmaksu lõplikult tasunud 30.07.2021. Nimetatust tulenevalt ei saa kindlustuskaitse tekkimata jätmist heita ette haigekassale, sest kindlustuskaitse jäi tekkimata tööandja tegevuse tulemusena. Kaebaja töötas võlaõigusliku lepingu alusel E OÜ-s perioodil 01.07.2020‒01.08.2020 ning oli seejärel töötuna arvel 11.09.2020‒04.03.2021. MTA on 24.09.2020 ja 30.09.2020 vastustes selgitanud, et äriühing juulikuu eest kaebaja osas töötasu ei deklareerinud ega sotsiaalmaksu ei tasunud. Seega ei tekkinud kaebajal kindlustuskaitset 2020. a juulikuu eest (RaKS § 5 lg 2 p 5). Kuigi 18.11.2021 e-maksuameti väljavõttest nähtub, et E OÜ-s töötamise ajal on kaebaja eest sotsiaalmaksu tasutud, on seda tehtud väiksemas ulatuses kui 2020. a sotsiaalmaksu miinimumkohustus. Seega ei puudunud nimetatud perioodil kaebajal kindlustuskaitse mitte haigekassa, vaid tööandja tegevuse tõttu. Kuna kaebajal kindlustuskaitset tööandja tegevuse tõttu ei tekkinud, ei saanud kindlustuskaitse hõlmata perioodi, mis jäi kaebaja töötamise ja töötuna arveloleku vahele. 21.10.2021 ja 15.11.2021 eesti.ee portaali väljavõttest haigekassa andmete kohta nähtub, et kaebaja töötas P OÜ-s ning tal oli kindlustuskaitse perioodidel 13.07.2021‒10.09.2021 ja 11.08.2021‒10.10.2021. Haigekassa selgitas 27.10.2021 vastuses, et kaebaja oli kindlustatud perioodil 13.07.2021‒10.10.2021. Seega ei saanud kaebajale nimetatud perioodil haigekassa tegevuse tagajärjel kahju tekkida. Eesti.ee väljavõttest haigekassa andmete kohta nähtub, et kaebaja töötas töölepingu alusel A OÜ-s ning tal oli kindlustuskaitse 25.11.2021‒10.03.2022. Kaebaja ei ole menetluses vastupidist tõendanud. Seega oli kaebaja alates 25.11.2021 kindlustatud ning haigekassa tegevus ei ole talle kahju põhjustanud. Eeltoodu põhjal ei ole haigekassa tegevuse tõttu tekkinud kaebajale kahju seoses ravikindlustuse puudumisega ning kaebaja nõue haigekassa vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 44 200 euro ulatuses jääb rahuldamata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel (IKÜM) art 82 lg 1 järgi on igal isikul, kes on kandnud sama määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest. Vaidlus puudutab kaebaja terviseandmete töötlemist, mida käsitatakse eriliigiliste isikuandmetena IKÜM art 9 lg 1 tähenduses ning mille töötlemine on selles lõikes sätestatud üldreegli järgi keelatud. Samas näeb art 9 lg 2 ette, et lõiget 1 ei kohaldata, kui kehtib üks lg-s 2 loetletud asjaoludest. IKÜM 6(12)

3-21-2398 art 6 lg 1 p-st c tulenevalt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks. IKÜM art 9 lg 2 p-i b kohaselt on töötlemine lubatud, kui töötlemine on vajalik seoses vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega niivõrd, kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega. Kaebaja poolt esitatud päringute ning nõuete menetlemine on haigekassa seadusest tulenev kohustus (Eesti Haigekassa seaduse § 2 lg 1, lg 2 2). Seega on haigekassal oma seadusest tulenevate ülesannete täitmise raames õiguslik alus kaebaja isikuandmete töötlemiseks. On usutav, et kaebaja retseptide andmete vaatamised 16.09.2021 olid tehtud kaebaja pöördumise lahendamiseks. Sellele viitab ka asjaolu, et andmeid on vaadatud väga lühikese aja jooksul. Asjaolu, et haigekassa poolt kohtule esitatud andmetes ei ole kaebaja poolt väidetud retsepte, ei tähenda, et vastustaja on need kustutatud. Kaebaja on viidanud asjaolule, et haigekassa esitatud andmetest ravimite ja meditsiiniseadmete retseptide realiseerimise kohta ei nähtu kaebaja poolt tehtud ostud. Haigekassa on põhjendatult välja toonud, et tema andmekogust nähtub, et kaebajal on esile toodud ostude teostamise kuupäevadel puudunud ravikindlustus. Meditsiiniseadmeid on võimalik osta igaühel, st retsepti realiseerimine ei ole meditsiiniseadme osas vajalik ostmiseks, vaid soodustuse saamiseks. Olukorras, kus isikul puudub ravikindlustus, ei kohaldu ostmisel soodustus ning apteek jätab retsepti realiseerimata, et isikul oleks see võimalik ravikindlustuse taastumisel realiseerida. Sellega on seletatav, miks kaebaja poolt tehtud ostud ei kajastu retseptide realiseerimisena. Kaebaja on 28.10.2022 vastuses välja toonud kuupäevad, mil vastustaja on väidetavalt õigusvastaselt vaadanud kaebaja retsepte. Samas nähtub kaebaja seisukohast, et andmeid on vaadanud apteegid, mitte haigekassa. Seega ei ole etteheide asjakohane. Kohtule edastatud andmetest ei selgu, et kaebaja poolt esile toodud ülejäänud andmete vaatamised on tehtud haigekassa poolt või andmete vaatamised oleksid õigusvastased. TEHIK on vastusena haigekassa pöördumisele selgitanud, et TSK (tervishoiutöötaja päring) on ajamahukas ja selle tegemine patsiendi visiidi ajal ei ole soovitav. Seetõttu on TEHIK hinnangul mõistlik TSK juba varem ära koostada, kui on teada, et patsient tuleb visiidile. Kaebaja 28.10.2022 seisukoha lisast 11.1 nähtub, et TSK päringud on mõlemad teinud Medicum. Nii 08.06.2021 kui ka 20.07.2021 on järgnenud samal päeval immuniseerimispassi päring ning selle järgselt tehtud kanne immuniseerimise kohta. 08.06.2021 ning 20.07.2021 päringute puhul on tegemist automaatpäringutega, mis on olnud seotud kaebajale tervishoiuteenuse osutamisega ning olid tehtud tervishoiuteenuse osutaja poolt. Haigekassa ei ole nimetatud päringutega seotud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatav, et haigekassa oleks õigusvastaselt töödelnud kaebaja isikuandmeid, mistõttu tuleb ka nimetatud nõudes jätta kaebus rahuldamata. Terviseameti 15.07.2020 otsusega nr 6.1-5/2 arvati kaebaja välja perearst AK nimistust. TTKS § 8 lg 44 kohaselt arvab Terviseamet isiku perearsti nimistust välja, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjekt või kui ravikindlustamata isiku elukoht Eesti rahvavastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis. Terviseamet teavitab isikut nimistusse määramisest ja nimistust väljaarvamisest kirjalikult või elektroonselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui dokument on vaja kätte toimetada rohkem kui sajale isikule või kui isiku elukoha andmed ei ole Terviseametile teda, avaldatakse otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (15.07.2020 kehtinud redaktsioonis). RRS § 5 p 3 järgi on Eestis elamisloa alusel viibiv isik rahvastikuregistri subjekt.

7(12)

3-21-2398 Kuna kaebajal puudus 15.07.2020 ravikindlustus ning tema elukoht rahvastikuregistri andmetel ei asunud Eesti Vabariigis, arvas Terviseamet põhjendatult kaebaja perearst AK nimistust välja. Ka Terviseamet pidi lähtuma kaebaja elukoha tuvastamisel rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetest. Kuivõrd rahvastukuregistri andmete järgi puudus kaebajal 15.07.2020 elukoht Eesti Vabariigis, vaid see oli Venemaal, oli Terviseametil õigus kaebaja perearsti nimistust välja arvata. Seega ei ole kaebajal perearsti puudumine 1 aasta ja 9,5 kuu jooksul tingitud mitte Terviseameti tegevusest, vaid asjaolust, et kaebajal puudus rahvastikuregistri kohaselt elukoht Eestis. Asjakohane ei ole kaebaja etteheide, et Terviseamet oleks uurimispõhimõtte kohaselt pidanud selgitama välja, kas kaebaja elab Eestis. Terviseamet on selgitanud, et 15.07.2020 korralduse eesmärk oli teha perearsti nimistutes ruumi patsientidele, kes Eestis tegelikult üldarstiabi vajavad. 15.07.2020 otsusega arvati perearstide nimistutest välja üle 500 isiku. Vastavalt HMS § 31 lg-le 1 ja TTKS § 8 lgle 44 oli otsuse avaldamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded õiguspärane. Kuna kaebajal ei olnud registreeritud elukohta Eestis ka tema poolt Terviseametile 06.02.2022 päringu tegemise ajal, ei olnud Terviseametil võimalik kaebajat ühegi perearsti nimistusse määrata. Kuivõrd kaebaja registreeris 18.02.2022 rahvastikuregistris oma elukoha aadressiks Eesti, Tallinna linn, Mustamäe linnaosa, pidas Terviseamet võimalikuks arvestada seda kaebaja rahvastikuregistri järgse aadressina ning määras kaebaja 03.05.2022 otsusega perearst LK nimistusse. Seega ei ole Terviseamet põhjustanud kaebajale kahju. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-2398 tõendiga, kust nähtub selgelt, et ravikindlustust reaalselt ei olnud. Kohus ei ole esitatud tõendit arvestanud ega hinnanud. Kaebaja on kohtumenetluses põhistanud, milles seisneb isikuandmete õigusvastane töötlemine ning toonud välja mitmeid vasturääkivusi ja ebausutavusi, mis viitavad õigusvastasele andmetöötlusele. Kohus rahuldas 15.11.2022 istungil kaebaja taotluse tõendite kogumiseks. Haigekassa kohtunõuet ei täitnud, kuna TEHIK keeldus haigekassale nõutud andmeid väljastamast. Haigekassa esitas 29.11.2022 sellest lähtuvalt kohtule taotluse kaaluda vajadust saada TEHIK-lt täiendavaid andmeid asja lahendamiseks ning nende vajaduse tuvastamisel teha TEHIK-le nõue andmete väljastamiseks ise. Kohus on jätnud taotluse tähelepanuta ning pole seetõttu enne lõplikku lahendi tegemist kõiki asjaolusid välja selgitanud. Kohtumenetluses leidis tuvastamist, et kaebajal ei olnud F OÜ-s töötamise ajal ravikindlustust, seda on möönnud ka MTA. Samas hiljem on Haigekassa esitanud andmeid, justkui ravikindlustus oleks sellel ajal kehtinud (28.10.2022 seisukoha lisa 3). Kaebaja on kohtule esitanud selle kohta ka helisalvestise, kus 16.09.2020 kinnitatakse haigekassa klienditeenindaja poolt, et kehtiv ravikindlustus puudub. Seega on ilmselge, et kohtumenetluse ajal on andmeid muudetud. Kohus leidis, et kaebaja ei ole välja toonud, et retseptide andmed on tegelikkuses kustutatud, kuivõrd kaebusele lisatud failist „retseptide vaatamine“ ei ole näha, millal vaidlusalused retseptid on koostatud. Sellest nähtub selgelt, et teatud asjaolud jäid kohtu poolt välja selgitamata ning lahend selles osas on kaebajale üllatuslik ning arusaamatu. Esitatud tõenditest on teada, et 16.09.2021, kui kaebaja külastas haigekassa klienditeenindajat, olid retseptid näha, sest neid on siis vaadatud. Kaebaja on põhistanud, milles seisneb eluline ebausutavus andmete töötlemise osas. Nii suures hulgas vaatamised ei saa olla päädinud sellega, et ta ravimeid välja ei osta, kuid mingil põhjusel on andmeid nii esitatud. Kaebajal on põhjust arvata, et kustutatud on ostu andmed ja alus kahelda, kas apteegid on andmeid vaadanud või on vaataja andmeid muudetud. Usutav ei ole, et kaebaja on ostnud ravimeid ja seadmeid välja ainult siis, kui tal pole kehtivat ravikindlustust ning ravikindlustuse kehtivuse ajal on otsustanud tooteid soodustingimustel mitte välja osta. Haigekassa väited, et kaebaja on ostnud insuliininõelasid ja mitte tilkasid, jäävad paljasõnaliseks (kaebaja on esitanud tõendid, et on ostnud lahuse, mitte seadme). Kaebaja on välja toonud, et TEHIK alt on kaebajale teadaolevalt tema andmeid vaadatud 20.07.2021 kell 00.32, 08.06.2021 kell 02.09, 10.08.2020 kell 11.48, 26.08.2020 kell 11.51, 22.10.2020 kell 18.12, 02.12.2021 kell 23.44, 07.12.2021 kell 00.26,12.01.2022 kell 21.56, 18.01.2022 kell 20.52, 26.01.2022 kell 20.04. Kohus viitab lahendis kahele kuupäevale, mille osas on TEHIK andnud selgitused, kuid ülejäänud 8 vaatamist jäävad põhjenduseta. Kaebaja ei nõustu kohtuga kahju hüvitamise nõude osas Terviseameti vastu. TTKS § 8 lg 44 teine alternatiiv nägi ette perearsti nimistust väljaarvamise ka siis, kui isik on rahvastikuregistri andmesubjekt ja tal puudub ravikindlustus ja rahvastikuregistri andmetel ei asu isiku elukoht Eesti Vabariigis. Antud alternatiivi kohaldamiseks peaks nähtuma, et isik ei ela Eestis, kuid praegusel juhul nähtus ainult see, et kaebaja ei ole oma elukohta Eestis registreerinud. Samal ajal on kohus tuvastanud, et kaebaja oli lisanud mitu Eesti lisa-aadressi. Kaebajat ei ole otsuse tegemisel ära kuulatud. Kuigi sama otsusega arvati perearstide nimistust välja rohkearvuliselt isikuid, on vaidlustatud haldusakt tehtud konkreetsele adressaadile.

Eesti

Haigekassa)

vaidleb

11.04.2023

vastuses

9(12)

3-21-2398 Avaliku teabe seaduse § 43 lg 3 näeb ette, et andmekogusse andmete kogumisel lähtutakse andmete ühekordse küsimise põhimõttest. Tervisekassa peab lähtuma kaebaja elukoha tuvastamisel rahvastikuregistri andmetest (RRS § 6 lg 2). Seda ei väära kaebaja viidatud RRS § 66 sõnastus, sest ravikindlustuse tekkimine ja sellega seotud hüvede saamine on seotud elukohajärgsusega. Kaebajal endal on olnud kohustus anda riigile rahvastikuregistri kaudu teada oma elukoha andmed. Kui kaebajal puudub püsiv elukoht või ta ei saa elukoha ruumi omanikult nõusolekut ennast vastavale aadressile rahvastikuregistrisse kanda, on võimalik kanda kaebaja rahvastikuregistrisse ka linna või linnaosa täpsusega (RRS §-d 78 ja 87). Retseptide vaatamise, ent mitte kasutamisega apteegi poolt on vastustaja andnud selgitused 29.11.2022 vastuses. Kaebaja ei ole tõendanud mis tahes ulatuses tema andmete põhjendamatut vaatamist Tervisekassa poolt. Lisaks on kaebaja halduskohtu istungil selgitanud, et talle ei ole ühestki andmete vaatamisest kahju tekkinud.

suri 06.12.2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2398 olema jätkusuutlik. Riigil on õigus määratleda kindlustuskaitset omavate isikute ring ning selleks ei pea tingimata olema kõik inimesed, kes Eestis meditsiiniteenust soovivad. Määruse nr 14 (kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis) § 1 lg 1 ja lg 2 kohaselt on haigekassa andmekogu Eesti Haigekassa seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu ning seda peetakse ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks, tervishoiuteenuste eest tasumiseks ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmiseks. Andmekogusse kantakse rahvastikujärgne elukoht (aadress) ning need andmed edastab andmekogule rahvastikuregister (määruse nr 14 § 7 lg 1 p 8 ja § 8 lg 1). Haigekassa andmekogu andmetel on õiguslik tähendus seaduses sätestatud ulatuses ning kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva (määruse nr 14 § 5). Isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja lõpeb haigekassa andmekogusse kantud andmete alusel (RaKS § 131 lg 1). Rahvastikuregistrisse kantavad isikuandmed on muu hulgas andmed elukoha kohta (RRS § 21 lg 1 p 6). Isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab (RRS § 65 lg 1). Kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks. Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena (RRS § 65 lg 2). Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-s sätestatu kohaselt (RRS § 68). Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil on õiguslik tähendus rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäevast arvates (RRS § 66 lg 2). Eelnevatest normidest nähtub, et isiku kindlustuskaitse tekkimine tuvastatakse haigekassa andmekogu alusel. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete alusel on võimalik tuvastada üks RaKS § 5 lg-s 1 sätestatud eeldus ehk kas isik on Eesti alaline elanik.

3-21-2398

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.